Rasynda, «búl riyasyz kónil me, jymyn bildirmey jasalghan sayasy oiynnyng jalghasy ma?», búl jaghyna bas auyrtyp qaytelik. Basty janalyghymyz, Pavlodar oblysyndaghy «Soltýstik-Ontýstik» elektr jelisining ekinshi tarmaghynyng ashyluyna qatysqan Núrsúltan Nazarbaev taghy bir «kompliyment» estidi. Búl joly Andrey Rassoha degen ekibastúzdyq energetik «Osy jerde jinalghan barlyghymyz eldegi túraqtylyq pen beybitshilikting ornauy tek Sizding arqanyzda mýmkin bolghanyn biledi. Aytarymyz, bizge basqa preziydentting qajeti joq» dep salghany. Elbasy jәy ghana jymisa kerek. Osylaysha, Aqtóbeden alauyn tútatqan «mәngilik preziydent» marafony Kereku jerinde jalghasyn tapty.

Búl uaqytta kýzgi salqyngha qaramay, sayasy bomondtyng ishindegi «Últ kóshbasshysy» turasyndaghy pikir qayshylyghy qyzyp keledi. Áriyne, oppozisiya auylyndaghylar múny «eskilik, arhaika, monarhiya qúrudyng bastamasyna» balap, batpan oilaryn baspasóz betterine bastyryp jatyr. Kәletaev auzynan shyqqan úsynysty ara-túra parlament qabyrghasynan deputattar, senatorlar qoldap qoyady. Tipti, Núrlan Erimbetov «Reseyding Qazaqstandaghy kózi» dep ataytyn sayasattanushy Aleksey Vlasov búl iydeyanyng oryndylyghyn óz saraptamasynda syzyp ótti. Búl jaghdayda bizding sayasattanushylar da synarjaq pikir berip, short kesudi qalamaytyny anyq. Sonda da biz pikir súraghan qos sayasattanushy osy súraqqa qatysty pozisiyasyn naq belgilepti.

Rasynda, «búl riyasyz kónil me, jymyn bildirmey jasalghan sayasy oiynnyng jalghasy ma?», búl jaghyna bas auyrtyp qaytelik. Basty janalyghymyz, Pavlodar oblysyndaghy «Soltýstik-Ontýstik» elektr jelisining ekinshi tarmaghynyng ashyluyna qatysqan Núrsúltan Nazarbaev taghy bir «kompliyment» estidi. Búl joly Andrey Rassoha degen ekibastúzdyq energetik «Osy jerde jinalghan barlyghymyz eldegi túraqtylyq pen beybitshilikting ornauy tek Sizding arqanyzda mýmkin bolghanyn biledi. Aytarymyz, bizge basqa preziydentting qajeti joq» dep salghany. Elbasy jәy ghana jymisa kerek. Osylaysha, Aqtóbeden alauyn tútatqan «mәngilik preziydent» marafony Kereku jerinde jalghasyn tapty.

Búl uaqytta kýzgi salqyngha qaramay, sayasy bomondtyng ishindegi «Últ kóshbasshysy» turasyndaghy pikir qayshylyghy qyzyp keledi. Áriyne, oppozisiya auylyndaghylar múny «eskilik, arhaika, monarhiya qúrudyng bastamasyna» balap, batpan oilaryn baspasóz betterine bastyryp jatyr. Kәletaev auzynan shyqqan úsynysty ara-túra parlament qabyrghasynan deputattar, senatorlar qoldap qoyady. Tipti, Núrlan Erimbetov «Reseyding Qazaqstandaghy kózi» dep ataytyn sayasattanushy Aleksey Vlasov búl iydeyanyng oryndylyghyn óz saraptamasynda syzyp ótti. Búl jaghdayda bizding sayasattanushylar da synarjaq pikir berip, short kesudi qalamaytyny anyq. Sonda da biz pikir súraghan qos sayasattanushy osy súraqqa qatysty pozisiyasyn naq belgilepti.

Dosym Satpaev últ kóshbasshysyna layyqty baghasyn qashanda halyq beretini jәne búghan birtalay jyldar kerektigin basa aitty. Múndayda, búl ýrdisti zannamalyq týrde jyldam bekitip, ataqty adamgha tely saludyng asyghys tirlik ekeni de belgili jәit. Onyng ýstine.... búl mәseleni qozghau qansha jerden oryndy bolsa da, uaqyt jaghynan sәl ynghaysyzdau bolyp túr eken. Elimiz 3-4 aidan song Europadaghy eng bedeldi úiymgha tóraghalyq etkeli túrghanda, múnymyzdy «bylayghy júrt» dúrys týsinbey qaluy mýmkin.

Andrey Chebotarev bolsa, «Últ kóshbasshysy turaly» zannyng qabyldanuy Núrsúltan Ábishúlynyng ghúmyr boyy preziydent boluynyng rәsimdeuin bildiretin bolady degen oida. Yaghni, qazir de-fakto jaghdaydy zandastyru arqyly de-nre dәrejesine shygharu. Áytse de, «Últ kóshbasshysy turaly» iydeyanyng ózeginde tereng iydeologiyalyq-nasihattyq kontekst baryn da jasyrmady. Biraq, ol jaghyna Andrey aghamyz terendemedi.

Ras-au, Chebotarev bir nәrseni bilip aitady. Jalpy iydeyanyng jaqsy ekendigi, egemendigin alghan elding túraqtanyp, on-solyn ajyrata bastaghannan belgili bir sayasiy-ruhany iydealdardy qajetsinetini - tabighy qúbylys. Onyng ýstine, biz kenestik iydeologiyanyng ýiindisinen endi-endi tazaryp, keleshek túghyrnamamyzgha tirekter izdeudemiz. Abylay han - tariyh, Qonaev ta - tariyh, tәuelsizdik alghannan beri halyq eten tanityn túlgha kerek. Kim bar? Kózge týskeni kim ekeni belgili. Áyteuir, búl jolghy úsynystyng әke-sheshesin tergegennen góri, onyng pendeshilik peyilden be, bolashaq elding damuyna bet-baghdar bolatyn iygi maqsattan ba?, jalpy qanday negizde tughanyna alandasaq ta jeter.

Ázirshe Elbasy ýnsiz...

Ó.DARHAN, «Abay-inform»