Oqy otyrynyzdar: Núrman qart jәne onyng tazysy

Bizding anyqtama:

Ákbar Mәjiytúly Qytaydyng Beyjing qalasynda túratyn, milliardtar elinde, imperiyalyq tilde sóileytinderding ortasynda «Qytaydaghy qazaqtyng Oljas Sýleymenovi» atanghan qazaq qalamgeri.

Kórnekti jazushy, audarmashy, baspager, agha redaktor, mәdeniyet jәne ónertanushy, professor, memeleket jәne qogham qayratkeri. Qytaydyng memlekettik syilyghynyng jәne memelekettik kenes stependiyasynyng iyegeri. Qazaqstan Preziydentining «2 dәrejeli Dostyq ordenimen marapattalghan.

1954 jyly 15 sәuirde QHR ShÚAR-dyng Ile qazaq avtonomiyaly oblysyna qarasty Qorghas audanynyng Sarbúlaq auylynda dýniyege kelgen. Landjou uniyveristetining qytay filologiyasy bólimining týlegi (1977 j.).

Ile oblysy ýkimetining appratynda, Qytay jazushylar odaghynda jauapty qyzmetterde boldy. «Últtar әdebiyeti» jurnalynyng negizin qalady әri onyng bas redaktory boldy. «Qytay jazushylary» jurnalynyng bas redaktory, Qytay jazushylar odaghy basqarmasynyng hatshysy, Qytay jazushylary baspa korporasiyasynyng shygharmashylyq jónindegi jauapty birinshi orynbasary, «Qytay kino jәne televiziya» QQ basqarma tóraghasynyng jauapty birinshi  orynbasary syndy qyzmetterdi atqardy. Beyjing qalasynyng jәne Qytay halyq kenesining uәkili (deputaty).

Shygharmalaryn qytay tilinde jazady. 1970 jyldardyng sonynda alghashqy shygharmalarymen qytay әdebiyetine birden tanylghan jazushy. 1980 jyly 26 jasynda qytaydyng әdebiyet salasyndaghy memlekettik syilyghyn aldy.

«Aqsaq qúlan», «Kók kógarshyn», «Kógalda», «Aspan taular ayasynda» syndy prozalyq kitaptardyng avtory.

Elimizde jazushynyng «Aqsaq qúlan» degen tandamaly әngimeler jinaghy jaryq kórdi. Qazaq prozasynyng klassikalyq ýlgilerin, Áuezovting «Abay», «Abay joly» roman-epopiyasyn, «Abay qara sózderin», «Qazaq halyq әnderining antologiyasyn», qyrghyzdyng «Manas» eposyn, úighyrdyng klassikalyq muzykalyq múrasy - «12 múqamdy» qytay tiline audarghan.

Qytay prozasynyng klassiygi, ataqty jazushy Uang Myng myrza Ákbar Mәjiytúlynyng shygharmalary turaly: «Ol búryn-sondy túrmysty dayyn qalypqa negizdep kóshire salmaydy nemese kóptegen oqigha jelisin oidan oidyryp, shalaghaylyq istemeydi. Kerisinshe túrmystyng әrqay jaqtaryna jiti nazar audaryp, tereng oy jýgirtip, keyipkerding kónil-kýiin, oqighanyng shiyelenisuin, peyjazdy jәne qarama-qayshy qúbylystardy ústap qalugha qúlshynyp, proza jasampazdyghynda ózining ózgeshe ýlgisin jaratty. Sonysymen de ol qytay prozasynda ýlken oryngha ie qalamger», - depti.

Serjan Sәrsenbayúly, әdebiyet synshysy

---

Altyn japyraq

1

Kózdi ashyp-júmghansha kýz de keldi. Kýlli tau alabyn ala jayqalghan aq qayyndar kóz jauyn alarlyqtay altyn renge boyaldy. Qalyng qayyndynyng etegine jalghasa ósken terek, sheten, shatyrtal, dolana, jabayy alma, qaraqattar da japatarmaghay soghan eliktep, jazdyng jomart shúghylasy syilaghan qanyq jasyl jelekterin sheship tastau qamyna kirisken. Toqtausyz syldyrap aqqan búlaq jaghasyndaghy top-top qúba tal men baqa taldar da kýz syilaghan súlu tondaryn jamylypty. Kýz kórkine engen tútas tau óniri әjeptәuir bayypty, súlu da syilasymdy minez anghartady. Qar jiyegine jalghasa ósken samyrsyn, shyrsha, arsha, qaraghaylar ghana óz qalpynda, sýiegine bitken qaysar minezderimen kýz kórkine engen osynau tauly ónirge jasyl alap saqtap qalghan. Áytse de, sәl sәp salghan jangha sol jasyl týsting ózi de jazdykýngidey qanyq jasyl emes, kók barqyt týs ekeni anyq edi. Al qarly tau qútty babaday bauyryndaghy kýz kórkine shomghan osynau dýniyege ýnsiz sәp sap túrghanday.

Biraq, búl aranyng kýzi әlde kimder aitqanday sýrensiz emes- ti. Say auzyndaghy sarqyray aqqan ózen jaghasyna jaghalay týsken aghash ýiler, sol ýilerden qúralghan shaghyn auyl – orman alany búl ónirge nesibeli tirshilik tynysyn berip túr. Sol auyldan kóterilgen budaq-budaq týtin, qalyqtay kóterilgen әn, óristen qaytqan maldardyng shuyly, týn ortasy itterding ýrgeni – sonyng bәri-bәri kýz qúshaghyndaghy tauly orman әlemine jarastyq berip túr. Dese de taulyqtardy әbden mezi qylatyny jaz shyghysymen jaylaugha japyrlay kelip túratyn qalalyqtar. Búl tústa olar oba jýretindey, aldy-artyna qaramay ózderining qaladaghy jay- ly ýilerine qaray tayyp túratyn. Olar jyl qúsy ispetti edi. Jadyrap jaz kelip, shýlen shúghylasy baytaq dalany alghan sәtte-aq, jaylaugha qaray jamyraytyn da, bir týnning ishinde móldir búlaq jaghasyna, janbyrdan song jamyrap shygha keletin sanyrau-qúlaqtay aq shatyrlaryn tigip ýlgiretin. Sonymen tau arasy tynyshtyghynan mýlde aiyrylatyn. Odan kýzge salym, suyq týse bere taghy da bir týnning ishinde arttaryna qúlazyghan júrttaryn ghana qaldyryp jónep beretin. Bәlkim olar úly tabighattyng tauly ólkege tartqan syiy jyl on eki aida da baurap túratynyn mәngi-baqy bilmey keter de. Olar jaylaudyng az-aq kýndik aghyn ghana qanaghat tútatyn, soghan mәz bolatyn.

