Ángimeni tótesinen bastayyq.

Bir kezde Samueli Hattiigton: Petr patsha Reseydi Europanyng bir bóligine ainaldyruda zor tabystargha jetti degen eken. Biz qazir azat el atanghan Qazaq Elin (Kazahstan emes!) Reseyding de,  Europanyng da ortaq bir bóligine ainaldyryp baramyz ba dep qorqamyz.

Ángimeni tótesinen bastayyq.

Bir kezde Samueli Hattiigton: Petr patsha Reseydi Europanyng bir bóligine ainaldyruda zor tabystargha jetti degen eken. Biz qazir azat el atanghan Qazaq Elin (Kazahstan emes!) Reseyding de,  Europanyng da ortaq bir bóligine ainaldyryp baramyz ba dep qorqamyz.

Býginde tәueldi el,  otar el dep atalatyn el jer betinde joq. Bәri tәuelsiz, bәri azat, bәri otarsyzdanghan. Tek qazaqtar ghana eki sózining birin tәuelsizdigimizding arqasynda, tәuelsizdik aldyq dep bastaydy. Ásirese, azattyq, tәuelsizdik aldyq degendi aitugha әldeneden jýreksingen bizding basshylar alghashqy kezde «egemendik» degen sózdi oilap tapqyzghanyna-aq kýlking keledi. Ol sózdi  qanday ókimet kelse de solardyng kórpesining astynan tabylatyn jәdigóy jantyq aqsaqalsymaqtar oilap tapty. Biz  sol kezde solargha qarap kýldik. Ayanyshty kýlki! Meyli, jer betindegi eng tәuelsiz, eng azat, eng «egemendi» el óz atyn orysshagha beyimdep Kazahstan dep jazatyn bizding el ghana deyikshi. Olay deyin desen, tarihy jaghynan da, halqynyng sany jaghynan da alyp qaraghanda  búl eldin  jergilikti qazaq degen últy sol tәuelsizdik aldym dep shuyldaghan 23 jyldan  beri ne tarihi, ne tildik, ne mәdeni, ne salt-dәstýrlik, ne basqa da birde-bir últtyq qúndylyghyn qalpyna keltirgen joq, keltirudi oilaghan da joq. Oilaytyn týri de kórinbeydi. Óitpek týgil, songhy kezderi baspasóz, telearna arqyly aitylyp jatqan sózderge qúlaq týrsek, qazaqtardyng últtyq tagham týrlerinen, ong-órnekterinen, kiyiz ýii men qazy-qarta, jal-jaya, qymyz, shúbat, irimshigining ózin tipti, tazysy men tóbetine sheyin Izraili men Germaniyadan bastap ózge elder men ózge últtar ýlestirip alghan kórinedi. Býkil alty әlemdegi islam elderin terrorist, ekstremist atandyru «júmysyn» ayaqtap bolyp qalghan Izrailidi aitasyz-au, KSRO tarap, óz aldyna shanyraq kóterip alghan qay respublikagha qarasang da sol respublikany qúryp otyrghan bayyrghy jergilikti últ sol eldegi ózge últ ókilderin (diasporalardy) óz qúramyna sinirip, jergilikti últ tilinde sóileytin, jergilikti últtyng salt-dәstýrin, dinin qúrmettep sol últtyng tilinde sóileytin birtútas halyqqa ainaldyrghanyn shyqpaghyr kózimiz kýnige kórip-aq otyr. Al bir bet qaghazgha birese Kazahstan, birese Qazaqstan dep eki týrli jazylatyn bizding elimizde she? Biz óitpek týgil songhy 23 jylda ózimizding nebir últtyq belgilerimizden airylyp baratqanymyzgha jana ghana birneshe mysal keltirdik. Qysqasy, bizding býgingi әr toy-dumanymyzdan da, qaraly jiyndarymyzdan da әli de  otarlyq bodandyqta jýrgenimiz tipti, demokratiyamyzdyng ózi otarlanushygha berilgen demokratiya ekeni kórinedi de túrady. Al mәdeniyetimiz –rezervasiyalyq mәdeniyet. Últty aman saqtaudyng eng basty qúraly – til.El