2.

Sonymen, 1953 jyl. Jiyrma ýshinshi aqpan. «Shúghyl týrde úiymdastyrylghan» Jazushylar Odaghynyng tóralqa mәjilisi. Ol kezde Jazshylar odaghyn: «partiyanyng qatal tizginin ústap, eki alypty auyzdyqtap, sabasyna týsiruge jiberilgen, әitpese, olardan sózsiz aiyrylyp qalatynyn eskertip, tәrtip ornatugha tapsyrma alghan» (óz sózi) tura minezdi Á.Jaymurzin basqaratyn. Ol talqylaudan búryn ótken partiya jinalysynda ózara qatynasy әbden asqynyp ketken M.Áuezov pen S.Múqanovty shaqyryp alyp: olardyng búl yrghasuy búdan әri jalghasa berse, birin biri arandatyp tynatynyn ashyq aityp, aldyn-ala ekeuin de yqtyryp alyp edi. Onsyz әueli Áuezovten, sodan keyin Múqanovtan ekeuinde kóz jazyp qalu qaupi tóngenin Ortalyq komiytetting I.Omarov siyaqty últjandy iydeologtary eskertken eken. Ony jazalaugha emes, daudy doghartyp, saqtandyrugha jiberipti.

2.

Sonymen, 1953 jyl. Jiyrma ýshinshi aqpan. «Shúghyl týrde úiymdastyrylghan» Jazushylar Odaghynyng tóralqa mәjilisi. Ol kezde Jazshylar odaghyn: «partiyanyng qatal tizginin ústap, eki alypty auyzdyqtap, sabasyna týsiruge jiberilgen, әitpese, olardan sózsiz aiyrylyp qalatynyn eskertip, tәrtip ornatugha tapsyrma alghan» (óz sózi) tura minezdi Á.Jaymurzin basqaratyn. Ol talqylaudan búryn ótken partiya jinalysynda ózara qatynasy әbden asqynyp ketken M.Áuezov pen S.Múqanovty shaqyryp alyp: olardyng búl yrghasuy búdan әri jalghasa berse, birin biri arandatyp tynatynyn ashyq aityp, aldyn-ala ekeuin de yqtyryp alyp edi. Onsyz әueli Áuezovten, sodan keyin Múqanovtan ekeuinde kóz jazyp qalu qaupi tóngenin Ortalyq komiytetting I.Omarov siyaqty últjandy iydeologtary eskertken eken. Ony jazalaugha emes, daudy doghartyp, saqtandyrugha jiberipti.

Ábdirahym Jaymurzinning bayandamasy qatqyl jәne ashyq pikirge qúrylyp, ózi odaqqa kelgende tap bolghan «qazaqy tap tartysyn» qatty syngha aldy. Alayda sayasy aiyp taqpay, partiyalyq prinsipti aldygha tartyp, jazushylardyng bәrine ortaq mәseleni naqty qoydy. Bas bayandamagha bir adamnan basqa eshkim qarsy pikir bildirmegendikten de jәne onyng negizgi mazmúny qorytyndyda beriletin bolghandyqtan da, búl arada toqtalyp jatpaymyz. Biz, taqyrypqa qatysty túsyn ghana paydalandyq. Aldynghy qatarda sóz alghan S.Baqbergenov birden:

«Jaymurzin Jazushylar Odaghyna tóragha bolyp kelgende әdil sot bolady, sóitip, Áuezov pen Múqanovtyng toptarynyng kózin qúrtady dep senip edik. Ol bylay istey almady, onyng ózi Áuezovting yqpalyna týsip ketti»,– dep Jaymurzinning jaghasynan aldy.

Zady, osy synnan keyin M.Áuezov pen S.Múqanov jәne Gh.Mústafin aman qalmaydy dep oilady ma, kim bilsin, әlde, shynymen qityghyna tiygen qytymyrlyq boldy ma, derekti shygharmalary endi ghana jariyalana bastaghan Sәuirbek Baqbergenovting sózining mazmúny dәl qazirgi kýnning ózinde jaghandy ústatady.

S.Baqbergenov: «Áuezovting toby Jaymurziyngha sýienip alyp ashyq qorqytu men arandatugha kóshti. Mysaly, birde, «Gýlden, dala!» – degen piesasyn synaghanym ýshin Tәjibaev maghan tap berdi. Ol maghan: «Bayqa, ózi eshtene jazbaytyn adam ghana osylay synaydy»,– dedi ses kórsetip. Bireuler Áuezovti Aleksey Tolstoymen qatar qoyady. Búl tenestirudi baysaldy jәne aqyldy pikir deuge әste bolmaydy. Óitkeni, kenes jerining asa iri jazushysy Aleksey Tolstoy kenes әdebiyetine kóp nәrse berdi, Lenin men Stalinning beynesin jәne úly orys adamdarynyng beynesin somdady. Al Áuezov bizge «Abaydan» basqa ne berdi jәne onyng ózi iydeyalyq qatelikten sau emes!».

Al kerek bolsa! Abaydan artyq úly túlgha qazaqta bar ma? Áuezovti bylay qoyghanda, Abaydy mensinbeytindey kórkemdik payym Sәukene – Sәuirbek Baqbergenovke kemel jasqa jetkende de bitken joq bolatyn. Búdan keyin onyng sózine de, myna bolmysyna da teris qarap, qoljazbasynyng betin jaba salugha bolatyn edi. Tek keyin hattamagha baylanysty qajet bolghandyqtan da sәl ýzindi keltiremiz.

