Bizding anyqtama:

Ákbar Mәjiytúly Qytaydyng Beyjing qalasynda túratyn, milliardtar elinde, imperiyalyq tilde sóileytinderding ortasynda «Qytaydaghy qazaqtyng Oljas Sýleymenovi» atanghan  qazaq qalamgeri.

Kórnekti jazushy, audarmashy, baspager, agha redaktor, mәdeniyet jәne ónertanushy,  professor. Memeleket jәne qogham qayratkeri. Qytaydyng memlekettik syilyghynyng jәne memelekettik kenes stependiyasynyng iygeri. Qazaqstan Preziydentining «2 dәrejeli Dostyq ordenimen marapattalghan.

1954 jyly 15  sәuirde QHR ShÚAR-dyng Ile qazaq avtonomiyaly oblysyna qarasty  Qorghas audanynyng Sarbúlaq auylynda dýniyege kelgen. Landjou uinveristetining qytay filologiyasy bólimining týlegi (1977 j.).

Ile oblysy ýkimetining appratynda, Qytay jazushylar odaghynda jauapty qyzmetterde boldy. «Últtar әdebiyeti» jurnalynyng negizin qalady әri onyng bas redaktory, «Qytay jazushylary» jurnalynyng bas redaktory, Qytay jazushylar odaghy basqarmasynyng hatshysy, Qytay jazushylary baspa korporasiyasynyng shygharmashylyq jónindegi jauapty birinshi orynbasary, «Qytay kino jәne televiziya» QQ basqarma tóraghasynyng jauapty birinshi  orynbasary syndy qyzmetterdi atqardy. Beyjing qalasynyng jәne Qytay halyq kenesining uәkili (deputaty).

Shygharmalaryn qytay tilinde jazady. 1970 jyldardyng sonynda alghashqy shygharmalarymen qytay әdebiyetine birden tanylghan jazushy. 1980 jyly 26 jasynda qytaydyng әdebiyet salasyndaghy memlekettik syilyghyn aldy.

«Aqsaq qúlan», «Kók kógarshyn», «Kógalda», «Aspan taular ayasynda» syndy prozalyq kitaptardyng avtory. «Múhammed payghambar», «Múqali» degen zerteu kitaptaryn jazdy. «Ákbar Mәjiytúy shygharmalary» (10 tomdyq)  jaryq kórgen.

Elimizde jazushynyng «Aqsaq qúlan» degen tandamaly әngimeler jinaghy jaryq kórdi. Qazaq prozasynyng klassikalyq ýlgilerin, Áuezovting «Abay», «Abay joly» roman-epopiyasyn, «Abay qara sózderin», «Qazaq halyq әnderining antolgiyasyn», qyrghyzdyng «Manas» eposyn, úighyrdyng klassikalyq muzykalyq múrasy «12 múqamdy»  qytay tiline audarghan.

Qytay prozasynyng klassiygi, ataqty jazushy Uang Myng myrza Ákbar Mәjiytúlynyng shygharmalary turaly: «Ol búryn-sondy túrmysty dayyn qalypqa negizdelip kóshire salmaydy nemese kóptegen oqigha jelisin oidan oidyryp, shalaghaylyq istemeydi. Kerisinshe túrmystyng әrqaysy jaqtaryna jiti nazar audaryp, tereng oy jýgirtip, keyipkerding kónil-kýiin, oqighanyng shiyelenisuin, peyjazdy jәne qarama-qayshy qúblystardy ústap qalugha qúlshynyp, proza jasampazdyghynda ózining ózgeshe ýlgisin jaratty. Sonysymen de ol qytay prozasynda ýlken oryngha ie qalamger», - depti.

Biz  atajúrttan shalghayda jýrip, qazaq әdebiyeti men ruhaniyatyna ýlken olja salghan Ákbar Mәjiytúly aghamyzdy 70 jasqa tolghan merekesimen qútyqtay otyryp, talatty jazushynyng birneshe әngimesin mәrtebeli oqyrmangha úsynudy jón kórdik.

Serjan Sәrsenbayúly, әdebet synshysy

***

Adamdy mezi qylatyn bir is miyna shapqan Núrman aqsaqal kirpik aiqastyrmady. Ol býgin týnde qylaulap jauyp túrghan qar tang ata tolastasa, týlkining izi degenning badyrayyp jataty­nyn, sayatqa shyghudyng bap kezi ekenin oilady. Biraq... amal neshik, tazysy «Barys» qoldan ketken! Oghan ne shara?! Tek dónbekship jata berdi. Kýn ashyq bolsa, osy kezde ýrkerding jambasqa týskeni kóriner edi. Tylsym týnning qara shymyldyghy baytaq ómirdi túmshalap túr, dala jym-jyrt, tipti manq etip ýrgen it te joq. Núkeng tósekten tysqa qúlaq týrdi, qylaulaghan qardyng jay sy­tyry qúlaghyna shalynghanda anqúmarlyghy ústap ketti. Ol bir jaghyna aunap týsip, dynyldap túrghan basyn siy­pady: «Átten, Liu shuji-ay, kózing qalaysha Barysyma týse qaldy?» Ol taghy da aunaqshydy. Onyng osy sәttegi kónil kýiin týsinip, oghan júbatu aitqanday sharqysh aghash tósek syqyrlap, shiqyldap ketti.

