Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 2557 4 pikir 2 Tamyz, 2024 saghat 13:07

Qytaydyng hor qyzy

Suretter avtordyng múraghatynan alyndy

esse - syn

«Talant tabighaty»

Beyjindege Ortalyq últtar baspasynan 2005 jyldyng qazanynda jaryq kórgen «Talant  tabighaty» degen kitap mening qolyma әzer jetti. Olay deytinim ótken jyldyng mausym aiynda tuyp-ósken Qytay jerine (Qúlja qalasyna) elaralyq «Qazaq eli» gazeti redektorynyng orynbasary Zәkim Jaylybaymen birge on kýndik jeke tuysshylau saparymen baryp qaytqan edik. Búl sapar mening atajúrtqa kóship kelgen 14 jyldyng ishinde 8 jyldan keyin baruym edi. Maqsatymyz Qytay jerindegi qandastarymyzben didarlasyp, әriptesterimizben ruhaniy-mәdeny baylanystar jasap qazaqqa qatysty materialdar alyp qaytu bolatyn. Ókinishke qaray, biz barghanda Ile qazaq avtonomiyaly oblysy, Tarbaghatay aimaghynyng aqyndar aitysy ótetin bolyp, Qúljadaghy baspasóz ókilderi soghan ketken eken. Olarmen kezdesu orayyna ie bola almadyq. Bizding osy sapardan bilip qaytqan eng ýlken janalyghymyz Qytay qazaqtarynan shyqqan kinorejisser aiy onynan tuyp, júldyzy biyiktep, biyiktegen sayyn jarqyray týskeni edi.

Biz Janar turaly material jazbaqshy bolyp qansha tyrysqanymyzben Janardyng dәl sol kezde Qytaydyng qay qalasynda, qay ólkesinde qyzmet babymen jýrgeninen derek ala almadyq. Endi qayttik dep túrghanda, Janar Saghatqyzy turaly materialdar jinaqtalyp, Beyjindegi Ortalyq últtar baspasynan «Talant tabighaty» degen atpen kitap bolyp shyqqanyn bir qandasymyzdan estip, Qúlja qalasyndaghy kitaphanalardan izdedik. Biraq, biz izdegen kitap bolmay shyqty. Audandyq kitaphanalargha tilefon shalyp súrastyrdyqBәribir odan da ýmit bolmady. Ýrimjige barugha uaqyt joq. Sonynda Qúljadaghy jigitter: «Sizder qayta berinizder, kitap tabylyp jatsa jetkizip bereyik» dep qalysty.

IYә, sodan beri jarty jyl ótipti. Qúljadaghy jigitter de uәdesinde túrdy. Kitap keldi. Oqydyq. Shynymen de Janar Saghatqyzy Qytay qazaghynyng maqtanyshy ghana emes, әlem qazaghynyng maqtanyshyna ainalatynday-aq enbek etipti. Óz qazaghymyzdy aitpaghannyng ózinde, ol turaly Qytaydyn, sheteldikterding jazghan maqalalary men alghys-tilekteri sonyng aiqyn kuәsi bolyp túr. Kitapty oqyp ózim de tanghaldym...

Janardy óz basym 1987 jyldan beri bilemin desem ótirik emes. Sol jyly Janar «Jetim qyzdyng mahabbaty» degen kórkem filimdegi bas keyipker, qazaq qyzy Ghayniyding róline týsti. «Jetim qyzdyng mahabbatyndaghy» Ghayniydin  obrazyn, jarqyn beynesin Janar Saghatqyzy óte sәtti alyp shyqqan bolatyn. Júrt jyly qabyldady. Atalmysh filim Qytayda jappay qoyyla bastaghan tústa Shanhay qalasyndaghy belgili kino mamany, rejisserdi qúttyqtap: «Batys ónirding kók zengir aspanynan bir júldyz jarqyrap shygha keldi» dep jazghany әli esimizde. «Nanjiyn» gazetining tilshisi Day Junkay «Batys ónirding júldyzy» degen maqalasynda: «Men onyng kózderine, qap-qara kirpikterining arasynan móldirep túrghan jas monshaghyna qaray otyryp, әlgi bir kino mamanynyng «batys ónirding zengir kóginde jarqyraghan júldyz» degen sózin eriksiz esime aldym... Bәlkim, osy bir júldyz kino ekranynyng sol bir alaqanynday aspanyn tandamaytyn da bolar, key shaqta bir jarq etip ghana sónip qalatyn júldyzdar da az bolmaghan ghoy, biraq ol qashan da jarqyrap túra beredi...» dep jazghanyn oqyghanym bar. Men ol kezde institutyng 4 kurs studenti edim. Bir kezde «Batys ónirding júldyzy» atanyp jýrgen qazaq qyzy Janar endi aspan asty elining júldyzyna ainalady dep kim oilaghan?!

