(estelik esse)

Qarjaubay (Sartqojaúly) aghamnyng baqy dýniyege ótkenin óte alysta jýrip estidim. Naqtylap aitqanda, ol kisining kindik qany tamghan tughan jeri Hújyrty-Búlghynnyng bir qiyan týkpirinde. Búl Mongholiyanyng astanasynan eki myng shaqyrym, Bayan-Ólgiy aimaghynyng ortalyghynan ýsh jýz shaqyrym qashyqtaghy Altaydyng shynyrau shatqaldy shekaralyq óniri.

Qazany estigen sәtte kókirekti sharpyghan qimastyq sezimmen qatar Qarjaubay aghamnyng býkil ómiri kóz aldymnan saghymday shúbyryp ótti. Ghúmyr degen osynday jalt etpe jyldam ba, edi?!  Úshqyr oimen sholyp shyqsam aityp tauysa almas qanshama oqighalar qalay tez óte shyqty? Sonda úqtym, qazaqtyng «ótken ómir kórgen týstey ghana» degen sózin. Jýirik kónil eken ghoy, jadyda óshpestey jazylghandardy sharlap ketken.

Rasynda, marqúm aghamyzben birge ótkizgen ómir kezenderining bәrin tizip jazsam ken-mol bir kitapty qamtyr edi. Tipti, jerlestikke qatysty jaylar, Hangeldi qandas tuystyqqa baylanysty әngimeler, bozbala kezimde Ólgiydegi mektepte ózime ústaz bolghan shaghy, studenttik kezimdegi Ulanbatyrdaghy talay qyzyqty kezdesuler, Mongholiyadaghy toqsanynshy jyldarghy qoghamdyq demokratiyalyq ataqty ózgeris túsyndaghy  qym-quyt oqighalardy birge talqylaghan kýnder, Qazaqstangha kóshi-qon bastalghanda bolghan san týrli jaylardy qatar bastan keshkenimiz... osy taqyryptardyng ózi-aq kishi-girim kitapqa jýk bolar edi-au!

Degenmen, qaza qayghysy túsynda osylardan bir-bir kórinisti ghana eske týsirsem de taqyryptaghy «MAKSIMAL ÓMIR» degen sózding mәnisi ashylatyn shyghar dedim. Óitkeni,  Qarjaubay aghamnyng «ómir soghysynda» da aldynghy frontta, sonyng ishinde «qazaq últyn qorghau» shayqasynda da atakanyng aldynda, eng sonynda ghylymdaghy kýreste de eng ilgergi shepti kózdegen... maksimaldyqpen keshken ghúmyry  kóz aldygha keledi.

Sonda, múnyng sonshama qozghaushy kýshi nede desem, Hújyrtyday tughan jerding kiyeli topyraq-suy, býkil jerlesterining azat ómir ýshin arpalysqan ghalamat kýresi, qandy jasy men quanysh jasy qatar aqqan adal adamdarynyng ruhyn boyyna sinirgen azamattyghy der edim.

