Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3820 0 pikir 28 Qantar, 2014 saghat 08:23

“Taq múragerleri” tyqyrshy bastady

MÁJILIS SPIYKERI NÚRLAN NYGhMATULINNING “JETI PLUSI” MEN “JALGhYZ MINUSY”

MÁJILIS SPIYKERI NÚRLAN NYGhMATULINNING “JETI PLUSI” MEN “JALGhYZ MINUSY”

“Central Asia Monitor” deytin gazetting ótken aptadaghy nómirinde mәjilis spiykeri Núrlan Nyghmatulin turaly maqala jariyalandy. Avtor ony aldymen “múragerler tiziminin” sonyna, tipti “qosalqy oiynshylardyn” qataryna orna­las­tyrady da, eptep-septep tizimning bas jaghyna qayta shygharady.
Maqalagha sensek, Nygh­ma­tulinning jeti plusi bar. Olar: “kәsipqoylyq”, “qa­zaqtyng ha­lyq­aralyq arenadaghy bet-bey­nesi”, “shy­­­nayy diplomat”, “she­shendik hәm kósemdik”, “jas emes, kәri de emes”, “sýi­kimdilik pen harizma” jәne “tazalyq”. Mine, búl – Nyghmatulinning “jeti plusi”. Al endi onyng “jalghyz minusy” ne boluy mýmkin? Siz qalay oilaysyz, qúr­metti oqyrman? “Jaghympazdyq”, “jaltaqtyq”, “ózindik oi-pikiri joqtyq” dep oilasanyz, qatty qatele­sesiz. Ol – “beting bar, jýzing bar demey aityp salu” eken.
“Mәjilis spiykerining “jalghyz minusyn” betine baspay-aq, odan da “segiz plusi bar eken” dey salsa qayter edi?” deuiniz mýmkin. Qalauynsha “pluske” ainaldyratyn “miy­nus” ta kerek qoy. Áytpese, “qoy qara minustar” tabu qiyn emes. Mәjilis spiykeri jónindegi “sarapshynyng pikiri” men “әleu­mettik jelidegi oilardy” mysal etpey-aq qoysaq ta, jelding qay jaqtan soghyp túrghany anyq angharylatynday.
Epistolyarlyq janrdy Nyghmatulin jaqsy mengeripti. Keshe әleu­mettik jelilerde onyng әlgi maqalagha qatysty redaksiyagha joldaghan haty jariyalandy.
“Sizderge ashyq hat jazuyma “Central Asia Monitor” gazetindegi “Rabotyaga Nurlan Nygmatuliyn” degen maqala sebep boldy. “Taq mú­ragerleri” dep atalatyn sikldy materialdardyng birine “keyipker” bolghanyma qatty tandanyp otyrmyn”.
“Jalpyhalyq saylaghan preziy­dentting túsynda әlgindey aidar oilap tabu (“Múragerler ondyghy”) dúrys emes, tipti arandatu dep esepteymin.
Jas memleketimizdi tanghalarlyq jetistikke jetkizgen, halyq­aralyq arenada Qazaqstandy aldynghy qatargha shygharghan, bolashaqqa jol siltegen kóshbasshygha qatysty múnday taqyrypty qozghau – әbestik”.
“Bizding aldymyzda tarihy maqsat túr. Ol – Qazaqstandy odan әri damytu ýshin jalpyhalyq moyyndaghan últ kóshbasshysynyng tónire­gine toptasu. Múragerler taqyryby tónireginde “sayasy krossvord” úiymdastyrudy qoyayyq. Mening oiym­sha, búl barlyq sayasatkerlerge, sarapshylargha jәne jurnalisterge qatysty”.
“Qazaqstannyng birinshi preziy­denti Núrsúltan Ábishúly Nazar­baev elimizdi qazirgi keremet je­tistikke jetkizip qana qoyghan joq, mening senimimde ol – Qazaqstandy jana jenisterge jeteleytin jal­ghyz sayasy kóshbasshy. Búl jerde basqa balama boluy mýmkin emes. Búl jay ghana sóz emes, búl – mening prinsiptik ústanymym, sayasy jәne ómirlik kredom”.
“Jurnalistik janrdy týsinemin, búl hatymdy Sizder qalaularynyzsha “oynatatyndarynyzdy” da bilemin. Ony Sizderding ar-ojdandarynyzgha qaldyrdym...”.
