Beysenbay DÁULETÚLY. ÁN ÁLEMINDEGI ÁNEL
1-suret. Elbasynyng kishkentay Ánelmen sóilesken sәti. Qostanay, 2006 jyl.
2-suret. P.Chaykovskiy atyndaghy Almaty muzyka kolledjining studenti Ánel Qarshyghaeva. 2014 jyl.
Elbasymen tildesken erke qyz
1-suret. Elbasynyng kishkentay Ánelmen sóilesken sәti. Qostanay, 2006 jyl.
2-suret. P.Chaykovskiy atyndaghy Almaty muzyka kolledjining studenti Ánel Qarshyghaeva. 2014 jyl.
Elbasymen tildesken erke qyz
Ánel byldyrlap tili shyqqan kezden ynyldap әn aita bastady. Múnysyn kórgender «Bolashaqta әnshi bolady-au...» deytin. Qyzdarynyng ynghayyn bayqaghan ata-anasy Erkin men Aysúlu da 2005 jyly qaladaghy M.Hakimjanova atyndaghy №20 gimnaziyanyng 1-synybyna barghan Áneldi muzykalyq sauatyn ashsyn dep, №1 Qostanay qalalyq muzyka mektebining skripka synybyna berdi. Sonymen qatar, ol shaghyn bayqaulargha qatysyp, әn aityp jýrdi. «Balalyq әuestikpen kim әn aitpaydy?!» Júrt solay oilaghanmen, talantty jazbay tanityn kәnigi mamandar Qostanaydyng qasiyetti topyraghynan taghy bir talapty jastyng shyqqanyn sol kezde-aq bayqasa kerek.
Ánelding ata-anasyna 2006 jylghy kýzde «Altyn mikrofon» konkursynyng produseri Vyacheslav Avdeev telefondap, qyzdaryn jas daryndar bayqauyna qatysugha shaqyrady. Eng bastysy, janadan ashylatyn Dostyq ýiinde ótetin sharany Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev ózi tamashalaydy eken. Múny estigen anasy Aysúlu bayyz tappay, muzyka mamandarymen kenesip, әn tandau, studiyada óndeu siyaqty sharualargha kiristi.
Kópten kýtken 7 qyrkýiek te keldi. Qúlqyn sәriden Dostyq ýiine jinalghan týrli etnos ókilderi qúitaqanday ónerpazdaryn óbektep-aq jatyr. Protokol men әkimdik qyzmetkerlerinde de tynym joq. Balalardyng qatysuymen ótetin sharalar protokoldyng ayasynan shyghyp kete beretinin biletin olar oqushylargha qayta-qayta týsindirip әure. «Qimyldama, sóileme, jylama, qozghalma» degen búiryqtardy ýdetkeni sonsha, key balaqaylardyng tomsyrayyp qalghany bayqaldy. Degenmen, Preziydent zalgha kirip kelgende barlyghy jadyray kýlimdep, jamyray sәlemdesti. Tumysynan balajan kisi ghoy, әrtýrli etnostyng últtyq kiyimin kiyip, tatulyq pen birlikting belgisi tanytqan býldirshinderdi kórgende Elbasy riyasyz jymiyp kelip, oi-órnekpen kómkerilgen qazaqy kóilegi jarasyp túrghan Ánelding janyna jayghasty.