Alpystyng asuyn endi ghana attaghan Núkeng tazy sa­lyp, ómirin azuly jyrtqysh andarmen aiqasumen ótkizgen edi. Ýsh kýn angha shyqpasa ishi pysatyn, tipti basynyng saqinasy ústap qalatyn. Múndayda oghan dәri de qonbaytyn, tek tazysyn ertip bir ainalyp kel­se bolghany, jolynan jórgem ilinbese de basynyng saqinasy jazylyp, qunay qalatyn. Onyng tazy jýgirtuge qúmarlyghynda shek joq edi. Kóne qoghamnyng qytymyr jyldarynda da imiygen bir tazy asyrap, qasynan eki eli tastamaushy edi... «Mayak» fermasynda qasqyr soghu әtreti qúrylghannan bastap, ol sonyng eng belsendi bir mýshesi boldy. Aymaq boyynsha qasqyr aulaudyng ozaty bolyp baghalanyp, jartylay ótkizgish radioqabyldaghyshpen syilandy. Biraq bertingi jyldary bireulerding «Dúrys kәsippen shúghyldanbaghan», «Kollektiv týrinde kapitalizm jolymen jýruding qara ýlgisi» dep daurygharyn kim bilgen?! Aqyry qasqyr soghu әtreti taratyldy. Qarttyng tazysyn bireuler úrlap aparyp soyyp jep aldy, qart olardyng «tónkeristik әreketinin» bayybyna bara almay dal boldy. «Mening tazymnyng kýnәsi ne?» dep ózine-ózi súraq qongmen jýre berdi.

Qasqyr soghu әtreti taratylghannan keyin qasqyr qoysha órip, fermanyng talay malyn shyghyndady. Búl Núkenning janyna batty. Ómirin saharada ótkizip, sonyng suyghyna tonyp, ystyghyna kýigen oghan bir bas maldy qatargha qosugha malshylardyng qanshama arqa etin arsha, borbay etin borsha etip jýrgeni ayan edi. Ol ebin tauyp taghy bir tazy asyraudy oilady. Qasqyr soghu әtreti qayta qúrylmaghan kýnde de bir ózi jylyna 4-5 qasqyr alsa da qasqyr lany azayghan bolar edi. Bireuler qasqyr aulau­dy «kapitalizm jolymen jýrgendik» dese dey bermey me. Eki-ýsh jyl súrastyryp jýrip, bir jyly ol «Kórshi audandaghy bir anshy tazysyn ógizge aiyrbastaydy eken» degendi estiydi. Ol dereu tory atyna mine sap, qara ógizin aidap, eki kýn jýrip baryp, tazyny aiyrbastap әkeledi. Endigi ókinip otyrghany sol tazysynyng – Barystyng ketui.

Qazir audandaghy ýlken-kishiler qarttyng aldynda Barys jayly sóz qozghay qalghanda, ol ózining ómir boyy búdan asqan jaqsy tazy asyrap kórmegenin anqylday aitatyn:

– Sol tazymnyng qanday iyisshil ekenin sender bilmeysinder ghoy. Dalagha aparyp qardaghy ang shiyryna salsang bolghany, ol jana izdi bile qoyatyn. Onan týlki qashyp qútyla almaushy edi.

Núkenning esinen ketpeytini, sonau jyly jaylauda bolghan bir oqigha edi.

Kózge týrtse kórinbeytin qaranghy týn. Kýzette úiyqtap qalghan Núkeng Barystyng arsylynan shoshyp oya­nady. «Qap, qoragha qasqyr tiygen eken» deydi de myltyghyn ala salyp, projektordyng jaryghynda aitaqtap Ba­rysty qosady. Barystyng arsyly toqtap, qotannyng ar jaghyndaghy jyradan endi yryly estiledi. Núrman qart sýrine-qabyna solay qaray jýgiredi. Projektorynyng jaryghyn jyradaghy qaran-qúrangha týsirip sәp salsa, qos qatar emshegi jer syzghan ólekshin qasqyr bir tegene qúiryq qoydy alqymdap alypty da, qúiryghymen sa­balap jetektep әketpekshi bolyp túrypty. Barys ony tamaqtan alyp tas qyp jibermey túr eken. Qasqyrdyng jaghy qarysyp qalghan siyaqty, qyr-qyr etedi. Barys dol­dana yryldaydy. Jaraly qoy adamdy kórgende janta­lasa typyrlady. Tegenedey qúiryghy qozghalaqtaghanda qúmalaqtap ta jiberedi. Tәjiriybeli anshy óleksening qoydy apanyna tiri aparyp, bóltirikterin auyzdandy­ratynyn biletin. «Mә, bóltirikterine aparyp ber», – deydi de ol alaqanyna týkirip jiberip, myltyq dýmimen ólekshindi bastan perip qalady. Ólekshin sylq ete týsedi. Sonda da qasqyrdyng tamaghynan aiyrylmaghan Barys iyesi myltyqtyng dýmimen ólekshinning miyn byrq etkizgende baryp auzyn bosatady da, qúiryghyn búlandata iyesining ayaghyna orala ketedi. IYesi de riza bolghan pishinmen onyng basynan sipaydy...

«Áy, qayran tazym-ay... qaytem endi? Anau Liu shujidyng oghan qalaysha kóz qúrty týsti eken, qayta ainalyp ózime sap ete týskenin qaytersin, әtten, qorlyghyn-ay!»

Barys esine týsip ketkende Núrman aqsaqaldyng Liu shuji, әiteuir, oiynan ketpeytin. Múnday kezde ol quyrylyp ketetin. Sonda onyng tayynshaday beynesi Núrman aqsaqaldyng kóz aldyna elesteytin. Múny, abza­ly, bir jyldyng aldynan bastaghan jón.

Maldy el shóp shabumen әbiger bolyp jatqan kez. Kýn shyjyp túr. Kýn qaqtaghan kýzgi sar dala. Sonau bókterde soqa tiygen jayylym múnarlana týtindep, bozamyqtanyp jatyr. Saydan qúlaghan búlaq boyyndaghy shabyndyq shómeleleri sarghyshtanyp, jalyn atyp túr.

