Qúlbek Ergóbek: Beysekeng – qazaq әdebiyettanuynyng Áuezovi edi
1-2-suret: professor Beysenbay Kenjebaev
3-4-suret: professor Beysenbay Kenjebaev jәne synshy Qúlbek Ergóbek
Ádebiyettanu salasynda oqyp jatqandyqtan әdebiyet tarihymen tolyq tanysu basty mindet. Qazaq әdebiyettanuynyn ghylym bolyp qalyptasuynyn basynda Beysenbay Kenjebaev degen alyp bar. Osy jyly ghúlama ghalymnyn tughanyna 110 jyl tolady eken. Beysenbay Kenjebaevty tiri kezinde-aq shapaghaty men yqylasyna erekshe bólengen, qiyn taghdyrly ghalymnyn songhy jyldary qasynan tabylghan, sýiikti shәkirti, tughan balasynday, «tonnyn ishki bauynday» aralas-qúralas bolghan, býgingi tandaghy әdebiyettin bilgiri, synshy, professor Qúlbek Ergóbek. Osy orayda, aghamyzdy sózge tartqan edik.
- Agha, Beysenbay Kenjebaev qanday adam edi?
1-2-suret: professor Beysenbay Kenjebaev
3-4-suret: professor Beysenbay Kenjebaev jәne synshy Qúlbek Ergóbek
Ádebiyettanu salasynda oqyp jatqandyqtan әdebiyet tarihymen tolyq tanysu basty mindet. Qazaq әdebiyettanuynyn ghylym bolyp qalyptasuynyn basynda Beysenbay Kenjebaev degen alyp bar. Osy jyly ghúlama ghalymnyn tughanyna 110 jyl tolady eken. Beysenbay Kenjebaevty tiri kezinde-aq shapaghaty men yqylasyna erekshe bólengen, qiyn taghdyrly ghalymnyn songhy jyldary qasynan tabylghan, sýiikti shәkirti, tughan balasynday, «tonnyn ishki bauynday» aralas-qúralas bolghan, býgingi tandaghy әdebiyettin bilgiri, synshy, professor Qúlbek Ergóbek. Osy orayda, aghamyzdy sózge tartqan edik.
- Agha, Beysenbay Kenjebaev qanday adam edi?
– Taza, adal, birde bir kisinin adal jibin attamaghan, biraq, qaysar adam edi. Qaysarlyghy minezinen tuyndap jatatyn, jan dýniyesinin adaldyghy bolmysynan edi. Shәkirtterin kindiginen jaralghan balasynan kem kórmedi. Rahmanqúl Berdibay, Túrsynbek Kәkishev, Zәkiy Ahmetov, Sheriazdan Eleukenov sekildi shәkirtterin tughan inisindey kórdi. Túrmysta da adal, qamqor bolghan. Áyeli tatar últynan – Kamal Múhamedyarova, Orynbordaghy Qyzdar gimnaziyasyn tәmamdapty. Búl kisini Beyseken qyzmetke aralastyrmaghan. Kamal apamyz da ýi sharuasynan úzaghandy jón kórmey, otaghasyna qamqor bolyp baqty. Búrynyraqta Kremlide bufet ústaghan eken.
Beysekeng bir úl, eki qyzdyn әkesi. Úly Shynghys Kenjebaev 1927 jyly Qyzylordada dýniyege kelgen. Kәsibiy suretshi, ensiklopedist, Surikov atyndaghy oqu ornyn alghash tәmamdaghan qazaq. Ýlken qyzy Sholpan Kenjebaeva-Júmabaeva 1929 jyly Pavlodarda tughan. Sol jyldary Beyseken oblystyq «Kenes tuy» gazetin ózi shygharyp, negizin qalaghan. Sholpannyn joldasy Múhtar qyrghyz azamaty, úzaq jyl boyy Qyrghyzstanda әdilet ministri bolghan. Kishi qyzy Gýlnәr Kenjebava-Bektúrova 1942 jyly dýniyege kelgen. Bektúrov Esen Ábikenúlynyn júbayy.
- Beysenbay Kenjebaevtyn ómirinin sonyndaghy armany ne edi?
