Jaratqannyng qúlysyn,
jaghatúghyn ebin tap!
Shәkәrim

Jaratqannyng qúlysyn,
jaghatúghyn ebin tap!
Shәkәrim

Auanyng lastanuy, as-auqat sapasynyng nasharlauy, auyr júmys, saryuayym taghysyn taghy mәseleler adam ómirining qysqaruyna sebep dep jýrmiz. Biraq, ghalymdar songhy jyldary basqasha tújyrym aitady.
Zertteuler nәtiyjesi boyynsha, adam ajalyn erte shaqyratyn negizgi faktor – jalghyzdyq bolyp shyqqan. Amerikandyq psihologtardyng saraptauynsha jalghyzdyq derti aptal azamattyng eng az degende 10 jylyn qiyp týsedi eken.
Áyelderde búl dert ekinshi orynda. Nәzik jandylar eng birinshi jýrek auruynan, sosyn baryp jalghyzdyqtan japa shegip, ómirden erte ozatyn bolyp shyqty. Jer betinde halyq sany kóbeygende adamzattyng jalghyzdyqtan japa shekkeni týsiniksiz sekildi. Medisina ghalymdary әr týrli aurulardy әbden zerttep: «em qonbaytyn kóp aurudyng basty sebebi – jalghyzdyq pen túiyqtyq» dep toqtady. Daniyanyng bir top mamandary búl problemagha mәn berip, Orhus qalasynyng túrghyndaryn eki jyl baqylaugha alghan. Olargha jan-jaqty zertteu jasaydy. Bala-shagha, aghayyn-tuysymen aralasyp túratyn kópshildermen salystyrghanda, jalghyzbastylar jýrek aurularymen eki ese kóp auyratyn boldy. Onyng ýstine jalghyzdardyng auruy kóp jaghdayda tez asqynyp, emdeuge mýmkindik bermeydi.
Angliyanyng ghalymdary da búl mәseleni nazardan tys qaldyrmady. Olar jeke-dara túra beretin 10 myng otandasyn úzaq merzim baqylaugha aldy. Erli-zayyptylarmen salystyrghanda sýrboydaqtar men ajyrasyp jalghyz qalghandardyng ólimi 10% óskeni anyq boldy. Áyel zatynda búl kórsetkish eki ese tómen. Sonda da jalghyzdyqtyng zardaby kórinip-aq túr. Sebebi, zerttelgen pasiyentterding jastary 30-40-tyng arasynda. Orta jastaghy jalghyzbastylar aty jaman aurugha tez shaldyghyp, ómirden mezgilsiz ótuge mәjbýr. Qarttargha qarasaq, onda da sol kórsetkish. Jasy 80-nen asqan jalghyz basty qart, qauqyldasatyn kempiri bar shalmen salystyrghanda eki ese tez aljidy. Birneshe memleketting iri qalalarynda otyrghan birneshe ghylymy top jalghyzdyqtyng zardabyn barynsha tekseruge kiristi. Ortaq qorytyndy bәrinde birdey. Jalghyzdyq derti asqynghanda adamnyng jany da, tәni de jyldam kýiregen. Birinshi qauipti dert jýrek auruy, sosyn júqpaly aurular, yaghny olardyng immundy jýiesi óte әlsiz. Ary qaray mynaday retpen kete beredi. My aurulary tez asqynyp, asqazangha jara tez shyghady. Qaterli isikter de jalghyzdargha ýiir. «Otbasylyq ómirding densaulyqqa múnshalyqty qatty әser etui neden?» dep ghalymdar tang qalady. Qaysybir mamandar bylaysha jauap beredi: Álbette, sýrboydaqqa kim uaqtyly tamaq berip kýtsin? As ishu tәrtibi búzylghan son, as qorytu jýiesi de búzylady. Soghan sәikes auru da asqynady. Kýizelisterin eshkimmen bólispeytin bolghandyqtan uayym men qayghy syrtqa shyqpaydy. Sary uayym bop ishke týskende jýike talshyqtary tozyp ketedi. Eng jamany olar eshqashan aurularyna mәn berip, der kezinde dәrigerge qaralmaydy. «Baryp qaralshy» dep, qajap, qayrap otyratyn әieli joq. Kýnderding kýni jýrek shanshyp, shalqasynan týskende jedel-jәrdem shaqyratyn adam tabylmaydy. Áriyne, múnday faktilerdi elding bәri biledi. Biraq eskeruge tiyisti basqa da nәrseler bar. Mysalgha, tez aljyghan qarttardy zerttegende eki týrli sebep bayqaldy. Birinshi, әleumettik jalghyzdyq, ekinshi, psihologiyalyq jalghyzdyq. Jasy kelgen egde kisi bala-shaghasynyng ortasynda otyrsa da, aqyly tez arada shau tartyp, este saqtau qabileti shapshang әlsiregen. Ýidegi tuma-tuysy, bala-shagha, nemeresi qartqa kónil bólip, әngimesin yqylaspen tyndamaghan. Sonyng kesirinen kóp ishinde jýrip-aq, qarttyng jany oqshaulanyp jalghyz qalghan. Jyly qabaq, tәtti kónil bólinbegen song ishtey túiyqtalghan ata, әjeler ruhany kýiregen. Orhustyng el-júrtyn baqylaghan ghalymdar zertteu qorytyndysyn alghan song nәtiyjeni naqtylay týsu ýshin maymyldargha qosymsha taghy da tәjirbie jasaydy. Bir maymyldyng jalghyz ózin temir torgha qamap, as-auqatpen jaqsylap baptaydy. Ekinshi torda onyng jaqyn tuystary top bolyp ómir sýrdi. As-auqat eki jaqqa birdey berilip, kýtimnen kende bolmady. Belgili bir merzimnen song jalghyz maymyldyng densaulyghy әlsirep, aurushang bop qaldy.
Amerikanyng medisina tarihynda «Pensilivaniya paradoksy» nemese «Rozeto qúbylysy» degen qyzyq termin bar. Pensilivaniya shtatynda Rozeto degen kishkentay ghana qalashyq bolghan. 1960 jyly onda bar joghy 1600 túrghyn bar edi. Búl qalanyng dәl qasynda Bangor degen jәne bir qala túrdy. Eki qalany túrghyndary da syrqattansa, ortaq bir auruhanagha qaralatyn. Dәrigerler Bangor halqynyng Rozetomen salystyrghanda auruhanagha jýrek aurumen jii keletinin bayqaydy. Búl qúbylysqa mәn bergen mamandar eki qalanyng da iship-jeytin tamaq rasiondaryn, túrmys-tirshiligin týgel salystyryp zertteydi. Ayyrmashalyq joqtyng qasy. Aqyry sebebin tapqanday boldy. Rozeto qalashyghynda Ontýstik Italiyadan auyp kelgen italiyandyq emigranttar túratyn. Olar Amerikagha kóship kelgende bir qalagha týgel qonystanyp, ata-júrttaghy salt-dәstýrlerin saqtap qalghan. Italiyandyqtar bir shanyraqtyng astynda birneshe otbasy birlesip túra beredi. Barlyq ýidi tәjirbiyeli aqsaqaldar basqarady. Qúlshylyq qylyp, shoqynatyn shirkeuleri de birdey. Italiyandyqtar әrtýrli ústalyq dýkender, ashanalar ashyp, tuma-tuystarymen biznes jasaugha beyim. Rozetonyng kez-kelgen túrghyny qalanyng barlyq búryshynda búrynghy auylynda jýrgendey jýre beretin. Barlyq ýiding mýshesi birin-biri jaqsy tanidy. Shaqyrmasa da kóp ýige kirip, shәy iship, әngime soghatyn mýmkindigi mol bolghan. Bangor qalasyna әlemning týpkir-týpkirinen kelgen әr týrli últtar men nәsilder jayghasypty. Dinderi de, salt-dәstýrleri de, kózgharastary da bir-birinen bólek, bóten. Bangorlyqtar birin-biri tanymaghasyn jeke-dara túiyq ómir keshuge mәjbýr bolghan. Aqtarylyp әngime aityp, syr bólisetin adam bolmaghandyqtan Bangor halqy jýrek auruyna erte shaldyqqan.
Múnday qorytyndymen 20 jyldan keyin keybireuler kelispepti. Skeptikter: «Bәlkim mәsele aralas-qúralas et-jaqyn tuystyqta emes, italiyandyqtardyng geninde ne bolmasa, jeytin as-auqatynyng qúramyna baylanysty shyghar» dep shýbә qylghan. Qayta jýrgizilgen zertteu nәtiyjesi boyynsha arada 20 jyl ótse de, olardyng geni de, jeytin tamaghy da anau aitqanday ózgere qoymaghan. Esesine qalanyng bet-beynesi ózgerdi. Qalashyq damyp, dәu qalagha ainaldy. Baylar zәulim saraylar salyp, aulasyn tas qamalmen qorshady. Quyqtay pәterlerde eshkimmen aralaspay túra beru әdetke ainaldy. Qysqasy birin-biri tanymaghasyn syilaspaytyn, syrlaspaytyn tuystar da kóbeydi. Qazir olardyng densaulyqtary búrynghyday myqty emes. Bir zamanda búl auylgha jolamaytyn aty jaman aurular búl kýnderi olardy shyrmap alghan. Osynday búltartpas aighaqtar jalghyzdyqtyng adam ómirine araq, temekiden de asyp týsetin zardaby bar ekendigin jaqsylap dәleldedi.
Túiyqtyq pen jalghyzdyqtyng zardabyn japondar da bayqady. Pop- mәdeniyet pen tehnologiya damyghan song óz qyzyghyn ózi ghana tamashalaytyn ózimshil jastar qamystay qaptaghan. Ata-anasymen birge otyryp tamaq ishpey bólmesine kirip alyp, kola iship, muzyka tyndap jata beretin esalandar otbasynyng shyrqyn búzdy. Ýidegi ýlkenderding kónil-kýileri kýrt nasharlap, jýikeleri syr berip bastady. Otbasy berekesining ydyraghany anyq bolghan song japonnyng ziyaly júrty dabyl qaghyp, elding nazaryn audardy. Bólmesine kirip ketip, jeke-dara jatyp alugha ynghayly quys pәterlerdi japondar synaugha kóshti. Tipti, búl mәsele últtyq dengeyde talqylanyp, teledidarda «Bólektenip, bótendenuden qalay qútylugha bolady?» degen taqyrypta mәsele kóterildi. Japondar arhiytektorlardy ýidi janasha soghugha ýgittedi. Endi tamaq ishetin ortaq bólme mindetti týrde ortada bolsyn. Bala-shaghanyng qay bólmede, ne istep jatqany bәrine kórinip, bilinip túrsyn dep talap qoydy. Áriyne, búnyng bәri jalghyzdyqtyng «әleumettik» týrin jenildetkenimen, «psihologiyalyq jalghyzdyqty» joya almasy anyq.
Búl problema qarty bar barlyq ýige tәn. Adam qartayghan song jas buynmen ortaq әngime taba almay qinalady. Shal adam otyrghan jerinde jas kezinde kórgen azaby men tartqan qorlyghyn aityp eldi mezi qylady. Aghyl-tegil molshylyq zamanda ómir sýrip jatqan jastargha búnday tarih qyzyq emes. Ángimesi tyndalmaghan qart adam kýn ótken sayyn qamyghyp, oqshaulana týsedi.