Desede, osy ónirde Arman inishekten basqa qatty zerigetin adam bolmasa kerek. Eki jyldyng aldynda audannan orta mektep bitirip oralghan ol orman alanyndaghy alty auyzdy qonaq ýige ózi qojalyq etetin. Sondyqtan da búl auyldyng syry men qyryna әbden qanyq edi. Aytalyq, jaz kýnderi ol tanertennen bәiek bolatyn, al kýzge salym onyng qaramaghyndaghy qonaqjay ayaq astynan qanghyrap bos qalatyn da, bir mezgil dyr-dumandy bolghan alty auyz aghash ýide sopayyp jalghyz basy qalyp, sarylghan úzaq qys pen kýzdi shygharyp salatyn. Mine, ol osy aghash ýilermen birge әne sonday qúlazyghan eki jyldy úzatyp saldy. Jaz kýnderinen basqa mezgilderde onyng aghash ýilerin elep-eskerip jatqan qanshauy bar ekenin onyng ózi de bilmeytin. Keyde ol aghash ýilerge qúlazyp qalmasyn degendey, alma-ke- zek týneytin de qanghyraghan tórt tamgha ishtegi syryn shertip kýn ótkizetin. Mine biyl kýzden beri esik aldyndaghy ósken jabayy shópter men jel úshyryp әkelgen shyrpy-quraylardy da sypyryp, tazalaghandy qoyghan. Eger esik aldyndaghy kýnde jýretin tar soqpaq bolmasa, syrttan kelgen bireu búl aghash ýilerdi kóp kórim orman alannyng qonaqjayy degenge senbestey edi. Alayda, dәl osy eleusiz sәtte, kýz kelisimen el nazarynan qalghan búl aragha ayaq astynan qaladan bir syily qonaq kele qalaryn kim bilgen. Onyng ýstine kelgen búl syily qonaq әiel zatynan bolyp shyqty.

2

Auyl tóbesinde kólbegen kógildir múnar – orman alanyndaghy ýi-ýiding múrjalarynan sozyla kóterilgen qong týtin bayau ydyrap aspangha tarap ketip barady. Kýn әli kóterile qoymaghan kez. Biraq onyng altyn núry qarly tau artynan zengir kókke sebilip túr. Qarly shyng kóz shaghylystyryp, saydaghy elge jana bir kýnning bastalghanynan derek beredi. Sol kýndi ary-beriden song kómes alyp alaqan tau tóbesine kóteredi, onan baryp bayyptap qana aspan keudesine qadaydy. Tereng sayda tang núryn kóru oghan ghәniybet edi.

Arman úiqydan oyana kózin uqalady da esik aldyna shyghyp rahattana kerildi. Shirkin, tanghy aua qanday rahat! Say-saladan japyraqtardyng hosh iyisi anqidy. Salqyn aua onyng boy-jýiesin biylep alghanday boldy. Ol tanghy auany simire qarsydaghy kóz úyaltar aqbas shyngha úzaq qarap túrdy.

Ol óz izi ghana týsken jalghyz ayaq jolmen ýiine tartty, onyng ýii sonau týtin qauyp jatqan auyldyng shetinde edi. Kýz týskeli ol kýnde tanerteng sol tanertengi shaygha jýgiredi, tipti beti- qolyn da ýiine baryp juatyn bolghan. Odan úzaqty kýndi orman alanyndaghy shaghyn qamdaudyng esik aldynda ótkizetin. Sodan keshki tamaghyn iship bolyp sendele basyp iyen qalghan qonaqjaygha el jata oralatyn. Is jýzinde, kýndiz qamdaugha keletinder de ózine tanys, kýnde kórip jýrgen kórshi-qolandar bolatyn. Dese de ol ara oghan óte kónildi sezile beretin. Sol kórshi-qolan, tanys- bilisteri qamdau aldynda qúratyn әngime dýkenin basqa jerden taba almaytyn, erekshe jan eliterlik jana, qyzyqty (Biraq qayta esine alghan kezde ol әngimeler dәm-tatusyz qysyr kenes bolyp shygha beretin) seziletin. Olardyng kýlki oinaghan jýzderi әdemi de әserli kórinetin oghan. Óte-móte sol sәtte qyzynqyrap qalghan әlde bireu betine tike qarap yrjiya qalsa, sol kezde sen de kónildene týsesin, tipti ózing de onymen birge mas bolyp bara jatqanday bolasyn. Áriyne, Armannyng da qamdau aldyna barugha zauqy soqpaytyn kezderi de bolushy edi. Onday kezderde orman alanynyng kitaphanasyna baryp, kesheuildep kelgen gazetter men uaqyty ótken suretti jurnaldardy aqtarystyryp ermek etetin. Biraq onyng gazetke onsha zauqy joq edi. Bir tәuir kóretini suretti jurnal bolatyn. Biraq múndaghy jurnaldardyng bet sany tolyq bolmaytyn. Janadan kelgen jurnaldar qoldan-qolgha ótip arada birneshe kýn aralamay jatyp, kim jyrtyp alghany belgisiz, әiteuir ishindegi rendi suretter úshty-kýidi joq bolyp ketetin de kóp ótpey әlde bir ýiding tórinen kezigetin. Biraq ony eshkim quzap jatpaytyn. Arman suretti jurnaldardyng betterin jyrtyp alghan adamdy ishtey qatty jek kórip jýretin, suretti jurnaldy tolyq kóre almaghanyna qapalanatyn. Áytse de, bir joly onyng ózi de elge kórsetpey jurnaldyng rendi múqabasyn jyrtyp alghan edi (ol betterinen el týk qandyrmay jyrtyp ketken jurnal bolatyn, ony ýiding bir búryshyndaghy ýiilip jatqan eski jurnaldardy aqtaryp jýrgende tauyp alghan). Búl bir qúpiyalyq bolatyn. Ony osyghan deyin jan balasyna aitqan emes. Onyng jyrtyp alghanyn da eshkim bilmeushi edi.