S.Baqbergenov (jalghasy): «Sonday-aq, Jaymurzin ózining maqalasynda bizding әdebiyetimizding «altyn qoryna» Mústafinning «Qaraghandy» romanyn qosady. Al osy «altyn qordyn» ózi qanday ekenin kóreyik. Mine, qyzyq dep osyny ait. Osydan on tórt jyl búryn «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynda sol kezde әli aty belgisiz jazushy Gh.Mústafinning «Ómir men ólim» atty romany jariyalandy. Bir jyldan keyin roman jeke basylyp shyqty. Múnday aiqaylaghan at ózin aqtap shygha almady. Búl tuyndydan oqyrman eshqanday janalyq, eshqanday jaqsylyq, eshqanday paydaly nәrse tappady. Ol tez arada úmytylyp ketti, kórkemdigi nashar, mazmúny súiyq búl romannyng birneshe keyipkerlerining aty ghana este qaldy. Biraz uaqyt ótkennen keyin, yaghni, byltyr, bayaghy sol «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynda sol avtordyng «Qaraghandy» degen romany jariyalandy».

Múnday jekkórinish neden tuyndap otyr, týpki tamyry qayda jatyr, ony biluding reti endi týse qoymaydy. Degenmen de múndaghy «qyrypsal» pighyldy joqqa shyghara almaysyn.

S.Baqbergenov (jalghasy): «...Anyghynda búl jana atpen jariyalanghan búrynghy roman. Áriyne, keybir sәtti, sәtsiz jana taraular qosylghan, jana keyipkerler bar, qysqasyn aitqanda, roman qampiyp shyqqan. Múnyng barlyghy romannyng eski sujeti men kompozisiyasyn ózgertpegen. Oqyghanda aty ózgergen eski keyipker esine týsedi. Jurnal taralyp bolmay jatyp búl roman baspadan jeke kitap bolyp 25 myng danamen shyqty da ayaq astynan joghalyp ketti. Sóitse, romanda týzetuge kelmeytin avtorlyq búrmalaushylyqtar ketipti de kitap alynyp tastalypty. Sonda qanshama adamnyng enbegi esh ketti, osy basylymdy shygharugha ketken qaghaz ýshin memleketting qanshama qaghazy men qarjysy rәsua boldy desenshi... Ýsh aidan keyin roman sapaly qonyr, mazmúnyna say emes saltanatpen qayta basyldy. Besinshi basylymynyng ózinde kóptegen shyndyqty búrmalaular, iydeyalyq-sayasy qateler, teris bayandaular, burjuaziyalyq-últshyl kórinister oryn alghan... Feodaldyq-bayshyl eski qazaq ómirin múqiyat, oidan shygharyp, kórkemdep bayandaydy... Qazaq baylaryn eshqanday qanaushy emes, momyn kóshpendi etip kórsetedi... Avtor halyqtar dostyghyn mazaq etedi, últ arazdyghyn tudyrady...Bondarenko men Júmabaydy ylghy tóbelestirip qoyady. Bondarenko: «Kalbiyt», «qyrghyz», «mal» – dese, Júmabay ony: «Kedey hahol, sening jering búl emes» – deydi. Beti-auzy qan bolghan Júmabaygha basqa bir qazaq: «Mine, kórip túrsyn-ghoy, orys aghannyng qalay ýiretetinin»,– deydi... Romanda jaghymsyz keyipkerler kóp... Olar kenestik Qaraghandynyng kórkin búzady... Orys keyipkeri Sherbakov mәdeniyetsiz, әdebiyet oqymaytyn sauatsyz adam bolyp surettelgen... Otyzynshy jyldargha deyin Qaraghandyda kenes ókimeti bolmaghan... Búl – Qaraghandydaghy kenes ókimeti men sayasy mekemelerding orynyn joqqa shygharghan óreskel sayasy qatelik...».

Búdan asqan óreskel qatelikting boluy mýmkin emes edi. Biraq S.Bekbergenovting aituynsha:

«Búdan da ózge óreskel qateler romanda tolyp jatyr eken. Sol qateler turaly Qazaqstan kenestik Jazushylar Odaghy Prezidiumynyng tóraghasy Jaymurzinge aityp edim, onyng jauaby meni qanaghattandyrmady.

Jaymurzin joldas mening óte salmaqty eskertpelerimning bar ekenin bile túryp, roman Stalindik syilyqqa úsynylghan tóralqanyng mәjilisine proza seksiyasynyng mýshesi bolsam da meni qatystyrmady, mening eskertpelerimdi hattamagha kirgizuden qoryqty... Bәribir, romannyng alty beti baspahanada jyrtylyp alynyp tastaldy. Múnday roman nege Stalindik syilyqqa úsynyldy? Óitkeni Jaymurzin joldas ózining avtormen sybaylastyghyn tanytyp, romannyng kemshilikteri turaly tabandy týrde júmghan auyzyn ashpaydy...

Osynyng barlyghyna qaramastan, jazushy Áuezov ózining «Liyteraturnaya gazetagha» bergen súqbatynda (1952 jyl, 16-jeltoqsan) Mústafindi negizsiz maqtaydy. Ol Mústafinning ótkendi surettegen, qarakesek, sarmantay, múrat rularyn madaqtaghan tústaryn jaghymdy baghalady. Tipti Áuezov: roman Mústafinning ózining rulastary turaly jazylghan – dep qaldy. Áuezov romandy orynsyz maqtasa da: «Qaraghandynyng ónerkәsip ómirin jaqsy bile túrsa da key tústarda jalang bayandap ketedi»,– dep eskertu jasady. Áuezovting osy «keybirinin» astarynda óreskel kemshilikter men iydeologiyalyq qatelikter jatyr...