Búl faktilerdi oqyp shyghyp: «Qúdaygha shýkir, qazaqpyz! Qartayghanda jalghyz qalyp, zardap tartpaspyz. Qazaqtyng bauyrmaldyghy aman bolsyn» dep toqmeyilsuge әli erte. Sebebi, «psihologiyalyq jalghyzdyq» әngimesi qyzyqsyz, ótken ómirinde ilip alar ghibraty joq kez-kelgen ishi quys adamdy shyrmauyqtay shyrmaydy. Oghan jas ta, kәri de úryna beredi. Qazir kez-kelgen újymda bәrimen birdey syilasyp, syiysyp júmys isteu óte qiyn. Sebebi, midy ulaytyn santýrli iydeyalar men dinder qoghamda shamadan tys kóbeygen. Tamyr-tanyspen ortaq taqyryp tauyp, aqtaryla әngimelesu búl kýnderi kýrdeli problemagha ainalghany anyq. Kóp jaghdayda pikir qayshylyghynan újymda ot shyghyp, әriptester bir-birimen janjaldasyp qalady. Bir, eki ret auzy kýigender júmysta eshkimmen ashylyp sóilespeuge bekinip alady. Ondaylar bastyqtyng kóniline qarap, shefting subektivti kózgharasyn jaghympazdanyp jaqtay beretin ruhany dertke shaldyghady. Emdelmese osy auruy asqynyp, qoghamda qisyq qalyptasqan standartty pikirlerdi oilanbastan maqúlday beretin delqúlygha ainalady. Mysaly: «Myna zamanda aqshang bolmasa adam emessin», «Diplomy joq adamgha bolashaq joq», «Baspanang bolmasa, baqytty ómir sýru mýmkinsiz», «Shetelde bәri kýshti deydi ghoy» degen sekildi sholaq oilar keudege birjola ornyghady. Bir júmysqa kirip alyp, ómir baqy osynday jalghan pikirlermen bas shúlghyp qana otyra beretin qyzmetkerler týptin-týbinde «jalghyzdyqtyn» tútqyny bolady.
Zaman ózgerip, qoghamdaghy qúndylyqtar men iydeyalar janarghanda da olar eshkimge qyzyqsyz, kereksiz pendege ainalyp ketedi. «Jalghyzdyq dertinin» u, zahary sol kezde jangha qatty batady. «Búlay bolsa, jalghyzdyqty jenu mýmkin emes eken» dep, salynyz sugha ketpesin. Búl bәleden qútyludyng joly – ar ghylymy. Mәngilik joldas bolatyn dostardy tuystyq, jerlestik belgilerine, dәrejesine emes, taza jýregine qarap tandaghan dúrys. Sonda ghana syrlasyp, sóilesetin adam ainalanda mol bolady. Sonday-aq, Alla taghalany óte kóp eske alu kerek. Hadiste: «Bir qúlym ernin jybyrlatyp, meni zikir etip eske alsa, Men ol qúlymmen birge bolamyn» degen. Úlyq Allagha mólshersiz kóp zikir aityp, hazreti Múhammed payghambargha (s.gh.u.) óte kóp salauat aitatyn adamnyng taza ruhy búl pәniyden jalyghyp, jýrektegi oy búlaghyn kýnә men kýmәnning kirinen arshyp alady. Aqjýrek adam ýshin jeke otyryp ta onasha qúlshylyq etu óte paydaly. Islamda: «qiluet, jer asty meshiti, shilhana» degen týsinikter bar. Búl – kónilinde alany kóbeyip, Alladan alshaqtap bara jatqan pendeni Allamen dostastyratyn ruhany tәsil.
Olay bolsa, siz de qapy qalmanyz. Mýmkindiginiz bolsa bólektenip, bótendenip ómir sýrgendi jaqsy kóretin әdetinizden arylynyz. Taza jýrekti adamdardy izdep tabynyz. «Izdegen – jetedi múratqa» degen sóz bar qazaqta. Allamen syrlasatyn ruhany ortany tabugha kýsh salynyz. Olay bolmaghan jaghdayda saryuayymgha salatyn jalghyzdyq derti kez-kelgen sәtte asqynugha dayyn túr!

Sanjar Kerimbay, Dintanushy
«Ýsh qiyan» gazeti 1 mamyr 2009 jyl 
http://ushkiyan.kz/