Arman jol boyy býgingi kýndi qalay ótkizsem bolar degen oimen tómen qarap kele jatyp (búl oidan ol әbden yghyr bolghan) ýiine kelip qalghanyn da sezbey qaldy. Kórshi ýiding ala moynaghy arsalandap aldynan shyqty. Áldene Armannyng esine týse ketti. Ras-au, qonaqjayda qaladan kelgen qonaq boyjetken bar emes pe! Ol dereu artyna búrylyp qonaqjaygha jýgirdi. Mәssәghәn, qara basyp tars esimnen shyghyp ketkenin qarashy. Keshe keshte, Arman esikti qúlyptap ýiine qaytpaq bolyp túrghanda orman alanynyng hatshysy bir boyjetkendi ertip kelip, onyng jolynan tosyp: “Arman, myna suretshi qaladan kelgen eken, osynda biraz uaqyt bolady, jә... ya..., dúrys suretshi, suret syzady. Jataqqa ornalastyryp qoyghaysyn. Ne sharuasy bolsa oryndap beruge ózing jauapty bol. Qolynnan kelmey jatqan sharua bolsa maghan degeysin. Jalghyz adamgha bola bólek qazan asatyn emes, tamaqty senderdikinen iship túrsyn. Sheshene aita bar, kerekti nәrse bolsa qoymashydan alyp túrsyn. Jә, búl sharuanyng jóni osylay boldy” – dep hatshy qonaqty oghan tapsyryp jolyna týsken. Sol kezde Arman qonaqjaygha ayaq astynan qonaq kelgenine ishtey qatty quanghan. Quanbay qaytsyn, búl tym-tyrs kýzde búdan keyin ózi de, aghash ýiler de jalghyzsyramaytyn boldy. Bәri úqsas salynghan ýiler bolsa da, ol qonaqty aghash ýiler ishindegi ózi eng jaqsy kóretin ortanghy ýige týsirip, oghan juylghan tap-taza kórpe-jastyq әkelip bergen. Odan qonaqty ertip ýiine keshki tamaqqa kelgen. Sodan beri ol óte kónildi jýrdi, alty auyz ýidi endigi jerde jalghyz kýzetpeytin boldy. Tósegine jatqan onyng esine әlgi qonaq boyjetken týsken kezde orman alandaryn, tau-sularynyng kórkin sirә qalaydan-qalay syzatyny oiyna orala berdi. Súlu qayyndy ol jaqsy kórer me? Al ony ózi janynday jaqsy kóredi. Arman mine osynday tәtti oimen úiqygha sapar shekken. Biraq, mine býgin tanerteng ornynan túra salysymen sol qonaghyn tars úmytyp, ýiine tartyp ketip otyr.

Qonaqjay ishi qúlaqqa úrghan tanaday jym-jyrt. Ortanghy ýiding terezesi qashan ashylghany beymәlim (Arman әlginde jýrerinde oghan sәp salmaghan eken). Arman qonaghyn terezeden- aq: “tamaq uaghy boldy” dep shaqyra salmaq boldy, biraq onysy qonaghynyng aldynda sóleketteu bolatynyn oilady da, koridormen jýrip otyryp esikten shaqyrmaq boldy. Kelse esik aiqara ashyluly, ýide jan balasy kórinbeydi. Tanerteng ertemen túryp jayau seyil qúryp ketken bolmasyn. Biraq búl aranyng soqpaghy qalanyng taspaday tartylghan týp-týzu kóshesindey emes qoy. Ol әnki-tәnki boldy da qaldy. Odan әiel qonaghyn qayda ketse de birdemnen song oralar degen oimen auladan kýtpek boldy.

Qarly tau kóz úyalta shashyraghan kýn núryn aqyry iyghyna aldy, odan tóbesine kóterdi kókshil múnaradan. Toqylghan kókshulan jelek auyl tóbesinen bayaghyda ghayyp bolghan. Tanertengi sauynnan keyin siyrlar manghazdana basyp óriske bet aldy. Biraq qonaq әiel soghan deyin oralmady. Arman sәl de bolsa da jabyrqap qaldy. Sol-aq eken, әiel qonaqtyng kelgenindegi quanyshy su sepkendey basyldy. Tipti búl әiel qonaqtyng kelui ózi ýshin pәlendey bir jaqsylyq emes ekenin sezingendey boldy. Óstip kýte berse, qúday biledi, búdan keyin úzaqty kýndi osy qonaqjayda ótkizer. Kýnderding birinde qonaq әiel ony birer júmysqa júmsap jibermesine kim kepil. Ol eriksiz orman alanynyng shaghyn qamdauyna kóz saldy. Tóbesin qalyng quray basqan qamdau búl aradan men múndalap túratyn. Sәlden song ol aragha el japyrlap qaptaydy degen sóz. Arman kýrsinip qoydy. Hatshynyng bar júmysty ózine iytere saluy da óz boyyn әureshilikten aulaqqa salu ekenin endi bildi. Eger bastyq-mastyq bireu bolar ma edi dep oilady ol, júmysy bolsyn-bolmasyn tanertennen keshke deyin artynan qalmay salpaqtar edi-au jazghanyn. Arman yzalana qabaghyn týidi. Bir beymaza oy ony mazalaghanday boldy. Ol әiel qonaqty endigi jerde kýtkendi qoyyp, jaqyn mannan izdep kóruge tәuekel etti.

3

Arman qonaqjaydy bir ainalyp shyqty, odan lajsyzdan tónirekke kóz saldy. Kóz jeterden әiel qonaqtyng qarasy kórinbedi. Arman ony qaydan izdep tabudyng babyn taba almady. Tang atpay jatyp japadan-jalghyz ózi it túmsyghy ótpeytin qalyng ormangha bara qoymas, onyng ýstine keshe ghana kelip otyr. Búl aranyng oi-shúqyryna qanyq emes. Qarsy jaq betkeyde jayylyp birneshe siyr jýr. Odan basqa jan iyesi kórinbeydi. Mýmkin búlaq jaqta jýrgen bolmasyn. Arman bir baylamgha kele almay basy aughan boyy búlaq jaghasyna qaray tartty. Búl qonaqtyng babyn tabu tym qiyndau sezildi oghan. Ol bireuding eski júrtynyng túsynan ótip bara jatyp júrtta qalghan jyrtyq rezinka etikti qalyng quraydyng ishine qaray teuip kep jiberdi.

