Erjan Ótembaevtyng ýkimin qayta qarau boyynsha Qaskelende dýisenbide jalghasqan sot prosesinde sottalushynyng ózi jauap berdi. Erjan Ótembaev sayasatker Altynbek Sәrsenbayúlyn óltiruge tapsyrys bermegenin aitty. Sotqa kuә retinde jauap beru ýshin týrmeden jetkizilgen Rustam Ibragimov negizgi tapsyrys berushi retinde Álnúr Músaev pen Rahat Áliyevting esimderin atady.
Erjan Ótembaevtyng ýkimin qayta qarau boyynsha Qaskelende dýisenbide jalghasqan sot prosesinde sottalushynyng ózi jauap berdi. Erjan Ótembaev sayasatker Altynbek Sәrsenbayúlyn óltiruge tapsyrys bermegenin aitty. Sotqa kuә retinde jauap beru ýshin týrmeden jetkizilgen Rustam Ibragimov negizgi tapsyrys berushi retinde Álnúr Músaev pen Rahat Áliyevting esimderin atady.
ÓTEMBAEV ÁLI DE TAPSYRYS BERUShI
Búl sot prosesining ózi “qylmystyq iste jana derekterding ashyluyna baylanysty” bastalghany belgili. Ibragimovting mәlimdemesi boyynsha sayasatkerding qazasyna Álnúr Músaev pen Rahat Áliyev tapsyrys bergen. Biraq keshe ótken sot otyrysynda memlekettik aiyptaudyng qorytyndysyn oqyghan prokuror Ghalymjan Tileubaev E.Ótembaevty kisi ólimine tapsyrys berushi retinde aiyptalyp otyrghanyn jetkizdi. Is jýzinde prokuraturanyng búl aiyptauynyng 2006 jylghy aiyptaudan aiyrmasy shamaly. Onda “Ótembaev adamdy arandatu arqyly kisi ólimine әkep soqtyrghan tapsyrys berdi” delingen.
Prokuraturanyng 2006 jylghy aiyptaugha bolmashy ózgerister ghana engizip, negizgi bóligin aina-qatesiz qaytalaytynyn kýtpegen aiyptalushy da, jәbirlenushi tarap ta an-tang boldy.
“Men búl aiyptaudy alghash estip túrmyn. Jogharghy sottyng qadaghalau alqasynyng qaulysymen tanystym. Bas prokuraturanyng mәlimdemesin oqydym. Biraq aldynghy aiyptaudy qaytalap otyrsyzdar. Sonda búl sot ta 2006 jylghy aiyptau boyynsha óte me? Men múnymen kelispeymin”, – dedi E.Ótembaev.
“Prokuraturanyng jana is boyynsha tújyrymy aldynghy aiyptaumen birdey. Onda ne ýshin jinalyp otyrmyz? Prokuror aiyptaudy dúrys jasamaghan siyaqty. Ótembaev ta, biz de onyng mәnin týsingen joqpyz”, – dedi jәbirlenushilerding ókili, sayasatker Tólegen Jýkeev.
“Búl aiyptaugha biz de tanghalyp otyrmyz. Búl eski aiyptau ma, jana aiyptau ma, týsiniksiz. Búl sotqa Ibragimovting mәlimdemesi týrtki boldy. Onyng ózi osynda joq әri mәlimdemesi de oqylmady. Sondyqtan Ibragimovty osynda shaqyrtyp, jauap aludy súraymyz”, – dedi jәbirlenushi Rysbek Sәrsenbay.
Múny estigen sudiya Asqarbek Beyimbetov: “Búl jerde Ótembaevtyng isi ghana qaralyp jatyr. Ibragimovting jasaghan qylmysy qaralyp bitken, ol jazagha kesildi”, – dep short kesti.
“Sonda múnda netken qúpiya bar?” – dep súrady R.Sәrsenbay.
SUDIYa: “EShQANDAY QÚPIYa JOQ”.
R.Sәrsenbay: “Onda Ibragimov nege joq? Búlay jalghasa beretin bolsa, Músaev pen Áliyevten de jauap almassyz”.
Jәbirlenushiler men olardyng advokattary “búl sot otyrysyna eng aldymen Ibragimovting mәlimdemesi týrtki boldy. Sondyqtan prosesti kuәlardy súraudan bastayyq. Áueli sotqa Ibragimov jetkizilui kerek” dedi.
