Baqytbek Smaghúl. «Qara mayor»
Qazaqtyng «Qara mayory». Aughan soghysynyng әigili, danqty batyry Boris Kerimbaev turaly jazar ma edim, jazbas pa edim, eger… Endi osy «eger» degen sózimning mәnisine toqtala keteyin.
Songhy jyldary aragidik baspasóz betterinde, key-keyde internettegi keybir sayttarda Aughan soghysy ardagerlerin jónsiz kemsitu, múqatu sekildi jaghymsyz pikirler jazylyp jýr. «Asa qatygezdik jasaghany ýshin «Qara mayordyn» basyna million dollar tigilgen. Bәlkim, ol qara isteri ýshin «Qara mayor» atanghan da bolar…» – deydi syrttan ton pishken әldebireu.
Osynday da salystyru bola ma?
Qazaqtyng «Qara mayory». Aughan soghysynyng әigili, danqty batyry Boris Kerimbaev turaly jazar ma edim, jazbas pa edim, eger… Endi osy «eger» degen sózimning mәnisine toqtala keteyin.
Songhy jyldary aragidik baspasóz betterinde, key-keyde internettegi keybir sayttarda Aughan soghysy ardagerlerin jónsiz kemsitu, múqatu sekildi jaghymsyz pikirler jazylyp jýr. «Asa qatygezdik jasaghany ýshin «Qara mayordyn» basyna million dollar tigilgen. Bәlkim, ol qara isteri ýshin «Qara mayor» atanghan da bolar…» – deydi syrttan ton pishken әldebireu.
Osynday da salystyru bola ma?
Óz basym Boris Kerimbaevty jaqsy tanimyn. Býgingi tanda tәuelsiz elimizding Qaruly Kýshterining qorghanys ministrining birinshi orynbasary, general-polkovnik Sәken Jasúzaqov jәne Shtab bastyghynyng orynbasary, general M.Dýisekeev syndy shәkirtterine ústazdyq etip, soghysta da, beybit ómirde de әli kýnge deyin sarbazdaryn tastamaghan Boris Tókenúlyn men de qatty qúrmetteymin. Baz bireuler pendeshilikpen tómendetuge qanshama tyrysqanymen, Kerimbaevty ózining erligimen, órligimen, enbegimen jenip alghan tarihy ornynan eshkim de qozghay almaydy! Óitkeni, ol – halyqtyng «Qara mayory». Al halyqtyng adamyna eshuaqytta qara kýie júqpaydy.
Osy rette bizder, Aughan soghysynyng ardagerleri bir-birimizdi syilau men qadirley biludi Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqan ardagerlerden ýirenuimiz kerek. Mysaly, Qasym Qaysenovting Bauyrjan Momyshúlyna, Rahymjan Qoshqarbaevqa degen mahabbatyn, qúrmetin óz kózimmen kórdim. Eng әueli solardyng isin ónege etetin. Ázilhan Núrshayyqov ta solay jasaytyn. Jalpy, óz basym Úly Otan soghysynyng ardagerlerining birazymen aralasyp-qúralastym da. Sondaghy kózim jetken bir nәrse, olar, eng aldymen, ózin emes, maydandas serikteri turaly aitatyn. Mәselen, Ázilhan Núrshayyqov Úly Otan soghysyna bastan-ayaq qatysqan maydanger. Talay erligi ýshin qanshama orden-medalidar alghan. Ángimelese qalsang eng әueli Mәlik Ghabdulliyn, Bauyrjan Momyshúly, Núrken Ábdirov, Tólegen Toqtarov turaly aitatyn. Al endi osy Ábdijәmil Núrpeyisov, Tahauy Ahtanov, Qasym Qaysenov, Sәuirbek Baqbergenov, Ábu Sәrsenbaev syndy Úly Otan soghysyna qatysqan maydangerlerding shygharmalaryn oqynyzshy, olardyng bir-birine degen qúrmetine, yqylasyna eriksiz sýisinip, qayran qalasyz. Bәlkim mәdeniyet degenimiz de osy shyghar.