Iyghynda shalghysy bar Núkeng artta kele jatyr. Bir jyl jyrtylghannan keyin isten qalyp, berekesi qashqan osynau ónirdi kórgende ishi sonday ashidy. Birneshe jyldyng aldynda búl shóbi shýigin kókteulik, kýzeulik edi-au. Akau, ne bop barady? Mal baqpasyn degeni me, joghary jaq mindettegen jandy mal satyp beru kórsetkishi men et mindeti jyldan-jylgha auyrlap ba­rady. Al jayylymdar qalaymaqan jyrtylyp, kerek­ten shyghyp jatyr. Endi, mine, egiske de, jayylymgha da jaramay, tazdyng basynday túldyrayyp túr. Jel ýp etse, boldy, әlem-tapyryghy shyghady. Osyny qanday piri oilap tapty eken? Oisoqty shal kýn quyryp, topyraghy búrqyldap jatqan jolmen ayandap auylgha jetti. Búryn auylgha tayaghan kezde kónili shalqyp sala beretin. Búl jer azattyqtan ilgeridegi shúbar adamnyng betindey kisi qaraghysyz edi. Sondyqtan el «Shúbar» dep atap ketken. Azattyqtan keyin «Mayak» fermasy qúrylghannan keyin Shúbar aruday qúlpyryp, qaraghan sayyn kózing toymaytyn, qaraghan sayyn janyng sýiinetin beynege endi. Al bertingi jyldary auylgha kelip ferma shtabynyng qúlaghan mújyq tamdaryn kórgende (shtab kóshkende kensening tóbesin búzyp alyp ketken-di) qatty jabyrqaytyn. «Mayak» fermasynyng taghdyry nege osyn­shama aumaly-tókpeli boldy? Baqsanyz, aukomnyng shu­jiy tórt ret auystyryldy, ferma shtaby alty ret júrt janalady. Qarasty jeri de byj-tyjy shyghyp, býgin ana gúnshige, erteng myna gúnshige, býrsigýni bir gúnshining taghy bir óndiris dúiyna qarap ketti... Qalt-qúlt etip kýn ótkizdi. Qyl ayaghy jem-shóp bazasy da bolmady. Biyl kóktemde bir jolghy jút fermanyng 10 myng bastan astam malyn jútty. Mal sharuashylyghynan týsetin bolar- bolmas paydany audandyq bankke auyl sharuashylyq qaryz aqshasy retinde tartyp qaldy. Odan qalghanyn kóktemgi egis kezinde traktorlar-aq opty. Mine, endi ýkimet pen jeke seriktestiktegi osy fermada enbekaqy taratylmaghaly neshe ay boldy. Búghan ferma bastyghynyng qolynan keleri bolmady. Búqara búghan qatty alandady. Al audandaghy bastyq, shujiyler de «bylyq» oryn dep kelmeytin bolyp aldy. Áneu kýnderi audangha janadan kelgen birinshi bastyq Liu shujy fermagha bir kelip, «Dyng Shyaupiyndy syn tezine alyp, «Onshyldyq deló audaru qúiynyna qarsy túrudy oidaghyday jýrgizu kerek, búl – kezektegi arqau» dep núsqau bergen eken. «Onshyldyq deló audaru qúiyny» degenning ne ekenin it bilip pe, óndiris ústalmasa, «búqara ne iship, ne jeydi... «Núrmannyng esinde ap-anyq: jer reformasy, koopera­siyalandyru, halyqtyng gúnshilanui kezderinde audanda nebәri ýsh qana basshy – bir shuji, bir әkim, bir oryn­basar әkim ghana bar edi. Onda әueli jenil mashina da joq bolatyn. Sonda da olar býkil audannyng púshpaq- púshpaghyn qoymay atpen aralap, tómengi jaqtyng ahu­alyn óz kózderimen kóretin. Núkenning ýiine jylyna neshe ret kelip jata-jastana әngimelesip qaytatyn. Qystaugha, kókteuge mal kóshirgen kýnderde de olar qarly borandarda jýrip, malshylargha mal kóshirisetin. Al qazir audanda jenil mashinanyng ózinen beseui bar eken. Al basshylardyng birde-biri Núrmannyng ýiine bas súghyp, dәm tatyp kórgen emes. Fermagha әreng birer ret keldi degen kýnning ózinde de ashanadan quyrdaqqa sylqiya toyyp alyp, attanyp ketedi. Múny Núrman atqa oily-shúnqyrly jerding bәri jol, al jenil mashina on­day jerlerden óte almaydy, sondyqtan bolar degenge joryp qana qoyady.

Núrmannyng oiynsha, azat bolghaly 20 jyldan asty, onyng ýstine «mәdeniyet tónkerisi de» jýrgizildi, fermanyng beynesinde qalay da joyqyn ózgerister bolugha tiyis. Biraq «Mayak» fermasy bayaghy qalpynan aumady, tipti 50-60-shy jyldardaghy kýiine de jetpedi. Búl jәitter ony týniltti. Ol bizding búl jerlerimiz shalghay shekara ónir, bәlkim, bizding búl jerimizding ahu­alynan ortalyq habarsyz bolar nemese ol jerden taghy bir súmyray shyghyp qaldy ma dep jorityndy shyghardy. Degenmen, әiteuir bir kýni múnday jayttyng ózgeretindigine onyng senimi kәmil edi.

Núrman osy oilardyng jeteginde jýrip, qorasynyng qasyna kelgende tazysy qashadan shyqty da iyesine kelip erkeledi. Núkeng salmaqty qadamyn irkip, әdeti boyyn­sha oghan sәp salyp qarady: ol appaq, ýshkir túmsyq, jolbarys tós, iyneliktey jinishke tazy edi. Tyghyr jýni kýn núrynda torghynday jyltyraydy. Qonyrqay janarynda adamgha jaqyndyq sezdiretin jaghymdy núr esip túrghan siyaqtanady. Áne, ol «mening iyem, sharshadyng ba?» degendey boldy. «Joq, sharshamadym, sharshamadym, qazir seni ertip baryp týlkige salamyn» degendey Núrman aqsaqal Barystyng basyn sipap til qatty: «Jaraysyn, jaqsy serigim, shóp shabylyp bolghan son, ekeuimiz dala kezemiz, sonda qasqyr keziger me eken?» Tazy iyesining aitqanyn úqqanday auzyn anqita ashyp, sýiir tilin salaqtatyp, eki ret qynsylady da aqsaqaldyng aldyna kelip shoqandady. Núkeng de әlgindegi beymazalyqtan әp- sәtte sergip sala berdi. Búl Barystyng esesi edi. Múqym tónirekte Núkennen basqada múnday jaqsy tazy joq bolatyn. Ol sergip sala berdi. Shalghysyn lapastyng kólenkesine qoya salyp:

– Kempir, shayyng dayar boldy ma? – dep dauystaghan boyy jenil qadammen ýige kirdi.