Arman búlaq boyyndaghy qalyng ormangha kirdi. Búl aradan móldirey aqqan búlaq kórinbeytin, dese de búlaq suynyng synghyrlaghan ýni anyq estilip túratyn. Ol tipti qonaqjaygha da estiletin. Arman mal ayaghymen týsken soqpaqpen jýrip otyryp búlaq jaghasyna keldi. Búl aradan da әiel qonaqtyng qarasy kórinbedi. Ol tar soqpaqtan shyghyp búlaq boyyndaghy sonymen jýrip otyrdy. Birde tútasa ósken qalyng bútalardy jaryp ótse, birde aiqysh-úiqysh súlaghan tomarlardan qarghyp otyrdy. Órmekshining tory da betine jabysyp jol bermeydi. Shaqayy men symynyng eki balaghy tanertengi shyqqa әbden malshyndy. Sonsha jýrse de әiel qonaqty keziktirmedi. Arman qatty ashulandy. “Ne de bolsa taghy da izdeyin, odan kezikpey jatsa, qaytayyn. Qarny ashqanda әli-aq ózi oralar. Biraq endi kezikkende aitarymdy aityp alayyn. Ókpelese ókpeley bersin, әitpese, kýnde óstip bosqa sandalta berer meni” degen baylamgha keldi.

Arman qatty ashumen aq qayynnyng arasymen jiti basyp bara jatqan kezde qapelimde әiel qonaq aq qayyng ormany jaqtaghy búlaqtyng qarsy jaghasynan kórinip qaldy. Arman kidirip qaldy. Ol әiel qonaqty bergi jaghada túryp atyn atap shaqyrmaq boldy. Biraq aty-jónin esine týsire almady. Keshe ózine atyn aityp bergeni esinde. Aty Mәruә ma, joq Mәrghuә ma edi, joq basqa ma, qansha oilasa da esine týsire almady. “Ey” dep shaqyrudy taghy ersi kórdi. Qayterin bilmey, kóp daghdardy. Áyel qonaq onyng kelgenin sezer emes. Suret taqtasyn sýiep jýreley otyr. Álsin-әli basyn kóterip alysqa qadala qaraydy. Odan dereu enkeyip әldeneni apyl-ghúpyl syza bastaydy. Júmysyna berilgeni sonshalyq, basqa dýniyeni mýlde úmytqan. Armangha ony shoshytyp almay, búlaqty keship ótip onyng ne syzyp otyrghanyn kóreyin degen qyzyq oy orala ketti.

– Ne degen jaqsy syzasyz!

Arman әiel qonaqtyng artynda eriksiz tanyrqap túrghan kezde, әiel qonaq artyna jalt qarady da tu syrtynda bireuding túrghanyn sonda baryp bildi. Biraq Arman onyng janarynan әntek tanyrqaudan basqa, shoshynghandyqtyng tittey de belgisin bayqamady.

– Solay ma? Arman bauyr, qashan kelding múnda, kelgenindi sezbeppin de.

– Men ... men әlgirekte kelgemin, – dedi Arman dereu úyalyp.

– Ay, bauyr-ay, “әpeke, men keldim” deseng bolmay ma!

Qonaq boyjetken Armangha ýnsiz qarap túr, jýzinen kýlki izi ghana bayqalady. Qayyng ormanynyng tanertengi mýlgigen tynyshtyghy Armangha bir oy salghan bolsa kerek, qalaysha eken, onyng qúlaghyna qonaq boyjetkenning ýni beyne synghyrlay aqqan tau búlaghynyng ýnindey túnyq әri jaghymdy estildi. Búl tústa ol ózin susap sheksiz-shetsiz nu ormanda jan-jaqqa shapqylap jýrip tosynnan móp-móldir búlaqqa kez bolghan maraldyng búzauynday sezindi. Sol-aq eken, әlgindegi alqymyna tirelgen ashuy lezde tarap sala berdi...

– Syzghan suretinizge qarap túrdym... – Arman qysyla kýldi, - ne degen jaqsy syzasyz!

– Joq, Arman bauyrym, janylyp túrsyn. Onan da auyldarynnyng kórkin aitsanshy, beyne úly tabighat kiyeli qolymen әdeyilep ornatqanday-aq eken! Mine, arman degen osynda jatyr emes pe. Áueli, dәl qazir sol kórinisting nobayyn da keltirip bola almay jatyrmyn. Ol ózining tughan jerining tabighatyn osynshama maqtaghan sózdi basqa bireuden múnan búryn estip kórmegen edi (onyng ýstine ózining esimin tau ózenderimen baylanystyryp otyrmay ma). Osyny estip, onyng jany erip ketkendey de boldy. Ol әlginde ghana ózining búl qonaghyn orynsyz sókkenine ókine bastady. Ol qonaq boyjetkenge qaray berdi, tipti ne demekshi edi ózi? Tanertengi shay uaqyty bolghanyn aitpaq boldy. Biraq ne dep aitaryn bilmey bógeldi. Al qonaq boyjetken onyng atyn qayta-qayta jan tarta shaqyra berdi. Búghan Arman onan Arman qysylyp qaldy. Ol tipti eki betining duyldap bara jatqanyn anyq sezdi. Ol ne de bolsa ony «әpeke» dep shaqyrayyn dedi. Biraq bireudi ejelden «әpeke» dep shaqyryp kórmegen edi, óitkeni onyng әpekesi joq edi. Sondyqtan «әpeke» dep shaqyru oghan mýlde jat sezildi. Arman «әpeke» dep shaqyra jazdady da aqyry qinala jýrip әzer degen de oghan:

– Menshe, siz ... tanertengi shaydan keyin kelip syzsanyz qaytedi? – dedi.

Bәse, nege eken desem, tanertengi shaydy ishpegen ekenmin ghoy. Jýrelik, bauyrym, eger sen shaqyryp kelmegen bolsan, tanertengi shaydy úmytyp ketkendey ekenmin.

Qonaq boyjetken synghyrlay kýlip syzba taqtayyn jinady. Jol boyy ol Armannan jasyn, qansha jyl oqyghanyn, kәsipten syrtqy әuesi qatarly ony-múnyny súrady. Arman da odan әldeneni súrap bilgisi keldi. Biraq esine qapelimde eshteme týspey-aq qoydy.

Arman qonaq boyjetkendi ertip ýiine ketip bara jatqan kezde kishkene qamdaudyng esik aldyna bir top adam ýimelesip ýlgirgen eken. Birneshe ormanshy olargha ózgeshe qaraspen qaraydy. Arman olardyng jymiuynan ne demek bolyp túrghandaryn týsinbedi. Armannyng esine әldene kilt týse ketti − ol búl qonaq boyjetkenning atynyng Maqsat ekenin esine aldy. Dúrys, aty Maqsat bolatyn.

4

Tanertengi shaydan song qonaq boyjetken suret syzatyn sumkasyn iyghyna asyp: “suret syzugha baramyn” dedi de ózen jaghasyna qaray ketti. Dese de, jýrer aldynda Armannan erteng ózimen birge ormangha suret syzugha baratynyn, bara almaytynyn kishipeyildikpen súrady. Búghan Arman maqúl bola ketti.