bolam degen el eng әueli óz últynyng tiline zandyq kýsh-quat berip qoyady. Al biz óituding ornyna eshbir sosiolingvistikada joq «Ýsh túghyrly til» degen  termindi jasadyq. Búl–qazaq tilin kógertpeu ýshin orystar men orystildi dýbәralar әdeyi oilap tapqan jauyzdyq termiyn! Eger qazaq basshylary Qúday bar ekenine senetini, odan qorqatyny, eger ózderining jerdegi «qúdaylary» әrkimning uaqytsha quyrshaghy ghana ekenin moyyndaytyny ras bolsa, osy Ýshtildilik degendi aitugha da auzy barmas edi. Óziniz qaranyzshy: Qazaqstanda túratyn slavyan tektes últtar  bir ghana tilde –oryssha sóileydi. Tek qazaqtar ghana ýshtildi, yaghni, aghorqaz (aghylshyn-orys-qazaq) tildi. Býtin bir elding jerasty, jerýsti baylyghyn tógip-shashyp sony dýniyejýzindegi memleketterge satyp ta, tegin de ýlestirip jeke esepshotyna esepsiz, tipti, san jetpeytin baylyq jinap, onysyn «aldymyzda әldeqanday zaman bar» dep shetel bankilerine salyp oiyna kelgen oiranyn salyp jýrgen adamda es bola ma? Áriyne, bolmaydy. Au, esi bar adam orys tili –resmy til, qazaq tili –memlekettik til deydi me? Búl eliru ghoy! Óitkeni, qazaq tili memlekettik til bola túra resmy til bola almaydy deu eliru emes pe?  Sebebi, memlekettik tili resmy emes memleketting ózi de resmy memleket bola almaydy ghoy. Babalarymyz «orys oiyna kelgenin isteydi» degen eken sol siyaqty bizding shonjarlar da...

         Bizben kórshiles tili, dini bir elder til mәselesin azattyq alghan kýnning ertenine-aq sheship, býkil is qaghazdaryn, býkil telearnalary men baspasózin memtilge kóshirip, qazir әrbir meyramyn da,  últtyq kiyimin de, últtyq taghamdaryn da, últtyq oiyndary men jer-su ataularyn da, últtyq óneri men mәdeniyetin de әn-kýiimen birge toy-tomalaghynda  últtyq iydeologiyagha ainaldyryp aldy.

         Al qazekem  úzaq uaqyt Reseyding taghylyq sayasatynyng tabanynda taptalghan mәdeniyetin, óli-tirige jasaytyn jón-joralghysyna sheyin miday aralas aghorqaz (aghylshyn-orys-qazaq) birnәrsege ainaldyrdy. Osynyng bәri óz elinde óz tilinning qadirsiz, qúrmetsiz bolyp, tek orysshanyng audarmasyna ainalyp bolghanynyng kesiri ekenin, qazaqtyng basyna tóngen qay auyrtpalyqtyng da  sebebi men saldary tilge kelip tireletinin jogharydaghylar bizden de jaqsy biledi. Átten, qazaqtyng últtyq uayymynyng qúny kók tiyn bolyp,  aitqan zar-múny  óz elinde jelge úshyp jatqasyn amal ne? Baj etkishter baj ete bersin, biraq qazaqtyng basqa mún-mýddesin aitpaghanda  til mәselesining jýzege asuyna Qazaqstanda túratyn orys dep atalatyn bir-aq últ ókilderi qarsy. Qazaq tiline orystyng bәri qarsy emes, biraq qazaq tiline qarsylardyng bәri orystar. Arjaghyn óziniz týsine beriniz. Al úighyr, ózbek, tatar, әzirbayjan, bashqúrt, tәjik, týrik siyaqty bauyrlarymyzdyng birde-biri qazaqqa bolmasyn demeydi. Qazaqstan halqynyng 80 payyzgha juyq osy týrkitektes bauyrlarymyz. Endeshe, Qazaqstan shonjarlary qalghan 20 payyz slavyandardyng qas-qabaghyna qarap nege kózi oinaqtap, alaq-júlaq etetini  migha qonbaytyn nәrse. IYә, tilinen airylghan, airylmasa óz tilin orysshadan audarmalap-tónkermelep sóileytin halyq birte-birte býkil últtyq ýrdis-dәstýrinen, әdet-ghúrpynan, tipti dininen, diny jón-joralghysynan airylady eken. Bir ghana mysal: Qazir kóshelerde, «Pamyatnikiy», «Eskertkishter» degen orqaz tilde (oryssha-qazaqsha!) jazghan jarnamalardy jii kóretin boldyq. Býgingi qazaq bayghústyng ózi de, sózi de orysshanyng audarmasyna ainalyp, dýniyadan ótken ata-anasynyn, bauyrlarynyn