Jәbirlenushi taraptyng sotqa Ibragimovti jetkizu turaly ótinishin sottalushy E.Ótembaev pen onyng advokaty Anjelika Ájighúlova da qúptady.
Búdan bólek jәbirlenushiler ÚQK-ning búrynghy tóraghasy Álnúr Músaev pen onyng orynbasary Rahat Áliyev tapsyrys berushi dep tanylghandyqtan jәne qastandyqqa ÚQK-ning “Arystan” arnayy jasaghy qatysqandyqtan, isti әskery sotta qarau jóninde ótinish týsirdi. “Ári qylmys Almaty qalasynyng aumaghynda jasaldy. Sondyqtan búl isti qaladaghy әskery sot qarauy tiyis”, – dedi jәbirlenushilerding ókili Marjan Aspandiyarova.
Jәbirlenushi tarap kelesi ótinishinde búrynghy ishki ister ministri Bauyrjan Múhamedjanovty, preziydentting búrynghy din ister jónindegi kenesshisi Kekshaevty jәne Maqashevti sotqa kuә retinde shaqyryp, olardan jauap aludy súrady.
Búl ótinishterdi tyndaghan sudiya A.Beyimbetov on bes minuttyq ýzilis jariyalady. Ýzilisten qaytyp oralghan song sudiya ótinishter jartylay qanaghattandyrylatynyn jetkizdi. Atap aitqanda, isti әskery sotta qarau jónindegi ótinish pen sotqa Múhamedjanov pen Kekshaevty shaqyrtyp jauap alu jónindegi ótinish qanaghattandyrylmady. Múny sudiya negizgi isti qarau 2006 jyly bitkenin, qazir tek Ótembaevqa qatysty is qaralyp jatqanymen týsindirdi. Sosyn Ibragimov sotqa jetkizilip, jauap beretinin mәlim etti. Múnysyn oqyp bitken son, sudiya “kirgizinder” dep ymdady. Zalda birneshe minuttyq ýnsizdik ornady. “Áli әkelmedi me?” dedi bir kezde sudiya. “Onda qarsy bolmasanyzdar, Ótembaevtan jauap aludy bastayyq. Al Ibragimov týsten keyin súralady” dep qayyrdy. Proseske qatysushylar búghan qarsy bolmady. Ótembaev sóiley bastalghany sol edi, bes minut óter-ótpesten arnayy mәshiynemen qiqulatyp jetti.
Sonda baghanadan beri jәbirlenushiler men olardyng ókilderine, sottalushygha osy talapty qayta-qayta ne ýshin aitqyzdy? Ibragimovty sotqa әkelu kýni búryn sheshilgen mәsele ekeni әigilenip qaldy.
“MEN IBRAGIMOVTEN SÁRSENBAYÚLYMEN “ÁNGIMELESUDI” GhANA SÚRADYM”
Bir saghattan astam uaqyt boyy jauap bergen sottalushy Erjan Ótembaev Ibragimovpen qalay tanysqanyn, oghan kimder múryndyq bolghanyn bayandady. “Prokuraturanyng aiyptauyn moyyndamaymyn. Sebebi jana derekter payda boldy. Búl derekter mening tapsyrys berushi emes ekenimdi kórsetedi.
Ótembaevtyng aituynsha, ony Ibragimovpen tanystyrghan – preziydentting býrynghy din ister jónindegi kenesshisi Aleksey Kekshaev. “Aleksey Sergeyúly Ibragimovke biznes boyynsha kómektesudi súrady. Onymen kezdeskende ol netken biznes, oghan qalay kómektesuge bolatynyn týsinbek boldym. Búl kezdesu kóktemning sony, jazdyng basynda bolghan. Biznes jospargha kelsek, ol Almaty qalasy men onyng manynan jer alyp, ony satu. Maghan búl jospar onsha únaghan joq. Ibragimov biznesten týsken tabysty tendey bólemiz dedi. Biraq ózim búl bizneske aitarlyqtay qyzyqqanym joq. Aleksey Sergeyúly kómektesshi dep ótinish jasaghan son, Ibragimovke nesie alyp berdim”.