Endi biz «Talant tabighatyna» ýnilip kórelik. Búl kitapty Qúrastyrghan Ortalyq últtar baspasynyng qyzmetkeri, Janardyng aghasy Amantay Saghatúly, al redaktory Múnay Ábilbayúly eken. Kitap: «Ómir – ózindiki, qay joldy tandau ózinde», «Eng qasiyetti nәrse ýirenu», «Bas bәigeni әketer, búl zamanda ozghan is» degen ýsh bólimge bólingen.Jinaqta Janargha tikeley qatysty 30-gha tarta maqala, estelik jәne alghys hatarmen birge 7 aqynnyng arnau óleni berilipti. Kitaptyng formaty men ishki dizayyny Janardyng bolymysyn, jalpy qasiyetin asha týsken.

Kitaptyng alghy sózin jazghan jazushy-ghalym Súltan Janbolat aghamyz: «Oylap otyrsam «Talant tabighaty» atty myna kitapqa alghy sóz jazu onay emes eken, Kitaptaghy bas keyipker Janar Saghatqyzyn tanystyrayyn desem, tanymal jandy tanystyru qiyndyghyn bylay qoyghanda, әri ony bala jasynan әbden biletin qalamger Ábdimanap Ábeuúly jaqsy jazypty. Janardyng kinofilimderdi týsiru barysyndaghy óresi men qabiletine búrylayyn desem, onyng osy júmysta birge jýrgen әriptesteri men tilshiler maghan sóz qaldyrmapty. Áriyne, Janar jayly sóz osy kitappen tausyldy degendik emes» dep bastapty. Óte tauyp aitylghan sóz. Janar turaly әli talay kitaptyng jazylatynyna senimimiz kәmil. Men búl kitapty oqyp shyghyp ózimshe kókeyge týigenimdi gazet oqyrmanymen bóliskendi jón kórdim.

Janardyng Ákesi Saghat Jaypaq pen sheshesi Túrsyn Jolynbetqyzy Qytaygha belgili qalamgerler. Qytay kompartiyasy qay jerge jiberse sol jerge qalamyn eskek, qaghazyn qayyq jasap birde Ýrimjige, bir de Beyjinge auysyp júmys jasaydy. Olardyng da maqsat-mýddesi bayaghy qazaq aqparaty men mәdeniyetin qalay gýldendiru edi... Osy salada qyzmet jasap jýrip jarty ghasyrlyq ómirining qalay ótip ketkenin de bilmey qalghan erli-zayypty qart jurnalistar, songhy ómirin Shynjanda ótkizu ýshin Ýrimjige taban tireydi.

«Últym – qazaq, atym – Janar»

Janar Ýrimjide tuylyp, Beyjinde boy jetedi. Hanzu tilinde sauatyn ashady. Beyjinde ósken balalardyng ana tilinen aiyrylyp qalu qaupi kýshti edi. Biraq qazaqy ortadan shyqqan ata-ana otbasynda balalaryna ana tilinde sóilep, qazaqtyng salt-sanasy, әdet-ghúrypy jәne mәdeniyetimen tәrbiyeleudi ózderining boryshy sanaydy. Janar balabaqshshada hanzu tilinde oqysa, al ýige kelgende qazaq tilinde sóilesip jýrip, eki tildi qatar mengeredi. Qazaq tilinde maqal-mәtelder jәne Abaydyng ólenderin jatqa oqityn bolady. Kishkentay Janar ózining zerektigi jәne ústazdarynyng kómegimen talaptyng tayyna qamshy basady. Beyjing Ortalyq radiostansiyasynyng jasóspirimderge arnalnan «Ynhy» kórkemóner teatrynyng kishkentay әrtisi bolyp, «Sirinke satushy qyz», «Jeti jarmaq», «Mening múratym», «Kóktemdegi hikaya» atty filimdergegi bas rhlder de oinaydy. Qay jerde balalargha arnalghan konsertter úiymdastyrylsa ol Janarsyz ótpeytin bolghan.Keyde birneshe oryn qatar úsynys etken kýnder de kezdesken. Ol jәne Beyjinde ótkiziletin memlekettik dengeydegi qúryltaylar men marapattau-syilau sharalarynyng jýrgizushisi bolyp astana sahnalarynan jiyi-jii boy kórsetip túratyn bolady.