Qúlpytasyn da oryssha «Pamyatnikten» perevodtap»

«Eskertkish» dep atay bastaghanynan-aq anghara beriniz. Renjiseniz, renjy beriniz osynyng ózi-aq  orys ne aitsa sony qaytalap aityp, orys ne istese sony  isteytin qúlminez qanymyzgha әbden sinip, úrpaghymyzdan úrpaghymyzgha jalghasyp bara jatqanyn ap-anyq kórsetip túr. IYә, azattyq degen aldiyar taqsyrdyng atyn aitugha qorqyp tәuelsizdik aldyq degen sózdi kýnige san mәrte qaytalaytyn qazekemning býkil toy-tomalaghynan bastap ólikti jerleu rәsimine sheyin oryssha nemese europasha ótedi. Býgingi qazekemning búl rәsimderi de ne últtyq ne músylmandyq ruhanilyqtan júrday! Búl rәsimder-bastan-ayaq «oryssha ishu», gruzinshe, armyansha anekdot aralas tost kóteru, oryssha ne batyssha alasúryp biyleu, sózi nauqas adamnyng sandyraghy, әni әn deuge kelmeytin әldenelerdi әndetu, oryssha tilek aitu, sóz sóileu ghana. Búny bir auyz sózben rezervasiya mәdeniyeti deydi. Al shyndyghyna kelsek, ólikti jerleu kezinde «sóz sóileudin» ózi kәpirlik filosofiyagha toly keledi. Múnday qaraly jiyn kezinde keybir aqyndarymyz lepirtip, lekitip sóileytinin de kórip jýrmiz.

         Áriyne araq-sharappen, «alyp-qoyalyqpen» ótip jatqan toy-tomalaqtan ata-dәstýr, islamy dәstýr izdep sózdi kóbeytpey-aq qoyalyq. Tek osy kýni  aghorqaz degen ýsh tilde (aghylshyn-orys-qazaq!) sóileytin, qalasa aghorqaz-qytjapqor degen birneshe tilde (aghylshyn-orys-qazaq-qytay-japon-korey)  sóileuge dayarlanyp jatqan qazaqtardyng marqúm bolghan adamdy o dýniyege attandyru rәsimining ózi ersilikke, eliktegishtikke, óz dinin syilamaytyn tústargha toly ekenine birer sәt kóz jýgirtinizshi. O zamanda bú zaman adamdy jerlep jatyp, onyng molasynyng basynda óleng oqyghandy qay músylmannan kórdiniz. IYә, dәl solay! Qazaqtar jerleu rәsimi kezinde marqúmgha arnap óleng oqidy. Ol ólenning kórkemdik sapasy, syrshyldyghy turaly sәl keyinirek. Ólikti jerlep kelgen song jamaghat keng jayylghan dastarqangha, yaghni, ýstelge kelip jayghasady. Ol dastarqanda adamnyng ótinen basqanyng bәri bar. Qúddy ýilenu toyy dersin. Qaltasy qalyn, kýili-jayly shanyraqtar samaladay jarqyraghan meyramhanalarda, ortashalary kafelerde ótkizedi. Abyroy bolghanda, molda әiteuir marqúmgha qúran baghyshtaydy. Odan keyingi «qyzyqty» «jýrgizushi» dep atalatyn adam bastaydy. Qyzyq deytin sebebimiz, eger qaytys bolghan adam jazushy ne aqyn bolsa tórdegi molda otyrghan ýstelding janyna Jazushylar Odaghynyng bir-eki basshysy men Memsyilyq laureaty dep atalatyndar ynyranyp kep jayghasady. Sonda búl jerde olargha múnday qúrmet ne ýshin kórsetiledi dep oilanyp jatqan da eshkimdi kórmeysiz. Sol laureattardyng ishindegi әsirese aqyn atanghandarynyng biri búl ataqty aragha qaytys bolghan qart partizandy salyp, biri neshe jyl boyy óte almay qalghannan song 7-8 ay ghana ómirim qaldy, rakpyn dep, endi biri ol da qayta-qayta óte almaghannan keyin «ólgennen song biz de alarmyz memsyilyqty» dep «Jas Alashqa» maqala jazyp, qysqasy ar-namys, úyat, betting ary degendi belbeuge týiip jylap-enirep alghanyn sol jerde otyrghan qalyng qazaq jaqsy biledi. Bir tanghalarlyghy  osy bir plastilin laureattar ol ataqty әlgindey úyatsyzdyq jolmen aldyq-au dep betteri shimirikpey el aldyna  shyghyp, kósemsip sóz sóilep, óleng oqyp túratynyn qaytersin?! Sondayda olargha qarap otyryp osy bizding býgingi qogham arsyzdar, namyssyzdar, alayaqtar qoghamyna ainalyp ketken be deysing ishtey. Sodan әlgi jýrgizushi «sóz berudi» bastaydy. Áriyne, baqilyq bolghan pende turaly ondayda  tek jaqsy lebiz ghana aityluy tiyis. «Janylmaytyn jaq, sýrinbeytin túyaq» joq asyghys, auyzeki aitylghannan keyin sóz arasynda keybireuler marqúmnyng key sәttegi ersi qylyqtaryn andamay aqtara salatyny da úshyrasady. Ekinshiden, qay nәrsening de eki jaghy – jaqsysy men jamany, jaryghy men kólenkesi, aghy men qarasy qatar jýredi. Mine,  sondyqtanda dastarqan basynda bireuler japatarmaghay marqúmdy jerge tiygizbey maqtap, tipti, joqtan-bardan qúrastyryp sóilep túrghanda onyng shyn mәninde qanday adam bolghanyn jaqsy biletinder «pau, mynau mýlde búrmalap basqasha aityp túr ghoy» dep kýnkildep otyrghanyn talay qúlaghymyz shaldy da. Al ólik shyqqan ýy soghan quanghanday asta-tók rәsua qyp kól-kósir dastarhan jasauy islamda da, hristianda da ýlken kýnә bop esepteledi. Ata-babamyz o dýniyege attanghan adamdy shygharyp salu sәtinde osylaysha qarjy-qarajat, yrzyq-nesibe shashyp, janazany qaraly jiyndy merekege, toygha ainaldyr dep pe edi? Ata-babamyz ólgen adamgha arnap óleng oqy, jinalys ótkizip  kezekpen sóz ber dep pe edi. Ata-babamyz ólgen adamnyng beyitining basyna onyng eskertkishin ornat, ne suretin salyp qoy dep pe edi? Osydan 7-8 jyl búryn Almatydaghy bir jekemenshik qúrlys holdingining Úzaqbay degen bastyghynyng qyzy kólik apatynan qaza boldy. Músylmandyq rәsimimen Kensay ziratyna jerlendi. Arada biraz uaqyt ótkende sol mangha barghanda janaghy beyitting basynda marqúm qyzdyng qolyna gýl me әlde basqa birnәrse me әiteuir bir zatty ústap kókke qarata samghap baratqan biyik eskertkishi túrghanyn kórdik. Adam balasy qorjynym qarjygha toldy eken dep oiyna kelgenin istey berse, búdan da soraqylyqqa baratynyna kózimiz jetkendey boldy. Qazir qazaqta kim kóp dintanushy kóp. Solardyng aitqanyn tyndap, jazghanyn oqyp otyrsanyz», osy kýni ata-baba dәstýrine tyiym salatyn әldebir sektalar bar kórinedi. Bir-birimen qyzylónesh, qyryqpyshaq bop jýrgen sol qaptaghan dintanushylar kóteretin eng ózekti nәrsening biri osy emes pe? Al olar onyng ornyna kóp jaghdayda sayasattyng keybir sayhaly tústaryna erip, әldebir «terrorister» men «ekstremister» turaly kýmәndi sózderdiing kórigin qyzdyrudan әri aspaydy.