“Ibragimovti Kekshaev tanystyrghanda búl ishki ister ministrligining búrynghy jedel uәkili, qazir biznespen ainalysady” dedi. Ony tekseru qajettigi oiyma da kirip shyqqan joq”.
E.Ótembaev Qazaqstan damu bankining qadaghalau kenesining tóraghasy bolghandyqtan, nesie alugha qol úshyn bergen. 22 qarashada nesiyening alghashqy transhyn alghan. “Al Sәrsenbayúlynyng jeke túlghasy turaly әngimege kelsek, ol turaly sóz qozghaghanym ras. Biraq ony úryp-soq demedim. Tek kýtip alyp, әngimeles dep ótinish aittym. Biraq 2005 jyldyng sonynda Núrqadilovting qazasynan keyin jәne preziydent saylauynyng aldynda búl oiymnan ainyp qaldym. Múny Ibragimovke aittym. Biraq ol isti “bóten” jigitterge tapsyrghanyn, endi sayasatkerge tiyispeu turaly ótinishti aityp ýlgere me, ol jaghyn bilmeytinin aitty”.
Alayda búghan qaramastan A.Sәrsenbayúly men onyng serikterining qaza tapqanyn E.Ótembaev әueli aqparat qúraldarynan estip bilipti. Artynsha búl qylmysqa Ibragimovting qatysy baryn onyng ózinen 15 aqpan kýni bolghan kezdesu kezinde bilgen. “Ibragimov jigitter asyra siltep jiberdi dedi. Múny estigende, densaulyghym nasharlap ketti. Birden auruhanagha tarttym”, – dedi Ótembaev.
Al preziydentke jazylghan “moyyndau haty” men qylmysty moynyna nelikten alghanyn Ótembaev әngimelesken kezde qatty tolqydy: “21 aqpan kýni tútqyndalghanda densaulyghym qatty nashar boldy. Ózimdi ne ýshin qamaghanyn da bilmedim. Bir kezde bәrin moynyma alu kerek degen týsinik payda boldy. Bәri tezirek bitse eken dep oiladym. Biraq múnyng bәrin naqty faktimen dәleldeu kerek edi. Sebebi mende A.Sәrsenbayúlyn óltiruge týrtki bolatyn sebep bolmady. Sonda bayaghyda gazetke shyqqan pikiri esime týsti”.
Áliyevting tapsyrushy ekenin Ótembaev 2006 jyly Ibragimovten estigen. “Ol sot materialdarymen tanysu kezinde qúlaghyma Rahattyng tapsyrys berushi ekenin sybyrlap aitty. Biraq búl faktisiz, bos әngime bolghandyqtan, ony sotta aitpadym. Tipti byltyrghy jyldyng qarashasynda osy is boyynsha súraqqa alynghanymda da, qanday derekterding ashylghanyn bilgen joqpyn”.
“Sәrsenbayúlyn óltiru ýshin 60 myng dollar nesie alyp berdim degendi ózim qostym. Sebebi Ibragimovpen bettestirgen kezde ol Sәrsenbayúly men onyng serikterin úrlap әkelgen song maghan berdi degendi aitty. Meni tapsyrys berushiden bólek kisi óltirushi etkisi keletinin týsingen son, nesie turaly jaytty qostym”.
“BÚL KIShIGIRIM BÓLIM GhANA, NAGhYZ ÝLKEN PROSESS ÁLI ALDA”
“Sauatty adam ekeniniz sózinizden kórinip túr. Biraq “moyyndau hatynyzda” qate órip jýr. Múny nemen týsindiresiz?” degen M.Aspandiyarovanyng súraghyna Ótembaev: “Qan qysymym kóterilip ketkendikten solay bolghan shyghar. Bәlkim, isher asyma birdene qosyp jiberdi me...” dep jauap berdi.
Jәbirlenushi tarap pen sottalushynyng arasyndaghy әngime bylay órbidi:
– Jalpy, hat mәtinin jazghanda qasynyzda kim boldy? Sizdi bireu mәjbýrledi me?
– Eshkim mәjbýrlegen joq.
– Qasymov, Týsipbekov janynyzda bolghan joq pa?
– Joq.
– Moyyndau hatyn jazu kimning bastamasy?
– Sol jaqtaghy tergeushiler preziydentting atyna hat jaz dep úsynys tastady.