Jaymurzin joldas basqaratyn kenestik Jazushylar Odaghyna kadrlar ózderining sybaylastyq qarym-qatynasyna, jaghympazdyghyna, jeke basynyng berilgendigine qarap qyzmetke alynady. Mysaly, Tiyesov degen kim? Qanday qasiyetine qarap әueli odaqtyng proza bólimining sektor mengerushiligine, sodan keyin «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynyng redaktorlyghyna taghayyndaldy? Jazushy ma, jurnalist pe? Mening oiymsha ol eshkim de emes, әdebiyetting ainalasynda jýrgen kәdimgi haliturshiyk... Alayaq Tiyesov Jaymurzinge jaghympazdyghymen únaghan... Turasyn aitqanda, Jazushylar Odaghynda synnyng orynyn saltanat pen maqtau almastyrghan. Odaqtyng basshylyghy, sonyng ishinde Jaymurzin men Tiyesov – syndy sýimeydi de, syilamaydy da, synaghan adamdy qughyndaydy. Biz olargha Andrey Aleksandrovich Jdanovtyn: «Ózining júmysyn synaudan qoryqqan adam, ol jekkórinishti qorqaq, halyq tarapynan syilaugha tatymaytyn adamdar»,– degen sózin olardyng esine týsiremiz».

Shyndyghynda da, Áuezovti múnday basynyp sóilegen adam búryn-sondy bolghan emes. Tipti Sәbit Múqanov pen Ghabit Mýsirepovting ózi ony dәl osylay bózek etpegen. Al S.Baqbergenovting Mústafinge shabuyl jasauy da birinshi ret emes. Keyin M.Tiyesovtin: jeke basymdy qorlady – degen aryzyna oray S.Baqbergenov odaqtyng mýsheliginen shygharyldy. Áriyne, ol úsynysty Áuezov te, Múqanov ta, Mústafin de qoldaghany kәmil. Al talqylanyp otyrghan P.Kuznesovtyng maqalasy onyng mýldem nazarynan shyghyp ketken.

Ghaly Ormanov óz kezeginde P.Kuznesovtyng ózine jekire sóilep alady da, «Pravdagha» auysqanda sypayylyqqa kóshedi.

Gh.Ormanov: «Pravda» gazetining «Syn orynyna madaqtau» atty maqalasynda Núrtazinning kitaby men Kedrinanyng monografiyasynyng iydeyalyq, ziyandy kemshilikterin dúrys kórsetken jәne myna eki kóniljyqpastar sonshama jasyryp baqqan Áuezov pen Múqanovtyng qatelikterin de ashyp kórsetken. Búl eki jazushy bizding әdeby ómirimizdegi sheshushi buyn bolyp tabylady. Olar Jazushylar Odaghynyng tóralqa mýsheleri, qalghan jazushylar olargha senimmen, qúrmetpen qarady, al qazir bәri de basqasha bolyp shyqty.

Núrtazinning kitabining shyghu tarihy turaly birer sóz aitayyn. Ol kezde men baspada qyzmet istep jýrgemin. Búl kitapty tóralqa mýsheleri eki ret qaytaryp jiberdi, soghan qaramastan, kózge kórinbeytin bir kýshti qoldyng demeuimen búl kitap shyghyp ketti, al ol kezde Múqanov joldas Jazushylar Odaghynyng basqarma tóraghasy bolatyn. «Búl kitaptyng shyghuyna eshqanday qatysym bolghan joq»,– dep sendirse de, meni myna jaghday alandatyp edi. Biz L.Tolstoydyng «Soghys jәne beybitshilik» romanynyng qayta basylymynyng kelisim shartyn búzdyq, keyin qarasaq, ol shart qayta jasalypty, sonda ghana bildim, múnyng audarmashysy Núrtazin eken, sodan keyin tanghaludy toqtattym. Múqanov joldas Odaqtyng tóraghasy retinde búl enbekti bir emes, birneshe ret talqylatugha moralidyq ta, sayasy da mýmkindigi bar edi. Núrtazin ekeuining arasy jaqyn bolghandyqtan da, Múqanov búl kitapty minsiz jazdyrugha keremet mýmkindigin jiberip aldy.

Mening oiymsha, Áuezovke Kedrinanyng kómegining esh qajeti joq edi, oghan «Abay» romany ýshin Stalindik syilyqty bergen memlekettik qoldaudyng ózi jetip jatyr edi. Áuezovting ózi 1932 jyly kóptegen tuyndylarynan bas tartqany belgili, al endi Kedrina sol tuyndylardy shygharmashylyqtyng shynyna teneydi. Múny oqyp otyrghanda senging de kelmeydi jәne ekeuining pikiri bir-birimen qiyspaydy. Biz sizdin, joldas Áuezov, attap basqan әr qadamynyzdy bilemiz, soghan qaramastan siz Kedrinanyng maqtauyn qabyl aldynyz.

Degenmen de aita keteyin, Áuezov pen Múqanov ózderining topshyldyqtaryn әli tastaghan joq, Morgun aitqanday, kenes әdebiyetine esh qatysy joq, Gogoliding Ivan Ivanovichi men Ivan Trofimovichining kebin keship jýrsizder. Mústafinning romany talqylanghanda Múqanov ta, Áuezov te oghan qatysqan joq. Búl dúrys emes, әdilettilik emes, ózinning jalghan jarylqaushylyq sezimine aldanyp, ainalannyng mýddesin úmytugha bolmaydy. Búl rette taghy da Abaydyn: «Bizding dospyz, asyqpyz degenimiz, jalghandyqtan jasalghan kónil jibi»,– degen sózi eske týsedi.