Qonaq boyjetken ketkennen keyin Arman ýiine otyn jaryp berdi de syrtqa shyqty.

Qarly tau kýndi tóbesine kóterdi. Auyldaghy er azamattardyng bәri tanertengi sharualaryn jayghastyryp bolyp, art-artynan qamdaudyng aldyna jinala bastady. Kýndik istep jýrgender ghana bolsa kerek, taudan kelgen birneshe ormanshy ghana auyl shetinde birneshe mashinagha aghash tiyep jýr. Kýz qúshaghyna engen iyen tauda onan basqa pәlendey basy artyq sharua da joq edi.

Arman kýndegi jýrispen qamdaugha qaray tartty, qamdaugha jeter-jetpesten tanertengi әlgi birneshe ormanshy ony әudem jerden aiqaylap shaqyrdy.

– Ey Arman, beri kel, múnda.

Arman ne boldy degendey olargha qarady. Is jýzinde, qamdaudyng aldyna olar shaqyrmasa da ózi barar edi. Óitkeni onan basqa barar jeri de shamaly bolatyn.

Arman qamdaudyng aldyna jete bergende әlgi ormanshylar qamalay aldynan shyqty. Bәri araq sasidy.

– Ey bauyr, tanerteng ertip jýrgen әlgi boyjetkening qaydan kelgen? – dep súrady aldymen әlgi engezerdey jigit, ala kýshikting iyesi kózin qysyp, әldenendey syrly lebizben.

– Suretshi, qaladan keldi, – dep jauap berdi Arman bayypty týrde. Dese de, әlgi jigitting súrauy onyng qúlaghyna týrpidey tiyip edi.

– E, búl jerge suret syzghaly kelipti de, – dedi әlgi engezerdey jigit qulana jymiyp.

Arman bas iyzedi.

– Jә, onyng aty kim boldy? – dep súrady әlgi engezerdey jigit taghy da.

– Maqsat.

– Maqsat. E, dúrys, dúrys Maqsat, – alakýshikting iyesi osynau әdemi esimdi úmytyp qalmayyn degendey әlsin-әli qaytalay berdi.

– Oho, Maqsat! Ne degen tauyp qoyylghan at. Mening jer- әlemnen izdesem de dәl kýni býginge deyin taba almay jýrgen Maqsatym sol bolyp jýrmegey, – dedi. Búl tústa taghy bir jigit sózge aralasty (onyng araqtan tili kýrmelip qalghan edi):

– Pa, ýrip auyzgha salghanday qyz eken!

Arman ashudan qyp-qyzyl bolyp kýrenitip ketti. Ol әlgi mas jigitterding tәlkegine úshyrap, qorlyq kórgendey boldy. Ol qatty-qatty sózdermen qarymjysyn qaytarmaq bolyp edi, ashudan erinderi dirildep, qapelimde auzyna sóz týspey-aq qoydy.

– Ei, Qúmarbek, búl qay qylyghyn, tym qúrysa myna Arman bauyrdyng jýzin ayasang bolmay ma?!

– Álgi ólem qapqyr hatshy bizdi múnday jaqsy isting manayyna da jolatpaydy.

– Jaraydy, jolyng bolsyn, Arman bauyr!

– Ha-ha-ha...

– Ha-ha-ha...

Álgi mas jigitter Armandy tastap, qarqylday kýlip, tәltirektey basyp taghy da qamdaugha kirdi. Olar taghy da araqqa bas qoyatyn sekildi. Armannyng ashuy alqymyna keldi. Ol búl aragha kelgenine qatty ókindi. Sonymen “tu” dep bir týkirdi de yzalana qamdaudyng aldynan ketip qaldy.

5

Arman ózine tanys aghash ýilerding aldynda otyrghanda baryp ózining qonaqjaygha qaytyp kelgenin bir-aq bildi. Biraq ózining búl arada qansha uaqyt otyrghanyn bilmedi. Ol әlgilerding qylyghyna shynynda da qatty yzalanghan edi. Ashuy endi sabasyna týsken ol qonaqjaydyng aulasyn eleusiz ghana ýnsiz sholyp shyqty.

Kýzdigýngi kýnning jerge qighash týsken núry jangha jayly jylylyq anghartady. Tereze týbinde dau-damaysyz-aq ózderining enshisine tiygendey auyldyng eki-ýsh tayynshasy kýnshuaqtap jatyr (aula toly qúmalaq, búl aranyng kópten beri olardyng erkin oinaghy bolghanyn anghartady). Tayynshalar Armandy kisi qúrly kórer emes. Kýzding alsyny da kóktep-aq ketken eken. Ortanghy ýiding terezesining týbine ósken birneshe tal qúraq terezening kózin jauyp qalayyn depti. Aula ishi quraghan japyraq. Áldeqaydan shyqqan bolmashy qúiyn japyraqtardyng úiqy-túiqysyn shygharyp dóngelek ainaldyra jóneldi. Mening ústap otyrghan qonaqjayymnyng jayy osy boldy ma? Bir joly orman alanynyng hatshysy ony: «baryp túrghan jalqaudyng ózi ekensin, qonaqjaydyng esik aldyn da sypyryp qoymaysyn» – dep úrysqan kezde, shamdanyp ta qalyp edi. Biraq shóp-shalan, qoqyr-qoqsyq basqan aula kóp jyl iyen jatqanday bolyp ketipti. Betke salyq qoy búl. Áytse de, kýzden beri Arman búl arada tolyq bir kýn túryp kórgen emes. Al osy da qonaqjay bolyp pa? Malshylar men jazda jaylaugha kelgenderding eski júrtynan qay jeri artyq. Mýmkin, tanerteng ketip bara jatyp teuip qalghan әlgi jyrtyq rezinka etik qazir qonaq boyjetken jatqan ýiding terezesining aldyndaghy shópting arasynda mәngilik úiqygha ketken shyghar-au. Qonaq boyjetken, dúrys qonaq boyjetken! O, Arman kenet ózining qonaghyn esine aldy. Maqsat osynyng bәrin bayqady ma eken? Al bayqaghan bolsa ne dep oilaryn kim bilsin! Arman eki beti duyldap bara jatqanday bolghan song betin sipady, odan bireu- mireu kórip qaldy ma degendey jalma-jan ornynan úshyp túrdy da әlgi iyesiz tayynshalardy quyp tastady. Odan ýiden sypyrtqy әkep esik aldyn sypyra bastady.

– Esik aldyndaghy shóp-shalandardy әbden sypyryp tazalap bolyp ýige kirip, kezinde suretti jurnaldan jyrtyp alghan múqabany onasha kórip otyrghan kezde suret syzugha ketken qonaq boyjetken qaytyp keldi.

– Arman bauyr, ózing keremetsing ghoy, myna qonaqjaydyng esik aldyn týske jetkizbey jalghyz ózing tap-túinaqtay etip qoyypsyn.

Qonaq boyjetken tabaldyryqtan attamay jatyp, ony maqtay jóneldi. Arman әlgi múqabany jalma-jan tartpasyna sýngite saldy. Qapelimde ol ayaq astynan qatty qysyldy. Qonaq boyjetkenning myna sózine qaraghanda, aulanyng keshegi kespiri oghan erekshe yqpal qaldyrsa kerek. Ol ózining saldyr- salaqtyghyna ishtey qatty opyq jedi.

Qolyna bir buda aty beymәlim kógildir týsti tau gýlin alyp qonaq boyjetken ýige kirdi. Arman ornynan dereu úshyp týregeldi.

– Akau, Arman bauyr eki beting býldirgendey qyzaryp ketti ghoy, maqtaghanyma úyalyp otyrsyng ba? – dep qonaq boyjetken onyng betinen erkelete sipap qoydy. – Jýre ghoy bauyrym, maghan esik ashyp ber. Ras, qúmyra tabylsa myna gýlderdi sugha shylap qoyalyq. Onan týski tamaqqa baratyn shygharmyz? Býgin týski tamaq uaghynda seni bosqa izdetip әure qylmaghan shygharmyn?

Arman ishin shang basqan bir bos qúmyra tauyp keldi. Qonaq boyjetken qúmyrany әbden tazalap judy. Shang jútyp qor bolghan qúmyra ózining túnyq móldir qalpyna oraldy. Odan ony su toltyryp gýlderdi saldy da, kónili jay tapqanday terezening aldyna qoydy. Ýy ishinde әp-sәtte gýlderding qosh iyisi anqy jóneldi. Auyl adamdary jóninen alghanda, búl gýlderdi eshkim de elep-eskerip jatpaytyny Armangha belgili edi. Biraq qonaq boyjetken ýzip әkelgen búl bir buda gýl ýy ishin jaynatyp jiberdi. Búl qonaq boyjetken kóktemde kelgen bolsa qanday jaqsy bolar edi. Ol tau alabyn japqan aluan týsti gýlderdi emin-erkin aralatar edi, onan da manyzdysy, onyng ózi de qonaq boyjetkendi kýnine eng qyzyl, eng әdemi gýldermen syilar edi-au.

Arman qonaq boyjetkenmen birge qonaqjaydan shyghyp taghy da qamdaudyng aldynan ótip bara jatqan kezde, әlgindegi mas jigitter әli sol qamdaudyng aldynda ainalsoqtap jýr eken. Sol-aq eken, olardyng bәri qonaq boyjetken men Armangha jalt qarasty.

– Po-po, naghyz qolang shashtyng ózi eken, dedi әldebireu byldyrlap.

Arman onyng dauysynan kórshi jigit ekenin bildi. Armannyng ashudan túlaboyyndaghy qany basyna tepkendey boldy. Biraq jelkesinen qadalghan oqtay súqty kózderden aman qalayyn degendey, jelkesin oqtyn-oqtyn qasy berdi. Dese de yzasy kelip, әlgindegi úrynargha qara taba almay jýrgen mas jigitterdi kelistirip boqtaghysy keldi. Biraq kenet qasyndaghy qonaq boyjetkenning eshkimdi kórmegendey nyq basyp ketip bara jatqanyn kórdi de onyng qatang óninen әldenendey aqyl men sabyr tapqanday juasy qaldy. Sóitti de ýnsiz qonaq boyjetkenmen birge ýiine qaray jýrip ketti.

6

Dala – soqyr túman. Jauyny qaysy, túmany qaysy, bilip bolmaydy. Kerek deseniz, orman alanynyng úsqyny da sol túmannan keyde kórinip, keyde kórinbeydi. Jalghyz kýz dalasy ghana jaughan jauynnyng tamshysymen ghana syrt-syrt etedi. Mine endi kýzding aq jauyny bastaldy. Shatyrlaghan najaghayy, kýrkiregen kýni joq tolastamay jaughan aq jauyn birde satyrlay jausa, birde sayabyrlay qalady. Onyng qay kýni, qay uaqytta tolas tabaryn bilip bolmaydy. Mýmkin, búl jauynnyng sytyry alghashqy qargha deyin jalghasar.

Arman tereze perdesin ashty da anyryp túryp qaldy. Búl kýnning býgin ayaq astynan óstip qúbyla qalatyny onyng ýsh úiyqtasa týsine kirmep edi. Óitkeni ol býgin qonaq boyjetkendi ormangha suret syzugha ertip baratyn bolyp kelisken. Biraq myna kýnde syrtqa shyghu mýlde mýmkin emes. Bәse, oidaghy elderding kýz kelisimen-aq búl aragha baylasa da túrmaytyny osydan eken ghoy.

– Arman bauyr, túrdyng ba ornynnan? – esik aldynan qonaq boyjetkenning ayaq dybysy estilgendey boldy. Arman jauap qaytarghansha, qonaq boyjetken ýige kirip keldi.

– Ózen boyyna baryp keldim, tasyp jatyr eken. Shyn aitam, birneshe týp aghashty tamyr-mamyrymen qoparyp aghyzyp әketti. Qonaq boyjetken kózben kórgenderin tanyrqay aityp shyqty.

Ýstindegi kókshil týsti sulyau janbyrlyghynan sorghalaghan jauyn suy edenge tamshylap týsip sinip jatty. Bәtinkesi shylqa su. Biraq, sonyng ózinde de bir buda kýz gýlin ala keludi úmytpaghan eken.

Kýn suyq pa eken? – dep súrady Arman.

Qonaq boyjetkenmen ýige ere kelgen suyq Armannyng jýzin soghyp ótti. Arman: “ol aldyn ala әzirlik kórgen sekildi” dep oilady onyng kókshil janbyrlyghyna qarap.

– Suyq eken, – dedi qonaq boyjetken. Suyqtan bolsa kerek, qonaq boyjetkenning eki beti narttay bolyp qyzaryp ketipti. Ol janbyrlyghynyng bas kiyimin artyna qayyra saldy da, betindegi jauyn tamshylaryn sýrtip quana:

– Jә, Arman bauyr tamaqtan keyin ormangha baratyn boldyq qoy? – dedi.

– Myna kýnde de ormangha baryp suret syzbaqsyz ba?

– IYe, senbey túrsyng ba?

– Múnday kýnde qoy baqqan qoyshylardan basqa jan pende ýiinen shyqpaydy degenim ghoy.

– Akau, bauyr sen suyqtan qorqyp túrsyng ba, joq әlde jauynnan qorqyp túrsyng ba? Tonsang ýstine mening myna popaykamdi kiyip al, al jauyn desen, myna janbyrlyghymdy sen kiy.

– Odan qorqyp túrghamyn joq, – dedi Arman tútyghyp. Myna soqyr túmannan qorqyp túrmyn. Taugha barghanmen týk te kórinbeydi. Suretti kózben kórip otyryp syzatyn júmys shyghar?

– Odan qam jeme, Arman bauyr mening jauyndy kýni suret syzayyn degen oiym bar. Álginde búlaq basynan keldim, say jaqtaghy túman aiyghyp, ormannyng bir sheti ap-anyq kórinip túr. Onday kórinis shanda bir kezigedi. Qalay, maghan erip jýresing be?

– Bolady, Arman aqyry maqúl bolyp bas iyzedi.

– Jә, onda kelistik qoy?

– Kelistik.

Orman mәngi-baqy ertegidey dýniye. Jauynnan keyingi orman tipti de sylanyp, súlulana týsken. Arman men qonaq boyjetken betkeyge shygha bere jauyn tolastap, túman aiygha bastady. Biraq tóbedegi qalyng búlt әli de tómen salbyrap, tau shoqylaryn býrkepkórsetpeydi. Sonaualystaghy, sayauzyndaghyqorghasynday qoshqyl qara búlt astyna bozghylt túman úyalap alghan. Aua dymqyl, jútqan lebing de sonshalyq dymqyl әri tәtti seziledi. Tau alabyn japqan nu ormandy ainalasy bir týnning ishinde jauyn juyp-shayyp jaynata týsken. Aq qayyn, terek, shatyr taldardyng japyraqtaryn kýz jeli qaghyp sarghaytyp jibergen. Dese de aq qayynnyng jalpaq japyraqtary sarghyltym týsinen qyzyl araylanyp, tau alabyn qyzyl jalyngha bólegendey. Boz taldardyng úzynsha qyzyl sary japyraqtary solqyldaq jasyl shybyqtaryn ajarlandyra týsip, beyne altyn zer jaulyq jamylghan bir top úyang boyjetkenderi mayysyp, aiyryqsha súlulana týsken. Al zәulim biyik aq terekter sugha shylanyp zildey auyr quraghan japyraqtaryn auyq-auyq silkip tastap, jalanash bútaqtaryn soraytyp, ara-arasyna ósken shyrshalar men arshalardy qúshaghyna alady. Áriyne, shyrshalar men arshalar әli de jap-jasyl. Túla boylaryndaghy sauyttay bolghan qara kók qylqan japyraqtary kýz janbyryna juylyp onan arman jaltyray týsken. Bәri de óre týregelip sonau say basyndaghy zilbauyr búlt jaghasynan yzghar shashyp túrghan qarly shoqygha mysqylday qaraydy.

Qonaq boyjetken osynau jandy jadyratarlyq orman әlemine kóz saldy da eriksiz sanqylday kýlip jiberdi. Ol tipti bir әdemi yrghaqty әndi ynyldap aita bastady. Armangha onyng әni men kýlkisi beyne syzyltyp әn salghan qústarday sezildi, al sol qús birese búltty jara kókke órlep, birese kýzgi altyn japyraqtardyng arasyn ainala úshyp, jauynnan keyin tynyshtyq qúshaghyna shomghan orman ónirine sarqylmas tirshilik tynysyn әkelgendey boldy.

Qonaq boyjetken orman arasynan bir dónesteu jerdi tandady da, qarsy jaqtaghy tau betkeyine ýnile qarap, suret syza bastady. Qonaq boyjetkenning qasynda túrghan Arman birese qonaq boyjetken qaraghan jaqqa qarasa, birese boyauy әrlene týsken suretke tigiledi. Suret nobayy birte-birte aiqyndala týsti, basyna búlt býrkengen shyndar, it túmsyghy ótpeytin shyrshalar, arshalar, narttay qyzyl kýz japyraqtary, aq baltyrly aq qayyndar. Arman anyrdy da qaldy. Ol dәl býgin maqsattyng qalamynan ghana tughan auylynyng osynshama keng tynysty, osynshama kórikti ekenin, tipti jauyndy kýngi tabighaty da osynshama súlu bolatynyn anyq anghardy.

Taghy da jauyn jaua bastady. Arman janbyrlyghyn sheship suret syzyp otyrghan qonaq boyjetkenning tóbesine tosty. Qonaq boyjetken alanday basyn kóterdi, Arman oghan kýlimsirey qarady. Qonaq boyjetken týsingendey bas iyzep, suretin alansyz syza bastady.

Jauyn birte-birte ýdey týsti. Armannyng ýsti-basy malmanday boldy. Biraq ol tastay suyq jauyn suyn eler emes, bir ornynda tapjylmay túr.

Áudem uaqyttan song qonaq boyjetken auyr jýkten arylghanday keng tynys aldy.

– Syzyp boldym, Arman bauyr!

Qonaq boyjetken kónili jay tapqanday basyn kóterdi. Onyng jaynaghan әdemi qos janary Armangha tanyrqay qadala qaldy.

– Pa, Arman bauyr sening myna bet-pishining dәl osy aradan qaraghanda óte әdemi kórinedi eken. Men qalaysha erterek bayqamaghamyn. Býgin qaytyp barghan song saghan qyrynnan túrghandaghy suretindi syzyp bereyin.

Arman qynjylyp qaldy. Ózining de sureti syzylatyny ýsh úiyqtasa týsine kirip kórmegen ol qapelimde qayterin bilmey qaldy. Biraq qonaq boyjetkenning suyqtan bozarghan ernine qarap, tauda ósken ózining oghan kómek kórsetui kerek ekenin dereu bildi.

– Ábden tondynyz, ana túrghan shyrshanyng týbine baryp tasalanayyq. Men ot jagha qoyayyn.

Sәlden song Arman bir týp zәulim qartamys shyrshanyng týbine baryp ot jaqty. Qartamys shyrshanyng keng jayylghan bútaqtary beyne alyp qol shatyrday jauyn tamshysyn ótkizbedi. Arman men qonaq boyjetken ot basynda qaraghay bútaqtarynyng shatyrlap janghan ýni men satyrlaghan janbyr ýnin ýnsiz estip otyr. Áldeqaydan toqyldauyqtyng toqyly orman ishin janghyrta auyq-auyq estilip túr.