Nyghmatulinning “kósemdik hәm sheshendigine”, “qiynnan qiystyrar diplomattyghyna” esh talas joq. Ásirese, “últ kóshbasshysy” men “Qazaqstannyng әlemdi tandandyrghan jetistigi” degen taqyryptargha sóz qozghaghanda Nyghmatulin su tógilmes jorghany kózge eleste­tedi.
“Taq múragerlerinin” tiziminen ózining aty-jónin kórgen sayyn tәtti qiyalgha beriletinderding qatarynda Nyghmatulin joq degenge senuge bola ma? Onyn “Taq múrageri turaly lәm-mim deushi bolmandar!” degenine qarap, “Nygh­matulinning dәmesi ózgeler­dikinen de zor eken!” degen oy keledi qauashaqqa. Áytpese, sarapshylardy bylay qoyyp, sayasatkerler men jurnalisterge de “auyzdaryndy jabyndar!” der me edi? Qatelesse – sózin qaytyp ala jatar, “óz sózim – ózimdiki” dese – ony spiykerding ar-ojdanyna qaldyrdyq...
Ázirge Nyghmatulin “tamyr basudy” bastaghan dәmeli kópting biri ghana. Gazet redaksiyasy arqyly “ana kisige” joldaghan hatyn saqtyq deuge bolar. Núrekenning taghy qanday “sayasy krossvord” oilap tabatynyn uaqyt kórsetedi.
“Taq múragerleri” tizimining al­ghashqy leginde jýrgender tyqyrshy bastady, әiteuir. At túyaghynyng dýbiri jaqyndap qalghanyn bәri sezetindey. Óitkeni erinbegenning bәri “taq múragerlerinin” tizimin jasap jýr. Bәrining ezetini bir malta bolghanymen, әrkim iyesine qarap ýredi. Mәselen, әkimderding rey­tinginde Astananyng әkimi Iman­ghaly Tasmaghambetov pen Almatynyng әkimi Ahmetjan Esimov alghashqy oryndardy eshkimge bergen emes.
“Yqpaldylyq” jóninen ÚQK tóraghasy Núrtay Ábiqaev, preziydent әkimshiligining jetekshisi әri memlekettik hatshy Kәrim Mәsimov jәne ortanshy kýieubala Timur Qúlybaev aldyna adam salmaydy.  
Áp degende taq múragerleri­ning tizimine múnyng qatysy joq siyaqty kórinui mýmkin. Alayda “iskerlik” pen “yqpaldylyqtyn” arghy jaghynan “múragerlerdin” tóbesi qyl­tiya­tynyn qaytesiz? Senbeseniz qaranyz, “Reyting.kz” deytin zert­teu agenttigining ótken jyldyng sonyndaghy “múragerler tiziminde” alghashqy ondyqta túrghan mynalar: N.Ábiqaev, K.Mәsimov, T.Qúly­baev, IY.Tasmaghambetov, M.Tәjiyn, B.Ótemúratov, D.Nazarbaeva, S.Ahmetov, Q.Toqaev, A.Esimov.
Búlardyng birdi-ekilisi keyin ysyrylyp, tómende túrghandarmen oryn auystyruy mýmkin, biraq odan eshtene ózgermeydi. Alghashqy orynda túrghandardyng maqsaty – túghyryn eshkimge bermeu, keyin­gilerining mejesi – ondyqqa kiru. Mәselen, әlgi tizimde tómende qalghan Ómirzaq Shókeev, Núrlan Nyghmatuliyn, Qayrat Mәmy siyaqty “ýmitkerlerdi” ondyqtan ýmiti joq dep kim aitady? Ol ýshin әrkim shama-sharqynsha әreket etedi. Mәselen, Nyghmatulin siyaqty...
“Taq múragerlerinin” tyqyrshy bastaghanynan sekemdenuding jóni joq. Búl –“qartayyp qayghy oilaghan” basshysy bar kez kelgen memleketke tәn qúbylys. Nyghmatulinder qalasa da, qalamasa da. Mә­sele taqqa talastyng qanday dengeyde jýretininde: ýmitkerler qarugha jýginip, halqyn sorlata ma, әlde órkeniyetti jolmen әdil bәsekede jeniske jete me? Bizge manyzdysy da osy.
 
E.Biyeke.
"Jas Alash" gazeti
0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3219
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5273