- Beysekende adami, pende retinde ómir bolmady ghoy. Bar ghúmyry elinin tәuelsizdigin, bostandyghyn oilaumen, sol jolda tynymsyz enbek etumen, kýrespen ótti. 1986 jylghy kóterilisti auruhanada jatqanda bildi. Qatty quandy. Tәuelsizdiktin aq tany atatynyn sezdi. Búl – songhy armany edi. Sol kýni-aq KGB-nyn ókilderi auruhanagha kelip, hәl ýstinde jatqan mýgedek ghalymgha súraqty jaudyryp, tergeudin astyna aldy. Aq tósekte aq dambalmen jatqan kisi tayaghyn alyp, olargha laqtyryp, aruaqtanyp «tynysh óluge múrsa bermedinder» dep nalydy.
Beysekeng ómir boyy qughyn-sýrgin kórip, pendauiy ómirinen góri halyqtyn, últtyn qamyn jegen jan edi. Sebebi, ýlken qoghamdyq órede qalyptasqan adam ghoy.Qazaqtyn tәuelsiz, erkin boluyna sol jyldardyn ózinde enbek etti.
- Agha, qazirgi tanda Beysenbaytanu qay dengeyde? Jalpy ghalymnyn enbegin nasihattau jýrgizilip jatyr ma?
- Kózi tirisinde-aq konsepsiyasynyn qalyptasuyna qarsy bolghandar kóp edi. Dúshpandary qazaq ghalymdary boldy. Konsepsiyasy sonynda qalyptasqan kýnde de bayyrghy әdebiyet, kóne әdebiyet tek joghary mektepte oqytyldy, orta mekteptin baghdarlamasyna enbedi. On bes jylday densaulyghy syr berip, ýnemi auruhana men ýiinin arasynda jýrdi. Bir qol, bir ayaghy sal bolyp, tósek tartyp qaldy. Qalamy uytty edi. Kókireginen últtyq bolmystaghy tuyndylar tudy. Keyinirek densaulyghy nasharlaghanda esimi eleusiz qalyp, úmyt boldy. 1986 jyly Beyseken eki kózqaras, eki tarap boyynsha izdeu salyndy, birinshi top Beysekendi jeltoqsan kóterilisinin sebepkeri últshyl retinde izdedi, ekinshi top ózderinin bodan bolyp kele jatqandaryn sezip, bodandyq qamytyn sheshu, tarihiy jadyny kóteru, tәuelsizdikke jetu iydeyasyn aitqan adamdy serik retinde izdedi. Búl jyldary Beysekennin zamandastary, tústastary baqilyq bolghan. Tek Jýsipbek Arystanov, Ábu Sәrsenbaev, aqyn-shәkirti Ábdilla Tәjibaev, Múhamedjan Qarataevtar ghana qalghan edi.
Aqsaqal 1987 jyldyn 14 shildesinde dýniyeden ótti. Jaqsyly-jamandy 84 jas jasady. Men Beysekennin enbekterin qayta týletuge, jandanuyna múryndyq boldym-au deymin. Jetisine deyin «Qazaq әdebiyetine» maqala jazyp túrdym. « Úrpaqtar sabaqtastyghy ýzilmesin» degen Beysekennen búryndary alghan súhbatym jariyalandy. Maqalanyn jay-kýiin taqyryptyn ózi anghartyp túr. Taqyryptyn ózi sensasiya boldy. Beyseken ólip bara jatyp ta últshyldyghyn anghartyp ketti. Biraq, ekeuara súhbat tolyq jariyalanbady. Bas redaktor Sherhan Múrtaza men synshy Saylaubek Júmabek biraz mәrte últshyldyqqa qatysty jerlerin qyrqyp, últty silkintip, oyatu sarynda aitylghan sózderdi kýzep, syzyp tastady. Dәl qazir Kenjebaevtyn kózqarasy men ústanymynan ainymay, sol jolda kele jatqan últshyl shәkirti – Múhtar Maghauiyn. «Ádebiyet belesteri» degen tuyndysyn bastyryp shygharghan Múhang bolatyn. Súltanmahmút Torayghyrov turaly eki tomdyghyn kóre almady. Ol da artynan ile-shala jaryq kórdi.