– Ata, ata! – dep nemeresi Bolat ta domalang qaghyp kirip keldi. Núrman nemeresin tizesine qondyra, endi syrmaqqa otyra bergende, kenet osylay kele jatqan mashina gýrili estildi. Barys ta abalady. Sonyng artyn­sha mashina da esik aldyna kelip toqtay qaldy.

– Aghamnyng mashinasy, – dep Bolat alaqan sogha atasynyng tizesinen qarghyp týsip, syrtqa qaray jýgirdi.

– Akau, Jarqyn maytaugha keshe ghana ketip edi ghoy? Mynau qaydan kelgen mashina? – dep tan-tamasha bolghan Núrman júbayynan súrap edi.

– It bile me? Ayaghyng synyp qalghan joq qoy, shyghyp qaramaysyng ba? – dedi kempiri dastarqangha qarma, bauyrsaq salyp jatyp.

Núrman tysqa shyqty. Qora aldyna kelip toqtaghan jenil mashina eken. Barys esik aldynda shabalandap túr. Auyl boqmúryndary yghy-jyghy bolyp mashinany qorshap alypty. Kórshiles eresekter de ýilerinen shyghyp, tandana qarasyp túr. Keybireuleri osylay qaray ayandap keledi. Balalardyng keybiri mashinanyng dóngelegin, keybiri әinegin sipap әlek. Tau balalary­na jenil mashinany qoldarymen sipap kóruding ózi bir ghaniybet qoy.

Jenil mashinany kórgen Núkene mynaday oy kele qaldy: «Shataq joq, búl kelgen qaytse de bastyqtar. Kórim boldy, әiteu keldi ghoy (qay jerding bastyghy ekenin әli bilmese de). Fermanyng ahualyn, búqaranyng lebizin kelistirip otyryp anys etpesem!»

Kenet ol nemeresining qolyna bir nәrseni alyp mashiy­nany jitirmelete syzghylap jatqanyn bayqady.

– Ei, Bókish, syzghylama, – dep onyng eki ret dauystaghanyn Bolat estimedi. Dәl osy kezde qabaghynan qar jaughan shofer kәbinkeden qarghyp týsti de Bolatty kók jelke­den shapalaqpen shart etkizdi. Núkeng «Oh!» dep qaldy. Auyrghan jerin qolymen basqan Bolat qúldyranday kelip atasynyng artyna tyghyldy da eteginen ústap:

– Ata, anau meni úrdy, – dedi ol shoferdi kórsetip.

Qalghan balalar da:

– Tez, qashyndar, shofer adam úrady eken, – dep shu­lasyp, tym-tyraqay qasha jóneldi. Jayshylyqta bol­sa Núkeng alaqanyna salyp otyrghan nemeresin bireu týrtip ketse de onymen kerisip qalatyn. Búl joly óitpedi. Sonyng arasynsha mashinadan eki adam týsti. Aldynghy esikten týskeni orta boyly, aryq, orta jastar shamasyndaghy qasy súiqyltym, at jaqtylau kelgen aqqúba adam eken. Yrjaqtay kýlgende qaymyjyqtay erinderining arasynan tisteri aqsiyady. Ýstindegi súry dichúelyang kajy kiyimi ony biyazylandyryp kórsetip túr. Artqy esikten engezerdey qazaq týsti. Ol bayaghy aukomnyng audarushysy – Qajybek. Betinen qany tamyp, jyltyrap alghan Qajybekting kiyimderi etimen et bolyp qalghan, tipti «dar-r» etip jyrtylyp keterdey eken. Ol mashinadan týskende de mashina solq etti.

– Oho, Liu shujy eken ghoy! – dedi kóp ortasynan bireu managhy aryq hanzu jigitting juyqta aukomge kelgen shujy ekenin tany qoyyp. Júrt endi algha qaray japyr­lay týsti.

Kelgen adamnyng Liu shujy ekenin kórgende Núrmannyng kónili salqyn tarta berdi. «Múndaylargha jaghday aitu auyzdy bosqa auyrtqandyq» degen oigha kelgen Núrman qatty toryghyp ketti, onysy tekten-tek emes edi. Erterekte audangha jana shujy keledi degen úzynqúlaq habar saharagha jayyla bastaghan kezde-aq Núrman kelu aldynda túrghan osy shujiyding el alghash azat bolghan kezde ólkelik qazyna mengermesining orynbasar bólim bastyghy ekendigin, ýshke, beske qarsy túruda «Bala jolbarys» atanyp, jýni jatqyzylyp, aimaqqa týsirilgendigin, keyin kele aukom ýgit bólimining bastyghy bolghanyn, keyin tasy tipti órge domalap, aukomnyng orynbasar shujiy bolghanyn, «mәdeniyet tónkerisinde» audandaghy «bastyq» aty barlar kapitalizm jolymen jýrgen úqyqty ata­nyp, dengere qalpaq kiygende, osynyng ghana odan aman qalyp, basqalargha dengere qalpaq kiygizushi bolghanyn estigen edi. Endi, mine, Núrman bitke ókpelep, tonyn otqa tastaudy qajet dep bilmedi. Nemeresin qolynan ústap úmsyna baryp:

– Amansyz ba, Liu shuji! – dep onymen amandasty.

– Jaqsymysyz, aqsaqal! – dedi Liu shujy aldymen Núrmannyng qolyn alyp, odan basqalarmen de bir- birlep qol alysyp shyqty. «Basqalar sonshama jaman deushi edi, ýlkendi syilaudy biledi eken» dep rizalyqpen basyn iyzedi Liu shujidyng tu syrtynan qarap túrghan Núrman.

– Sәlemetsiz be, Núke? – Qajybek te Núrmanmen qol alysyp, ony bir shetke tartty.

