Úlyqbek Esdәulet. Atana nәlet kónbistik...
Úlyqbek Esdәulet. Atana nәlet kónbistik...
Verlibrler, aq ólender, qara ólender
QÚMSAGhAT
syilady maghan qúmsaghat,
qúm toltyrghan súm saghat –
qúiylghanday kózime
qúiylady sauyldap,
sekund sanap, kýn sanap,
minut sanap, jyl sanap,
kirpigim keyde júmylar
әr týiirin auyrlap.
qúm saghatta qúm qansha?
súm jalghanda qún qansha?
aspan jerge týsedi
kózindi ashyp-júmghansha...
JELTOQSAN
nege, nege Jeltoqsanda
zyghyrdanym qaynaydy?
tabanym – tayghaq,
qoghamym – jaltaq,
ómirim – ozghaq,
zamanym – tozghaq,
qabaghym – qarly,
qanarym – jarly,
keleshek – búldyr,
kóreshek – túldyr,
jýrekte – qyjyl,
sanada – kijil,
peyilder – tayaz,
kónilder – ayaz,
syrtym – aran,
ishim – boran...
nege, nege Jeltoqsanda
zyghyrdanym qaynaydy?
***
aspan degen ne nәrse –
esigi me Tәnirdin?
jer degening ne nәrse –
Úlyqbek Esdәulet. Atana nәlet kónbistik...
Verlibrler, aq ólender, qara ólender
QÚMSAGhAT
syilady maghan qúmsaghat,
qúm toltyrghan súm saghat –
qúiylghanday kózime
qúiylady sauyldap,
sekund sanap, kýn sanap,
minut sanap, jyl sanap,
kirpigim keyde júmylar
әr týiirin auyrlap.
qúm saghatta qúm qansha?
súm jalghanda qún qansha?
aspan jerge týsedi
kózindi ashyp-júmghansha...
JELTOQSAN
nege, nege Jeltoqsanda
zyghyrdanym qaynaydy?
tabanym – tayghaq,
qoghamym – jaltaq,
ómirim – ozghaq,
zamanym – tozghaq,
qabaghym – qarly,
qanarym – jarly,
keleshek – búldyr,
kóreshek – túldyr,
jýrekte – qyjyl,
sanada – kijil,
peyilder – tayaz,
kónilder – ayaz,
syrtym – aran,
ishim – boran...
nege, nege Jeltoqsanda
zyghyrdanym qaynaydy?
***
aspan degen ne nәrse –
esigi me Tәnirdin?
jer degening ne nәrse –
besigi me qabirdin?
júldyz toly aspangha
aghash qúsap qol sozam,
jerge boylap tamyrym
terenderge jol salam.
kók qalady kók bolyp,
jer qalady jer bolyp,
ekeuining arasy
eldespeydi bәribir...
ey, Jer men Kók, Jer men Kók,
ekeuing de әri jýr!..
***
bir sәby tusa –
bir júldyz janady deydi – ótirik...
bir adam ólse –
bir júldyz aghady deydi – ótirik...
pesheneng – berik qalqanyn,
perishtenning qorghaytyny – ras...
tausylghansha talqanyn
sudan tal qarmaytynyng – ras...
***
qartaysa qargha qartaysyn,
bizdiki ne – qúr әure...
ortaysa múhit ortaysyn,
bizdiki ne – qúr әure...
adamgha bergen qamshynyn
sabyn qysqa qighany-ay...
býldirgesin býldirmey,
alsa – sózge ildirmey,
tez alsa eken qinamay...
***
taghdyrymnan:
gýl súrap em – bau berdi,
tas súrap em – tau berdi,
dos súrap em – jau berdi.
taghdyrymnan:
syr súrap em – sabyr berdi,
núr súrap em – jauyn berdi,
jel súrap em – dauyl berdi.
taghdyrymnan:
ot súrap em – órt berdi,
sóz súrap em – dert berdi,
atym sodan ertteuli...