Búl joldastar, ózderining qatelikterin moyyndaydy jәne bizding qazaq kenes әdebiyetin jan-jaqty damytu ýshin naghyz shygharmashylyq qayratkerlik ómirlerin odan әri jalghastyrady – dep aitugha tolyq negiz bar».

Jinalystyng qarsanynda Gh.Ormanovtyng osynshama alashapqyngha shyrgha salghan, býkil qazaq әdebiyetine kekesinmen qaraytynday qadiri joq P.Kuznesovtyng betinen jasqaghany da aqyndyq minezge jatatyn. Al әshkereleushi partiyalyq jinalysta partiya úiymynyng hatshysynyng mynaday: «Búl eki jazushy bizding әdeby ómirimizdegi sheshushi buyn bolyp tabylady», «qazaq kenes әdebiyetin jan-jaqty damytu ýshin naghyz shygharmashylyq qayratkerlik ómirlerin odan әri jalghastyrady»,– degen aq tilek bildirui zamandastarynyn:

«Gh.Ormanov – S.Múqanovqa, M.Áuezovke, Gh.Mýsirepovke, Gh.Mústafinge tura, erkin sóileytin jәne olardy asa qúrmet tútatyn adam boldy. Ýlkender de odan seskenetin әri syilaytyn. Óitkeni әdil adam edi. Ádiletsizdigin bayqasa Ortalyq komiytetting ózine qarsy shyghatyn»,– degen pikirding shyndyghyn dәleldeydi.

Onyng múnday minezi osynday әshkereleushi hattamalardan anyq angharylady.

Biraq myna talqylaudyng jóni basqa, beti suyq edi. Óitkeni múnyng barlyghy qazaq tarihyna qatysty talqylaudyng «biyik sayasy dәrejede» ótkenine masattanyp, BK(b)P Ortalyq komiytetine mәlimet berip túrghan «Pravdanyn» bas redaktory L.F.Iliichev «Pravdanyn» menshikti tilshisi A.Chernichenkonyn, Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetining ekinshi hatshysy S.IY.Kruglovtyn, ýgit-nasihat bólimining mengerushisi Hramkovtyng tikeley úiymdastyruymen jәne baqylauymen jýrgizilip otyrghan bolatyn. Tura osy kezde atalghan «oqshantaylar» «Pravda» gazetimen birige otyryp Q.Sәtbaevting ýstinen Mәskeuden arnayy komissiya shaqyrtyp, oghan qauipsizdik mekemelerin aralastyryp, oghan janadan qyzmetke túrghan N.Jandildindi «aydap salyp», ózderi sonyng qyzyghyna qarap otyrghan.

Shyndyghyn da búl qazaq últynyng mәiegin irituge baghyttalghan nauqan edi.

Qaytalap aitamyz, onyng basty úiymdastyrushysy «Pravda» gazeti, onyng Qazaqstandaghy «jandayshaptary» A.Chernichenko, S.IY.Kruglov, Hramkov, Jandildiyn, T.Shoyynbaev, H.Gh.Aydarova, al «jandayshaptardyng jandayshaptary» Ghylym akademiyasynyng akademikteri S.Bәiishev, S.V.ishkov, ózderi de jiyrma bes jylgha sottalyp ketken korrespondent-mýsheleri Q.Júmaliyev, B.Sýleymenov jәne S.Núryshev, H.Ghúmarova, Yakuniyn, Tәkejanov siyaqty aqmyltyqtar edi. Olardy búl betinen Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetining hatshylary J.Shayahmetov te, I.Omarov ta, bólim mengerushileri men qalalyq hatshylar Júmaghazin de, Jýnisbekov te, Ysqaqov ta, Q.Sәtbaev ta qayyra almapty. Mine, osyny bilip otyrghan M.Áuezov pen S.Múqanovtyng janúshyra qorghanudan basqa amaly da joq edi.

Sondyqtan da osy jinalystaghy M.Áuezov pen S.Múqanovtyng sózin týgeldey keltiremiz. IYә, ýzindi úzaq. Biraq amal joq. Óitkeni múnda bizge ayauly eki túlghanyng kisinegen jan dauysynyng janghyryghy bar. Jalyqqan oqyrman búl betterdi jauyp ketuine erki bar. Sondyqtan da búl emeuirindi sesti ýnsiz týsingen M.Áuezov ózine kórsetilgen múnday «iltipatty» quana qarsy alyp:

M.Áuezov joldas (stenogramma boyynsha audaryldy): «Pravda» gazetining osy jylghy 30-aqpandaghy «Synau ornyna madaqtaghandyq» atty maqalasy Qazaqstannyng jazushylar qauymynyng talqylauyna úsynylyp otyr, al búghan onyng bar jaghynan alghanda da ómirlik, zandyq, sayasi-iydeyalyq negizi bar. Osy maqaladaghy payymdaulardyng basty obektisi retinde, әriyne, búl talqylaudan men de tys qala almaymyn. Sonymen qatar, jalpy maqala turaly ózimning kózqarasymdy anyqtay otyryp, eng aldymen mynany mәlimdeymin: mening týsinigimshe «Pravdanyn» maqalasy – partiyanyn, kenes halqynyng bizge baghyttalghan ýni. Jәne eskertu bergen, obektivti synaghan, әdiletti dauys. Atalghan maqalany kóp ret qaytara oqyghandaghy mening alghan әserim osynday.

«Pravdanyn» búl sózin onda kóterilgen mәselelerdin, mening shygharmashylyghyma qaratyla aitylghan syny eskertpelerding shenberinde ghana týsinuge tyrysqamyn joq, kerisinshe, keng auqymda tereng týsinuge úmtyldym, óitkeni osy maqala arqyly bizding qoghamdyq pikirimizdi qalyptastyratyn múnday bedeldi minbening býkilodaqtyq kólemdi dengeyde mening qayratkerligime nazar audarghanyna qúrmet kórsetip, layyqty baghalaugha men mindettimin.

Men shyn asyldy qadirley biluge tiyispin jәne onda janashyr-jaqyndyqpen, batyl, negizdi aitylghan sózderding ishinen ózimning aldaghy is-әreketime paydaly pikirlerdi barynsha iriktep alugha mindettimin, búl sózder – jetistikterdi syzyp tastap, jazushynyng jeke basyna ýkim shygharu ýshin aitylmaghan, qayta sol jazushynyng enbegin barynsha qúndy, barynsha paydaly etu jolynda kedergi keltiretin qatelikterden aryltu ýshin aitylghan.

Múnyng barlyghy tútastay alghanda qazaq kenes әdebiyetine, onyng iydeyalyq tazalyghyna degen asqan qamqorlyqty kórsetedi, sonyng ishinde maghan – kenes suretkerine degen, kenes júrtshylyghynyng maghan degen ýlken senimin aqtasyn degen qamqorlyqty sezinip otyrmyn. Múnyng barlyghy: Leniyn-Stalin partiyasynyng maghan, kenes qazaq jazushysy retindegi taghy bir naqty qamqorlyghy ekenin týsinbesem, onda men kenes jazushysy degen atqa layyq bolmaghan bolar edim»,– dep sózin bastady.

Sóitip, «kenes qazaq jazushysy retinde» «Pravdanyn» synau arqyly nazaryna alghanyn onyng ózine kórsetken «taghy da bir naqty qamqorlyghy» ekenin týsindi.

P.Kuznesov: «M.Áuezovting tvorchestvosy turaly moskvalyq synshy Z.Kedrinanyng kitabynan da oqushy jeke bastyng nemese jeke toptardyng jaqtaytyn kózqarasyna baylanyssyz prinsipti, obektivti pikirler men baghalardy taba almaydy. Búl kitap ta kókke kóterip madaqtaghan sózderge toly. Bet-jýzine qaramaytyn syn kerek bolghan jerlerde jazushy Áuezov ne madaqtalady, nemese onyn qatelikterin jenildetuge әreket jasalady...»

Kenes jazushysy degen atqa layyq bolmay qalmau ýshin»:

M.Áuezov (jalghasy): «Osynday alghysharttardy alghay otyryp Z.Kedrinanyng men turaly kitabyna maqalada kórsetilgen men turaly kózqaras túrghysynan qaraymyn. Búl kitap – mening de, qazaq kenes әdebiyetine de paydasyn tiygizu ýshin jazylmaghan, búl – jazushygha jәne onyng shygharmashylyghyna kenestik prinsipti búqaralyq synnyng qazirgi talaby túrghysynan jauap beretin kitap emes. Kitap jalang madaqtaugha qúrylghan, ol «Pravdanyn» maqalasyndaghy: «M.Áuezov, ózge de kenes jazushylary siyaqty, onyng jetistikteri men kemshilikterin kórsetetin prinsipti әdil syngha zәru»,– dep әdil aitqan negizgi talabyna jauap bermeydi»,– dep «rizashylyghyn» bildirdi.

Múqym jazushylyq ómiri synnan kóz ashpaghan M.Áuezov osynday syngha shynymen «zәru» me edi? Joq. Biraq onyng búlay aitpasqa amaly da joq bolatyn. Óitkeni:

M.Áuezov (jalghasy): «Kózi tiri jazushy turaly gazet, jurnaldaghy kez-kelgen maqala, kez-kelgen oqulyqtaghy, jinaqtaghy, arnayy monografiyalardaghy, qyl ayaghy dissertasiyalardaghy pikirlerdi onyng jeke basy men jeke shygharmashylyghynyng jylnamasyna ainaldyrugha qaqy joq, tiri avtorgha eskertkish qoigha tyrysugha da qúqy joq. Zerttep otyrghan avtoryn ómir sýrip jatqan zamandastarynyn, jazushylardyng ortasynan bólip alyp, jeke túghyrgha shygharugha úmtylghan Kedrinanyng úmtylysy әbestik. Onyng ýstine otbasylyq, tamyr-tanystyq, toptyq pighyldyng mýddesin kózdep bir avtordy ekinshi avtordan joghary qong – orynsyz dәripteu, úyatty jәne ziyandy talpynys bolyp tabylady».