Hújyrty-Búlghyn halqynyng bastan keshken qasireti qansha kóp bolsa, eldigi men erligi odan da asyp týsetin erekshe qauym. Ór Altaydan asyp kelip, «Qobda beti» dep atalatyn Shingilding basy sanalatyn Búlghyn ózenin meken etken  elding basynan «Jalama aidaghan jyl» (Dambijansan degen Qalmaqiyalyq  diyversant Qobda qazaqtaryn zorlyqpen ishki aimaqtargha aidaghan, qazaqtardy qorqytu ýshin tiridey adam soyyp, omyraudaghy balalardy tuyrdyqqa orap tiridey júrtqa qaldyrghan. Sonda, Hújyrtylyq Kórimbay batyr Dambijansannyng aidaushy qosynyn qyryp eldi aman alyp qalghan), otyzynshy jyldarghy «Kenjebek aidaghan jyl» (Kominterinning arnayy ókili Kenjebek Qosjanov  hújyrtylyqtardy  shekaradan alystatu ýshin taghy da әskery kýsh qoldanyp eldi aidap, aqyry ózin Tasbiyke ruynyng jigitteri óltirip qughyndalghan el júrtyna oralady),  otyz segizinshi jyly «Esergu ústau» repressiyasynda  aimaq boyynsha imam-moldasy men  auyl basy eng kóp ústalyp atylghany turaly  qaldamger Súraghan Rahmetúly «Hújyrty qúrbandary» degen tarihiy-monografiya jazdy.  1943-jyly  Hújyrty halqynyng jartysy  arghy Altay betine asyp qashady. Búl kóptegen sayasy qughyndau jәne shekaralyq úrlyq-qarlyqqa qatysty  jala jabylghan el basshylarynyng ózderi úiymdastyrghan is edi. Sonda,  ishki ister ókili Ziya men baq bastyghy Ótkerme óltirilip, shekara asqan kezde qarapayym halyq qosa oqqa úshqan qandy oqigha boldy. (Mongholiyagha tanymal ghalym-jazushy Islam Qabyshúlynyng sheshesi  oq tiyip attan jyghylsa da besiktegi balasyn emizgen qalpy  qansyrap ólgen eken). Mine, osyghan baylanysty Mongholiyanyng MAHN partiyasy (kommunistik partiya) «Hujirtyn hereg» (Hújyrty isi) degen tótenshe qauly shygharyp kóp jyl boyy súmyn halqy Ishki isterding arnayy baqylauynda qalghan.  Elding qashuyn úiymdastyrghan basty adamdar týgel atylyp,  on eki bólikten túratyn  ýlken Hújyrty súmyny  bólshektelip  Búlghyn ózenning tómengi jaghyndaghy eki baq Qobda aimaghyna berilip, ózenning basyndaghy eki baq Delýýn súmynynynyng әkimshiligine ótip ketti.  Jәne kóptegen jeke auyldardy Qobda dariyasynyng arghy jaghyndaghy Nogonnur, Bayannur degen súmyndargha jer audardy. (Mongholiya boyynsha eki tótenshe partiyalyq qauly «Arhangayn hereg» dep atalghan sol aimaqtaghy lamalardyn  ereuiline qatysty bolghanyn eskersek, Hújyrtylyqtardyng sayasy repressiyagha qarsy erkindik ýshin bas tikkenin bayqaymyz.)

Múny eske týsirip atau sebebim, Qarjaubay agham jetpisinshi jyldardyng ortasynda osy tarihy oqighalardy jazugha derek jinaghany esimde, әkemiz Mauqara bir dәpter jazyp bergen edi. (Shesheyding Qarajaubay aghamdy birinshi klasqa Joltynyng mektebine әkelgeni turaly aitqan әngimesi de bar. Jolty býkil oqighanyng órbigen  jeri, sondyqtan qúrbandar memorialy  osynda ornatylghan, Egiypettegi kishi piramidamen tenesetin eng biyik týrki-obasy da osynda)

Eger, Qarjaubay agham ghylymgha ketpegende aqiqattyng qany tamghan tamasha roman jazuy kәmil bolatyn. Áytsede, tughan halqynyng alapat ruhty taghdyryn kitap etip jazugha qoly tiymese de, solardyng bәri búlqynghan qalpy sanasynda kýsh-quat bolyp  jýrgeni kýmәnsiz der edim.