– Qatardaghy tergeushilerding oiyna kirip shyqpaytyn nәrse búl!
Sudiya A.Beysembaev: “Qylmystyng jasalghanyn, oghan Ibragimovting qatysy bar ekenin bildiniz. Ony nege qúqyq qorghau organdaryna habarlamadynyz?” degen súraghyna Ótembaev “ony moyyndaymyn” dedi.
Jәbirlenushilerding ókili T.Jýkeevting “Kekshaevpen qashannan beri tanyssyz jәne kim tanystyrdy?” degen súraghyna Ótembaev “1999 jyldyng sony nemese 2000 jyldardyng basy bolsa kerek. Maghan preziydentting kómekshisi telefon shalyp, osy adammen tanysyp kór degen úsynys aitty” dedi.
– Sonda kim tanystyrdy? Habarlasqan kim? – dep T.Jýkeev óz súraghyn nyghyrlay týsti.
– Múnyng iske ne qatysy bar? Sonsha manyzdy dýnie me búl? Al jaraydy, habarlasqan adam – Ótemúratov. Búdan endi ne ózgerdi?
Jәbirlenushi taraptyng “sizge qysym kórsetip azaptady ma?” degen súraghyna Ótembaev: “Azaptaghan joq. Úryp-soqqan joq. Biraq psihologiyalyq qysym kórsetti. Uaqytsha qamau abaqtysynda adam tózgisiz jaghdayda ústady. Ol kamerada tek otyrugha ghana bolatyn” dedi.
Súraq qoydy jalghastyrghan T.Jýkeev “siz sottalyp ketken son, koloniyagha joghary lauazymdy túlghalar keldi me?” dey bergeni sol edi, Ótembaev: “Múnyng bәri kishigirim bólimder, bәlkim, ýlken prosess aldymyzda bolatyn shyghar” dep súraqtyng tórkinin týsine qoydy.
MÚSAEV PEN ÁLIYEV TAPSYRYS BERUShI ME?
Týsten keyin ómir boyyna bas bostandyghynan aiyru jazasyna kesilgen Rustam Ibragimov sotta kuәlik etti. Ol A.Sәrsenbayúlyn óltiru jayyn esh uaqytta Erjan Ótembaevpen talqylamaghanyn aitty. Onyng aituynsha, Kekshaevke biznes ashu niyeti bar ekenin bildirgende, ol ony Ótembaevpen tanystyrypty. Ótembaev kezdesulerding birinde Ibragimovke A.Sәrsenbayúly jayly sóz qozghap, ony soqqygha jyghu kerektigin týsindirgen. Sayasattan habary joq, A.Sәrsenbayúlynyng kim ekenin de bilmeytinin Ibragimov dosy Maqashovpen kezdesken kezde aitqan jәne Kekshaev pen Ótembaev rasynda sonday lauazymdy qyzmette me, sony bilip berudi tapsyrghan. “Maqashovpen sәlemim týzu edi. Onyng búrynnan Rahattyng adamy ekenin biletinmin”, – dedi sottalushy. Maqashov artynsha Ótembaev pen Kekshaevtyng memlekettik qyzmette ekenin rastaghan, keyin Ibragimovty “bәrining jónin biletin adam” dep Músaevqa jibergen. Músaevpen tanystyqqa jol ashqan kezdesuin bayandaghan Ibragimov “Áleke Ótembaev maghan Sәrsenbayúlyn úrugha tapsyrys bergenin biletinin aitty. Odan bas tartpa. Bәrin bizge bayandap jýresin” dep tapsyrdy. Sol kýnnen bastap eki telefon satyp aldym. Onyng birin Músaevqa berdim. Biz sonymen habarlasyp túratynbyz”.
Ótembaev óz tapsyrysynan bas tartqan song ony da Músaevqa jetkizipti.