Qaysy bir jyly Beyjinde «Birinshi mausym» halyqaralyq balalar merekesine baylanysty úiymdastyrylghan mәdeny sharagha Janar arnayy shaqyrylyp kórkemsóz oqidy. Sahnada mәnerine keltirip oqyghan kishkentay qyzgha razy bolghan Dyng Iynchau hanym (premier minstr Juyn Laydyng zayyby – red):

– Qyzym, senin  atyng kim? – dep súraydy.

Kýlimqaqqan ójet Janar:

– Atym – Janar, últym – qazaq, – dep jauap beredi.

Oghan riza bolghan Dyng Iynchau hanym:

– Jaraysyng qyzym, baqytty bol! – dep, mandayyn sipap, betinen sýiip, rahmetin aitady.

Qarshaday qazaq qyzyna Qytay halqynyng adal perzenti, úly sayasy túlgha Juyn Laydyng zayybynyng osy bergen batasy Janardyng óner kókjiyeginen júldyz bolyp kórinuine sebep te bolghan shyghar. Kim bilsin?!

Qara kóz Ghayniydi izdeu

Janar әrtis boludy bala kezinen armandaghanymen, biraq oghan ýlken maqsat qoymady. Ártistikten góri әdebiyettke jaqyn boldy. Ol Beyjing músylmandar orta mektebinde oqyp jýrgen kezde ynta-peyilin qoghamdyq qylymdargha audarady. Maqsaty – Qytaydyng ataqty uniyversiytetterining birining tabaldyryghyn attap, әdebiyetshi bolyp shyghu edi.

Alayda, mynanday bir is onyng algha qoyghan maqsatyn basqa arnagha búryp әketedi. 1986 jyldyng jaz aiy bolatyn. Synypta sabaq oqyp otyrghan Janargha mektep diyrektorynyng kabiynetine alystan bireu telefon soghyp shaqyryp jatqanyn bir synyptasy habarlaydy. Ýrimjiden kelgenim keshe ghana edi. Áke-shesheme birdeme bolyp qalghan joq pa? – dep, ýreylene diyrektor kabiynetine jýgire jetip telefon tútqasyn alghany sol eken arjaghynan:

– Uәi, Janarsyz ba? Men Tiyani-Shani kino studiyasynan bir kino týsirmekshi edik, soghan ózindi bas rólge shygha ma dep otyrmyz, – degen bóten әielding dausyn estiydi. Búl kinorejisser Guan Chýnlian edi.

Ádebiyetten basqa mamandyq tandamaymyn dep bar zeyin-zerdesin soghan ghana audarghan Janargha búl tosyn, qisynsyz ótinish boldy.

– Bara almaymyn, emtihangha dayyndalyp jatyrmyn, onysyz da mektep meni jibermeydi, – dep kelte jauap qaytarghanda shydamy ketken rejisser:

– Telefon tútqasyn mektep diyrektoryna ber! – dedi qatqyl dauypen.

Qarysy jaqtyng búiymtayyn birden týsingen mektep diyrektory:

– Janar, mynau saghan tabylmaytyn sәt, әdebiyetshi bolu, әriyne, jaqsy. Búl jaghynda sening talantyng bar., әrtis bolu da danqty qyzmet. Jolyng bolyp myqty әrtis bolyp jatsan, mektebimizding de maqtanyshy bolasyn. Qazaq últyna da ónerding adamy kerek baryp kel, – deydi.

Búl «Jetim qyzdyng mahabbaty» filimin jasaudyng aldyndaghy dayyndyq satysy bolatyn. Ángime filimde Shynjandaghy Ýsh aimaq tónkerisin beyneleudi negiz ete otyryp, últtyq armiya jauyngerlerining jetim qalghan úrpaghy Ghayniyding sol bir zarly zamandaghy azapty da, anyzgha ainalghan tarihy barysy suretteledi. Avtor Ghayniyding jәne onyng sýigen jigitining tónkeris ýshin, mahabbat ýshin izdengen ómir jolyn kesteleudi armandaydy. Filimde Ghayniyding sózi de, qimyl-әreketi de onsha kóp emes. Rejisser ózining kókeyinde jýrgen sózge búiyghy jas qyzdyng jan dýniyesindegi ishki sezimderin kózi arqyly beyneleudi maqsat etedi. Dәl osynday kózdi tabu ýshin rejisser Altay men Tiyani-Shani tauyna deyingi ónirdi týgel sharlap, talay-talay qazaqtyng esigin ashyp, әbden qaljyraydy. Sonynda ýmiti ýzilip Ýrimjige qaytady. Búl kezde ol bir dosynyng toyyna sәti týsip, osynday bir qarakózdi tauyp alaryn oilamaghan da bolar. Osydan keyin rejisser onyng ata-anasyn izdep baryp, sóilesip ýlgirgenshe Janar búl aradan birneshe myng shaqyrym Beyjinge ketip qalghan da bolatyn. Sol orta mektepke rejisser telefon soqqanan keyin baryp, Ýrimjige qayta oralady. Ol úshaqtan týse salyp-aq, aldynan kýtip alghan rejisserge:

– Myna meni qalay tandaghandarynyzgha qayranmyn, óitkeni men baqytty qyzbyn,. Jetim emespin, onyng ýstine mahabbat degendi tipti de týsinbeymin ghoy, – deydi.

Mine, osylaysha Janar rejissemen birge Ghayny ómir sýrgen alasapyran jyldardyng tolqynyna sýngip kete barady...Atalmysh filim turaly tilshi súraghyna Janar: «Men óte baqyttymyn, mening kókeyimning bir búryshynda mazalap túratyn kómeski әues bar edi. Men ony mәngi sol jasyryn kýiinde saqtap qalmaqshy edim. Biraq filimde oinau mening sol qúpiyamdy Ghaynigha әperdi. Kórermenderge alyp berdi» dep jauap beredi.

Altyn baspaldaq

1987 jyl. Ortalyq teatr instituty men Beyjing halyqtyq kórkemóner teatr instituty birigip synaq retinde әrtister kursyn ashudy bekitip, Qytaydyng jer-jerine attanady. Bismillasyn Beyjindegi músylman orta mektebinen bastaydy. Oqushylardyng dene bitimi men kelbetine ýnile jýrip, sabaq oqyp otyrghan Janardyng qasyna kelgende әrtis tandaushy kilt toqtaydy. Onyng bitimi men bolymysyna qyzyghyp biraz túrady da til qatpastan shyghyp ketedi. Institutqa baryp talqygha salady.

– Janardyng symbatyna min joq, aiyby az últ, qyr múryn, bota kóz, klassikalyq teatrymyzdyng róline shyugha ýilese qoya me eken?! – deydi әlgi әrtis tandaushy.

Kónilde kýdik kóp. Biraq jauap joq....

– Shynynda da óz qyzdarymyz túrghanda, hanzudyng últtyq teatryna týk tappaghanday, az últtan әrtis tandaghanymyz tym kýlkili ghoy, – dep qaldy taghy biri.

– Teatrgha әrtis tandauda salmaqty bolghanymyz dúrys shyghar, tynnan, qarastyrsaq qaytedi. Keyingi kýni Shynjang auditoriyasyn ashyp jatsaq soghan qabyldamaymyz ba? – dedi jәne bireui.

– IYә, olardyng da oiyn týsinuge bolady. Múnda bir últtyng namysy jatyr. Osylaysha birining sózin biri qúptap, ary qaray namys otyn mazdata bastaghanday bolady.

Baghanadan tis jarmay, tyndap otyrghan fakulitet dekany sóz kezegin aldy-au bir kezde.

– Sizder aitqan pikirding jany bar, shirkin Janardyng jaratylysynda osylay bolsa, qúba-qúp edi. Institutyng mindeti – basqa emes, daryndylardy tәrbiyeleu. Kim de qabilet, daryn bolsa, sol shyghatyn zaman búl. Al, Janar az últ bolghanymen, onda talant, kәsiptik daryn bar. Onysyz da mәdeniyet dәrisi men  mamandyqtan emtihan nәtiyjesi barlyq talapkerlerding aldynda túr. Qabyldaugha әbden bolady... Bizding izdegenimiz osynday ýzdik talapker eken, endeshe, jolyn tospay qabyldauymyz kerek. Ónerde últtyq shek-shekara bolmaydy. Bizding mәdeniyetimiz Janar arqyly qazaq últyna jetip jatsa múnyng nesi ersi. Mәdeniyet degenimiz osynday da almaspay ma? – dedi.