– Ónerli balalarymyz Núrsúltan Ábishúlynyng aldynda kezek-kezek әn salyp, zalda keremet ahual ornady – deydi shara úiymdastyrushysy V.Avdeev. – Áriyne, kózimiz sahna jaqta bolghanymen, nazarymyz Preziydentte. Bir kezde jan-jaghyna sýisine kóz salghan joghary mәrtebeli qonaq tura qasyndaghy qazaqsha kiyimdi úldan әldene súrap jatqanyn bayqadyq. Shamasy, saualyna jauap ala almasa kerek, oghan qaray birneshe ret enkeydi. Jauap joq. Ishtey degbirimiz kete bastady. Endi qayttik dey bergende, kýtpegen qiyndyqtan bәrimizdi Ánel qútqardy. Keyin bilgenimiz, Preziydent janynda otyrghan Jaqan Jaqsylyqovtan atyn súrapty. Al ol súraqty estise de, ýlkender tarapynan «tynysh otyru» jayynda ýsti-ýstine eskertu jasalghandyqtan, ýnsiz qalghan. Múnyng bәrin syrttay baqylap túrghan pysyq ta sýikimdi Ánel shyday almay, bar dausymen «Jaqan, atyndy súrap jatyr ghoy, aitsanshy» dep aiqay salady. Tura sol sәtte muzyka kilt toqtaghandyqtan, qyzdyng dauysy býkil zaldy janghyrtyp, Núrsúltan Ábishúlynyng ózi de bizben qosylyp, rahattana kýldi. Ánelding batyldyq tanytqanyna úiymdastyrushylar da riza boldy.
Jýlde jaughan jyl
«Núrsúltan atamen sóileskim kelgen. Biraq ol kisi maghan emes, ar jaghyndaghy Jaqangha búrylyp, súraqtar qoyyp jatty. Ol jauap bermey qoyghan song ornymnan túrdym da, Elbasynyng janynan moynymdy sozyp, «Atyndy súrap jatyr ghoy, ait» dep búiyryppyn. Osy әreketime riza bolghan Núrsúltan Ábishúly endi nazaryn maghan audardy. Qayda oqitynymdy, qanday óleng aitatynymdy súrady. Naqpa-naq jauaptaryma kýlip, ómirli, ónerli bolyp, sabaqty jaqsy oquyma tilektestigin bildirdi» – deydi jinalghan dýiim júrtty ynghaysyz jayttan qútqaryp, jadyratyp jibergen Erkinning erke qyzy Ánel Qarshyghaeva.
Kishkentay qyzdarynyng Elbasymen este qalarlyq qyzyqty jýzdesui Qarshyghaevtar otbasyna erekshe dem berdi. Ánge qúmarlyghyn balanyng әuestigine balap kelgen Erkin men Aysúlu 7 qyrkýiekten song Ánelding ónerin shyndap baptaugha bel baylady. Muzyka mektebindegi Týlkibek Rysmaghambetov bastaghan múghalimderi de balghyn qyzdyng keleshegine ýmitpen qarap, dayyndyghyn kýsheytti. Etken enbek, tógilgen ter tekke ketken joq. Ánel Qarshyghaeva óner jolyndaghy alghashqy biyikterin baghyndyra bastady. Ol aldymen 2008 jyly halyqaralyq dengeyge kóterilgen Qostanaydaghy «Altyn mikrofon» bayqauyna qatysty. Búl kezde jasy 10-gha tolghan jetkinshek belgili kompozitor Beybit Oralúlynyng «Tolghau» atty әnin mәnerine keltire shyrqaytyn. Sonymen birge reseylik pop-júldyz Pugachevanyng «Arlekinosyn» da ózine ghana tәn naqyshpen әndetkende tyndarmandar búl әn bizding keyipkerge arnap jazylghanday әserde qalatyn. Qazaqstannan bólek, kórshi elderding kishkentay júldyzdary qatysqan ekikýndik bayqau sonynda qazylar alqasy birauyzdan bas jýlde – Gran-priyge Ánel Qarshyghaevany layyq dep tapty. Mine, ónerdegi túsauy «altynmen» kesilgen Ánelding osydan song júldyzy jarqyray týsti. Aradaghy shamaly uaqyttan keyin talantty qyzgha «Siqyrly mikrofon» býkilreseylik estrada әnderi konkursyna shaqyrtu keldi. Alghashqy jenisinen arqalanghan Ánel sózge kelmesten Satka qalasyndaghy sayysqa baryp, laureat atandy. Ile-shala Almatyda balalardyng dәstýrli «Boztorghay» halyqaralyq vokaldyq shygharmashylyq bayqauynda baq synap, taghy da bas jýldeni talassyz aldy. Aragha ay salyp, «Shattyq» jәne «Aygólek» bayqaularynda da jýldeli oryndar iyelendi.
