Yaroslav Seyfert (1901-1986 j.) Chehiyanyng әigili aqyny. Ol júmysshy otbasynda dýniyege kelgen. Jas shaghynda qazan tónkerisining yqpalynda tónkeriske at salysyp, kommunistik partiyagha mýshe bolghan.

Osy barysta últ  azattyghyn jәne memleket tәuelsizdigin armandaghan qyruar jalyndy ólender jazghan. Poeziyalyq, prozalyq shygharmalardan syrt, komediya, dramma, kino, әsemóner salalarynda qyruar maqalalar jәne shalqymalar (esseler) jazyp jariyalaghan. «Hatshy kepter», «Jan qaltadaghy alma», «Ana» qatarly shygharmalary bar. Ólenderinde azattyqqa úmtylghan qaysarlyq jәne kýreskerlik ruh arqyly kýlli adamzatqa jiger bergendigi sebepti, 1984 jyly Yaroslav Seyfertke Nobeli әdebiyet syilyghy berilgen.

Telegey teniz

Saryltqanday saghynysh sarala múng jasytqan,
Teniz jatyr telegey búira tolqyn tasytqan.
Tolqyn beyne arudyng shashtarynday tolqidy,
Jazghan hattay jauapsyz jaghalaugha asyqqan.

Jaghada jýr jas aru, keship teniz jaghasyn,
Tógildirgen shashtaryn tolqynba dep qalasyn.
Jaghada túr jas jigit, izge qarap izdep ne,
Tolqyn juyp-shaya almay jýregining jarasyn.

Kóktem sazy

Balaghandy japqan shóp, kógerishtep býrlegen,
Úshyrady mamyghyn saumal samal ýrlegen.
Kóktem kelip qalypty-au, býta-býrgen nayqalyp,
Terbeledi bastary habar aityp túr neden?

Jyidy kәri mekiyen qanattaryn kýrkildep,
Ket ary dep kez qúiryq, bәlkim bayqús túr tildep.
Shygha keldi astynan shiyq-shiq etip jem tilep,
Balapandar aq ýrpek mayda mamyq ýlpildek.

Oy, Tәnir-ay, ishinde balapan eng kishkene,
Keng dalannan týiir dәn tabu onay is deme.
Arman-dala, ýmit-dәn, adam ghana shydaydy-au,
Tauqymetti taghdyrdyng azabyna tistene.

Bir әn

Kim eken aq jaulyghy búlghaqtaghan,
Kóz jasyn qimastyqtyng qúrghatpaghan.
Ár kýni kýn shyghady, kýn batady,
Bastalu ayaqtaugha búrmaq qadam.

Talyqpay kepter qanat qaqqanynday,
Adaspay óz úyasyn tapqanynday.
Ýmit pen týniludi qos qanat qyp,
Júldyz bop adam ghúmyr aqqanynday.

Ómirding barma búdan basqa mәni,
Nelikten janarynnan jas tamady.
Bir әn bar, bastalady, ayaqtaydy,
Bir әn bar, ayaqtaydy, bastalady....

Mәngilik

Álemdegi filosoftar aitady,
Ómir-qysqa, adam-qonaq, qaytady.
Ghashyq jardy kýtken sәtting mәngilik,
Ekendigin sirә kimder bayqady?

Áyel jayly bir ólen

Bireu maghan aitty: esinde saqtaghyn,
Mahabbattan qyzyq nәrse tappadym.
Bәlkim solay shyghar, әiteu búl jayly,
Kóp oilanyp bas qatyryp jatpadym.

Keybireuge qan tógu de qúmarlyq,
Ólikterden attau qyzyq únarlyq.
Olar ýshin bәlkim solay shyghar-au,
Tisinbedim múnda ne bar úgharlyq.

Soghys bitti qangha qúmar toymaghan,
Esten shyqty eles qylysh oinaghan.
Qasiretti shaqtardy kim eske alar,
Solay shyghar, men bylaysha oilanam:

Zenbirekti berse әielder qolyna,
Roza gýlin jaudyrar on-solyna.
Solay shyghar, әlde olay emes pe,
Jete almadym búl súraudyng sonyna.

Tereze týbinde

Kóktem keldi, tal-terekter býrledi,
Qauashaghyn saumal samal ýrledi.
Terezeden ýnsiz qarap anashym,
Tókti jasyn, esine alyp túr neni?

Dedim sonda: aitshy maghan apashym,
Nege múnsha qasyretke batasyn?
Bolghan kezde aghashtar gýl ashpaytyn,
Aytam balam, sonda bilip jatasyn.

Qapalaqtap qar tógildi aspannan,
Qalyndady tereze múz basqannan.
Dala jym jyrt, anam otyr biz toqyp,
Toqymagha janarynan jas tamghan.

Dedim sonda: aitshy maghan apashym,
Nege múnsha qasyretke batasyn?
Bolghan kezde qapalaq qar jaumaytyn,
Aytam balam, sonda bilip jatasyn.

Mәskeu

Jorgha bii joghaldy jortaqtaghan,
Arfa kýii óshti ol da jol tappaghan.
San ghasyrlyq saraygha sar tap bolghan,
Qoydy aparyp qúlpy tas qorqaq nadan.

Kremlilge kirgender qash kesirden,
Qan maydan búl han orda bas kesilgen.
Jibek kebin oranghan mýrde kuә,
Qyzyl qannan qyrghyngha tas tesilgen.

Bokal bos túr bal-sharbat móldiremey,
Shayqas tuy túr jel joq kólbiremey.
Eski qylysh tek qana eske salar,
Som qylyshtyng iyesin sol bir egey.

Jýzik shirip, tәjdi tat battastyrghan,
Jaghalyq gýl jaynap túr tappas qyrdan.
Altyn tony toz-toz bop әiel patsha,
Ejireyer esirker tappas bir jan.

Altyn kýmbez әmirmen er bastaghan,
Shirik alma qúrt keulep jer jastaghan.
Nyspy da joq qaharly sol shaqtardyn,
Mazar syndy manyna el baspaghan.

Temir kepesh tegi syr dulyghadan,
Teperishke týsedi bulygha jan.
Arghymaq joq imperiya arbasynda,
Kiriptargha kim bastar núrly qadam?!

Qytay tilinen audarghan Qanatbek Júmabayúly,

Dayyndaghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz