Dәuren Quat. Qasqa aighyr qaytyp soghar ma?
Kóbesin kók tikendey bughan kisendi qarsh shaynap ýzip tastap kósilgen qasqa aighyr qara jerding jonyn qasyp keledi. Bauyryn arbaq tis soqa tilgilegen dala da rahattanyp josyla bergen. Jayylyp jatqan jazyq pen tәkәppar pang taulardyng kóz aldynda núr jaryq dýniyeni qúiryghyna orap ap, ata júrtyna azynay tartqan qasqa aighyr qanjygha túsqa qayyrylyp bir, qamshylar jaghyna eki qarady. Úmasyna oray tiygen qamshy jýzi uly edi. Úmytqan joq. Ong qaptaldan doghalana týsken jylan shylbyr kensirigin ysyp, oryp jibere jazdady. Jazymnan Qúday saqtaghan song kók perisin jalyna qondyrghan kók túyaq týnning shabyn kezdiktey tilip kele jatqan beti osy.
***
Sýiekke singen qasiyetti qayyng arshyghanday qylghan sayasat pa әlde tasbaqa týstes Uazik minip jýretin Bedeltút pa edi?.. Býgin mine sony oilaymyn.
Kóbesin kók tikendey bughan kisendi qarsh shaynap ýzip tastap kósilgen qasqa aighyr qara jerding jonyn qasyp keledi. Bauyryn arbaq tis soqa tilgilegen dala da rahattanyp josyla bergen. Jayylyp jatqan jazyq pen tәkәppar pang taulardyng kóz aldynda núr jaryq dýniyeni qúiryghyna orap ap, ata júrtyna azynay tartqan qasqa aighyr qanjygha túsqa qayyrylyp bir, qamshylar jaghyna eki qarady. Úmasyna oray tiygen qamshy jýzi uly edi. Úmytqan joq. Ong qaptaldan doghalana týsken jylan shylbyr kensirigin ysyp, oryp jibere jazdady. Jazymnan Qúday saqtaghan song kók perisin jalyna qondyrghan kók túyaq týnning shabyn kezdiktey tilip kele jatqan beti osy.
***
Sýiekke singen qasiyetti qayyng arshyghanday qylghan sayasat pa әlde tasbaqa týstes Uazik minip jýretin Bedeltút pa edi?.. Býgin mine sony oilaymyn.
Áldeqashannyng qoynyna singen uaqyt emes - bizding balalyghymyzdyng tóbesi iyek astynda qyltiyady. Jadymyzda bәri sayrap túr. Sol bir jyldary auylymyzda jylqy kórse jynyn kórgendey qútyrynyp soghatyn sholaq belsendilik ýstemdik qúryp alghan. Saby túqyl, qazan-oshaqtyng manynda toqaldyqta jýretin qara pyshaq jaghy týkti hayuannyng alqymynda oinady, túlpar shyghar talaby tayynan tanylghan týlek qoyshynyng taqymynda iyzendeumen tozdy.
Auyl ýiding ainalasy túnghan egin edi. Júrt jylqysyn túsap, arqandap ústaytyn. Tónirek týgelimen temir-tersekke toldy. Al Qambar ata túyaghy mashinagha tiyelip etke aidalyp bara jatatyn.
So zamanda jylqynyng janaryna ýnilse, qazaq ózin kórer-di. Basy sopayyp, kózi alayghan qazaqtyng kelbetin jylqy tuysqanday dәl tanytatyn bireu bar ma? Kisisine kezikse, kindigin tartyp kisinep jiberetin kýliktey sezimtaldy kim biledi? Qazaq biletin. Bilgen. Qәzir tapyraqtap shapqannyng bәri atbegi atanypty.
***
Qúlaghynyng týbin qasyp túryp qasqa aighyrdyng jasyna «shomylatynmyn». Januardy arbagha jegushi edik. Soghan ishqúsa bola ma, qayran qasqa maghan ishtey egilgendey, enkildep jylaghanday múng shaghatyn. Qarashaghyna qarasam, qara aspan tónkerilip jerding beti jybyrlap, kilkip sala beredi. Qarang qalghan dýniyeni, sonan song biligining mayy tausylaghan yrduan arbany tas-talqan etip tastay qashpaqqa qasekeng talay mәrte úmtyldy. Men ony bilip jýrdim. Bir kýni ana jaqqa attanudyng kezegi bizding múndastyng da basyna kelip jetipti. Bauyrynan búzau ótse de mynq etpeytin qasqa batyr sóitip jýk mәshiynesining qorabyna tiyelip kete bardy.
***
Dala qazaq pen jylqyny qatar tughan. Birining túyaghy setinese, birining tegi súiylady. Týpting týbinde ekeui de anasyna bozdap qaytary anyq. Anasy - boz dalasy. Qasqa aighyrdyng sol sapardan soqtyrtyp oraluy sonyng mysaly. Mysal kóp qoy. Kóp mysaldyng biri edi ol, kóne mysaldyng janghyryghy edi ol. Jershildik. Qasqa aighyr tym jershil bop shyqty. Bayaghydaa, - ýlkender jaghy sybyrlap qana aitatyn, - Shúbar qúsap aidaugha ketken kók peri qayyrylyp bir soqty-au…
***
Ertesine qarasaq, qasqa aighyr mamaaghashqa mandayyn sýiep eki býiirin soghyp solyqtap túr eken.
- Shalyp jiberu kerek!- Tu syrtymnan bireu shanq ete qaldy. - Jamandatqyr kәri neme qashyp kelipti. Jigitterdi jina. Buyp bersin ayaghyn. Alqymynan oryp-aq jibereyin.
Qasqa aighyr qúlaghyn tigip, qúiryghyn kóterdi. Janary shoqtay jaynaydy.
- Jyndanghan ba nemene? Ústa qaumalap, ústandar, qane!
Qasqanyng qany basyna shapsa kerek. Dóy dalagha qúiyn-peren úra kep jóneldi. Sonynan tasbaqa týstes Uazik týsti. Ekeui de alystap barady, egesip barady.
Qasqa aighyr, qyrgha shyghyp kóz saldym, saghymgha sinip joghalghan siyaqty kórindi.
Qasqa aighyrdyng búlay shyghyndap shabatynyn búryn-sondy eshkim bilgen emes.
Jer jyrtyp jýrgen traktorlar toqtap qaldy. Traktorshylar myna keremetten qúr qaludy ózderine kýnә sanasa kerek. Sol kýni keshte qasqa aighyrdyng erligin dýrildetip otyryp әy bir «judy» ghoy.
Kelesi kýni basy auyryp әnsheyindegi ozat Asanbay júmysqa shyqpay jatyp aldy. Izdep barghan brigadirdi ýiinen boqtap quyp shyghypty dep, ósekke kenezesi әbden kepken aghayyn taghy bir dýrlikti.
Búnyng bәri әnsheyingi әngime. Biraq «aydyng kýnning amanynda» qasqa aighyr salghan býlik qarshaday bala bizderding jýregimizdi býlkildetip…býlkildetip ketkeni ras. Keyin týidim:
Esi aughan El erlikti tanymaydy eken, baghasyna jetpeydi eken. Qasqa aighyrdyng jalyna jarmasyp sol kýni auylgha kәri aruaq kelgen edi ghoy.
...desem búl qazaq kýledi-au,әli.
«Jas Alash», 14 nauryz, 1998 jyl.
Abai.kz