Talantty moyyndaudyng ózi úlylyq. Dekannyng osy sózinen keyin Janar mekteptegi jasóspirim shaghymen qoshtasyp, әrtistikke kete barady. Ádebiyetshi bolamyn degen armany kózinen búlbúl bolyp úshady...Kino bolsa bir sәri, ózine beytanys hanzudyng últtyq teatry. Tipti, oiyna kirip-shyqpaghan bir sala, sonyng ishinde kýrdeli de qiyn mamandyq. Biraq súnghyla qazaq qyzyna búl da týk emes eken. Óner dese órshelene týsetin ol teatr ónerining qyry men syryn iygere bastaydy. Ústazdary da Janardy tandaghanyna ókinbedi, qayta dәn  riza bolysty.

Biz jyldan keyin Janardyng ómirinde taghy da bir búrylys boldy. Qytaydyng Oqu-aghartu ministrligining úigharuymen Mәskeuding Memlekettik teatr institutynyng rejisser mamandyghyn oqyp keluge jiberedi. Aldymen Mәskeuding Memlekettik kino-teatr institutynyng dayyndyq kursynda orys tilin ýirenedi. Bir jyldan song orys tilin ózi biletin  qazaq, hanzu jәne aghylshyn tilderinen kem sóilemeytin bolyp shyghady. Sol jyly kino rejisserligine talapkerler qabyldaytyndyghynan habardar Janar ózimdi synap kóreyin, óte almasam ókinbeymin, tym bolmasa teatr institutyna týsermin degen oimen osy mamandyqqa emtihan tapsyrady. Mine qyzy, Janar emtihangha qatysqan 30 talapkerding altauynyng biri bolyp Qytaydan, tipti býkil aziyalyqtardan jalghyz ózi qabyldanady.

Ol barlyq pәnderdi ýzdik oqumen birge, tәjiriybelik júmystardy da ýzdik atqarady. Janar diplom júmysyn dayyndaghan, kezde «Aptanyng 8-kýni» degen taqyrypta qorghaydy. Búl filimnyng taqyrybynan, býkil mazmúnyna deyin ómirde bolmaghan sekildi sezilgenimen, әdette túrmysta jii kezdesip otyratyn qas-qaghym oqighalar asa sheberlikpen jasalady. Atalmysh filim halyqaralyq shaghyn festivalidyng ýzdik avtorlyq syilyghyn jenip alady. Ol ózi student bola túra Mәskeu «Miyr» telearnasyna úsynyspen diktor, jýrgizushi bolyp ta júmys isteydi. Janardyng Resey telearnasynda jýrgizushi bolyp isteui Qytaydan baryp oqyghan studentter tarihynda búryndy-sondy bolmaghan edi.

Bir kýni Janar kinony auyz eki audaru mindetimen studiyagha keledi. Jetekshi júmysty bastayyq deydi. Janar filimdi orys tiline audarady.

– Joq, Janar búl filimdi aghylshynshagha tәrjimalauymyz kerek, – deydi jetekshi. Janar aghylshyn tilinda aghyla jóneledi.

Kinony aghylshynsha tyndap otyrghan әlgi kisining Qytaygha kino saralaugha kelgen Halyqaralyq kino festivalidyng tóraghasy kanadalyq  Moneal ekenin Janar júmys ayaqtaghannan keyin bir-aq biledi. Janardyng qayda salsa sodan shyghatyn, tildik qabiletine qayran qalghan әlgi kisi onyng basyn sipap túryp:

– Basynnyng bir bóliginde orys tili, bir bóliginde aghylshyn tili, bir bóliginde hanzu tili, endi bir bóliginde ana tilinning qoymasy bar desek, pay-pay myna kishkene basyng kremet eken, – degen de Janar:

– Shirkin, basymnyng bir jerinde rejisserlik qabilet qoymasy boluyn qanshama tileymin, – deydi kýlip túryp.

«Miyr» telearnasy Janargha ózge el halyqtarymen ruhaniy-mәdeny baylanystar ornatuyna dәneker bolady.

Mәskeuding Memlekettik kino institutynda 6 jyl oqyp, magisturasyn da qyzyl diplommen bitirip shyqqan Janar 6 jyldyq oquym rejisserlik tvorchestvalyq jolyma azdyq eter, qalayda kino institutynyng aspiranturasyna týsip oqiyn degen oigha keledi. Onyng búl oiyn Qytaydyng tiyisti oryndary da qúp kóredi. Osylaysha Janar orys elinde 9 jyl taban tirep oqyp, rejisserlik ónerge qanyghady. Orys, ukrain halyqtarynyng eski, jana mәdeniyetimen, salt-sana dәstýri jәne psihologiyasymen tanysady. Reseydegi 9 jyl onyng aldaghy kinorejisserlik ónerining altyn baspaldaghy bolyp qalanady.

