Jasandy zerde múghalimning ornyn basa almaydy!
Jasandy zerde múghalimdi auystyra almaydy, biraq kýndelikti júmystyng bir bóligin atqaru arqyly múghalimge týsetin salmaqty jenildetedi. Qazaqstan ýshin jasandy zerde – kez kelgen balany eng ýzdik oqu baghdarlamalary jәne materialdarymen qamtamasyz etu arqyly әr aimaqtaghy jәne әleumettik sanattaghy oqushylardyng bilim alu dengeyindegi aiyrmashylyqty qysqartugha kómektesetin mýmkindikterding biri. Degenmen, jasandy zerdeni qoldanuda etika, qauipsizdik jәne rúqsat etilgen dýniyeler túrghysynan qajet erejelerdi engizip, balalargha ýiretu kerek.
Pedagogtardyng 2024 jylghy Respublikalyq tamyz sammiyti ayasynda ótken «Jasandy zerde dәuirindegi klassikalyq bilim» panelidi sessiyasyna qatysqan sarapshylar osynday pikirde. Sessiyany Qalam Global kóptúghyrly ghylymiy-tanymdyq jobasy úiymdastyrdy.
Qatysushylar birinshi kezekte Býkilәlemdik Ekonomikalyq Forum mamandarynyng jasandy zerde dәuirindegi bilim turaly zertteuin talqylady. Zertteude jasandy zerdening jaqyn arada múghalimning ornyn basa almaytyny, alayda olardyng kýndelikti júmysynyng 20-40%-yn avtomattandyrugha kómektese alatyny jayly aitylghan bolatyn.
Jasandy zerde salasyndaghy maman Nik Makflay zertteu qorytyndysymen kelisedi. Ol jasandy zerde múghalimdi almastyrmaytynyn, tek oghan kómekshi bola alatynyn atap ótti: «Jasandy zerde óz betimen júmys istemeydi. Ol tek múghalimning qyzmetin tolyqtyrady. Búl qúraldyng kómegimen oqushy men múghalim arasyndaghy baylanysty terendete týsu mýmkin bolatyn shyghar, sebebi jasandy zerde shynymen kýndelikti qaytalatyn júmysty óz moynyna ala alady», – deydi sarapshy.
Bilim Media Group kompaniyasynyng negizin qalaushy jәne bas diyrektory Rauan Kenjehanúlynyn aituynsha, Qazaqstanda mektep baghdarlamasy tolyqtay sifrlandyrylghan. Búl jasandy zerde sekildi jana tehnologiyalar men qúraldardy paydalanu mәselesine barynsha dayyn bolugha mýmkindik beredi eken. «Jasandy zerde biz ýshin ýlken mýmkindik degen pikirdemin. Biz bilim sapasynda asa ýlken aiyrmashylyq bar aimaqta, memlekette ómir sýremiz. Oqushylardyng az ghana bóligi joghary dengeydegi bilimge qol jetkize alady. Onyng infraqúrylymgha baylanysty bәrimizge belgili sebepteri bar, mәselen, balalar eki-ýsh auysymmen oqidy. Múnday qiyndyqtardy aqshamen sheshe alatyn ýlken memleketterde jasandy zerde jәy ghana qyzyqty dýnie dengeyinde qalsa jәne aldaghy uaqytta da solay damy berse, biz ýshin jasandy zerde – jaghdaydy jyldam týrde týbegeyli ózgertuge jәne osy aitylghan bilim sapasyndaghy aiyrmashylyqty qysqartugha arnalghan ýlken mýmkindik. Balanyng qayda túratynyna qaramastan, ony sapaly kontentpen jәne kómekshimen qamtamasyz etu mýmkindigi», – dep atap ótti ol.
Himiya magistri Alina Álimbaeva qazirding ózinde kóptegen múghalim jasandy zerdeni synyptaghy әr bala ýshin jeke әzirlengen tapsyrmalar dayyndaudan bastap oqushylardyng jazbasha júmystaryn tekseruge deyingi aluan týrli maqsatta paydalanyp jýrgenin aitady. «Bәri múghalimning oilanu qasiyeti transformasiyagha úshyraghannan bastalugha tiyis. Ár múghalim múnyng eshqayda joghalmaytynyn jәne, jalpy alghanda, odan alyp bara jatqan qaterding joq ekenin týsingen kezde jasandy zerdeni kýndelikti júmysqa qyzyqty týrde engizuge bolady. Biz múnda jasandy zerde múghalimning ornyna sabaq beredi dep otyrghan joqpyz, jasandy zerde kýndelikti isterdi atqarugha kómektesedi dep otyrmyz. Sabaqty biz ótkizemiz. Al jasandy zerdeni balagha kóbirek uaqyt bólu maqsatynda, júmysyzdy jenildetu ýshin paydalanamyz», – deydi oqytushy.
QR Oqu-aghartu ministrligi Qoghamdyq kenesining mýshesi Stanislav Kaurov jasandy zerdeni múghalimderding týrlishe qabyldaytynyn aitady: «Bir jaghynan, búl tehnologiyany shynymen qoldanyp, jasandy zerdege kýndelikti júmysynyng bir bóligin tapsyratyn әriptesterimdi kórip jýrmin. Ekinshi jaghynan, «Jasandy zerde degen jaqsy ghoy, biraq mende qúraldan tek taqta men bor ghana bar» deytin múghalimder de kezdesedi. Osy bazalyq dengeydi jauyp, shynymen jasandy zerdege degen qyzyghushylyqty oyatatyn, «Búl ne?», «Ony shynymen qalay qoldanugha bolady?», «Jasandy zerde mening múghalimdik qyzmetimdi qalay jenildete alady?» degen súraqtar qongha iytermeleytin kelesi dengeyge shyghu kerek».
Jasandy zerde kómegimen әr oqushynyng ereksheligin eskere otyryp sabaq ótkizu mәselesine kelgende Stanislav Kaurov jana tehnologiyalargha beyimdeluge kedergi bolyp jatatyn standarttar men talaptar bar ekenine de toqtalyp ketti.
Rauan Kenjehanúly búl súraqtyng tek Qazaqstanda emes, býkil әlemde kezdesetinin aityp ótti: «Retteushi organ әrdayym keshigip jýredi. Búl zandylyq. Basqa salalardan da kórip otyrmyz. Mәselen, qarjy tehnologiyalary baghytynda retteushi naryqta payda bolghan dýniyelerdi keyin baryp zandastyrdy. EdTech-te de sol bolady».
Panelidi sessiya spiykerleri jasandy zerdeni etika ayasynda jәne oryndy qoldanu mәselesin de talqylady.
Tarihshy, Qalam.global jobasynyng bas redaktory Jar Zardyhannyng aytuynsha, basqa salalar sekildi jasandy zerdening de damuy barysynda aldymen ýlken kólemdegi aqparat payda bolyp, keyin onyng bir bóligi kereksizdigi saldarynan ysyrylyp qalady eken. «Tarihshy retinde maghan jasandy zerdening qazir úsynatyn vizual beyneleri únamaydy. XVI ghasyrdaghy Qazaqstandy kórset desen, mәselen, pagodany salyp berui mýmkin. Búl jaqsy emes, óitkeni múnday kontent kópke jariyalanady, әsirese әleumettik jelilerde taralady, saldarynan qoldanushylarda qate pikir qalyptasady. Mysaly, qazaq jauyngeri nemese onyng kiyimi qanday boldy degen mәselelerge qatysty. Áriyne, jasandy zerde – oqytylatyn jýie, onyng ýstine ony jasaqtau kezinde de, qoldanu kezinde de týzetip otyra alamyz», – deydi ol.
«Jana tehnologiyalardy etika ayasyna ornymen qoldanu, is-әreket erejeleri, qauipsizdik erejeleri әr pәn ayasynda oqytyluy kerek. Búl mәsele birinshi kezekte retteushi organgha qarasty jәne qazir búl taqyrypta talqylaular keninen jýrip jatyr», – dep aityp ótti Rauan Kenjehanúly.
Stanislav Kaurov múnday erejelerdi balalar tabighy dýnie retinde qabyldauy kerek ekenin atap ótti: «Sabaqta ne isteuge bolatyny, ne isteuge bolmaytyny jayly kóptegen akt qabylday alamyz, biraq oqushy ýiine barghanda ol erejelerdi saqtaytynyn-saqtamaytynyn bile almaymyz. Áriyne, belgili bir erejeler kerek, biraq olar qalypty is retinde qabyldanugha tiyis, sebebi bizding balalar búl qúraldy tabighy dýnie dep tanidy».
Búdan bólek panelidi sessiya ayasynda Qalam.global jobasy úiymdastyrghan respublikalyq ÖZIMIZ auyzsha әngimeler bayqauy birinshi mausymynyng qorytyndysy jariyalandy.
Birinshi oryn men 1,5 mln tengening sertifikaty astanalyq Mansúr Sәbiytúlyna bir otbasynyng tarihy turaly júmysy ýshin berildi.
Ekinshi oryn (1 mln tenge) Taraz qalasynda túratyn Anar Júmahan men Tolghanay Bekjapardyng «Qarasay shatqalynyng tarihy» turaly júmysyna taghayyndaldy.
Ýshinshi oryndy (500 myng tenge) Liana Tovsultanova (Qúsmúryn, Qostanay oblysy) «Deportasiya kezinde otbasymnyng tarihy» enbegi ýshin aldy.
Sonymen qatar ýsh qatysushygha Qalam.global redaksiyasy atynan arnayy jýlde tapsyryldy jәne taghy ýsh qatysushy oqyrmandar kózayymy jýldesine ie boldy.
Anyqtamalyq aqparat:
Qalam Global – әlem tarihy men mәdeniyetine Qazaqstan men Ortalyq Aziya elderining kózimen qaraytyn mulitiymediyalyq jana joba. Jobagha Qazaqstan, AQSh, Kanada, Úlybritaniya jәne Reseyden kelgen halyqaralyq zertteushiler toby qatysady. Qalam jobasy qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde jaryq kóredi.
Dimash Ziyadiyn
Abai.kz