Pugachevadan keyin, Hiustonnan búryn...
Aymaqtyq, respublikalyq birqatar bәsekeden ozyp shyghyp, Qostanaydyng atyn aspandatqan Ánel Qarshyghaevagha sol jyly «Astananyng qúrdasy» nominasiyasy boyynsha jýlde tapsyryldy. Rasynda da 1998 jyldyng 25 mausymynda tughan Ánel – elordanyng tól qúrdasy. Aytuly mereytoy kýni ony aimaq atynan bas qalada óner kórsetu ýshin sol kezdegi oblys әkimi Sergey Kulaginning ózi jetektep әkeldi. Bizding keyipkerimizge osylaysha Elbasymen ekinshi ret kezdesuding sәti týsti.
Qostanaylyqtardyng Astanagha tartuy – jana gýlzar túsyna Memleket basshysy mingen kortej toqtady. Núrsúltan Nazarbaevtyng aldynan әkim Kulaginmen birge Ánel de shyqty. «Núrsúltan ata, men sizge әn aityp bereyinshi» dep taqylday til qatqan ol ózining «vizit kartochkasyna» ainalghan ataqty «Tolghaudy» Elbasynyng aldynda naqyshyna keltirip aityp shyqty.
Alayda, Ánel ýshin kýtpegen tosyn syy 6 shilde kýni keshkisin merekelik konsertte boldy. Álemning eng ataqty júldyzdary jinalghan onjyldyq mereytoy sahnasyna ataqty A.Pugachevadan keyingi kezek Ánel Qarshyghaevagha tiyedi dep kim oilaghan? Biraq kishkentay әnshi saspady. Elbasynyng sózine jazylghan «Tughan jer» әnin әuelete salghanda, halyqtyng jyly qabyldaghany dýrkirete soqqan shapalaqtan bilindi. Sahnagha ózinen keyin aty anyzgha ainalghan Uitny Hiustonnyng shyghuy da Ánelding baghyn asyra týskendey boldy. Osylay órimdey jas talant әlemdi auzyna qaratqan pop-júldyzdarmen bir sahnada óner kórsetti. Taghdyryna tartylghan osy keremet syy tikeley Elbasymen, ol saldyrghan әsem Astanamen jәne Núrsúltan Ábishúlynyng sózine jazylghan «Tughan jer» әnimen baylanysty ekenin sol joly alghash ishtey týisindi.
«Bazargha» baryp, baq synap...
Nebәri bir jyl ishinde jetken jenisteri qarshaday qyz Ánel Qarshyghaevanyng atyn aspandatyp-aq jiberdi. Sosyn jan-jaqtan shaqyrtular legi qaptady. 2009 jyly Rudnyidaghy «Kóktem әueni» aimaqtyq bәsekesine skripkamen shyghyp, 1-oryndy iyelengen ol búrynyraq shaqyrtu týsken «Slavyan bazary» bayqauyna dayyndala bastady. IYә, kәdimgi ataghy jer jarghan «Slavyanskiy bazar». Onyng ýlkenderge arnalghan әn dodasymen birge jasóspirimder arasyndaghy asa talanttylardy anyqtaugha arnalghan jobasy da qatar jýredi eken. Alys-jaqyn eldegi birqatar bәsekelerde bәsi joghary bolyp, ózine senimi artqan Ánel tәuekel etip, top jetekshisi Tanzila Bikchentaevamen birge Belorusiting Viytebsk qalasyndaghy әigili «bazardan» bir-aq shyqty.