         Álgindegi uәdemiz boyynsha ólgen adamgha óleng arnaugha sәl toqtalyp óteyik. IYә, baqilyq bolghan adam turaly «sóz sóilegenderdin» ishinde oghan arnaghan ólenderding ersiligi, jasandylyghy, tipti, әleumettik tapsyrys ekeni kózge úrady da túrady. Óitkeni, ol óleng shyn jýrekten shyqqan «dýniye» emes. Osydan biraz búryn halqymyzdyng ardager úldarynyng biri әskery qolbasshy Saghadat Núrmaghambetov qaytys bolghanda belgili bir senator-aqynnyng oghan arnalghan óleni gazetke basyldy. Bes shumaq! Búny óleng degennen góri qisynsyz, maghynasy bos dilmarsyghan, syrty Jyltyr, ishi Búldyr, bos shelekting Danghyry deuge ghana keledi. Osy «dýniyenin» avtory Saghadat aghamyzdy maqtaymyn dep bir rette «Býlinbegen jerim... tilinbegen tórim edin» degen elirme sózge deyin barady. Búl tipti Saghadat Núrmaghambetov siyaqty batyrgha da, qarapayym  jer jyrtushy dihangha da kelmeytin laqpa sóz ghoy! Óitkeni, o Zamanda, bú zaman adam balasyn «býlinbegen jermen» «býlingen jerge», «tilingen tór» men «tilinbegen tórge» tenegendi  estigeniniz bar ma? Býite bersek, poeziyadaghy janalyq izdegish bireuler oghan eliktep, kelesi bir ólgen adamdy «tyng jer», «tynayghan jer», «suarmaly jer», «qúnarly», «qúnarsyz», «shól jәne shóleyt jer» deudi bastauy da mýmkin ghoy. Marqúm batyrymyzgha arnalghan osynau «jana janrda» «Qabaghymen ay ústaghan»...», «Tura biyde tuys joq» dep, Qiyndyqty kesip ótken»–degen de joldar bar. Apyr-au, qazekem «tura biyde tughan joq» degendi bayaghy el taghdyry, er taghdyry tarazygha týskende әdil sheshimin shygharghan biyler men aqsaqaldargha, han, súltandargha baghyshtap, osy zamanda sudiyalar men prokurorlargha, odan әri ketse Jogharghy sot pen Konstitusiyalyq kenes tóraghalaryna arnap aitpaytyn ba edi dedik te qoydyq. Óitkeni, búl senator-aqyn qaytys bolghan adamdy odan әrmen birese «Tu ústaghan dalam», birese «qúrysh syndy Ghalam», birese «Alash oily Zaman» eding degenge deyin barghanyn kórip, «Alash oily Zaman» ótip ketken eken, endi «tu ústaghan» dalamyzdan, qúrysh ghalamymyzdan» airylyp qalmayyq dep otyrghan shyghar dedik.

