Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3219 0 pikir 22 Qantar, 2014 saghat 04:19

Qazaqstangha qaptap barayyq!

(Qytaydaghy qazaq últjandylarynyng әlem  qazaqtaryna ashyq haty)

Qazaqty 16 million degeli qansha jyl bolghanyn bilesizder me?

Nege óspeydi búl qazaq?
 

Jauap: óspek týgili azaya týsui qalay? Óitkeni, Ózbekstan, Qyrghyzstan, Týrkimenstan,  Resey siyaqty elderding qazaghy basqalargha jútylyp, kóbengding orynyna kemip barady. Eki jyldyng aldynda Ózbekstan halqynyng 4 %-yn qúraghan (múnda1%- dy 300 myng adam dep eseptesek)1 million 100 myng qazaq ósip 1 million 300 myn, ne odan da kóp boluy kerek edi. Qazir Ózbekstandaghy qazaqtardyng jansany 800 myngha týsip qaldy, 300 myng qazaq qayda sonda? Olar qazaq bolsa da ózbek bolyp jazylyp ketti, ol qazaqtar endi qansha qazaqpyn dese de Qazaqstan oghan basqa últ retinde qaraydy.

Týrkimenstanda bolghan 140 myng qazaqtan qazir bary – 40 myn, qalghany qayda? Týrkimender jútyp ketti.  Qyrghyzstandaghy búrynghy 67 myng qazaq qayda? Ol nege  33 mynnyng ainalasynda shektelgen? Qyrghyzdar jútyp ketti.
Basqa elderde de jútylyp jatqan qazaq kóp. Aytalyq Aughanstandaghy qazaqtar...

Al tabighy ósimi joghary dep tanylghan Mangholiyadaghy  qazaqtar da 5 jyldan beri 100 mynnan aspay otyr, búl qalay?

(Qytaydaghy qazaq últjandylarynyng әlem  qazaqtaryna ashyq haty)

Qazaqty 16 million degeli qansha jyl bolghanyn bilesizder me?

Nege óspeydi búl qazaq?
 

Jauap: óspek týgili azaya týsui qalay? Óitkeni, Ózbekstan, Qyrghyzstan, Týrkimenstan,  Resey siyaqty elderding qazaghy basqalargha jútylyp, kóbengding orynyna kemip barady. Eki jyldyng aldynda Ózbekstan halqynyng 4 %-yn qúraghan (múnda1%- dy 300 myng adam dep eseptesek)1 million 100 myng qazaq ósip 1 million 300 myn, ne odan da kóp boluy kerek edi. Qazir Ózbekstandaghy qazaqtardyng jansany 800 myngha týsip qaldy, 300 myng qazaq qayda sonda? Olar qazaq bolsa da ózbek bolyp jazylyp ketti, ol qazaqtar endi qansha qazaqpyn dese de Qazaqstan oghan basqa últ retinde qaraydy.

Týrkimenstanda bolghan 140 myng qazaqtan qazir bary – 40 myn, qalghany qayda? Týrkimender jútyp ketti.  Qyrghyzstandaghy búrynghy 67 myng qazaq qayda? Ol nege  33 mynnyng ainalasynda shektelgen? Qyrghyzdar jútyp ketti.
Basqa elderde de jútylyp jatqan qazaq kóp. Aytalyq Aughanstandaghy qazaqtar...

Al tabighy ósimi joghary dep tanylghan Mangholiyadaghy  qazaqtar da 5 jyldan beri 100 mynnan aspay otyr, búl qalay?

QHR-daghy qazaq 10 jyldan beri 1.5 milliongha baylauly.  Osy kýni qytaydaghy qazaqtyng 20% -y qalada túrady, onyng kóbi jas otaular desek, bir otbasynda eki bala bolsyn, biri qazaqsha oqidy de, qalay aitsang da, QHR-daghy qazaqtyng  2-3% -y qytaygha ainaldy. Búl ýrdis endi tipti tezdey týspek, sebebi qazir balabaqshagha barmaghan qazaq balasyn qytay oqugha almaydy. Balabaqsha bolsa da tili tolyq shyghyp ýlgermegen balany qabyldaydy. Balabaqsha aty qos tildi,  is jýzinde qytay tildi. Osylaysha san myndaghan jas balalarymyzdyng tili qytaysha shyghyp jatyr, al últtyq ar-ojdannan, namystan júrday qazaqtar búny bas qosularda, toylarda maqtanyp aityp otyrudy әdetke ainaldyrdy.

Balasyn qytaylandyruda qala-audandaghy qazaqtyng kelinderi zor ýles qosuda,biz ýnemi aitatyn orystanghan qazaq siyaqty qytaylanghan qazaq ta qazaqty itting etinen jek kóredi.

Resey qazaghy 647 myng degen sangha neshe jyl baylanyp túrary belgisiz ,biraq joqtan góri búghan da shýkirshilik.

Qazaq tarihyn oqysaq kóbinde basqalargha jútylumen keledi ekenbiz, múnyng mysaldary :

- Ata babamyz – ghún men shyanbiylerding hanbalyq eline barghan sardarlary men aqsýiekteri qytaygha sinipti;

- Qytaydy biylegen Yuan dinastiyasy kezinde jýz -myndaghan kerey, nayman, merkit, onghyt, qonyrat, qiyat, jalayyr qytaygha jútyldy,taghy qanshamasy Irangha ketti, qanshama qypshaq  majargha sindi, qanshama qypshaq Egiypette qaldy;

-1500-jyly 360 myng qandasymyz Shaybanigha erip, ózbek atanyp ketti, odan keyin 1920-jyldary san myndaghan qazaq  taghy da «ózbekke» ainaldy.  Sodan song eki ret ayamay qyryldyq, azaydyq!
 

Eger basqalargha jútylyp ketpegende, biz, qazaq, bayaghyda 20 million bolar edik qoy!

Sondyqtan qazaqtyng bir balasy basqagha sinse, jýregimiz auyruy kerek! Ár qazaq mening – jalghyzym! Ár qazaq mening – tuysym! Bauyrym! Agham, inim, qaryndasym!

«Birindi, qazaq, biring dos, kórmeseng isting bәri bos!»

Ár qazaqtyng bir-birine meyirimi bolmasa, qazaq-qazaq bola almaydy!

Qazaqty  qanday qiyndyqtan da  tek qazaq qútqarady! Bereke-birlik qútqarady!

Sondyqtan, qazaq balasy, meyli Qazaqstan ýkimeti qansha tosqauyl qoysa da, Qazaqstangha qaptap barayyq! Qazaqstangha keregi qazaqtyng sany,  biz Qazaqstangha aqjaghaly úlyqtary shetinen shirenip oryssha sóileytin orys biyligi ýshin barmaymyz, tek qazaq ýshin baramyz!

Sany óspeytin orys pen qara orystyng aty qashanghy bәigeden kele berer deysin? «Kóp asqangha da bir tosqan bolar» týbi!
Kóbey, qazaq! Qytay ýkimeti de qalada eki balaly, qyrda 3 balaly bolugha qazir jol berdi, endi kóbeymey ne isteymiz? Bagha almaymyn dep qoryqpa, әr balanyng óz nesibesi bar! Úrpaghyng kóp bolsa – baylyghyng sol! Qansha bay  bolghanynmen úrpaqsyz bolsan, ómirinning sәni ne?  Sondyqtan, qazaq balasy,  Qazaqstan ýkimeti ne sayasat shygharsyn, onda júmysymyz bolmasyn. Qazaqstangha barayyq, meyli, bay bolayyq, kedey bolayyq, barynsha kóbeyeyik! Sonan 10 jyldan keyin kór, esh qiyndyqsyz Qazaqstandy sanymyzben jaulap alamyz! Ol kezde anau  qazaqqa qyryn qaraytyndardyng kýni bitedi. Olar qazaqty qanshalyqty joghaltpaq, qorqytpaq, azaytpaq bolsa da, bәribir maqsattaryna jete almaydy! Búl anyq aqiqat! Endigi 20 jyldan keyingi Qazaqstan naghyz Qazaq memleketi bolady!

Músylmandyghymyzdy , salt-sana, әdet-ghúrpymyzdy dәripteyik, búl bizdi basqagha sinuden saqtaytyn alyp qorghan!
Qazaq kóshi mәngi toqtamasyn, aghayyn !

 

Eskertu: «Ashyq hat « qytay qazaqtarynyng «Sen qazaq» saytynan alyndy. Ashaq hatty krillisagha audarghan elaralyq «Kórshi» jurnalynyng redaksiyasy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019