***
janaryna jasyrghan jýz qúpiyannyn
tym bolmasa bireuin;
jýregine jýktegen myn-san júmbaghynnyn
qyl ayaghy bireuin
shamasy jetse sheshuge –
ne oiynnyng astaryn,
ne sózinning túspalyn,
ne kózinning kýrmeuin
úgha almaghan púshayman
bolar ma edi baqytty?..
paryq bilmes paqyrgha
pirsiz pәrmen qayda dep,
túldyr bitpes taqyrgha
qona qoymas Ay da kep...
***
qauip-qater, ólim-jitim qúrymay,
qayghy-qasiret quanyshqa jol bermey,
qarip-qasir, jetim-jesir azaymay,
nege óleng jazasyng dep súrama;
jer betinen jauyz niyet joghalmay,
óli aqiqat kózin ashyp, qol almay,
әdilet, ar, újdan, ynsap oralmay
nege óleng jazasyng dep súrama!
DIN
Qazaqpysyng – kóresin:
ghashyq bolsang – jýrekke kirgen jebening de
quantary bolady;
jasyq bolsang – túzaqtalghan arqannyng da
júbantary bolady –
perishtening pәrmeni dep moyynsúnyp ólesin;
al, alayda,
Qazaq degen úly últynnan qashpasan:
qylqyndyrghan ajyrghy men qarghygha,
basyndaghy noqtagha,
qolyndaghy kisenge,
ayaqtaghy túsaugha,
auyzdaghy qúlypqa,
moyynsúnu mýmkin emes eshqashan!
***
atana nәlet kónbistik!
qolynda óler adamgha
qúshaq jayyp, qol qystyq;
taspen atqan tajalgha
tabaq tartyp, tór berdik;
asa júrtqa tengerdik,
qonaqjaylyghymyz qyr asyp,
dara qylyghymyz – daraqylyqqa úlasyp,
kishipeyildigimiz gýl ashyp,
tómenshik tartsaq – ong kórdik;
jaghympazdyqpen tendesip,
qúlshylyqpen shendesip,
namysymyzdy qasqyrday qarmap,
kónilding ýzigin basqúrday jalghap,
dostyqtan biyik tau joq dep,
niyetten tereng kól joq dep,
ebelektey elbektep,
kóbelektey kólbektep,
konaq kórsek qúladyq
delbe bolghan attay delbektep;
kókeyimizdi kek tespey,
ókpemizdi oq tesip,
óler jerin bilmeytin,
ólermendey órekpip,
jalanayaq ot keship,
etimizden et kesip...
kóldeneng kók attygha kómek qyp:
bireu ýshin jelge úshtyq,
bireu ýshin jer qúshtyq,
aynalayyn aq peyil,
atana nәlet kónbistik!..
***
eshbir saghat shyryldap,
eshbir әtesh qiqulap,
eshbir azan shaqyryp,
oyata almaghan Oimauyt, –
úiqyndy jyly qoy jauyp!
o dýniyening úiqysy bú dýniyege dәri emes,
ólgeninshe týs kórer bizding últ
sonsha kәri emes,
óli úiqyda jatqanday beri emes,
biraq, әri emes,
oyata da almady-au, aitys, attan, ereges...
tiline minip shapqanda jel jetpeytin eleuli,
úiqydaghy aruday úiyp qalghan qalauly,
qúiyp qoyghan ydysta suyp qalghan sorpaday
sanasy elge ton-torys,
eritindidey maqtaugha eltip qalghan elteris,
tóreleri – toyymsyz,
tólengiti – tobasyz,
elding isi degende
elp etpeytin erinshek,
júrttyng isi degende
jalt beretin jasqanshaq,
últtyng ýni degende
selt etpeytin seskenshek,
ar-namysy – әtkenshek,
kejegesi – kótkenshek,
oyanar ma úiqydan,
kenirdekten shap bersek!
