Synshy Saghat Áshimbaev ólendi ómirding ýzilip týsken móldir tamshysy degende, poeziyada bederlengen aqyn ómirinin, aqyn kónilining móldir shyghy – mahabbatty qaperden shygharmaghany aqiqat. Úly Maghjannyng syrshyl da jarqyraghan әshekeyli poeziyasyna boylaghan sayyn biz de aqynnyng sezim sәtterin sezingendey boldyq. Ár óleninen shiyelenisken taghdyr izdedik.

Synshy Saghat Áshimbaev ólendi ómirding ýzilip týsken móldir tamshysy degende, poeziyada bederlengen aqyn ómirinin, aqyn kónilining móldir shyghy – mahabbatty qaperden shygharmaghany aqiqat. Úly Maghjannyng syrshyl da jarqyraghan әshekeyli poeziyasyna boylaghan sayyn biz de aqynnyng sezim sәtterin sezingendey boldyq. Ár óleninen shiyelenisken taghdyr izdedik.

Jalpy, Maghjan Júmabaev jayly ómirbayandyq derekterge ýnilgendegi bizding bayqaghanymyz, aqynnyng neke-otbasylyq taghdyrynyng qayghy-múngha, qayshylyqqa toly bolghandyghy. Eki ret ýilengen. Alghashqy qosaghy Zeynep 1919 jyly 10 aqpanda bosanu ýstinde qaytys bolady. Zeynepten qalghan Grajdan esimdi sәby de aragha jyl salyp qatygez ajaldyng qarmaghyna iligedi. Keyin әkesi Bekenning úigharuymen Qyzyljarda túratyn Dәuly Quanyshbaevtay auqatty adamnyng Jәmiylә degen qyzyna qúda týsedi. Biraq qalyng malynyng tólenip qoyghanyna qaramastan, Maghjan jýrek ýnine qúlaq asyp, qyzyljarlyq bashqúrt bayy Hasannyng jesiri Z­ylihamen birge Ufa, Chelyabi, odan әri Tәshkent asady. Ómirining sonyna deyin Zylihamen birge bolady.
Aqyn poeziyasyna boylaghan adamnyng Maghjannyng Gýlsim esimdi qyzgha ólerdey ghashyq bolghanyn angharmauy mýmkin emes. Maghjanday súnghyla sezim iyesining jýregine shoq salghan suludyng ómir deregi  jәne aqyn ekeuining arasyndaghy mahabbat hikayasy jayynda sóz zergerining kitabyn qúrastyrushy ghalymdar H.Abdullin men B.Dәrimbetovting derekterinde birshama jan-jaqty maghlúmat beriledi. 
Gýlsim Kemalova – tatar qyzy. 1914 jyly Peterburgtegi aqsýiek qyzdardyng pedagogikalyq institutyn bitirgen. Birinshi dýniyejýzilik soghysqa «shafqatlyq tәtesi» (medbiyke) bolyp qatysqan. Elge qaytqan song әkesi bashqúrt azamaty Michuringe qosady. Qyzyljargha múghalim bolyp kelgen súlu kelinshekke degen aqyn sezimi eng al­ghash «Gýlsim hanymgha» óleninde bederlenedi. Óleng tarihy manaday: 1920 jyly Ombydan Qyzyljargha kóship kelgen múghalimder kursynda Maghjan әri diyrektor, әri múghalim bolyp qyzmet etedi. Sol kezde Bashqúrtstannan Michurin degen auqatty kisi jaqynda ghana ýilengen Gýlsim esimdi jas әielimen kóship keledi. Kele sala birden Maghjan basqaratyn kursqa matematikadan sabaq beretin múghalim bolyp ornalasady.
Gýlsim kelgen kýnnen bastap asqan súlulyghymen, onyng ýstine, erekshe tәkappar minezimen júrttyng kónilin ózine audarady. Ol eshkimge sәlem de bermey, bergen sәlemin de almay, tip-tik kelip, tip-tik shyghyp ketedi eken. Bir kýni Maghjan oqytushylar bólmesine kirip kelse, Gýlsim ýstelding janynda jalghyz ózi otyrady. Syrttan engen aqyngha selt etip qaramaydy da. Maghjan Gýlsimge qarama-qarsy otyra qalady. Birdene aitqysy kelip, ontaylana bergende, ýy sypyrushy tatar әieli kirip kelip: «Gýlsim hanym, sizdi telefongha shaqyrady!» – deydi. Gýlsim shyghyp ketedi. Maghjan ýstelding ýstinde qalyp qoyghan Gýlsimning qalyng dәpterin kóredi. Dәpterdi alady da, onyng bir betine taban astynda shygharyp «Bota kóz, siqyrly sóz Gýlsim  hanym» dep bastalatyn 8 jol ólendi jazady. Sәlden song Gýlsim bólmege qaytyp kirip: «Maghjan myrza, meni qojam shaqyryp jatyr, rúqsat etseniz qaytayyn?» – dep, kelisimin alyp ýiine qaytady. Erteninde Maghjan basqa múghalimdermen dәlizde kele jatsa, ýige Gýlsim kirip, topqa qarama-qarsy jýredi. Ádette jan adammen tildespeytin, sәlem bermeytin pang Gýlsim: «Sәlemetsiz be, qúrmetti Maghjan myrza!» – dep qastarynan óte shyghady. Sol kýni sabaq bitkennen keyin Maghjan Gýlsimge kelip: «Gýlsim hanym, Sizdi orta jolgha deyin shygharyp salugha bola ma?» dep súraydy. Sonda súlu: «Joq, myrza, orta jolgha deyin emes, joldyng ayaghyna deyin shygharyp saluynyzgha bolady!» – dep jauap beredi...
Keyinnen Gýlsim Maghjangha bylay dep hat jazady:

Jýrәklar tәnirisi otly!
Kózinning shaghlasyn mennan.  
Kóshir bir ózge algulgha,
Siqyrly yyldyzym, tezdan!
Áyelining Maghjanmen qarym-qatynasyn sezgen Michurin Qyzyljardan kóship ketedi. Ol, tipti Maghjandy óltirmekshi de bolady...
Gýlsim hanym ketip qalghan son:

Bildim: býgin meni tastap ketesin,
Kýmis kóbik Aq Edilden ótesin.
Bota kózim, óltirip ket qolynnan!
Tiri tastap ketip meni netesin?!
– dep, sezim sergeldenine týsken aqyn  «Ketipsing Qyzyljardan, hanym Gýlsim», «Ayyrylghanda», «Gýlsimge», «G...ge», «Tirildim», «Sýi, jan sәulem» degen syndy bir top ólender siklyn jazady. Arada birneshe jyl ótedi. Keyin Mәskeude túrghan kezinde Maghjan jary Zyliha ekeui qoghamdyq kólikte ketip bara jatyp, bayaghy ózi sýigen súlu Gýlsimge oida joqta kezdesip qalady. Biraq bir-birine lәm deuge shamalary kelmeydi. Dәl osy uaqytta tramvay kelip toqtaydy da, ghashyqtar joly ekige aiyrylady. Mәngilikke... Sodan qaytyp kezdespeydi. 
«Teniz tereng emes, adamnyng jany teren» deytin marqasqa aqynnyng sol qatparly janynan ýzilip týsken móldir tamshy – ólender toptamasyn «Jas qazaqtyn» oqyrmandary nazaryna úsynyp otyrmyz. 

Nazerke Júmabay

Gýlsim hanymgha

Bota kóz, siqyrly sóz Gýlsim  hanym,
Ár jerde ótkizsek te ómir tanyn,
Key uaqyt kózinizge kózim týsse,
Oynaydy alasúryp nege janym?!

Bota kóz, siqyrly sóz hanym Gýlsim,
Kóktegi Kýn kýlmesin, Gýlsim kýlsin!
Gýlsim – Kýn, kókte aqyryn jýze biled,
Sýidirip, kýidirgenin qaydan bilsin!