P.Kuznesov: «T.Núrtazin S.Múqanovtyng tvorchestvasyn ghana emes, sonymen qatar qazaq sovet әdebiyetining órkendeu prosesin de syn kózimen zertteudi ózine maqsat etip qoyghan. S.Múqanov kóptegen jaqsy ólender, әngimeler men povester jazdy. Biraq onyng tvorchestvasynda, әsirese, roman janrynda jәne әdebiyet zertteu salasynda eleuli iydeologiyalyq kemshilikter men sәtsizdikter de boldy. Áriyne, arnauly zertteuden prinsiptik syn, osynday iydeyalyq kemshilikter men qatelikterdi tudyrghan sebepterdi taldaghan zertteu tapqyng keletindigi zandy nәrse. Oqushy Núrtazinnyng kitabynyng býkil ýsh jýz betinen osy mindetting qalay sheshilgenin tabamyn dep tekke әure bolady. Kitaptyng alghashqy taraularynan bastap-aq jýrek ainyrlyq jaghympazdyq sarynnyng lebi keledi. «Negizin qalaushylardyng biri», «bastaushy», «qazaq halqy Múqanovty ózining oi-pikirin bildirushi dep aitady», «Múqanovtyng «30-jyldardyng ózinde aitylghan oi-pikirleri býgingi kýnge deyin zor manyzy bar», «Múqanov ózining tvorchestvosymen qazaq oqushylarynyng ruhany dýniyesine terennen endi», «Qazaqstandaghy eng kóp jazatyn jazushy, ol sonymen qatar, eng әigili, qazaq oqushylarynyng eng sýiikti avtory», «S.Múqanovtyng ondaghan jyldar boyy taldap sheshken programmalyq oi-pikirleri», mine, býkil kitap osynday shekten asqan madaqtaulargha lyq tolghan».

Sóitip, «kәdimgi S.Múqanovqa» búryn-sondy estip kórmegen, estiymin dep oilamaghan odaqtyq dengeydegi sayasy syn aityldy.

Ózge-ózge, dәl Sәbit Múqanov, «óz ókimetinen» ózi múnday ýkimdi kýtpedi. Jazghyrushy ózge emes, ózi apta sayyn silkilep alatyn Kuznesov bop shyqqanyna ózi de qorlanghan shyghar. Ókimet «óziniki emes, onyki» ekenin qaperine aldy ma eken, joq pa, kim bilsin. Áyteuir jasyp qalghany anyq.

P.Kuznesov: «Jaghympazdyq әuenine týsip alghan synshy S.Múqanovty qazaq әdebiyetshilerining patriarhy, tipti aita berseng birden-bir tәrbiyeshisi dep kórsetumen ghana tynbaydy, onyng ýstine mýlde tandanarlyq jaghdaygha deyin barady: kórdinizder me, S.Múqanovtyng «ózining tvorchestvosynda basa kónil bólgen mәselelerining manyzdylyghy sonday, býkil Qazaqstannyng taghdyry (!) osy mәselelerding dúrys sheshiluine baylanysty boldy». Keyde kitaptyng avtory týkke túrmaytyn mýlde maghnasyz qaydaghy birdenelerdi aitugha deyin barady. Mysaly, ol mynaday janalyq ashady: «qazaq sovet әdebiyeti sovettik ómir shyndyghyn kórkemdik jaghynan beyneleu bolyp tabylady degen qaghidany Múqanov teoriya jýzinde dәleldep berdi». Jәne, sonymen qatar, jazushy «otyra qalyp enbek jaza salady» dep mәz-mәiram bolady»,– dep «bolisheviktiktershe turap» tastady.

Biz de «bolisheviktershe turasyna» kóshsek, eki alyptyng ortasynda yzyndap jýrgen bógelek olardy osylay uyn jaya shaghyp aldy. Áriyne, arandatushy iydeologiya qyzmetkerleri mәjbýr etpese P.Kuznesovtan múnday dengeydegi kósemdik shyqpaytyny anyq bolatyn.

Úzaq jyldar boyy birin-birimen yrghasyp kelgen eki túlghanyng da jeke basyna shynymen qauip tóngeni endi belgi edi.

P.Kuznesov: «T.Núrtazinnyng Múqanov jayyndaghy pikirleri, әdette, әlsiz, dәrmensiz jәne kóp retterde qate. Jazushynyng «Baluan Sholaq» degen povestine bagha bere kelip, T. Núrtazin búl povesting eleuli iydeyalyq qatelikteri (povesting kazaq tilinde jariyalanghan variantynda qazaq halqyn túnshyqtyrghan Kenesary Qasymov dәriptelgen bolatyn, synshy búl turaly júmghan auzyn ashpaydy) «jazushynyng sosialistik realizm әdisinen shetteuining tikeley saldarynan boldy» deydi. Ádis turaly mәsele, sóz joq, manyzdy mәsele, biraq shygharmanyng mazmúnyna aiqyn sayasy bagha bermey, tek osyny aitumen ghana tynu óreskel qate bolghan bolar edi».

Al búryn múnday «partiyalyq aiyptaudy» estip te, oqyp ta kórmegen S.Múqanov esengirep qalsa kerek, ózining qysqa sózining sonynda ghana:

«Prezidiumnyng osy mәjilisining aldynda búl mәsele jabyq partiya jinalysynda talqylandy. Onda búdan da qatang jәne әdiletti pikirler aityldy, mening shygharmalarymdaghy jekelegen kemshilikter qatty synaldy. Jekelegen adamdar múny paydalanyp Múqanovtan ese qayyrghysy kelip jýr»,– dep jauap qayyrdy.

Áriyne, búrynghy kez bolsa, tizginin tartpaytyny anyq.

P.Kuznesov: «S.Múqanovtyng Júmaliyevpen birigip jazghan revolusiya aldyndaghy qazaq әdebiyetining tarihy turaly orta mektepke arnalghan oqulyghyn T.Núrtazin maqtaydy. Biraq ghylymgha jat «birynghay tasqyn» teoriyasyn nasihattap, oqulyqta naghyz reaksiyashyl qaraniyettilerding últshyldyq shygharmalaryn madaqtap kelgen últshyl Júmaliyevti Qazaqstannyng sovet júrtshylyghy әshkereledi. S.Múqanovtyng sayasy jaghynan shalaghaylyghyn paydalanyp búl jalghan ghalym qazaq mektepterine arnalghan oqulyqtargha últshyldyq byqsyqty tyqpalap kelgen bolatyn. Synshy T.Núrtazin osynday «dostyq yntymaqty» S. Múqanovtyng sinirgen enbekterining biri dep esepteydi».