ELDING ISI
minezi – minsiz,
kónili – kirsiz,
aqyly – aqausyz,
adymy – matausyz qaysyng bar?
tez óssin dep bidaydy
kekilinen tartqan kim edi?
ormaq bop shiy-quraydy
saqalynan alghan kim edi?
kýshi syimay boyyna
Tolaghayday alyp bolghan kim edi?
qara kýshin kómkerip,
tónkeruin – tónkerip,
tau astynda qalyp qoyghan kim edi?
beu, sender de bir-bir tolaghayday tausyndar!
elding isi degende
búghynbaytyng qaysyng bar,
tyghylmaytyn qaysyng bar,
elding jýgi degende qayyspaytyn qaysyng bar?
mayyspaytyn qaysyng bar?
Elding Isi degende!
Jalaladdin Rumiyden
biylikting bútaghynyng jemisi uday, nәti las,
tipti, jinap-terip alugha da tatymas.
dýniyening dastarqany dәm-tatusyz kәkir as,
tipti, qonghan shybynyn quugha da tatymas.
shahtar – múqym qatybas, bar tartuy – baqyrash,
tipti, tirligi dәripteuge de tatymas.
JAZMYSh
jalghannyng jalghandyghyna ilanbay,
diyirmende de dinin saqtap, qinalmay,
búghyz tesik kórinse búghyp qalghan bidayday,
talqannan aman qalam dep;
janbyr-janbyrdyng arasynan qúrghaq kep,
sonyng ózi bir baq dep,
tóseginde qara terge malshynyp,
bastyghyrylyp, janshylyp,
dastarqany jinalmay,
kete barghan tәn suyp...
jaqsy adam edi,
jualdyzdyng jasuyna syighanday,
jýrekte jýrgen imanday...
opat boldy oirandardan aman kep,
ozmysh qayda, jazmysh osy... amal joq...
***
aspan ala jeydesin syghyp,
appaq janbyryn tógip jatqanda;
asqar taular malaqayyn laqtyryp,
aq búlaqtar alaqaylap aqqanda;
kóktemning kórimdigin súrap kelgen qarlyghash,
qúldyq saghan, qúldyq!
qalyng tondy jaryp shyqqan túnghysh bәisheshek,
qúldyq, saghan, qúldyq!
Aq Búlaq pen Aqsha Búlt
qalagha alghash attanghanym esimde:
sonau Zaysan jerinen
bir búlaq pen bir aqsha búlt
ere shyqqan menimen;
biri – jerden, biri – kókten jebedi me, bilmeymin,
aq búlaq – ýmit,
bir qúshaq búlt – tildey mún;
biri jylap, biri qúlap qalatyn-mys qit etse,
qylayaghy, túsynan iyiskep it ótse...
ózimning de jýregimnen qan sorghalap túratyn
sorghymaghan shiyki etshe...
sor qalagha sormanday bop sorgha bola kelippin:
kirsiz de pәk, móldir edi ekeui,
ekeuining ketti, bilem, keteui,
shuly qala, uly aua – óteui...
óttey ómir ótip jatyr,
órttey ghúmyr óship jatyr:
mende shyghar bar aiyp!
aq búlaghym laylandy,
aqsha búltym qarayyp...
ekeui de ózim qúsap eskirdi me, bilmeymin,
jýregime qarasam: qatyp qalghan sýrdeymin...
Auadaghy jauaptar
(Bob Dilannan)
Asqar taular toryghuy kerek qansha jyl,
Teniz shayyp ketkenshe?
Asqaq túlgha zaryghuy kerek qansha jyl,
Bostandyqqa jetkenshe?
Ómirde adam búghuy kerek qansha búl
Týk kórmegen bop ótkenshe?
Jauaby, janym, ilinip túr auagha,
Jauaby onyng qalyqtap jýr әuede.