Men ghalymmen 1970-1987 jyldary údayy qarym-qatynasta boldym. 1980-1987 jyldary jarym Bayan ekeumiz Beysekennin ýiinde túryp, sol ýidin kelini men úlynday ómir sýrdik. Úly ghalym, últshyl azamat ekenin sol kezde bildim. Kózinin tirisinde -aq onyn shygharmashylyghyn zerttep, nasihattay bastadym. Menin uniyversiytet bitirerdegi diplomdyq júmysymnyn taqyryby da ghalym Kenjebaevtyng shygharmashylyghy jayynda boldy.
- Sóziniz auzynyzda, úly oqymysty diplomdyq júmysynyzgha qalay qarady?
– Áriyne, ókinish bildirdi. Ol kisi menin arab tilin biletindigime qarap kóne әdebiyetke nemese HH ghasyr basyndaghy әdebiyetti zertteuimdi qalady. Biraq, menin oghan niyetim bolmady, órem jetpedi. Menin diplomdyq júmysym 3-kursta jýrgende bastaldy. Ghylymiy maqala retinde týgel jariyalandy. Jetekshilerimmen moyynserik (soavtor) retinde de jaryq kórdi. Jalpy, júmysym týgeldey jariyalandy. Balasy, shәkirti retinde Beysenbay Kenjebaevtyn qayta týleuine, janghyruyna múryndyq bola bildim. Beyseken jayly jazghan-syzghandarymnyn sany jýzden astam. Beysenbay – qazaq әdebiyettanuynyn Áuezovi. Áuezov qazaq prozasynyn qalyptasuynda qanday ról atqarsa, Beysekeng de әdebiyettanuda sonday ról atqardy. Býgingi tanda Beysenbaytanu ghylymy jandanyp, damu ýstinde. Jaqynda QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligine ghalymnyn 7 tomdyq enbegin shygharugha úsynys-hat jazdym. Alla jazsa, búl kitapta juyrda jaryq kóredi. Beysekennin barlyq múralary, kýndelik-jazbalary men arhivtik qújattary barlyghy mende. Men ózimdi baqytty shәkirt boldym esepteymin. Qazir Týrkistan qalasynda Beysenbay Kenjebayúlynyn Týrkitanu múrajayy-ýii bar. Múrajayda ghalymnyn kózi tirisinde tútynghan zattary men enbekteri, zertteu júmystary túr.
- Agha, siz bir sózinizde bylay depsiz: « M.Bahtiyn, A.Losiev, L.Gumiylev – ómirde kórmegen qiyndyghy joq jandar. Professor ghana bolyp ótti ómirden. Shәkirtterimen baqytty edi. B.Kenjebayúly da bar bolghany professor bolyp ótti. Shәkirtterimen baqytty!» Osyghan qaraghanda, Beyseken ataq-mansapty qalamaghan jan siyaqty ghoy?
– Memsyilyqqa úsynylghan, biraq ótpeytinin bilip, bas tartty. Akademikke 2 ret týsti, ala almady. Onyn ózine akademiyk ataghy әdebiyet ýshin ghana kerek boldy. Jeke basy ataq-mansapqa qyzyqpaghan kisi. Eger mansapty qalasa, Moskvadaghy Qazaqstan Joghary Sovet Vedomstvasyndaghy júmysyn tastap, elge keler me edi?! 1942 jyly Múhtar Áuezovtin «Abay joly» romanyn baspadan shyghartar ma edi?! Tәuekel dep kirisken búl sharualardyng bәrine. Ómirde qarapayym bolyp, mansap-ataq qumay-aq adal ótti.
- Agha, qazir әdebiyettanu ghylymyna kelip jatqan jas órender kóp. Óz sózinizben aitar bolsaq, «Beysenbaydyn nemere-shóbere shәkirtterine» agha buyn ókili retinde ne aitasyz?
– «Ádebiyetke kelu onay, ketu qiyn» degen Áuezov. Jas qalamgerlergh ghalymdar zamannyn qiyndyghyna moyymau kerek. Býgingi tanda әdebiyetke jaghday jasalmaghan. Alayda, tәuekelmen enbektengen adam әdebiyettin jemisin kóredi. Qazir әlem ruhaniy qayyrshylyqqa úshyrauda, әitse de halyq qaytadan kitappen tabysyp, әdebiyetke oralatyn bolady.
Súhbattasqan Eldos TOQTARBAY, Y. Altynsarin atyndaghy Arqalyq memlekettik pedagogikalyq instituty filologiya fakulitetining studenti
Abai.kz