Azamat Aqylbekov. Últtyq qúndylyqtardy úlyqtap jýrmiz be?
Egde tartqan әriptesim: «-Últtyq qúndylyqtarymyzdy joghaltyp baramyz»- dese, jastauy: «- Joq, joghaltqan joqpyz, mine, Nauryz merekesi jandandy»,- deydi. Oigha kettim.
...Últ degendi bәrimiz de týsinemiz, al últtyq qúndylyqtar degendi she?
Últtyq qúndylyqtar degenimiz óte ýlken úghym. Ol qúndylyqtaryn joghaltqan últ - ózi de joyylghan últ ekeni jәne haq.
Últtyq qúndylyqtardy saralaghanda onyng qúramdas ýsh taghanyn birge qarastyrghan dúrys sekildi.
I. Últ sipaty. (Til; Sana-sezim; Últqa sýiispenshilik; Din; Minez-qúlyq, taghylym; Tarih jәne mәdeniyet.)
II. Ádet-ghúryp.
III. Salt-dәstýr.
Mine, osy ýsh toptyng jiyntyghynan kelip, últtyq qúndylyqtar qúralsa kerek. Búl jerdegi eng basty mәsele atalghan qúndylyqtardy zerdelegende, zerttegende qanday da bir sayasatqa, qanday da bolsyn bireulerding ynghayyna jyghylu, әldekimderding mýddelerin qolpashtap-qorghau degen bolmauy tiyis, әitpegen kýnde qúndylyqtardyng joyylu ýderisi jedeldey týspek.
Egde tartqan әriptesim: «-Últtyq qúndylyqtarymyzdy joghaltyp baramyz»- dese, jastauy: «- Joq, joghaltqan joqpyz, mine, Nauryz merekesi jandandy»,- deydi. Oigha kettim.
...Últ degendi bәrimiz de týsinemiz, al últtyq qúndylyqtar degendi she?
Últtyq qúndylyqtar degenimiz óte ýlken úghym. Ol qúndylyqtaryn joghaltqan últ - ózi de joyylghan últ ekeni jәne haq.
Últtyq qúndylyqtardy saralaghanda onyng qúramdas ýsh taghanyn birge qarastyrghan dúrys sekildi.
I. Últ sipaty. (Til; Sana-sezim; Últqa sýiispenshilik; Din; Minez-qúlyq, taghylym; Tarih jәne mәdeniyet.)
II. Ádet-ghúryp.
III. Salt-dәstýr.
Mine, osy ýsh toptyng jiyntyghynan kelip, últtyq qúndylyqtar qúralsa kerek. Búl jerdegi eng basty mәsele atalghan qúndylyqtardy zerdelegende, zerttegende qanday da bir sayasatqa, qanday da bolsyn bireulerding ynghayyna jyghylu, әldekimderding mýddelerin qolpashtap-qorghau degen bolmauy tiyis, әitpegen kýnde qúndylyqtardyng joyylu ýderisi jedeldey týspek.
Myndaghan jyldar boyy qalyptasqan qúndylyqtardyng joghaluy, joyyluy óte úzaq kezenge (uaqytqa) úlasatyny anyq. Solay boluy da kerek, alayda qazirgi jahandanu dәuirinde onday tәrtiptilikting búzyluy da óte onay.
Biraz úghymdar turaly sóz qozghasaq.
...Kishkentayymyzda qazaqy sanagha sәikes «Obal» týsinigi myzghymas senimde bolushy edi, onyng ne ekenin ýlkender týsindirmeytin de, óz-ózinen týsinikti bolatyn, sirә «Obal» sózining maghnasy sanamyzgha ana sýtimen daryghan bolar. Mysaly: «Kók shópti júlma – obal; Jetim-jesirdi qorlama – obal; Nan qaldyqtaryn baspa – obal; Bireuding zatyn alma – obal t.s.s.» Qazirgi kezde osy Úly tanymnyng biri - «Obal» mәselesi kómeskilenip bara jatqanday.
...Últtyng basty sipaty tilge kelsek, búl jerde әldebir adamdardyng qazaqsha sóileu payyzy emes, kóptegen jastarymyzdyng Ana tilin bile túra sóilegisi kelmeytini birinshi kezekte bәrimizdi alandatuy mindetti.
...Elin súrasang Jýzge bólindi dep shorshyp týsken jaghdaygha jettik. Qazaq úghymynda mýlde olay emes qoy. Elin, jeti atasyn bilu - bólinudi emes birigudi kórsetedi emes pe?! Jeti atagha tolmaghan qandasyng - jaqyn bauyryn, al odan ary bauyryn, tuysyn, qúda-jegjatyng bolyp kete bermey me? Eng mәdeniyetti degen aghylshyndar da óz atasyn, shyqqan tegin kórsetip, ony zangerlerge bekittirip qoyatyn ýrdis bar eken. Al bizding qazaq ondaydy bayaghydan-aq bilgen.
...Zaman qaryshtap ózgerude, ghylym-bilim jetilip, tehnikalyq progress damu ýstinde. Áriyne, әldebir eskirgen týsinikterdi sol qalpynda ústanu kerek dep eshkim de aita almas. Ony dana halqymyz «Dәstýrding ozyghy men tozyghy bar» dep bayaghyda-aq kórsetip ketken...
...Birde jolda búryn auylda túryp kóship ketken sheshen kezdesip, qoyarda-qoymay ýiine apardy. Oramal taqqan әieli shay jasap bergen son, kórshi bólmege baryp eki-ýsh sәbiydi oinatyp jýrdi. Balanyng bireui oryssha sóilep edi, janaghyny toqtatyp sheshenshe ýirete bastady. Otaghasy, bireui óz nemeresi, al ana ekeui inisining balalary ekendigin, birge ósirip, til, salt-dәstýrlerin ýiretip, tәrbiyelep otyrghandyghyn aitty. Jat eldegi jalghyz sheshenning múnysy kóp nәrseni ýiretkendey.
...Álemdegi tehnikalyq eng ozyq Japon elindegi salt boyynsha ýlkendi qúrmetteu dәstýrining erekshe saqtalghany tang qaldyrady. Mysaly, eki sheberding tuyndylaryn qaraghanda jasyniki tәuirleu bolghanmen, kórermen ýlkeninikin kópe-kórneu maqtaydy eken. Osy ýlkendi syilau, kishige izet úghymy bizding qazaqta solardan kem be edi desenshi!
...Seksenge kelgen sheshem, kәristing serialdaryn atyp-asu, zorlyq-zombylyq, úyatsyz kórinister joqtyghynan, ózine jas kezindegi nәzik te nәrli qazaqy tanymdylyqty esine týsiretindikten ýzbey kóretindigin aityp otyrady.
...Sonymen qysqasha naqty ghylymdar tilimen tújyrymdasaq, últ degenimiz – últtyq qúndylyqtardy ainalyp jýrgen kýn sistemasyndaghy planeta tәrizdi. Últ - últtyq qúndylyqtardyn shuaghynan nәr alyp, sony óz orbitasymen auytqymay ainalyp jýruge tiyis. Alayda, fizika ghylymynyng zandylyqtaryna sýiensek, eger denening salmaghy azaya berse, olardyng ózara tartylys kýshi de azaya bermek. Gharysh ghylymy salasynda mynanday tendeu bar, yaghny úshyrylghan apparat sharyqtau sheginen asyp ketse, ol qaytpaydy. Sondyqtan últtyq qúndylyqtarymyz jenildemey, jarqyray týsuine janashyr bolyp qana emes, әr otbasynyng senimine ainaluy ýshin kýreseyik.
Abai.kz