Janar Reseyde oqyp jýrgen kezding ózinde, Qytaydyng óz kinolary «Qyzyl shiye», «Jalyn atqan ghashyqtar» filimderining týsiriluine qatysady. Búl kinolardy qytaylyqtar únatyp kóredi. Sonymen birge Mәskeu «Miyr» telearnasynyng tapsyrysymen Qytaygha baryp «Qytaydyng qarttary», «Qytaydyng velosiypetteri» sekildi Qytay reformasynan keyingi ózgeristerdi beynelegen derekti filim týsirip, eki elding mәdeniy-ruhany auys-týiisine paydaly enbek etedi. Múnan tys Reseyding «Budtyng oraluy» degen kórkem filimde hytaylyq bir patysha hanymynyng rólin oinaydy. Al Italiya men Resey birlesip jasaghan «Aydyng dosy – Jonaton» filimine qosymsha rólge týsedi.

Qayta shynyqqan qúrysh

Janardyng kino ónerinde tanylyp, júldyzyn aspangha shygharghan 20 serialy telefilim «Qúrysh qalay shynyqtynyn» týsirilui edi. Qytay men Ukraina birlesip týsirgen 20 serialy «Qúrysh qalay shynyqty» Ostrovskiyding osy attas romanynan ózgertilip týsirilgen. Búl Qytaydyng kino әleminde túnghysh ret shetelding әigili kórkem shygharmasyn ózgertip týsirui jәne oghan túghysh ret sheteldik әrtisterding qatysuyn qosynyz. Búl Qytay tarihynda búryn-sondy bolmaghan tarihy oqigha boldy.

Osy túnghyshtardyng basynda kim túr? Áriyne, qazaq qyzy Janar Saghatqyzy túr. Hanzudyng kórnekti qalamgeri Chýn Hua Janar turaly toqtalghanda: «Qúrysh qalay shynyqty» filimin jasauda eshkim Janargha teng kelmeydi», – dep jazypty. Demek milliyardtar eli әlde qashan moyyndap qoyghan. Sondan da bolar Qytaydyn  filimgeri Jyng Kaynannyng Janardy ukrain jerine baryp kino týsiruge tandaghany. Janardy moyndau, qazaqty moyndau. Áribirden keyin, qazaqtyng ónerden kende emes ekendigin moyyndau. Shyny kerek, eger Janardan basqa bireu osy filimge rejisserlik etse, Qúday biledi, búl filim aspan asty eli maqtan etetindey shyqpaghan bolar ma edi.

Janar alghash Ukrainnyng «Dovjenko» kino studiyasymen baylanys jasaydy. Búl studyiyanyng materaldyq bazasy tolyq edi. Beyjinge qaytyp oralyp, ózi jibergen oryngha mәlimet beredi. Barlyghy qúp kóredi.

Ekinshi ret 1998 jyldyng jeltoqsanynda bas jobalaushy Hiyang Shauhany ertip Ukrainagha qayta úshady. Búl 1999 jyly aqpanda telefilim týsiretin top barghangha deyin barlyq júmysqa dayyndyq jasau bolatyn. Búl olar ýshin qymbat uaqyt edi.

Ókinishke qaray, qytaylyq avtordyng Pavel Korshagin turaly jazghan ssenariy ukraindyqtardyng kónilinen shyqpay qalady. Osylay bolaryn Janar basta bilgen... Onyng sebebi de týsinikti... Onyng ýstine jazylghan serial tym qysqa, әreng bes seriyagha jetedi. 20 seriyagha jetkizu ýshin 15 seriyany jazu kerek. Maqsat – serialdyng az-kóptiginde emes. Pavelding obrazyn qalay ashu, ol ómir sýrgen qoghamdyq ortany shynayy kórsetude, qym-quyt qayshylyqtar men qaqtyghystardy jandy beyneleuge tura keledi. Oghan júmsalatyn qarjy da esepteuli. Endi qaytu kerek? Janar múny әbden oy eleginen ótkizip, bas rejiiyser Han Ganga serialdy ukraindyqtardyng ózderine jazdyrudy aitady. Ol múny dúrys kóredi. Odan basqa jol joq edi. Sóitip Janar ózi aralasyp jýrip Alik esimdi bir ssenaristi tapty. Janar  oghan: «Biz tek «Qúrysh qalay shynyqty» romanyn ózgertip qana qoysaq, jalandyq etedi. Sol dәuirde jazylghan basqa romandardan da paydalanuymyz kerek. Oi-sana tar bolmauy tiyis. Sonan song Pavelding negizgi obrazy kózinen airylghannan keyin somdaluy shart» dep tújyrym jasady. Alik Ukrainada tapsyryspen dedektiv taqyrybynda ssenariy jazyp jýrgeng belgili qalamger edi.