Basyn adam kóterui kerek qansha ret,
Kók aspandy kórui ýshin?
Kisige qúlaq bitui kerek qansha kóp
Elding óksigine mәn berui ýshin?
Qanshama adam qyryluy kerek malsha kep,
Súmdyq qyrghyn kelgenin sezui ýshin?
Jauaby, janym, ilinip túr auagha,
Jauaby onyng qalyqtap jýr әuede.
DUALIZM
sózim men isim ýilespey,
syrym men shynym sәikespey,
ekiúday erbeng kýy keship,
ekiúshty oigha mingesip,
eki kemening qúiryghyna jarmasyp,
eki sezimmen arbasyp,
óter me ekenmin ómirden
ózegimning kózin shel basyp?
Ekilenip, bilek sybansam kóp iske:
biri bastap ong iske,
biri ýndep teriske,
búiyrtty meni bóliske
eki iyghymdaghy eki perishte!..
QOS ÚSTAZ
Ómir men Uaqyt – eki Ústaz:
Ómir –
Uaqytty saralaudy ýiretse,
Uaqyt –
Ómirdi baghalaudy ýiretse,
birde tirlikke túl bolyp,
birde uaqytqa qúl bolyp,
abdyrap-sasyp biz jýrmiz
artymen sýngigen ýirekshe.
ITKE – MARJAN?
esuasqa ghashyqtyq ne, sezim ne?
sezim oghan salmas tipti kózin de...
búl sózimdi, shyn de, meyli, әzil de:
Mahabbat kelse –
aqyly saygha,
kónili jaygha,
minezi baygha keledi!
keledi de ainaldyrady Mәjnýnge!..
JYLQY JYLY
qyl arqannan qylqynyp, bizdin Qazaq silkinip,
jylqy jyly shyghady jylqydayyn júlqynyp!..
at ýstinde oyau-dy, attan týsti – qalghydy...
jan-jýregi qayauly, zapyranday zar-múny...
at ýstinde basqan ol bar әlemdi taqymgha!
Qasym salghan qasqa jol ainaldy ma taqyrgha?
attan týsti – aiyryldy... at basynday aibattan,
qanatynan qayyryldy, aiyryldy qayrattan;
ayaq-qoly mataldy, búghau týsti moyyngha,
әzәzilden ot aldy, jylan kirdi qoyyngha...
jayau qalyp jasydy, enbekteuge kónbedi,
alshy týspey asyghy tizerleui jón be edi?
eskirmeytin dәstýr ol – Erkindigi qús keude,
Esim salghan eski jol eske qayta týskende, –
dýniyeni shayqaghan kórsetsin bir ghajapty,
atqa mingiz qaytadan jayau qalghan qazaqty!
týpki atasy týrikshe tútanyp bir úmtylsyn,
at pen qazaq birikse bóget bolyp kim túrsyn?!
“MYNG BIR TÝN”
Ótken shaqtyng órtining otyn alsaq...
Balalyghyn bir beybaq otyr ansap.
Tәtti týstey týsedi esine onyn
“Myng bir týndi” tyghylyp oqyghan shaq...
Synyptarda syqyrlap qalamúshtar,
Siya sauyt, syzghysh pen sanaghysh bar...
Búrymynan tartqanda kórshi qyzdy
Boyyn biylep alatyn san aghystar.
Óshirilip dәpterden ekilik san,
Kesh týskende janatyn jetilik sham.
Saghynyshtyng suyryp sóresinen
“Myng bir týndi” taghy bir oqyp-úqsan...
Taqqa mingen kónili kókke úlasqan,
“Myng bir týndey” búl ómir ótti bastan.
Shahrizada aitpady oghan ertek,
Shahzaman da búl emes shoqty basqan...
Esine alsa bala kez, búldyr kýndi,
Eriksizden ansaydy “Myng bir týndi”...
Ekilik san – ghúmyry – jetilik sham...
