Júmash Kókbóri. Keri ketuimizding on bir kórinisi
Últtyq tengening qúnsyzdanuy – Qazaqstan halqyn bir-aq kýnde qayyrshy kýige týsirdi. Óz basym myna biyliktin búl qadamyn qasaqana jasalghan qastandyq dep sanaymyn. Sebebi me, sebebi, búl biylik – Qazaq Eli ózining tәuelsizdigin alghan kýnnen bastap: «biz orekendersiz kýn kóre almaymyz, solarmen mәngi birge boluymyz kerek» deumen kele jatqany esterinizde shyghar?..
Eng alghash ret últtyq valutamyzdaghy Qazaq Úlylylarynyng beyneleri alynyp tastalyp, onyng ornyna qayyr súraghan alaqan salyndy. Búny – bir deniz!
Ekinshi, Qazaq jerindegi Resey әskery poligondary múrttary búzylmastan, sol kýiinde saqtaldy. Bayqonyr gharysh ailaghy - Reseyding basybayly menshigine ainalghaly qashan?! Bayqonyrdyng olardyng basybayly jeri ekenin bildirip, tayauda taghy bir orysqúl T.Músbaev «biz orystarmen mәngi birmiz...» dep, óz auzymen aitty emes pe?..
Últtyq tengening qúnsyzdanuy – Qazaqstan halqyn bir-aq kýnde qayyrshy kýige týsirdi. Óz basym myna biyliktin búl qadamyn qasaqana jasalghan qastandyq dep sanaymyn. Sebebi me, sebebi, búl biylik – Qazaq Eli ózining tәuelsizdigin alghan kýnnen bastap: «biz orekendersiz kýn kóre almaymyz, solarmen mәngi birge boluymyz kerek» deumen kele jatqany esterinizde shyghar?..
Eng alghash ret últtyq valutamyzdaghy Qazaq Úlylylarynyng beyneleri alynyp tastalyp, onyng ornyna qayyr súraghan alaqan salyndy. Búny – bir deniz!
Ekinshi, Qazaq jerindegi Resey әskery poligondary múrttary búzylmastan, sol kýiinde saqtaldy. Bayqonyr gharysh ailaghy - Reseyding basybayly menshigine ainalghaly qashan?! Bayqonyrdyng olardyng basybayly jeri ekenin bildirip, tayauda taghy bir orysqúl T.Músbaev «biz orystarmen mәngi birmiz...» dep, óz auzymen aitty emes pe?..
Ýshinshi, jasandy tәuelsizdigimizding alghashqy kýnderinen bastap, orys tili - bodandyqta jýrgen kezimizdegiden de joghary bedelge ie boldy, oghan memlekettik tilmen birdey «resmy til» degen ókilettilik berildi. Biylikting barlyq satysy - resmy isqaghazdaryn, resmy joghary dengeydegi barlyq kelisim-sharttaryn osy resmy tilde jýrgizip keledi. Orta, joghary oqu oryndarynda orys tili oqulyqtary oqytylady.
Tórtinshi, bizdegi joghary dengeydegi memlekettik isterding barlyghy derlik Mәskeuding qabaghyna qarap sheshiledi.
Memleket basshysy, barlyq basqosulardy tek resmy tilde ótkizedi. Ol tipti, shetelge barghan saparlarynyng barlyghynda da orys tilinde sóileydi. Sebebi, «ýy artynda kisi bar. Ana orekenderden eshteneni de jasyrugha bolmaydy».
Besinshi, «Kedendik odaq» degen arqyly Qazaqstan ekonomikasyn Resey ekonomikasyna qúldyqqa basybayly bere saldy. Odan Qazaqstan útylmasa, útqan joq. Búl biylikke «bary biyr».
Altynshy, endi Qazaqstandy «óz erkimen» «Euraziyalyq odaqtyn» qorasyna kirgizip jiberip, mәngilikke bodandyq qamytyn kiygizbek. Sóitip, ata-babalarymyz san myng jyl boyy arman etken Tәuelsizdigimizge nýkte qoyylmaq!
Jetinshi, keshegi Qazaq Kóshining toqtatyluy, qandastarymyzdyng bayyrghy atamekenine oralularyna tyiym salu – Qazaqstannnyng basty sayasatyna ainalyp, ana juan júdyryq qojayyndary aldynda taghy bir úpay jinaularyna sebep boldy.
Segizinshi, «Mәngilik el», «Qazaq eli», «Qazaq Respublikasy» degen sózder arqyly biylik uaqytsha bolsa da, Qazaq Últynyng basyn ainaldyra túryp, últymyzdy qaytadan qúl etpek!
Toghyzynshy, «2050-jyl», «30 el» degen qiyal-ghajayyptar arqyly Qazaq Últyn osynshama jylgha ózgelerge jalgha qúldyqqa bermek! Nemese osy jyldar ishinde Qazaqty jer betinen typ-tipyl etip joyyp jibermek!
Onynshy, últtyq tengeni jasandy týrde qúnsyzdandyru arqyly Qazaq últyn tútastay qayyrshygha ainaldyryp, tentirep ketken últymyzdy әlem alpauyttarynyng qorasyna kirgize salmaq!
On birinshi, 2014 jyldyng 12-aqpanynan bastap, Qazaqstannyng basty qalalaryna auyr әskery tehnikalar men bes qarulary say әskerlerdi engizip, erteng bireu-mireu bas kótere qalsa, qyryp salmaq! Búl joly ana JANAÓZEN qyrghyny dalada qalady. Búl teksizder, negizinen Qazaq Últyn qangha boyaydy! Aman qalghan qazaqtardy «Itjekkenge», Sibirge, Taklamakangha aidap, toz-tozyn shygharady.
Sóitip, bizding Qazaq «qúdaydan mýiiz súraymyn dep jýrip, qúlaghynan airylady»!
«IYә, shynynda da osy Tәuelsizdik – bizding ne tenimiz edi?..»
Men búl sózderdi ashynghannan aityp otyrmyn!
Áytpese, әlemdegi esi dúrys adam osy bir qasiyetti «Tәuelsizdik! Azattyq!» degen sózderdi jek kóre me?!.
Abai.kz