Múnday sýikete soqqan, «S.Múqanovtyng sayasy jaghynan shalaghaylyghyn» atap kórsetken syngha S.Múqanov:

«Men – kenes adamymyn, men partiyadaghy adammyn, sondyqtan da «Pravdanyn» maqalasyna jauap beretin shygharma jazatyn kýsh-quatty boyymnan tabamyn – dep oilaymyn»,– dep týiip jauap berdi.

S.Múqanovtyng búl sózi – shyn sóz. Óitkeni oghan basqaday kez-kelgen aiypty taghugha bolsa da, kenestik kommunist ekendigine eshkim de kýdik keltire almayty. Tipti «Pravda» gazetining ózi de. Sondyqtan da P.Kuznesovtyn:

«T.Núrtazinnyng ziyandy kitabynyng jaryqqa shyghuy qazaq jazushylary arasynda әli de joyylmay otyrghan jikshildik pen semiyashyldyq jaghdayynda ghana mýmkin boldy, mine, sondyqtan da múnday kitaptyng zyyandylyghy erekshe seziledi. Moskvadaghy әdebiyet zertteushi M.Ritman-Fetisovtyng osy kitapty redaktorlyghyna alyp, onyng osynshalyq aiqyn kemshilikterin joymaghany tipti tanqalarlyq is»,– degen sózin jauapsyz qaldyrdy.

Múnday mýmkindik M.Áuezovte joq bolatyn. S.Múqanovtyng basyn osylay qayyryp alyp, endi M.Áuezovke shýilikti:

P.Kuznesov: «Z.Kedrina M.Áuezovting tvorchestvosyndaghy iydeyalyq qatelikter turaly talay ret aitqan, biraq onyng aitqandarynyng bir-birine qayshylyghy, bir-birine janaspaytyndyghy sonshalyq, múnyng ózi oqushyny tek shatastyruy ghana mýmkin. Mysaly, biz kitaptyng bas kezinde M.Áuezov әdeby qyzmetining alghashqy jyldarynda (al búl qyzmeti 1917 jyldyng ózinde-aq bastalghan) «revolusiya isine paydaly adam bolugha shyn niyetimen úmtylghanyn» kóremiz. Biraq, kóp úzamay, búghan qarama-qarsy keletin sóz oqyimyz: Áuezov eski qúrylysty qorghaushylargha qarsy kýreste «tiyanaghy joq pozisiya» ústaghan. Al osydan keyin taghy mynany kóremiz: «kontrrevolusiyashyl alashordashylar belgili uaqytqa deyin «Áuezovting qalamyn óz yqpalyna baghyndyryp aldy». Múnday qayshylyq býkil kitapta kóp kezdesedi».

«Áuezovting tvorchestvosynda bolghan birsypyra iydeyalyq qatelikter turaly sóz qylyp ótkennen keyin, Z.Kedrina prinsiptik qorytyndy jasaudan boy tartyp, onyng ornyna lirikalyqpen, keshirim súrap, keyin sheginshekteydi, al sodan keyin masattana bylay deydi: «...M.Áuezov búryn onyng iydeyalyq-kórkemdik jaghynan ósuine kedergi bolyp kelgen burjuaziyashyl-últshyldyq tendensiyany jene bildi...», «M.Áuezov revolusiyadan búrynghy qazaq dalasynyng túrmysyn tarihy jaghynan dúrys markstik-lenindik túrghydan, Leninning – Stalinning revolusiyalyq ilimine sәikes bayandaydy», «...M.Áuezov ózining qate kózqarastaryn batyl qayta qarap, óz tvorchestvosyn damytuda ózgeris jasay bildi», taghysyn taghylar.

Últshyldyq búrmalaushylyqtargha qarsy kýres endi ótken kezeng dep oilaugha bolmaydy. 1952 jylghy sentyabride Qazaqstan Kommunistik partiyasynyng VI sezinde bylay dep atap kórsetildi: «әdebiyetshiler men iskusstvo zertteushileri – Júmaliyev, Áuezov, Múqanov, Jarmaghambetov – óz shygharmalarynda burjuaziyalyq-úlshyldyq sipatty qatelikter jiberdi», «marksizm-leninizm pozisiyasynan jәne sosialistik realizm әdisinen alystady, keybir reaksiyashyl handardy jәne olardyng saray aqyndaryn dәriptedi. Qazaqstannyng Rossiyagha qosyluynyng úly progrestik manyzyn dúrys kórsetpey, býrkemeledi, orys halqy men qazaq halqynyng qasiyetti dostyghynyng mýddelerine ziyanyn tiygizdi».

Áriyne, monografiyalardyng jarysa shyghuynyng ózi de kezdeysoqtyq emes bolatyn. Ózge-ózge, M.Áuezov pen S.Múqanovtyng qazaq halqynyng aldynda da, qazaq әdebiyetining aldynda da múnday iltipatqa bólenuge tolyq qúqy bar bolatyn. Biraq tura soghan qasaqana jasaghanday baspada ýsh jyldan beri kezek kýtip túrghan Z.Kedrinanyng da monografiyasy tizgin talastyra jaryq kóre qaluy kenestik iydeologiya sardarlaryna da, qazaqstandyq ziyaly sarbazdargha da únamady. Olar búdan M.Áuezov pen S.Múqanovtyng arasyndaghy bayaghy baqtalastyqty kórdi. Áytpese, jón de, jol da osy ekeuiniki edi.