– Qandaysyn, Qaqa? Auylgha adasyp kelip qalghan mashina ma desem, senderdiki eken ghoy. Áyteu, keshire kórgeysizder, myna sanlaqtaryndy baylaytyn mama aghash bizde bolmaydy, ha, ha, ha... Ýi-ish, bala-shaghang aman ba? Ózing kórim ettengen ekensin!

Qajybek sylqylday kýldi:

– Shýkirshilik, bәrinde aitar joq. Qaramaysyz ba, mine, at kótere almaytyn bolyp qalghanymdy?

– Joq, jýdep qalghan siyaqtysyn.

– Qaljyngha barsyz ghoy, óz densaulyghynyz qanday? Mal-jandarynyz aman ba? Jeneshe, amansyz ba? Núke, Liu shujy sizge әdeyi keldi! – Songhy sózin Qajybek Núrmangha sybyrlay saldy. Núrman býite qoyady-au dep oilamaghan edi, ol dereu esik aldynda túrghan kempirine ym qaqty, kempiri lyp berip ýige kirip ketti.

Liu shujy auyldaghylarmen qol alysyp amandasyp bolghan son, Núrman osy qúrmetti qonaqtardy quana ýiine bastady. Bertingi jyldary audan shujiyining onyng lashyghyna bas súghuy birinshi ret ekeni onyng oiynda. Liu shujiyde búqaramen tyghyz baylanys jasay alatyn ta­masha stili bar degendi mýlde oilap kórmegen edi. Qay- qaydaghy habardy lyp etkizip jetkizip jatatyn qazaqy «symsyz radiogha» endi kim sener? Liu shujy jónindegi alypqashpa sózder shetinen ósek-ayang jәne jala kórinedi. Dýniyede ósek tasyp, jala jabumen kýn ótkizetinder bar ghoy. Oghan ishine tolyp jýrgen sózderin aqtaratyn oryn tabylghanday sezildi.

«Fermamyz taghy kóshetin boldy ma? Bizding jaylaulyqtan «shyghys jeli» gúnshisine jayylym bólip beretin bolypty dep estigen edik, osy ras pa?»

Keybir anqyldaq kórshiler tús-tústan súraq qoya, aulagha ere kirdi. Núrman quana:

– Shayda birge bolyndar, – dedi.

Biraq Qajybek olardyng betin qaytardy:

– Liu shujy mashina soqty bolyp sharshap keldi, tynyqsyn. Sharualaryng bolsa týsten keyin kelinder.

Qúrmetti qonaqtar aulagha kirgende Barys ta qúiryghyn búlandatyp aldarynan shyqty.

– Mynau sizding tazynyz emes pe? – dedi Qajybek yghystap.

– Ya, jarday bolghan qúrghyr-au, tazydan da qorqasyng ba? Tazy kisi qappaydy, – dedi Qajybekting odan qoryqqanyna kýlkisi kelgen Núrman.

– Pil ekesh pil de tyshqannan qorqady eken ghoy, – dedi de Qajybek aldy-artyna qaramay ýige aldymen kirip ketti.

Núrmannyng kempiri qaynaghan shәugimnen qaymaqtap shay qúidy, onyng әjimdy jýzinen meyirli kýlki lebi esedi. Qúrmetti qonaqtar aqqúiryq shaydy simire otyryp, әngimege kiristi. Ángimening tiyegin aldymen Liu shujy aghytty. Núrman onyng ne dep jatqanyn týsinbedi. Áyteuir bas barmaghyn kórsetkenine qarap, ol bir nәrseni maqtap jatqan bolsa kerek dep bildi. Qajybek onyng sózin dereu audaryp bergende, ómiri tek ang aulap, mal baghumen ótken qart til degen nәrsening sonshama úly bolatyndyghyn tereng angharghanday boldy. Qanday adam birneshe tilde sóiley alady eken? Myna Qajybekter ayday qorbandaghanymen, tili degening taq-taq etedi...

Núrman osyny oilap otyryp, Qajybekting keyingi audarghanyn jóndi esty almay qaldy.

– A? Áuresinbey qayta aitshy, әlginde ne dedin, anyq estimey qaldym, jas úlghayghannan keyin qúlaq auyrla­syp qalady eken... – Núrman qart betinen oty shygha Liu shujigha qarady.

– Qaranyzshy, ózinizdi, jeneshem aldynyzda otyr­sa da, qiyalynyzdyng basqa jaqqa aughanyn, tegi, qyzdan dәmelisiz-au deymin?.. – dedi Qajybek kýle sóilep.

– Boldy, boldy, shaldy qyljaqqa ainaldyrghansha, dýnsheligindi istey ber, – dedi Núrman shalghy múrtyn shirata otyryp.

Qajybek Núrmannyng kempirine qarap tilin shyghardy da qayta búryldy:

– Isting jayy bylay, aimaqtyq partkómnan Soltan shujy qyzmet tekserip audanymyzgha keldi...

– E, kelgen sol ma? – dedi Núrman Qajybekting sózin bólip. – Ei, Qaqa, «mәdeniyet zor tónkerisinde» ol kóterilis jasap enbek sinirdi ghoy. Atamyz qazaqta «Bireu ólmey, bireuge kýn joq» degen tәmsil bar. Uang shujy qúlatylmaghan bolsa, Soltangha birinshi shujiylik qayda? Solay emes pe, Qaqa? – dedi.

Qajybek tóniregin dereu sholyp ótip, shoshyna aqyryn til qatty:

– Núke, angharmay sóilegen auyrmay óledi. Qazir bir eli auyzgha eki eli qaqpaq qoymasa, qanday pәle-qaza bo­laryn әli bilmeysiz be? Búrynghy Uang shujy de bir-aq auyz sózden ketti emes pe? Núke, ýide maghan telmendep baqanday bes bala otyr... Qúdaya tәubә, baqqa qaray býgin bógde bireuding bolmaghany iygi boldy. Ananyng ózi de tilimizdi bilmeydi, – ol Liu shujidy núsqady, – ra­syn aitsaq, Soltan shujy óziniz siyaqty anqúmar eken, qolymda bir-eki tazy túrsa deytin kórinedi...