“2005 jyldyng sonynda Bioteh manynda, Drujba eldimekenine búryla bergen jerdegi monsha manynda kezdesu belgiledi. Barsam, Áleke mas. Ol mening kóligime otyryp alyp, operasiya jaqyn kýnderge belgilengenin, kezdesu úiymdastyru kerektigin aitty. Búl uaqytta preziydent N.Nazarbaev pen onyng әieli, R.Áliyev pen onyng júbayy Darigha, Timur Qúlybaev pen onyng әieli Dinara, Áliya Nazarbaeva jәne onyng kýieui Avstriyada bolatynyn aitty. Eshteneden qoryqpa, biylikting barlyq tarmaghynda Rahattyng adamdary bar dedi. Tek qana ÚQK-ning bir bóligi bizge baghynbaydy, Dýtbaev pen Ábiqaev bizding adamdar emes dedi. “Preziydentting basynda isik bar, ol bir kýni óledi. Onyng ornyn Darigha basuy kerek” dedi. Zang boyynsha, preziydent mindetin uaqytsha atqarushy – senat tóraghasy Ábiqaev. Ol búl mindetti eki ay ghana atqara alady. Biraq ol bizding adam emes” degen әngime aityldy”.
Osylaysha Músaev oghan tapsyrmany oryndaugha “Arystan” jasaghynyng mýshesi Ábikenovti paydalanudy mindettepti. Osydan keyin Rits-Palas manynda Ábikenovpen jolyqtyq. Oghan eki-ýsh adamdy kezdesuge aparu kerektigin aitqanda, ol kýmәn keltirip, bas tartty. Sosyn kimning kimge habarlasqany esimde joq, әiteuir taghy sol orynda kezdeskenimizde Ábikenov “jaraydy, kelistik, basshylyq biledi eken ghoy” dep kesti. Aytuynsha, Músaev ta oghan tapsyrma bergen kezde “búl ýkimetting tapsyrmasy” dep sendirgen.
Sotta Ibragimov Sәrsenbayúly men onyng serikterine qastandyq qalay jasalghanyn egjey-tegjeyli bayandady. Tipti sayasatker men onyng serikterin qalay atqanyna deyin aitty.
“Aqpan aiynyng ortasynda dosymnyng tughan kýnin toylau ýshin qalalyq ishki ister departamenti manyndaghy “Altyn biday” kafesine bardym. Ishimdik ishtik. Sol uaqytta Músaev habarlasyp, qayda jýrgenimdi súrady. Birden ózine keludi búiyrdy. Mas bolghandyqtan, Vitaliy Miroshnikovqa jetkizip saludy súradym. Álekenmen “Rits-Palastyn” manynda kezdestik”.
Sol kezdesude Músaev Ibragimovke tapansha berip, Sәrsenbayúlynyng jýretin jolyn núsqaghan. Jol-jónekey izime andushy týspegenin tekseru ýshin ýige kirip, eki kepka alyp shyqtym. Onyng birin Miroshnikovqa kiygizdim. Basyndy әri-beri shygharma dedim. Ábikenovke habarlasyp edim, ol Sәrsenbayúlyn “Sayahat” jaqqa apara jatqanyn aitty. Keri búrylyp, aitqan jerine barghanda Ábikenovti kórdim. Sosyn Sәrsenbayúly men onyng serikterin bizding kólikke әkep otyrghyzdy. Músaevqa habarlasyp, Sәrsenbayúly jalghyz emes, qasynda serikteri bar ekenin jetkizdim. Ol “ýsheuining de kózin joy” dedi. Olay jasamaytynymdy aitqan edim, “ne ýsheui ketedi, ne sening otbasyng ketedi” dedi. Áleke men Rahattyng qanday adamdar ekenin biletinmin. Ózim jәne otbasym ýshin qatty alandadym. Olar bәrine baratynyn sezdim. Áyteuir joghary kóterilip, bir jerge jetkende, kólikti toqtattym. Sәrsenbayúly men onyng kómekshileri artqy oryndyqtarda otyrghan. Esikti ashyp, aldymen Sәrsenbayúlyna “syrtqa shyghynyz” dedim. «Algha jýriniz» dedim. 50 metr jýrgen son, «búrylynyz» dedim. Ol búrylghanda keude túsyna oq attym. Ekinshi bolyp Juravlevti dәl osynday jolmen óltirdim. Sosyn Bauyrjan Baybosyndy da syrtqa shygharyp attym”, – dedi ol.
Ibragimovtan jauap alu tórt saghatqa sozyldy. Býgingi sotta Maqashov pen Miroshnikovtan jauap alynuy tiyis.
Taqyryptyng jalghasyn kelesi nómirden oqisyzdar.
"Jas Alash" gazeti