IYә, Janar tәuekelshildik jasaghanymen beyjindikter odan habarsyz edi. Olar búrynghy serial boyynsha týsiriledi dep oilaghan. Biraq osynyng aldynda Janar bastyghy Jyng Kaynangha hat jazyp serialdy ukraindyqtardyng ózderine jazdyryp jatqanyn aitqan edi. Búghan Jyng Kaynannyng búlqan-talqan bolyp ashulanghany bar. Janar da alghan betinen qaytpay «jyghylsang nardan jyghylgha» biraq kóshedi. Ol Alikkke filimning 13-14-seriasyn tezdetip jazudy tapsyrady. Óitkeni, Pavelding qystyng kýngi ómirin qar bar kezde aldymen týsirip alghan óte manyzdy. Búl uaqytty dúrys paydalanbasa, tútas filimge núqsan keltirer edi. Al, 11-12 seriasy kóktem mezgilinde alynady. Búl Pavelding Shepetovkada istep jatqan kezi. Al jazda jastyq dәuirin yaghny Tonyamen mahabbattasqan, armiyada bolghan kezi týsirilu kerek. 13-14-seriya jazylyp bolghan song ony Janar hanzu tiline tәrjimalap Beyjinge jóneltedi. Bas rejiiyser Han Gan: «Óte jaqsy, shynayy beynelengen» demesi bar ma? Biraq Jyng Kaynan birden jiby qoymaydy. Sebebi, serialdy ózgertkennen keyin qatysty mekemelerge jýgirip jýrip bekittiru kerek. Ony bekitpese Janardyng enbegi esh bolady. Ony osy is mazalady. Sonda Han gan: «Eger Janar jazdyrghan serial boyynsha filim týsiriletin bolsa men Ukraiyngha baramyn, әitpese aram ter boludyng qajeti joq», – deydi.

Rojdestva merekesi bastalyp ketedi. Ukraindyqtar meyramda týgel damalady. Al Janar jalghyz ózi «Dovjenko» kino studiyasynda Beyjinnen taghatsyzdana jauap kýtumen bolady. Bir kýni ol Jyng Kaynannan: «...Ýlken júmys tyndyrypsyndar, filimdi tez alu júmysyna kirisinder» degen hat alghanda quanghanynan Janar jylap jiberedi.

Sonymen Janar uaqyt ótkizbey, filimning júmysyna bel sheshe kirisip ketedi. Filimge tikeley qajetti orta keyipker tandaugha kirisedi. Sebebi, serial qansha tartymdy jazylghanmen rólge shyghatyn akterler jaqsy tandalmasa, filimning manyzy bolmaytyndyghyn Janar jaqsy biledi.

Búryn Ukrain rejisserleri qit etse akterlerdi Reseyden baryp tandaydy eken. Al Janar bolsa, uaqigha Ukraina topyraghynda bolghan eken, sóz joq Ukrainadan tandaymyz, akterler ssenariyde jazylghanday kelbetti, qqimyl qareketi sәikesken, ukrain últynyng psihikasyn shynayy asha alatyn bolu krek dep týidi. Al «Dovjenko» kino studiyasynyng diyrektory Moshenko (1973 jyly týsirilgen «Qúrysh qalay shynyqty» 6 serialy filimning rejiysceri. red) myrzanyn: «Qúrysh qalay shynyqtyny» kim de kim, kinogha týsirmekshi bolsa, ondaghy bas keyipker filimning jany Pavel ekenin esten shygharmau kerek» degen sózi Janardy tipti de shiryqtyra týsti.

Ártisterge Janar osynday talaptar qoya otyryp alystan emes, jaqynan tauyp jatty. Bas keyipker Pavel byraz abyrjytty. Aqyry ony da tapty. Janar Ira esimdi aktrisany qabyldap jatyp onyng alibomynan bir jigitting suretin kórip qalady. Iragha osy jigitti ertip keludi tapsyrady. Ertesinde ol jigitting ózi de kele qalmasy bar ma. Úzyn boyly, qonyr shashty, jasy 25-terde, qasy kerilgen, qyr múryndy. Kógildir kózi qabaghyn týigende múnaya qalady, al quanghanda jadyrap sala beredi. Erkekke tәn dene bitiminen bayyptylyq pen qaysarlyq bayqalady.