Úly Otan soghysynyng ardagerleri qazir aramyzda biren-saran ghana. Qiyan-keski qan maydangha qatysqan osylardan keyin naghyz soghysty kórgender kimder? Áriyne, Aughan soghysynyng ardagerleri. Tәrbiyening ishindegi eng ottysy, ótimdisi – patriottyq tәrbiye. Mine, jas jetkinshekterge patriottyq tәrbie berude Aughan soghysynyng ardagerleri Úly Otan soghysy ardagerlerining ornyn basa bilui kerek. Ol ýshin bizder әrbir sózimizge abay bolyp, ózgelerge ónegeli ómirdi kórsetkenimiz abzal edi.
Qosh delik. Jogharydaghy keltirilgen derek «Qara mayordyn» enbegi men erligin ózgeler túrmaq, keybir Aughan soghysyna qatysqandardyng ózderining de әli tolyq parqyna baryp, baghalay almay otyrghanyn anghartady. Múny bir deniz.
Ekinshiden, «Qara mayor» turaly az jazylghan joq. Ózgelerdi eseptemey-aq qoyghannyng ózinde, kәsibi, kәnigi jazushylar da qalam tartty. Biraq jaryq kórgen dýniyelerding basym kópshiligi Boris Kerimbaevtyng Aughan soghysyndaghy etken enbegi men erligin bayyptaudan góri «Qara mayordyng basy ýshin 1 million dollar tigilipti» degen daqpyrtty qauzap ketetini de ras. «Qara mayor» turaly әskery mamandar da jazdy. Alayda, búlardyng kitaptary tym az taralymmen shyqqandyqtan (bar-joghy 500 dana) kópshilikke jete qoymady. Solardyng biri songhy oqyghan kitabym polkovnik Amangeldi Jantasovtyng «Músylman bataliony».
Osynyng bәrin eskere kelip, «Qara mayor» turaly óz bilgenimdi qaghazgha týsiruge bel bayladym. Boris Kerimbaevtyng kim ekenin bilu ýshin «Aughan soghysynda «Qara mayor» qanday erlik jasady jәne búl erlikting mәni men manyzy nede?» degen naqty saualgha naqty jauap beru kerek qoy dep oilaymyn.
«Qara mayordyn» eng basty erligi
Búl oqighany aitpas búryn eng әueli «Ahmed shah Masud kim?» degen saualgha jauap beruimiz kerek.
Aughanstanda shamamen 18 millionnan astam halyq túrady. Olardyng 9 milliony – pushtundar, 3,5 milliony – tәjikter, 2 milliony – hazareylikter, 1,5 milliony – ózbekter, 0,5 milliony – týrikmender. Qalghandary – beludjiyler, sharaymaqtar, muritandyqtar, qyrghyzdar, arabtar, puritandyqtar, qazaqtar, pashailar, pamirlikter, ýndilikter. Tәjikter – Aughanstanda pushtundardan keyingi eng ýlken halyq. Ahmed shah Masudtyng últy – tәjik. Dini – músylman-sýnniyt. Kózi tiri kezinde kýlli aughandyqtardyng kósemi bolghan B.Rabbanidyng da últy tәjik bolatyn. Ahmed shah Masud B.Rabbanidyng shәkirti.
1953 jyly dýniyege kelgen Ahmed shah Masud әueli «Ábu-Hanafiya» diny liyseyin bitiredi. Sodan keyin Kabul uniyversiytetining injenerlik fakulitetin tәmamdap shyghady. Búdan keyin sayasatpen shyndap ainalysa bastaghan Ahmed shah Kabuldaghy «Músylman jastary» qozghalysyn basqardy. Sol tústa Aughanstandy biylep túrghan Dәuit (M.Daud) «Mynau memlekettik tónkeris jasaugha tyrysyp jýr…» dep, Ahmed shahty qughyndaugha kirisedi. Sodan Ahmed shah shetelge ketip, Egiypette, Liyvanda, Palestinada, Latyn Amerikasynda jýrdi. Palestinadaghy partizandar soghysyna da qatysady. 1978 jyly әigili Sәuir revolusiyasynan keyin Ahmed shah elge, Aughanstangha oralghan. Bilimdi, bilikti, jan-jaqty, sheshen sóileytin jas sayasatker az ghana uaqyttyng ishinde aughandyqtardyng shyn mәnindegi kósemine ainaldy.