Sýi, jan sәulem

Sýi, jan sәulem, taghy da sýi, taghy da!
Jyly, tәtti u tarady qanyma.
Búl lәzzattyng bir minutyn bermeymin
Patsha taghy, býkil dýnie malyna.

Qúshaqtatyp nәzik talday belinnen,
Sýigiz, sәulem, tәtti balday tilinnen.
Boy shymyrlap, talyqsidy jýregim,
Balqyp denem, baram erip deminnen.

Kir qoynyma, qypsha beling búralyp,
Tarqat shashyn, jatsyn jibek oralyp.
Janym! Janym! Tezirek tiysin tóske tós,
Kóz júmuly, jii ystyq dem alyp.

Shashyng – qara, deneng – aq búlt, jýzing – Ay
Tising – meruert, kózin, sәulem, qúralay.
Lәzzat, raqat, baqyt – bәri qoynynda,
Súramaymyn endi újmaq – jaqsy jay!

Sýi, jan sәulem, taghy da sýi, taghy da!
Jyly, tәtti u tarady qanyma.
Jasaghannan bir-aq nәrse tileymin:
Ótpese týn, atpasa eken tany da!

Gýlsimge
 
Júmaqtaghy jibek jelden,
Mәngi jaynap túrghan gýlden.
Jaratylghan әiel súlu!
Túrmys degen bir túzaqqa,
Azgha emes, tym úzaqqa
Kez bolypty – ishipti u.
Áyel atyn Gýlsim deydi,
Túrmys atyn tylsym deydi.

Júmaqtaghy kәusar sudan,
Betindegi altyn budan,
Perishtelerding jyrynan,
Júmaq suy syldyrynan,
Japyraghynyng sybdyrynan,
Tәnirining dәl óz núrynan
Jaratylghan perishte edi,
Mekeni onyng gharyshta edi.

Almas qanat perishte edi,
Mekeni onyng gharyshta edi,
Jerdi kórdi qangha batqan.
Jýregine qanjar kirip,
Japan týzde anday úlyp,
Eldi kórdi zarlap jatqan.
Eldi kórdi – jerge týsti,
Jerge týsti – kórge týsti.

Eldi kórdi – jerge týsti,
Qaqty qanat, kezdi, úshty,
Kim zarlasa, sony sýidi.
Kýlgenmenen birge kýlip,
Ólgenmenen birge ólip,
Kýigenmenen birge kýidi.
Jabyqqangha jәrdem etti,
Qara da, aq ta teniz ótti.

Aldap meruert kóbik shashar,
«Kel, – dep, – beri!», qoynyn ashar.
Túrmys – teniz bir túnghiyq.
Tenizge kim basar qadam,
Bassa, basar oghan adam.
Janyn satyp, janyn qiyp!
Túrmys – teniz sylq-sylq kýldi,
Súlu sugha kirdi de óldi.

Óldi súlu – ótti jyldar,
Óldi súlu – bitti jyrlar,
Jalghyz erte keshki tanmen,
Qandy jerge kózin salyp,
Kókti oilap kýiip-janyp,
Qonyrlatqan múndy әnmen
Úshady eken qanat qaghyp,
Kózinen ystyq jasy tamyp.

Jan tolqytar jyr izdegen,
Ádemilik núr izdegen,
Qiyal qúly – men bir aqyn.
Túrmysta tar, tayghaq jolgha,
Týsip kele jatyp orgha,
Kýni keshe keshke jaqyn.
Batqan kýnning tanyn kórdim,
Sol súludyng janyn kórdim.

Kýni keshe jannyng jyryn,
Jýzindegi júmaq núryn
Estip, kórip, eljiredim.
Jan-jýregim, qolym berip,
Qan aralas jasym tógip:
«Jolym basta, kelshi!» – dedim.
Qayrylyp ta qaramady,
Jas jýregim jaralady...

«Men bir janmyn ólgen, – dedi,
- Perishteler kómgen!» – dedi,
Bir qarady, kete bardy.
Jýzindegi júmaq núry,
Auzyndaghy múndy jyry
Jýregime sinip qaldy.
Jýregimnen ketpes búl jyr,
Qúbylsa da myngha ómir.