– Ras, Arman bauyr, ýnsizdikti aldymen qonaq boyjetken búzdy, – senen bir nәrseni osy kýnde súraymyn dep úmytyp ketemin. Osy sening әpekeng bar ma?

– Joq, Arman qonaq boyjetkenge tanyrqay qarady.

– Onda men saghan әpeke bolayyn, sen meni múnan keyin әpeke dep jýr.

Arman eriksiz jerge qarady, sol-aq eken, eki beti du etip, qyp-qyzyl bolyp shygha keldi.

– Akau, úyalasyng ghoy. Meni әpeke dep shaqyrghannan úyalatyn ne túr, búdan keyin әpeke dep shaqyr.

Arman basyn iyzey berdi..

7

Jauyn eki kýnnen keyin әreng tolastady. Búlt kóship, túman aiyqty. Júrt qardyng etekke ýnsiz jetip kelgenin sonda baryp bildi. Búl tústa appaq qar jamylghan tau alaby әli de alaulap janghan shoq-shoq jalyn – ol kýzgi altyn japyraqtardy әli silkip tastaugha ýlgire almaghan tau alabyndaghy keng japyraqty orman edi. Jyl qústary qaytyp ketken. Birneshe sauysqan ghana órttey qyzyl qalyng orman ýstinde shyqylyqtap, úshyp ـ qonyp jýr.

Qonaq boyjetken qaytpaq boldy. Oigha týsetin mashina da tabyla ketti. Eger sol mashinamen jýrip ketpese, tau joly biteledi de qalady. Sodan mamyrdyng basynda baryp erjýrek bir shofer aldymen kelmese, odan beri eshkim kele qoymaydy. Arman shofergha qonaq boyjetkendi oigha ala ketudi tapsyryp qoydy. Shofer olargha qamdau artyna qaramay etekke zymyraytyn.

Qamdaudyng esik aldy búrynghyday topyrlaghan qalyng adam. Armannyng kórshileri – әlgi birneshe engezerdey jigitter de lәilip sonda jýr. Olar Armanmen tildespek bolyp talay oqtaldy, biraq Arman olardy kórse de kórmeske saldy. Áytse de ol olardyng óz jaghyna qayta-qayta qaray bastaghanyn sezdi. Álgi birnesheui qonaq boyjetkenge súqtana qaraydy. Mas adamgha shara joq eken. Ol ashulana qabaghyn týiip, dereu teris qaray túryp aldy.

– Qarashy, Arman bauyr. Búl jer qardan keyin tipti de súlulanyp ketipti. Men búl jerdi qiynqyramay túrmyn.

Qonaq boyjetken tebirene dәpterin aldy da, jalma-jan әldeneni syza bastady.

Biraq, mashina kele qaldy.

Antúrghan shofer bir minut ta ayaldar emes, Arman men qonaq boyjetken qoshtasyp ýlgirgenshe bolghan joq, mashinasyn ot aldyrdy da jýrip ketti.

– Qosh bol, ayauly bauyrym. Qonaq boyjetken kabinke- den basyn shygharyp osy bir auyz sózdi aitqansha mashina say taghanyna jetip qarasyn ýzdi. Arman mashina búrylyp ghayyp bolghan moynaqqa úzaq uaqyt jabyrqay qarap túrdy.

– Qonaqty shygharyp saldyng ba, dep súrady kenet bireu Armannyng arqasynan qaghyp. Arman búrylyp qarasa, әlgi kórshi jigiti – ala kýshikting iyesi eken. Arman ashulana búrylyp jýrip keteyin dep edi, әlgi jigit shaqyryp aldy.

– Óitpe, Arman bauyr, birneshe kýnnen beri maghan teris qarap jýrsin. Maghan ókpelep jýrgenindi sezip jýrmin.

– Sizder, әne kýni..., – Arman yzadan týnerip ketti.

Ol kýni biz qatty mas edik, – dedi әlgi jigit Armannyng sózin bólip. Ol kýni әbden mas bolyppyz. Ne aityp, ne qoyghanymyzdy ózimiz de bilmeymiz. Biz aitpaghan bolayyq ta, sen estimegen bol, bola ma? Endi tatulassaq qaytedi?

Álgi jigit Armangha qol berdi. Arman sәl kidirdi de, aqyry onyng qolyn aldy. Odan búryldy da әlde ne esine týskendey jiti basyp jýrip ketti. Ol jataghyna bara salysymen әlgi suretti jurnaldan jyrtyp alghan múqabany tósegining basyna әdemilep japsyrdy. Odan oghan bir sәt qarady da, kónili ornyqqanday qonaqjaydy sypyryp tazalaugha kiristi.

Keshte qonaqjaygha alannyng hatshysy keldi. Búl kelgen kelisinde ol Armannyng qyzmetinen bir min tappaq bolyp edi. Oilamaghan jerden qonaqjaydyng múntazday taza әri retti ekenin kórip, eriksiz tan-tamasha boldy da qapelimde onda nendey syr jatqanyn bilmey túryp qaldy. Biraq, ne de bol- sa aldymen jigitti maqtap jigerlendirgisi keldi. Armannyng jataghyna kirip ornyghyp otyra bergende onyng kózi Armannyng tósegining basyndaghy әlgi boyauly múqabagha týsti (óz ornyn tauyp japsyrghanyn qaray kórshi ózining dep oilady hatshy ishinen).

– Múnyng kim? Hatshygha surettegi adam jýz tanys sezildi. Biraq qay jerden kórgenin qapelimde esine týsire almay, aqyry amalsyzdan Armannan súrady.

– Mening әpekem? – dep jauap berdi Arman maqtana.

– Ápekem? – dep hatshy Armangha súrau tastaghanday bajyraya qarady,– Sende әpeke bar ekenin qalaysha bilmegemin?

– Akau, siz әpekemdi tanymay qaldynyz ba?

– Sening әpeken...

– Sizge tanystyryp qoyayyn, mening әpekem suretshi! – dedi de Arman búrylyp terezeden syrtqa kóz tastady.

– O... – hatshy kenet әldeneni týisingendey әlgi suretke qaytadan kóz jýgirtti. Ol Armannyng terezeden mamyqtay appaq qarly dalagha qadala qaraghan qos janarynan әldenendey arman elesin kórgendey boldy...

Audarghan Álimjan Núrghazyúly

Abai.kz