Aldamaghan búl jalghan... qúrghyr kimdi?..
TAS KITAP
Ey, kóktegi qara kitap...
Múhamed Salyq
Ata-anamnyng basyna
Alkýreng tastan oighyzyp,
Ashylghan kitap qoyghyzyp,
Aldynda keyde otyram,
Aruaqtardy oilap, oy mýjip.
Aspannyng ashyq astynda,
Aytary bar-au tastyng da.
Kitapty kelip oqimyn,
Keziksem qúiyn, tasqyngha.
Jýrekti qayghy jútatty,
Shyraghyn oidyng tútatty...
Aspannyng ózi oqidy
Ashuly jatqan kitapty.
Týnde bar meyli, kýndiz bar,
Oqidy Ay, Kýn, Júldyzdar.
Týgesu ýshin tәpsirin
Jete de qoymas jýz jyldar.
Ary da beri auatyn,
Týnerip keyde jauatyn,–
Ashylghan sol bir kitaptan,–
Aqsha búlt ashty-au sauatyn...
Taghdyrdan kórip qyspaq kóp,
Qabirding basyn qystap kep,
Qanatyn qaghyp sol kitap
Talpynyp jatyr úshpaq bop...
QÚPIYa
Qúrsaqtaghy qúpiyaly tynyshtyq...
Kim-kimning de kóniline tym ystyq.
Uayymdy, qamkói, kýpti, mazaly
Ana-jýrek lýpilin de úghystyq .
Tirshilikte kórmek boldyq yrys-qút,
Qolymyzdy kókke jayyp túrystyq...
Tirilerge týsiniksiz bәri bir
Qabirdegi qúpiyaly tynyshtyq...
“ORALMAN”
bazarlar jatyr órtenip...
әkimqaralar әkirendep jýr jer kenip...
Adalbek aqyn júmyssyz qaldy,
órtenip ketti aqyngha bitken erkelik.
bala-shaghasy ashyqty...
shiyettey edi shetinen...
arghy bet asyp, ansap bir jetken ghashyqty
atamekeni qaqty betinen.
Artur Remboday saudagha kirdi anghal jan,
saudayy zamany solay basqa salghasyn,
armany kýiip, aldanghan,
dýngirshek dýken janghasyn;
әr túma tauyp arnasyn,
desek te solay óz jolyn ózi jalghasyn...
arnaly ózen aghysy toly kóp arman,
qúrdymgha qúlap joghalghan...
janbyr bop tamghan janardan...
uaqyttyng ózi óshire de almay qalmasyn,
qorqauiy qogham mandaygha basqan tanbasyn:
“O-ral-man?!”...
ÚLTTYQ MÁSELE
dónbekship shyqtym... azap jandy jep...
terezeni ashtym... ghajap tanghy lep...
teledidardy qossam – laqyldap,
laqty bir lәuhiy:
“týrmeler týgel qazaqtandy!” dep.
apyr-au, sonda... tozaqtan kirip,
o dýniyeni de qazaqtandyryp,
“jetiser” kýnge jeter me ekenbiz, әkiriy,
bú dýniyeni mazaqtar, kýlip?..
...qanjaryn Shamda qangha malghan bar...
shahittik joldy tandap alghandar...
úry iyti menen mýriyti kóp el – búl baytaq –
kim ýshin janyn jaldaghan jandar?..
bere gór ózin, Jaratqan, medet...
(sheshenning sózi – san aqpar, derek)
silteydi-au shirkin:
“memlekettik tilde,
sóileydi bizding jәlaptar da!” dep.
oy, qayran, mening “damyghan” tilim,
osy ma edi jaryghan kýnim?
qalaysha, qalay, qolyna kimder - kimderdin
ústatyp qoyghan halyq altynyn?