– Onyng sonday әuestigi bar ma eken? Estip otyrghanym osy, – Núrman audarushynyng sózin bóldi.

– Bile qoydynyz-au, qyzyghy osy, Liu shujy sizding ataqty aq tazynyzdy estigen eken, janaghy sol ghoy, solay ma? Soltan shujy tazy ústaghysy keledi eken, Liu shujy sizge tazynyzdy Sókene tartu etse deydi. Álginde esikten kirerde tazynyzdy kórip, Sókene jaghatyn shyghar dep da­liyp ketti.

Búryn bireu-mireu tazysyn maqtasa jayrandap ketetin Núkenning óni quaryp sala berdi. Ol Liu shujiyge ýdireye qarap, bas shayqady:

– Sózimdi Liu shujiyge jetkiz, onday isteuge kónilim barmaydy.

Ol tamaghyna qyltan túryp qalghanday, ishtey lobly berdi. Sәlden son, Liu shujidyng ózine sәlemdese emes, it ýshin kelgenin bile qoydy. «E, oghan it iyesinen de qadirli kórinedi eken-au» dep oilady. Bir tazynyng qashannan beri partiyanyng bir shujiynyng es-aqylyn búrghanyn, nege búlay bolghanynyng bayybyna bara almady...

– Nege bermeysiz? – dedi Núrmannyng sózin audaryp bolghan Qajybek Liu shujidyng sózin qayta jetkizip.

– Nege deysing ghoy? – Núrman mólie tamaghyn kenedi. – Oilashy ózin, Qaqa, men ony ógizge aiyrbastap alyp otyrsam... Ony bylay qoyghanda, tazy maghan kerek qoy.

Ol ishtey qatty shiryqty: «Soltan túrmaq, әulie bop ket, qúday súratqan bolsa da bermeymin!»

– Ha, ha, ha! Qazaq jomart deushi edi. Býiterinizdi kim oilaghan? Ony bylay qoyghanda, joghary basshylyqqa beruding ózi qúrmetinizdi, adal niyetinizdi bildiredi ghoy, – degen Liu shujiyding sózin Qajybek ainytpay audar­dy. Onyng bir qasiyeti – audarmagha kelgende dәl audaru­men tynbay, sóileushining sezimin sóz lәmine deyin tolyq beyneleytin, osynysyna bola audandaghy basshylar ony shetinen jaqsy kóretin.

Liu shujiyding «syghan ekensiz» degenin estigende Núrman otyra almay ketti. Biraq ózinde sógettik bolmaghan song túnjyrap otyra berdi.

– Endeshe bylay bolsyn, ýkimet isi ghoy, iytiniz de be­kerge ketpesin, aukom sizge bir sýtti siyr beruge jauapty bolsyn. Tazyny biz әketeyik, biraq múny syrtqa dabyra etpeniz.

– Oibay-au, kóp raqmet sizderge. Sauyn siyrym bar, siyrlarynyzdyng keregi joq maghan, – dedi Núrman. Ol au­yzda, osylay degenmen ishtey «Qarashy, azattyqtan beri osynday basshy kadr qashan bolghan edi?!» dep oilady.

– Sizdey jyryndy anshygha tazy tabylmaydy ghoy dep pe ediniz? Liu shujy at-týiedey qalap otyrghanda, bere salmay ne qylasyz? – dedi Qajybek audaryp otyrghan әredikte óz oiyn qosyp.

– Onda... – dedi Núrman kýlimsirep otyrghan Liu shu­jiyge qarap, ózin basa sóilep, – qalaghan-súraghandaryng it bolsa alyndar, biraq siyrlarynnyng keregi joq.

Qajybekke itti mashinagha salysyp jatyp, Núrmannyng oiyna qazaqtyng «At jaldaghan sudan óter, it jaldaghan sugha keter» degen maqaly týsti.

Arada birneshe kýn ótkende Liu shujy aitqanyna jetip, fermanyng siyrlarynan Núrmangha bir búzauly siyr aidatyp jiberipti. Biraq Núrman azar da bezer bolyp, ony almay qaytaryp jiberdi.

Bir kýni tanerteng Núrman kýndegi әdeti boyynsha erte túryp daladan atyn әkelmek bolyp, ýiden shyqqanda, Barystyng esik aldynda jatqanyn kórdi. IYesin kórgende eki qúlaghyn jymita qynsylap, qúiryghyn búlandata erkeley kelip, iyiskelep, onyng iyghyna artyldy. Qatty tebirenip ketken Núrman: «Oy, sorlym, qashan, qalay qashyp keldin?» – dep tazynyng basyn sipady. Ras, aldy­men kempirin quantu kerek qoy. Ol kilt búrylyp ýige kirdi de quana aighaylady:

– Kempir-au, kempir, tez týregel, qarashy ózin, Barys kelip alypty!

Ol kempirining bajalaqtaghanyna qaramay, týnde úiytyp qoyghan airandy itayaqqa salq etkizip bir-aq qúya saldy.

Barystyng qashyp kelgen habary auyl arasyna bir demde taraldy. Auyldaghylar itting sonau qaladan qashyp kelgenin, shynynda, ghajayyp habarday sezindi...

Arada eki kýn ótkende bayaghy mashina Núrmannyng esigi aldynda taghy payda bola qaldy. Barystyng búrynghy jerine qashyp ketkenin estigen Liu shujy ile-shala jetken eken. Ol Barys joghalghanda Soltan shujiyding qanday typyrshyghanyn, kóp adam júmsap, býkil qalany tintkizgendigin aita keldi.

...Áne-mine degenshe qazan aiy tuyp, altyn kýz boldy.

Bir kýni keshte Núrman sonau jyldary syilyqqa alghan jartylay ótkizgish radioqabyldaghyshty ashyp tyndap edi, manyzdy bir habar berilip jatqan tәrizdi boldy. Qart zeyin qoya qúlaq týrip, anyq bildi: Ortalyq partiya komiyteti «Tórttik tóbe» partiyagha qarsy tobyn tas-talqan etken eken.