Sonday erkindikti ansaghan, azatshyl ruhty, bodandyqqa kónbeytin, tómendikke týspeytin kýresker qauymnan manday aldy azamattar tuyp  Mongholiyanyng әigili adamdary atanghany  sonyng dәleli. Qazaqtan shyqqan birden bir Soghys Batyry Ikey, jihangez әri islamtanushy Halifa Altay, anyz baluan Qojaghapan, eng alghashqy Enbek Erleri Soltan, Shoya, Aqyt qajy jyryn jadynda saqtap týgel jetkizgen imam Múzbay, alghashqy Mongholiyanyng Halyq Jazushysy  Maghauiya, Mongholiyanyng Halyq Artiysi Qayynjamal, kompozitor Qabykey,  Áygili neyrohirurg Hayrulla,  elbasqarghan Ábdil Jәlel, Sәtey Núrtaza, danqty akter Lәtif, aqyn Kәkey, ónertanushy Janathan Saghidan... (bәri marqúm boldy)

Osy adamdardyng ortasynda Qarjaubay aghamnyng da orny erekshe, qay qatargha qoysam da jarasatyn sekildi. Óz basym Qazaqstangha kelip jurnalist qyzmetin atqarghannan beri Últtyq aptalyq Ana Tili, Elaralyq  Qazaq Eli, Halyqaralyq Qazaqstan-Zaman t.b. basylymdarda Qarjaubay agham turaly «Taskitaphanany sóiletken», «Nómiri birinshi úlshtyl qazaq» t.t. kóptegen maqalalar jazsam da kóbi búl túlghanyng bir qyryn ghana ashty, óitkeni basynda aitqanymday ol kisining ómiri tarihtan sayasatqa, sayasattan ghylymgha bir-birine auysa beretin kýrdeli jol keshti.

Al, ózgege úqsamaytyn  qaysar minezdi bola túra bala sekildi kónilindegisin jayyp salatyn anqyldaq jaysan, ghylym isine tastýiin úqypty bola túra tirshilik mәselesinde jadaghay, әrtýrli baqtalastarynan bolyp basy daugha týsip artynan sóz kóp eretin duly, densaulyghy qiyn jaghdayda jýrse de emdelu qaperine kirmeytin jankeshti...

Búl anyqtamalardyng bәrine bir-bir qyzyqty jaylardy jazsam bolar edi, sóz úzap jazbamnyng shartty shenberinen aspasyn dep, eki-ýsh qana mysal aita keteyin:

1986-jylghy  Almatyda bolghan  «Jeltoqsan kóterilisi» kezinde Qarjaubay agham osynda ghylymy enbek qorghap jýrgen bolatyn. Sonda, shetelden jýrgenderdi Almatydan dereu shyghardy, bir knb mening artymnan ergen qalpy Irkutskiden poyzgha otyrghansha qalmay qoydy, dep aitqan әngimesi esimde.

1991-jylghy Mongholiyadaghy bolghan alghashqy demokratiyalyq  erkin saylauda Bayan-Ólgiy aimaghynan  Mongholiyanyng Últtyq Qúryltayynyng deputaty bolyp Qarjaubay jeniske jetti. (eki kezenmen ótken óte kóp kandidattar qatysqan asa tartysty saylau boldy). Sonymen, deputattyq mandatty bekitu kezinde dau shyghyp «Sarthojyn Harjaubayn  mandatyg  helelseh» (Sartqojaúly Qarjaubaydyng mandatyn talqylau) degen mәsele shyqty. Dәl osy kezde Bayan-Ólgiy aimaghynyng ortalyghynda  Qarjaubaydy qoldaghan ýlken ereuil bastalyp ketti. Ulanbatyr abdyrap qaldy, qazaqqa qatysty últtyq dau shyghyp ketuden saqtanyp, búl ereuildi tynyshtandyrugha sol kezdegi Mongholiyanyng eng bedeldi liyderlerining qatarynda jýrgen Zardyhan Qinayatúlyn jiberdi, mәsele onynan sheshilip Qarjaubay agham Úly Húral deputaty bolghan edi.