MENING ÝSh MINIM
boyymnan talay min tapqan,
syr tartqan, sosyn syn taqqan,
bir dosym – kópten kórmegen:
“Qaryzdan,
Dúshpannan,
Syrqattan
tez qútylghanyng jón” degen.
biraq ta mendik búltaqtan
eshtene tipti ónbegen...
ýsh minim menin – shyn tapqan
“tabysym” shyghar kóldenen:
qashsam da qayda – bir qaqpan
qúruly túryp, terlegem;
jazmyshqa, dosym, kóngen em,
arylar emes sor menen:
Syrqatsyz jәne
Qaryzsyz,
“Dostarym” jazghan aryzsyz
kýn keship tipti kórmegem!
Batpyrauyq balladasy
shybyq minip astyma shapqylauyq,
sharyqtattym aspangha batpyrauyq.
kókke órlegen qos kózim jerge týspey,
keyde qúlap “atymnan” jattym auyp...
tizginimnen sonda da aiyrylmay
tas tóbemde qalqityn batpyrauyq;
ótti jyldar shybyqtay shapqylauyq
at ýstinde...
jarystyq, baq synadyq...
túqyrmaytyn túrqyma taqty ma aiyp,
tiksintti me tauanym taqqa layyq,
bir tóbetter tisin sap, qatty qauyp,
bir kódekter kýiesin jatty jaghyp;
búzbasyn dep boy bermey, topty jaryp,
ozbasyn dep, or qazyp, otty jaghyp,
әli de jýr osqyryp, oqshyrayyp...
qiytúrqydan qalaysha dәt súrayyq,
qay jarany qay jippen qapsyrayyq?
zәtte jýrek zәrezap, atqylauyq,
tamyrdan da tәuipter tapty qauip...
qúlap jatyp aspangha kóz jiberem,
kóriner me eken dep batpyrauyq?
jýrushi edik pәk kýlip, pәk múnayyp,
sol peyishting aldynda tәk túrayyq...
meyli, taghy shybyqty at qylayyq...
meyli, taghy shýiginde shapqylayyq...
meyli, taghy kókke úshsyn batpyrauyq...
balalyqtyng Esigi ashylmaydy
bayqamastan kettim be qatty jauyp?...
E-he-he-hey, qaydasyn, Batpyrauyq?!
KÓKPEN KÓRISU
Osy men, osy búlttarmen taghdyrlaspyn ba?
Tolghanda ishim qayghy men qanghybas múngha,
Kózimning jasyn eshkimge kórsetpeu ýshin
Egilip zәude jylaymyn janbyr astynda.
Kirpikten aqqan tamshylar tizilip tamyp,
Tózimnin temir arqauy ýzilip qalyp,
Qara búlt tektes sógilip, tógilip әbden
Jenildep qaytam men ishtey mýjilip baryp.
Jauyndy kýndi janymday jaqsy kóremin,
Jasynmen jyny sharpysqan baqsy ma edim?!.
Kók aspanmenen osylay kórisip alam,
Ishime syimay ketkende tasqyn-әlemim...
FARIZA
Ór edi... aldandyrmay arzan qyzyq,
Ómiri ótti shoqtan marjan tizip.
Óleni ózekterdi ottay qaryp,
Órtinen óshken janyp, jalghandy ýzik.
Pәniyden baqigha ótti
Pyraq jyly,
Panteon – mәngi pana – júmaq núry...
Parnastyng padishasy taqtan týspes
Peyishke jaryq qossa shyraq-jyry...
Bas iymey, kýmiljimey kýnkóriske,
Búrylmay búqpantaygha, býrkenishke,
Tik qarap, tike sóilep, tizgin tartpay,
Tepsinip kete barghan bir Perishte!.. –
Baqúl bol, bekzat, beren, asylzatym,
Ruhyna núr, nayzaghay, jasyn jaqyn!..
Aqynnyng jýregine ghasyr siyar,
Eshqashan syimas biraq ghasyrgha aqyn!
"Jas Alash" gazeti