         Jaqynda iysi qazaqqa belgili sýiikti aqyn apamyz o dýniyege – qaytyp kelmeske attanyp ketti. Qalyng qazaq qara jamyldy. Jany jәnnatta bolghay! Býkil qazaqy telearna ol turaly habar berip jatty. Neshe kýn, neshe týn boyy. Bәri dúrys delik. Biraq sol kýnderi telearnalardan ne ata-babamyzdyn, ne islam dinining baqigha ólik jóneltu ýrdisterining eshbirine úqsamaytyn, ana eldin, myna elding keybir kәdeleri men ýrdisterinen alynghan ýzindiler kórip otyrghanday boldyq. Kelisseniz de, kelispeseniz de sol, búny qaraly sәtterden kórinis degennen góri telearnalardan kýnde kórip jýrgen tok-shoudyng bir týri deuge kelinkireytin edi. Atyn atamay-aq qoyalyq, Qazaqstan telearnasynyng apaygha arnalghan bir jobasynda jýrgizushi jigit júrtqa «bir minut týregep túryp eske alu» rәsimin jasatty. Júrt saptaghy sarbazdarday qaqshiyp túrdy. Búl da bizge orystar arqyly Europadan kelgen kóp «mәdeniyettiliktin» biri. Búl ne baryp túrghan bilmestik, ne «kón qatsa qalybyna barady» degendey bayaghy sanagha sinip qalghan kommunistik qúlminezden aryla almaudyng bir dәleli edi. Óitkeni, ol kezde marqúmnyng әli jambasy jerge tiygen joq bolatyn. Yaghni, janazasy shygharylghan joq. Demek, ol kisi әli o dýniyege baryp jetken joq. Búryn kommunister qaytys bolghanda onyng mýrdesining qaptalynda qaryna qyzyl shýberek baylanghan  «qarauyldar» sapqa túratyn edi. Búl joly qaryna kók shýberek baylaghandar sap týzedi. Búl ne? Sonda biz әli de últtyq ýrdisterimizdi diny dәstýrlerimizdi qalpyna keltirmey, tek syrt kiyimimizdi qolymyzgha baylaghan shýberegimizdi ghana ózgertip kiygen bireuler bolghanymyz ba? IYә, sol kýnderi telearnalardaghy qaraly sәtke arnalghan kórsetilimder tok-shou siyaqty birnәrse boldy. Onda qaytys bolghan adamnyng eng bolmasa kózge jas aldyryp «oy, dýniye-ay» degizerlik  úrpaqtan-úrpaqqa jalghasar bir sózin aitudyng ornyna bireuler ózine aqyn «Shabyt» festivalining diplomyn tapsyrghanyn, endi bireu «halyng qalay?», anau qayda, mynau qayda jýr dep súraghanyn, ýiine barghanda tamaqty mol qyp pisirgeni siyaqty kýndelikti kýiki tirlikting sәtterin termeleumen boldy. Fariza apayymyz turaly sóz bola qalsa, Múqaghaly Maqataevtyng «Farizagha» degen ólenin aitpay ótpeytin bir aurudy tauyp aldyq. Búl ózi paryqsyzdyq pa, nadandyq pa, әlde әiteuir Múqaghalidy  ana jerge de myna jerge de tyqqyshtaugha qúmarlardyng tayyzdyghy ma ózderi bilsin! Biraq Múqaghalidyng osy óleni auyzdan tastamay, kez-kelgen jerde kiristirip otyratyn keremet óleng de emes. Alyp bara jatqan ne kórkem obraz, ne tereng oi, ne aluan boyauly da dýnie emes. Kәdimgi osy kýni ekining biri jazyp jýrgen arnau óleng ghana. «Shang basqan arhivterden tabylarmyz» degen de adam tanghalyp, tanday qaghatyn sóz emes. Múnda Múqaghalidyng Farizagha degen bir ghashyqtyq sezimi de joq. Jәi, aqynnyng aqyngha arnauy