Toqsanynshy jyldary Qarjaubay agham Bayan-Ólgiy aimaghyndaghy Ghylymy ortalyqta qyzmet etip jýrdi. Ulanbatyrdaghy ataqty ónertanushy syrlas dosy Janathan (búl kisi de býkil tirliginde maksimal edi, әlemdik dengeydegi suret ónerinde tanylghan úly Oilannyng kartinalary qazir dýniyejýzilik súranysta, kishi úly Tolghau ýsh jyl uaqytta ýsh shaqyrymgha jetetin rulon qaghazgha fantaziyalyq suret salghan,  ózi bir dosyna alty metr úzyn qaghazgha hat jazghan edi, sol mende saqtauly)  ekeui bir ortaq biznes bastaydy.  Sonda, Janathan «Tóv shuudan» (ortalyq poshta) liniyasy arqyly Qarjaubaygha telefon jalghaydy, әngimeleri bitpeydi, jalghasa beredi, úiyqtamay sóilesedi, sonda da toqtamaydy, sóite-sóite 47 saghat boyy sóilesipti, shyqqan aqsha milliondaghan tógróg bolghan, deydi. Bәlki, әldebir jankýier múny tekserip jaryqqa shygharsa «Eng kóp sóilesken telefon retinde «Giyness kitabyna» kiretin shyghar deymin.

Qarjaubay agham otyz jasqa jete bere «Bronhy astymasymen» auyra bastaghan-dy. Mine, sodan elu jylgha tayau bir qaltasynan pysh etkizetin arnayy dәrisi týspedi, al, bir qaltasynan...

IYә, naq shyndyghynda eng maksimal ómir degenimiz, ómirin ghylymgha arnaghan adamnyn  ómiri. Olay desek, Qarjaubay aghamnyng ómirining bastauy «Orhon-Eniysey» týrkilerding tól jazuymen jasty der edim. Al, ol jazu býkil týrki tildilerding ruhany ómirimen әli de jasay beredi, bәlky sәti týsken kezde ony kәdimgi qoldanysqa da әkelermiz. Onda, osy jazudyng ghylymdaghy oqyluyna ómirin arnaghan osy qazaq ghalymynyng  bú dýniyelik ghúmyry alda da úmytylmay jalghasa bereri sózsiz.

Marqúm aghamyz da ózining búl dýniyelik maqsatynyng oryndalghanyn bylaysha jazyp ketken eken:

«Kók Týriktin  Kók tiregen Kýltegin ruhyn Arqagha әkep qonystandyrdym. Ókinben!  Q. Sartqojaúly  12-06-2020  Astana.»

«Qarly Altaydyng – Qaharly Altaydyn  Tәnirlik ruhty úly edim. Arqagha qonyp tu tiktim! Ókinben! Q. Sartqojaúly 12-06-2020»

 Aghammen jarty ghasyr boyy jarasyp jary bolghan Jәley jeneshem jibergen eken, ekeuinen órbigen bala-shagha, ýrim-bútaghynyng aty-jónderi de Kók Týrikterding danqty nysypyn әigilep túr!

Balalary: Tolqyn, Esil, Býbýbegim, Jantegin, Eltegin. Nemereleri: Aybiybi, Búlategin, Ertegin, Nazbegim, Aytegin, Nazbiybi, Aybartegin, Ámirtegin. Jiyenderi: Aybýbi, Israfiyl, Ajar, Hantegin, Esýibegim, Orhonbegim.

Áriyne, qazaq «úrpaghymen myng jasau dep osyny aitady», búl da kónilge demeu. Qarjaubay aghamyz jyl qayyru esebi boyynsha da seksenge kelgen adam, degenmen ghalymgha búl dýniyelik jas kóptik etpeydi ghoy, taghy da biraz ghúmyr keshse «Tonykók» jayly romanyn da jazyp keter me, edi deysin...

Adam pendening osy ómirdegi armany tausylmaydy, alayda, mәngi bitpeytin aqyret dýniyesining armany turaly eshtene aita almaymyz ghoy...

Abay Mauqaraúly

Abai.kz