P.Kuznesov: «Z.Kedrinanyng búltaq jәne sonymen birge jýzge jaghymdy syny jazushygha kómektespeydi. Barlyq sovet jazushylary siyaqty M.Áuezov te madaqtaudy, maqtau ólenderin emes, qayta onyng tabystaryn da, kemshilikterin de atap kórsetetin prinsipti, әdil syndy kýtip otyr. T.Núrtazin men Z.Kedrinanyng kitaptary bizde sovet júrtshylyghynyng jarshysy bolmay, toptardyn, sanauly adamdardyng jarshysyna ainalyp otyrghan, әdebiyetke prisiptik, memlekettik kózben qaramaytyn synshylardyng әli de bar ekendigin kórsetedi».

Endi T.Núrtazin men Z.Kedrina ýshin M.Áuezov pen S.Múqanov ekeuining jauap beruine tura keldi. M.Áuezov monografiyanyng jazylu tarihyna:

«Z.Kedrinanyng kitabyna baylanysty mening kinәm – odan mening shygharmashylyghymdy taldau barysynda obektivti baghyt ústanyp, syny túrghydan taldap, payymdy tújyrymdama jasaudy qatang talap etip, eskertu jasamaghandyghym. Búl qoljazbany 1950 jyldyng basynda oqyp shyqqannan son, men oghan: mening 1932 jylgha deyingi shygharmashylyghymdy zertteuding qajeti joq, eger qajet bola qalsa, ótkenimdi syny túrghydan qarastyr,– degen bolatynmyn.

Osy әngimeden keyin qalghandarynyng barlyghyn Kedrinanyng ózine senip tapsyrdym. Z.Kedrina – maghan jauapty, baysaldy synshy bop kóringendikten de, oghan senip qaluym da mening qateligim bolyp tabylady, onyng ýstine Z.Kedrinanyng kitabin Moskvadaghy Kenestik Jazushylar Odaghynyng prezidiumynyng qoldauymen «Sovetskiy pisateli» baspasynyng ózi jospargha engizgen edi. Ol kitap Stalindik syilyqtyng laureattary turaly basylymdardyng qatarynda 1949 jyly, yaghni, men syilyq alghan jyly jariyalanugha tiyisti edi. Búl seriyamen shyqqan keybir kitaptar, mysaly E.Mozolikovtyng «Yakub Kolastyng shygharmashylyghy», Brayninanyng «K.Fedinning shygharmashylyghy» turaly kitaptar býginde Stalindik syilyqqa ie bolyp otyr»,– dep amalsyz týsindirme berdi.

Áriyne, múnda túrghan eshqanday әbestik joq. Al otyzynshy jyldary týrmeden shygha salysymen tanysqan synshyny M.Áuezovting ózine tipten jat adam etip kórsetu, әriyne, senimsizdik tudyratyn. Sondyqtan da jauapkershilikti Z.Kedrinanyng ózine audara otyryp, iydirip tartyp:

M.Áuezov (jalghasy): Maghan belgilisi, Z.Kedrinanyng kitabi Qazaq әdebiyetining Moskvadaghy onkýndiginen keyin ile jazylyp, songhy uaqytqa deyin ústalyp túrghany. Búl kitaptyng ózining jeke redaktory bar, al Moskvadaghy baspalarmen mening eshqanday da baylanysym, ózara yqpalym bolghan emes. Múnymen qosa, belgili synshy retinde Z.Kedrina tuysqan respublikalardyng kóptegen jazushylarynyng shygharmashylyghy jóninde ortalyq baspasózde pikir bildirdi jәne qazir de ol asa keng taralghan jәne bedeldi basylym «Liyteraturnaya gazetanyn» tuysqan respublikalar әdebiyeti bólimin basqarady. Ol tek qana Áuezovting shygharmashylyghy turaly emes, sonymen qatar Múqanovtyn, Mústafinnin, Mýsirepovtin, t.b. shygharmashylyghy jóninde jurnaldyq, gazettik maqalalar jazdy. Mening shygharmashylyghym jóninde, sonyng ishinde mening «Abay», «Abay joly» romandarym turaly 1949 jyly osy «Pravda» jәne 1951 jyly «Izvestiya» gazetterining betterinde maqala jariyalady.

Múnyng barlyghyn aityp otyrghan sebebim, jetkilikti dәrejede derbes pikiri bar quatty synshy, sondyqtan da ózining maqalalary men kitaptaryna ózi jauap bere alady, búghan qosa aitarym, mening shygharmashylyghym turaly búl zertteuin dekada kezinde men jóninde jazylghan, jariyalanghan materialdardyn, tyndaghan bayandamalary men pikirlerinin, menimen ghana emes, Qazaqstannyng ózge de jazushylarymen jýrgizgen súhbattaryndaghy pikirlerding negizinde jazdy.

Shyndyqty qalpyna keltiru maqsatynda keltirip otyrghan búl maghlúmattardyng ózi búl kitapty Kedrina mening qolpashtauymmen, arbauymmen, qiytúrqylyghymmen jәne mening topshyldyq úmtylysymmen jazbaghanyn anyq kórsetedi, Z.Kedrinanyng ózim turaly kitabyn synay otyryp, ony jaqtamay, kerisinshe, miney sóileuimning sebebi de, mine, sondyqtan»,– deuge mәjbýr boldy.

Búl mәselege S.Múqanov ta jauap beruge tiyisti edi.

(Jalghasy bar)

Abai.kz