ghana. Ony qaytys bolyp jatqan aqynnyng qaraly qoshtasuy kezinde ana jerde de, myna jerde de qaytalay beruding ózi-aq bizding últtyq bolmysymyzdan at shaptyrym alysqa ketip qalghanymyzdy kórsetip-aq túr. Onyng ornyna telearnalarda әlsin-әlsin janaza kezinde oqylatyn sýrelerden ýzindiler keltirilip «jany jәnnatta bolghay» degen sózderdi aityp jylap-syqtap túrghandar kórsetilip jatsa, óte oryndy bolghan bolar edi. Osy sharanyng basy-qasynda jýrgen, oghan qarjy bólip jatqan qaltaly qazaqtardyng «europashyldyghy», «órkeniyetshildigi», «sovremennyilyghy» bolmaghanda, Qúrmanghazy men Qazanghaptyng adamnyng ishi-bauyryn alay-dýley etetin «Kishkentay», «Qayran sheshem», «Domalatpay», «Kókil» siyaqty kýilerin kýnirentip qongha da bolar edi. Qaytys bolghan adam  mening ólenimdi maqtap edi, anau aqyn qayda, mynau aqyn qayda ekenin súrady dep belgili adamnyng aitqan-aytpaghandaryn da óz bedelin kóteruge paydalanbaqshy bolghandardy da kórdik, sol kýnderi. Endi bireuler ol kisining Parlamentke deputat bolghanyn  eske salumen boldy. Al ol kisi sol deputat kezinde el esinde qalarlyqtay batyl pikirler aitty ma, qazaqtyng tili, dini, salt-dәstýrining jәi-kýii turaly óz tughan ólkesindegi múnayshylardyng narazylyghyna baylanysty qanday mәsele qozghady? El basyna kýn tughan derlik keybir narazylyq sherulerine tipti, jogharydaghylar tәrtipsizdikter dep ataugha dayyn túratyn bolghan uaqighalar turaly ne degeni, ong әlde teris pikir bildirgenin de óituine ne sebep bolghanyn da kópshilikke habardar etu de artyq bolmas edi. Onyng ornyna telearnalar kóp jaghdayda ýlken aqynnyn, últtyq túlghanyng ólimin úmyttyryp, sol sәtte mýlde ózgeshe kýige bóleytin, әrtýrli pikirler men tirshilikting keybir sәtterin tamashalaytyn kórinisterge toly boldy. Temirózek eshkim joq! Pende atauly ajaldy! Býite bersek, múnday tok-shou siyaqty is-sharalar belgili-belgili túlghalardy o dýniyege attandyru kezinde telebәsekege ainalyp ketui de mýmkin. Qazir bir ayaghy jerde, bir ayaghy «ana jaqta» túrghan belgili-belgili aqsaqaldarymyzdyng kýni erteng birining kózi tayyp jatsa, «au, anau aqyn qaytys bolghanda býkil telearna shuyldatyp ananday qyp, ana shahardan myna shahargha tegin úshaq qatynatyp úly duman jasap edinder, bú kisiniki odan góri qorashtau boldy dep dau shygharuy bek mýmkin. Tipti, әr attaghan «adymyna gýl emes dollar bitken» shirigen baylardyng ne ózi, ne ata-anasy, tughan-tuysy qaytys bolyp jatsa, olargha býkil telearnanyng efirlik uaqytyn satyp alu da týk emes.Búl da oilanarlyq nәrse. Qazir qaptap ketken dintanushy–filosof, dintanushy–filolog, dintanushy–tarihshy, dintanushy–mәdeniyettanushylar jamaghatqa mine, osy mәselening dúrys-búrysyn, týzik-búzyghyn jiliktep týsindirip otyrsa, qanday ghibrat bolar edi! Átten, olardyng qazir ózge bir «ózekti» sharualary bar siyaqty.