– Shirkin-ay, ne degen jaqsy boldy... – dep tebirengen Núrman kózine jas aldy. – Áy, kempir, búrynghylar «Altyn basym aman bolsa, altyn ayaqtan as ishermin» deydi eken. Solardyng aitqandarynyng jany bar eken. Pәlening beti ashylghanyn kórding ghoy. «Tórttik tóbe» deytin súmpayylar bastan býldirip jýripti ghoy! Jaqsy bolghanyn qarashy...

Sol týni qarttyng kóz aldyna Otannyn, fermanyng bolashaghy elestep, quanghanynan kirpik aiqastyrmay shyqty. Ol Barysty, Liu shujiydi esine aldy. Kýzgi jay­ylym qúrylysy ayaqtalghannan keyin Liu shujiyge ba­ryp, Barysyn qaytaryp alu baylamyna keldi.

Kózdi ashyp-júmghansha kýz ótip, qys keldi. Qaqaghan qys kýnderining biri, jogharydan jiberilgen qyzmet ýiirmesining kelgen habary kóktem jelindey esip, osy ónirding oi-qyryna tegis taraldy. Barsha jannyng jýregin jylytty. Qalyng qardyng jemtik iyisin jasyryp qala almaytyny siyaqty, Soltannyng jiyirkenishti súrqy aqyry aiparaday ashyldy. Oghan ileskenderding keybireui qúralyn tapsyryp, tize býkti, keybireui inge tyghylghan tyshqannyng ayaghyn qúshyp, myshtay boldy, keybireui túmandatyp baryp, jylmaqtay bolyp, jana beynege enip aldy...

Basqalar siyaqty Núrman da Soltannyng siri tamyry qoparylghandyghyn elge jar saldy. Basqalargha jolygha qalghanda aitatyny:

– Ei, tuys, taghy bir pәlening tamyrynyng qyrqylghany qanday jaqsy boldy! Barysym endi ózime qaytarylatyn boldy. Qarap túr, bәlem, osy qysta 10-20 týlki alyp, eki-ýsh qasqyr soqpasam netti, – degen sózder edi.

Qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq bolyp quanyp jýrgen anqyldaghan aq kónil qartty әshkerelep, Liu shujiyding qolymen jazylghan material aimaqtyq әshkereleu, syn tezine alu, tekseru kenesi men joghary oryn jibergen qyzmet ýiirmesining ýsteli ýstinde payda bola qalaryn ol, sirә, qaydan bilsin. Materialda Núrman Soltanmen baylanysy bar, osy audandaghy «týiindi adamgha» ainal­dyrylypty.

Jana jyldyng bir kýni týnde Núrman ýiining esigi túiyqsyz ashyldy. Kirgen audanda shofer bolyp jýrgen óz úly eken.

– Agha, agha, mashinannyng dauysy shyqpady ghoy? – Bo­lat ornynan úshyp túryp, әkesin qúshaqtay aldy.

– Qarashy, qarashy, ishten shyqqan shúbar jylan degen osy-au, әkesin tany ketkenin. Joghal ary! Endi qoynyma jatqyzsam, ne deysin?! – dedi Núrmannyng kempiri bayaghy әdetine basyp, әr joly ýige úly kelip, nemeresi ony qúshaqtay alghanda, dәiim osylay qaytalaytyn.

– Nemene, mashinang qargha batyp qalghannan sau ma? – dedi Núrman balasynyng ýn-týnsiz ayaq astynan jetip kelgenine alandap.

– Áke, analar meni shoferlikten qaldyrdy... – Bala­sy del-sal kýide tómen qarady. Núrman endi bayqady, úlynyng qabaghy týiilipti. Jýzine qayghy búlty ýiirilipti.

– Nemene, shyrghalang tudyryp aldyng ba? Jaratqan Alla, ózing jar bola kór!.. – Núrmannyng kempiri qazandyq basynda shiyrshyq atty. Ananyng kónilin qoysanshy, jany balalarynyng ýstinde túrady.

– Joq... – úly samarqau kelip maldasyn qúryp otyrdy da, isting jay-japsaryn aitty. – Alghashynda dúijang «Jarqyn, sen tynyq, mashinandy shәkirting ai­day túrsyn» dedi. «Auyryp-syrqamasam, nesine demala­myn» dep edim, ol sonda da únatpay qoydy. Men de bay­ybyna bara almay qoydym. Týsting aldynda audandyq ishpek-jemek dýkeninde nәrse almaq bolyp qatargha túra qalsam, aldymdaghy Qajybek eken. Ol maghan «Liu shujy aimaqtyq partkomnyng keneytilgen mәjilisinde әkeng jóninde aityp, «Soltangha tazy tartu etken, Soltan da kópting malynan oghan búzauly siyr bergen, olardyng arasyndaghy qara baylanysty, sóz joq, anyqtau kerek» degenning shetin shyghardy. Meni mashina aidaudan nege qaldyrghanyn sonda bir-aq bildim de, týsten keyin kezikken bir traktorgha otyra salyp, osylay bezip berdim.

– Áy, jylannyng ayaghyn kórgen arsyz qu... – Núrman osy sózdi tistene aitty. Shalghy múrty dirildep, basy dynyldap, kózi qarauytyp, kóz aldy túmandanyp bara jatqanday bolyp, es-týsin bilmey qaldy...

Kóktem merekesinen keyin bir kýni ol auyryp jat­sa da, tóseginen túrdy da, qarly boranda audandyq partkomgha keldi.

– Oho, aqsaqal, sәlemetsiz be? Kýn ashyq kezde nege kelmegensiz? Qarly boranda tonghan shygharsyz? – dedi Liu shujy sonsha jyly shyray kórsetip, onysy Núrman qarttyng tanymyn bir saty órletkendey boldy.

– Tósek tartyp auyryp jatyr edim, tanerteng ghana basymdy kóterdim, sondyqtan kýnning ashyluyn kýtpey kelgen betim... – dedi Núrman salqyn jauap qaytaryp.

– Apyr-au, sizdi sonsha asyqtyrghan ne is edi? Jýriniz, kensege baryp әngimeleseyik! – Liu shujy qartty qolynan jetektep kensege ertip kirdi de, Qajybekke:

– Aqsaqal boy jylytsyn, kýtushige ashanadan sýtti shay әkeldir, – dep tapsyrdy. Onan song meyirli qalyppen aqsaqaldyng ýi-ishining amandyghyn, qarttyng angha kóp shyghyp jýrgen-jýrmegenin, jaqynnan beri qasqyr alghan-almaghanyn súrady.

Núrman onyng osynday bәiek boluynan әbden mezi boldy, tipti jiyirkendi de. Liu shujy qasqyr alu jayyn súraghanda Núrman baptana sóiley bastady:

– Ótkende taghy bir qasqyr aldym, kýzette edim, týn jarymy aughan mólsherde myzghyp ketken ekem, kenet itting arsylynan, qoydyng ýrikken dauysynan shoshyp oyandym. Qasymda túrghan myltyghymdy ala salyp, it arsyldaghan jaqqa barsam, bir qasqyr qoydy, al it qasqyrdy alqymdap alypty...

– Jaqsy tazydan taghy birin asyraghan ekensiz de?.. – Liu shujy onyng sózin bólip sylq-sylq kýldi.

– Ya, asyraghan edim... – dey saldy.

Ishtey «IYtime taghy súghyndy qadamaqpysyn? Itjan­dy shujy bayaghyda omaqasqan» dep oilaghan Núrman sózin taghy sabaqtady:

– IYtim qasqyrdy jibermestey alqymdapty. Qasyna jetip barghanymda qasqyr meni kóre salyp, bayghús qoydy bosatyp jiberdi de, yrsiya «Áy, izgi niyetti qoyshy, myna búralqyny bosqa asyrapsyn, búl qúnezer myna semiz qoyynyzdy úzatyp alyp shyghyp jegeli bara ja­tyr eken, baqqa qaray men ýstinen týstim de, bayghús qoyynyzdy ajaldan qútqaryp qaldym. Myna búralqy nemeni dereu óltire salyndar!» dedi. Kózdi baqyraytyp qoyyp ótirikti ysqyrtatyn súmyraydyng bir oqpen ja­zasyn berdim.

Liu shujy Núrmannyng әngimesin qyzygha tyndap otyr edi. Myna sózi shymbayyna batyp, qayterin bilmey qibyjyqtap qaldy, sonymen ol әngimeni eptep basqa jaqqa búrdy.

– Aqsaqal, shúghyl júmys, birdememen izdep kelgen be ediniz? – dep kýlimsirey súrau tastady.

– Joq, basqa sharuam joq, Soltanmen bolghan qara baylanysymdy ózdigimnen tapsyrghaly keldim.

– Akau, ras osynday ma? Bireuler sonday degende senerimdi bilmegen edim.

– Im, býitkeniniz jaramas, siz senuge tiyissiz. Mening Soltangha tazy tartu etkenimdi óziniz bilesiz emes pe? Onyng maghan bergen siyryn dәsiz bireuge әkeldirip ber­gen ediniz ghoy!

...Liu shujiyding beti du ete týsti, bir agharyp, bir qyzaryp, odan totiyayynday bolyp ketti. Aqyryn týsin sala til qatty:

– Aqsaqal, býlәy týs salmanyz, salmaqqa salyp kórseniz deymin.

Núrman yzbarlana sóiledi:

– Liu shuji, qantar әli ayaqtala qoyghan joq, amal neshik, óz shapaghatynyzben kiygizgen qalpaghynyzdyng jy­luy ózimning týlki tymaghyma jetpeytin kórinedi. Myna suyqta onynyz qamsau bola ma?

Qajybek qarttyng sózin qaz-qalpynda jetkizip, ózining jetik dúnshelik ónerin bir kórsetip aldy. Liu shujy yz­barlana kýlip, ekiúshty raymen:

– Rasynda, ózim de sizde pәlendey ýlken mәsele joq dep oilaymyn. Gәp ózinizding pozisiyanyzda, – dedi de, «mәjilis bar edi» dep syltauratyp shygha jóneldi.

Liu shujiyding syrtynan qadala qarap qalghan Núrman «Tfu» dep jerge týkirip jiberdi.

– Aqsaqal, sabyr etiniz, – dedi Qajybek iyghyn qozghalaqtata kýlip, – eki kýnnen keyin jogharydan bizding audangha qyzmet gruppasy kelmekshi, sonda kóriniz...

Kýn shayday ashylghan. Shyghysta sholpan jypylyqtaydy. Tang aldyndaghy baytaq dala shyrt úiqyda.

Núrman kirpik aiqastyrmaghan kýii jatyr. Ishi órt ketkendey, basy әli dynyldap túr. Qolyn kórpe syr­tyna shygharyp edi, sol salqyn kónilin tynshytqanday boldy. Ol sabyr tauyp, ertengi isterining qamyn oila­dy. Týlki alu ghoy mún. Degenmen ony keshegi bir is qatty quantty: fermanyng Jang shujii audannan qaytyp kelip oghan «Jogharydan jiberilgen qyzmet gruppasy audangha erteng keledi eken» degen edi. Búl habardy estigen Núrman kempirine abdyradan bir kesteli qol oramal aldyryp, «Shýiinshiniz bolsyn» dep Jang shujiyge ústatty. Onyng esinde myna bir jayt taygha tanba basqanday aiqyn edi: partiya túnghysh jibergen qyzmet gruppasy ony baydyng bosaghasynan shygharyp, maldy etti, jer әperdi... endi, mine, partiya taghy da qyzmet gruppasyn jiberip otyr... Osylardy oilap rahattana tynystaghan Núrman: «Jә, úiqyny qandyryp alyp, tanerteng audangha erte jýreyin», – dedi de bir aunap jatty.

Sharqysh tósek ony terbegendey shyqyrlady. Úiqy kózine tyghylghan qart qolyn kórpe ishine aldy da, bey­jay úiyqtap ketti.

Hanzushadan audarghan  Omarqan Jәmshiytúly.

Hauryz, 1971 jyl

Abai.kz