Birinen biri ótken talantty jetkinshekter neshe týrli ónerlerin kórsetip, «Slavyan bazaryndaghy» dumandy qyzdyryp túr. Ánel Qarshyghaeva kezegi kelgende «Tolghaudy», sosyn sýiemeldeushi kloundar tobymen shyghyp «Arlekinony» shabyttana shyrqaghanda, shapalaq úrmaghan jan qalmady. «Ánel ózining tabighy tamasha dauysymen, keremet kostumimen halyqty da, qazylardy da tan-tamasha qaldyrdy. Oryndau sheberligi de minsiz bolghandyqtan, sózsiz Gran-priyge talasty. Alayda, shyny kerek, europalyq qazylar qazaqsha aitylghan «Tolghaudy» bar bolmys-boyauymen tolyq týsinip qabylday almady. Tek «Arlekinony» tyndaghanda, sahnada Pugachevanyng ózi jýrgendey-aq eriksiz tanday qaqty. Sóitip kezek jýlde bólisine jetkende ary-beri tartysqan qazylar bizding Ánelge 3-oryndy berdi. Áriyne, múnyng ózi búryn-sondy «Slavyan bazarynda» baghy janbaghan bizder ýshin ýlken olja», – dep eske alady sol shaqty qazaqstandyq produser Vyacheslav Avdeev.
Ataqty «bazardan» mereyli oralghan Ánel el ishindegi bayqaulargha da qatysyp túrdy. «Qyzylordadaghy «Botaqan» halyqaralyq bayqauynda baq synap, 1-oryndy jenip alghanymdy aitpasam bolmaydy. Sebebi, әkemning tughan jeri – qasiyetti Syr ólkesi. Sondyqtan mening syrtymnan qanshama aghayyn-tuystyng tilektes ekenin ýnemi estiytinmin. Olardyng aldyna kelip әn salyp, ónerimdi kórsetuding ózi maghan jýlde alghannan da artyq baqyt syilaytynyna osy joly kózim jetti. Ómirimde kórmegen tuystardyng qaumalay qorshap, shynayy quanghany eljiretip jiberedi eken» – deydi, qazaqy qalpyn, últtyq bolmysyn joghaltpaghan qaysar qyz.
Talap pen talpynys
Ótken jyly Qostanaydaghy daryndy balalargha arnaghan mektepti, 8 jyl oqyghan №1 muzyka mektebin ýzdik bitirgen Ánel ata-anasymen aqyldasa kelip, P.Chaykovskiy atyndaghy Almaty muzyka kolledjine týsudi úigharady. Alayda múnda skripka bólimine nebәri eki-aq grant bólingen eken. Ne isteu kerek? Tegin oqugha mýmkindik beretin basqa salany tandaghan jón be, әlde tәuekel etip, tas jútu qajet pe? Jaratylysynan tәuekelshil ol kóp oilanbastan osy oqu ornyna qújat tapsyrdy.
– Qanshama zamandasymnyng armanyna ainalghan eki granttyng bireui maghan búiyrdy. Áriyne, әke-sheshem keremet quandy. Óitkeni, 80 jyldyq tarihy bar Chaykovskiy kolledjining qabyrghasynan qazaqtyng talay tanymal túlghalary shyqty emes pe?! Men de últ mәdeniyeti men ónerining danqyn aspandatqym keledi. Osy maqsatty ózime de bildirmey sanama sinirgen Elbasymen ótken eki jýzdesu boldy dep oilaymyn. Sonau balghyn balalyq shaqtaghy kezdesude Núrsúltan Ábishúlymen sóilesip, tilegin tyndap, suretke týspegende, ónerding órine dәl búlay qúlash úrmas pa edim? Óitkeni, men әlgi suretke qarap óstim. Al on jasymda Elbasymen taghy jýzdesuding sәti týsip, aldynda әn salghannan keyin ónerding shyrqau biyigine jetkenshe toqtamaugha bel budym, – deydi Ánel.
On altygha tolatyn sýikimdi qyz endi «Jana tolqyn» bayqauyna qatysudy josparlap jýr. Syngha týsse, suyrylyp shyghatyn daryndy qyz әli talay biyikterden kórinip, qazaqtyng mandayy jarqyraghan óner maytalmanynyng birine ainalady dep ýmittenemiz.
Abai.kz