         Qazaq  Eli  Resey  bodandyghynda bolghan 3 ghasyrgha juyq   aralyqta,  әsirese kenestik orystardyng 70 jyldyq  bodany   (poddanyi!)  bolghan kezde ózining býkil últtyq mәdeniyetinen, últtyq tilinen týp-týgel airyla jazdady. Orystar búl sayasatty       әri ashyqtan ashyq, әri sender artta qalghan mesheulikten, eskining sarqynshaghynan qútylularyng kerek degen sayhaly sayasatpen jýrgizdi. Sol orystar KSRO ydyrau boyda   Batyspen ruhani, mәdeny qarym-qatynas qanday boluy kerek, ózimizdi yaghni, orysymyzdy joghaltyp almayyq degen mәseleni baybalamgha salumen keledi. Tek, qazekemder ghana... Sol orysynyzdyng orys mәdeniyeti, orys ruhaniyaty degeninizding ózi de ýsh qúramdas. Onyng birinshisi–I–Petr  patshalyq qúrghan kezge deyingi (1689-1725) Kiyev Rusi men  Moskoviya  zamany.  Sosyn Petrding orystargha  Europa mәdeniyetin sinirui.  Mine, osy eki kezendegi orystardyng býkil orys ilim-bilimi,  orys mәdeniyeti dep jýrgenining bәri  Vizantiya mәdeniyetining tuyndysy, yaghniy,    vizantiyalyq әkeden tughan orys balasy deuge túrarlyq qana dýnie edi. Orystyng orys boluyna ne katolik dininin, feodalizmnin, Renessanstyn, Reformasiyanyn, Aghartu dәuirinin, qúqyqtyng ýstem bolu prinsiypi, batystyq  pikir aluandyghy kóp yqpal etti. Odan keyingi Reseyding Altyn Orda  siyaqty  әlemdik úly imperiyanyng qolastyndaghy kezende býkil týrki әleminen ózine sinirip orys tarihy, orys mәdeniyeti qyp alghandary turaly bizding tarih oqulyqtarynda synar auyz sóz aitylmaydy da, jazylmaydy da. Al bile-bilgen adamgha osynyng bәri yaghni, orys mәdeniyeti, orys órkeniyeti, orys óneri degeninizding bәri budan mәdeniyet, budan  órkeniyet, budan til, budan óner ghana.  Býgingi  qitaban qazaqtyng aldynda shyrt týkirip túratyn  orysqúmar, dýbәra shonjarlardyng oqyghan-toqyghan-symaqtary sony  bile qongy  da    neghaybil. Olar ýshin orys-mәdeniyetting shyrqau shegi? Olar ýshin qazaqty adam etken – orys! Biraq búl rette búl orysqúmarlardy kinәlaudyng dúrystyghy da ekiúshtylau. Óitkeni, ol bayghústar kózin ashyp kórgeli, auzyn ashyp emgeli orys mektebinen, oryssha tәrbiyeden ónege alyp, orystardyng әr sózin hadistey qabyldap óskender.

Qoryta aitsaq, әlemde 200-ding o jaq, bú jaghynda memleket bar. Solardyng әrqaysysynyng keminde 200-ge juyq әigili-әigili túlghalary bar. Biraq sol elderding eshqaysysy solar qaytys bolyp jatqan sadaha-janazasyna sheyin dәl qazekem tәrizdi әr elding salt-dәstýrinen ýzip-júlyp, orysqa, europalyqtargha eliktep ótkizip jatqan joq. Osynday iri-iri is-sharalardy ótkizu kezinde, әsirese, Qazaqstan basshylarynyng әlde shetelding qansyghyn tansyq qylugha beyimdigi, әlde ólim-jitim men toy-dumannyng ózin solardyng ynghayyna solardyng sayasatyna beyimdep jasaugha dayar túratyn kónil-jyqpastyghy kórinedi de túrady. Qashanda eng aldymen óz últynnyng qadir-qasiyetin bilu kerektigi solardyng sanasyna qashan jeter eken?

Abai.kz