Izdegen adamnyng dәl ózi! «Pavelding róline dýp keledi» dep janar birden únatty. Janar Paveldi tapty. Ukrain rejisserleri sezip-bilmegen, qúdaydyng qútty kýni jandarynda jýrse de angharmaghan Paveldi tapty.

Filim týsirilip jatyp, 14-shi seriagha kelgende bas rejisser Han Gang kenetten Beyjinge qaytyp ketedi. Búghan bola Janar abyrjyghan joq. Qayta filim qyzmetkerlerin júmyldyryp qalghan 7 seriany sәtti týsirip shyghady. Keyin atalmysh filimge týsken aktorlar: «Biz rejisser Janar arqyly tanyldyq, eger ol bolmasa el qatarly qarapayym akter bolyp jýre bergen bolar edik» dep Janargha alghystaryn jaudyrghan.

Osy telefilimde aty atalghan 120 akter bar. Búlardyng arasynda qyzyl armiyanyng rólin alyp shyqqan Jang Shauhua ghana qytaylyq. Búl filim 270 kýnde týsirilip bolady. Bas rejisser Han gan, atqarushy rejisser Janar Saghatqyzy bastaghan 12 qytaylyqtyng basqasy ukraindyqtar.

Janar «Qúrysh qalay shynyqtyny» týsirip bolyp, Qytaygha barghanda «Uanky» degen mәdeniyet kompaniyasy 20 serialy «Shoshynghan qús» atty telefilimdi týsirudi bekitedi. Kompaniyanyng bas diyrektory Janargha osy filimge rejisserlik jasaugha shaqyrady. Búl Janar ýshin ýlken syn edi. Óitkeni, búl Janardyng túnghysh ret tәuelsiz rejisserlik etken qala ómirine arnalghan telefilim bolatyn. Janar búl filimdi de óte sәtti jasap shyqqty. Ol jәne Qytaydyng túnghysh tóraghasy Mau Zydúnnyng oqushylyq ómirin beyneleytin «Bir dәuirding jastary» degen filimin de jaqsy týsiredi.

Qazir Janardyng eng ýlken armany óz últyn tanytatyn kino týsiru oiynda bar ekenin aityp, әri osy oiyn erterek iske asyru ýshin bar kýshin salyp, ózin shyndau ýstinde eken.

20 serialy «Qúrysh qalay shynyqty» telefilimi osylaysha aspan asty elin aralap ketti. Pavel ruhy qayta shyndalyp Qytaydyng bar alabyn dýr silkindirdi. Qytaydyng qarttary Pavelding sonau jyldardaghy erligin, qaytpas jigerin esterine alyp, kózerine jas kelse, jastary ómirge, bolashaqqa qalay kózqaras ústanudyn, ómirdi qalay mәndi, maghanaly ótkizuding ónegesin qabyldady. Bary men baghyn otanyna, halqyna arnaghan Pavel Korchaginning qaysar ruhy qazaqtyng qarakóz qyzy arqyly milliardtar jýreginen oryn tabady.

Janargha osy enbegi ýshin 2001 jyly Qytaydyng «Horqyzy» syilyghy beriledi. Jәne HVIII kezekti Qytay «Dajún» telearnasynyng «Altyn býrkit» syilyghy men «Ýzdik rejisser» ataghyn alady.

IYә, bir maqalamen bir kitapta aitylghan mazmúndy qamtu qiyn. Biz óz keregimizdi aldyq, búl aldaghy kýnderi Janar turaly taghy da maqala jazbaymyz, ne bolmasa ózimen tikeley súhbat ótkizbeymiz degendi bildirmese kerek. Sol ýshin qazirshe maqalamyzdyng sonyn qytaylyq aqyn bauyrymyz Qúrysh Saqayúlynyng Janargha arnap jazghan «Jigitsin» degen ólenining myna eki shumaghymen tamamdaudy jón sanadyq.

«Tumasaqta sholpanday,
Sәtke bizde janarmyz.
Sholpandardan әrqanday,
Jaryqsyng sen Janar qyz.

Ómir degen az-aq kýn,
Sodan baqyt tabarsyn.
Maqtanyshy qazaqtyn,
Janar dese Janarsyn.
Bәlkim sen de ertenge,
Anyz bolyp qalarsyn!»

Álimjan Áshimúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5308