Perishteler lebizinen,
Shyn mahabbat tenizinen
Jaratylghan әiel súlu!
Túrmys degen bir túzaqqa,
Azgha emes, tym úzaqqa
Kez bolypty – ishipti u!
Áyel atyn Gýlsim deydi,
Túrmys atyn tylsym deydi...

Tirildim

 Sansyz kýnder oy astyna kómildim,
Qor bolyp em kónilin tappay kónildin.
Jaspen jasyp, oimen azyp-tozyp em,
Ólip edim, býgin taghy tirildim.
 
Janym ólik edi, jangha jan kirdi,
Tamyr keuip edi, ystyq qan jýgirdi.
Jiyeginde qorghasynday kógimnin
Býgin ghana baqyt tany bilindi.
 
Býgin maghan júmaqqa ómir jol boldy,
Býgin mening qúshaghymda Ol boldy.
Ony qúshtym, sharap ishtim, shat edim,
Býgin mening qúshaghymda Gýl boldy.
 
Býgin mening qúshaghymda kim boldy?
Býgin mening qúshaghymda Gýl boldy.
Býgingi týn maghan altyn Kýn edi,
Býgin mening qúshaghymda Kýn boldy.
 
Ózim ghana bilem qanday jan qúshtym,
Jer qúshpadym, shang qúshpadym, tang qúshtym.
Jandy juyp, jýregimdi janalap,
Býgingi kýn tәn qúshpadym, jan qúshtym.

Býgingi týn tәn qúshpadym,
                               jan qúshtym,
Jandy qúshtym, tandy qúshtym, kókke úshtym.
«Sýiem!» – deydi bota kózi móldirep,
Jasyn tókti, jasyn ishtim, bal ishtim.

Ayyrylghanda
(G...ge)

Bir jyl boldy seni sýidim, uladym,
Bauyryna aldyn, nege meni qumadyn?
Essizbin men: airyludy erte oilap,
Qandy jaspen kózim nege jumadym?!

Sýiding meni, basqa jandy kórmedin,
Jasyng tóktin, qadirindi bilmedim.
Móldiregen shyn meruert jasynnan
Sadagha bop, sorly, nege ólmedim?!

Bildim: býgin meni tastap ketesin,
Kýmis kóbik Aq Edilden ótesin.
Bota kózim, óltirip ket qolynnan!
Tiri tastap ketip meni netesin?!

Kóriskenshe qosh bol endi, ber qoldy...
Qaltyraysyn, qolym, saghan ne boldy?..
Jazugha endi, Gýlim, halim qalmady...
Kózime jas, jýregime u toldy...

G...ge

Kýninmen altyn quantpay,
Gýlinmen jibek júbatpay.
Jetting de tez óttin, jaz.
Aghash, shópter quarghan,
Aydyn da qúryp sualghan.
Qanqyldar qayda qonyr qaz?
Óng men týstey perizat,
Kórinding de, boldyng jat,
Jandyrdyn, mine, janymdy.
Qaraghan kókten hor edin,
Kóbirek kórsem dep edim,
Kók esigi jabyldy...

Ketipsing Qyzyljardan, hanym Gýlsim

Ketipsing Qyzyljardan, hanym Gýlsim,
Talay tang zaryqtyrghan tanym, Gýlsim.
Jadymda әning Gýlsim, sәning Gýlsim,
Ólgenshe úmytpaspyn bәrin Gýlsim.

Ayyrghan ekeumizdi taghdyr bir súm,
Men ýshin sensiz ótken kýnim qúrsyn.
Bәngidey mәngiremin sen ketkeli,
Kýnim – týn, tirlik – tylsym, qúday úrsyn!

Deushi edim kýn kýlmesin, Gýlsim kýlsin.
Sol Gýlsim alyp ketti-au kýn kýlkisin.
Jaryqta jaryq bolyp endi maghan,
Kýn túrsyn, kýn qasynda Gýlsim túrsyn!

Nazerke Júmabay

"Jas qazaq" gazeti