1980 jyldyng qantarynda KSRO arnayy әsker jiberip, Aughanstannyng biyleushisi H.Amindi qúlatyp, onyng ornyna Babrak Karmaldy otyrghyzdy. Mine, osy kezde Ahmed shah Masud Kabuldy tastap, ózining tughan ólkesi Pansherge keledi. Pansher – úzynnan úzaq sozylyp jatqan, bir sheti Pәkistanmen shektesetin, tauly, qyratty, oily-qyrly ýlken aimaq. Kishigirim memleket syiyp ketetin ónirdi «Pansher aimaghy», «Pansher ólkesi», «Pansher anghary» dep te ataydy. Kóbinese qysqa ghana bir sózben «Pansher» deydi. Pansherge qalalar da, kentter de, qyshlaqtar da, óndiris oryndary da, halyq ta molynan shoghyrlanghan.
Pansherde sonymen birge Pansher ózeni, Pansher shatqaly bar. Oqyrmandarymyz shatastyryp almas ýshin biz tómende sóz etetin qiyan-keski shayqastar negizinen osy Pansher shatqaly ýshin bolghanyn aita ketkendi oryndy kórdik. Pansher shatqaly – ýlken strategiyalyq manyzy bar nýkte.
Aughan soghysynyng tarihyn zerttep jýrgen ghalymdardyng pikirine sensek, 1981 jyly Ahmed shah Masudtyng modjahedterinin, yaghny jauyngerlerining jalpy sany 100 myngha juyqtaghan. B.Karmaldyng quyrshaq ókimetinen góri Aughan halqynyng basym kópshiligi Ahmed shah Masudty qoldaghan. Ahmed shahtyng kýsheygeni sonshalyq, 1981 jyldyng ayaghynda ol býkil Aughanstan territoriyasynyng ýshten bir bóligine baqylau jasady. Ýshten birine! KSRO eriksiz endi Ahmed shahpen sanasugha mәjbýr boldy. Kabul men Pansherding arasy – 80 kilometr. Shahtyng modjahedteri Kabulgha bara jatqan sovet әskerleri men avtokolonnalardy atqylap maza bermeytin. Olar Sovet armiyasymen de, Babrak Karmal basqarghan Aughan ókimetining әskerimen de qatar soghysady. Azyq-týlik tiyelgen kólikterdi Kabulgha jetkizu Sovet Odaghy tarapyna ýlken kýshke ainalady. Sodan…
Sodan KSRO Qorghanys ministri, Kenes Odaghynyng marshaly S.Sokolov bastaghan әskery qolbasshylar Pansherge shúghyl shabuyl jasau kerek dep sheshedi. Olardyng múndaghy maqsaty – Ahmed shah Masudtyng ózi men әskerlerin týgel joyyp jiberu emes, әriyne. Býkil Aughan halqy qoldaytyn túlghany týp-tamyrymen joyyp jibere almaytynyn bas qolbasshylyq ta bilip otyr ghoy. Búlardyng maqsaty – Ahmed shahty әlsiretu arqyly ony kelissóz jasaugha mәjbýrleu.
Sonymen Sovet әskerleri 1981 jyldyng mamyr aiynda Pansherge shabuyl bastady. Operasiyagha 36 batalion júmyldyrylady. Búl bataliondardyng 20-sy – sovettiki bolsa, 16-sy – B.Karmal biyleytin Aughan ókimetiniki edi. Búdan basqa shabuylgha tek Sovet tarapynan 104 tikúshaq, 26 әskery úshaq, 165 minomet, 250 BTR jәne ózge de qaru-jaraq týrleri men qosymsha kýshter qatysady. Bir aptagha sozylghan qiyan-keski shayqasta eki jaq ta ýlken shyghyngha úshyrady. Al óz shebin jeti kýn ústaghan Ahmed shah aqyrynda Pansherdi tastap shyqty.
Endi Sovet әskerine qaytken kýnde de Pansherdi ústap túru kerek edi. Ahmed shah sonda ghana kelissózge kelui mýmkin. Eng әueli Babrak Karmaldyng jogharyda aitylghan 16 batalionyna Pansherde qalyp, shatqaldy qorghap túru tapsyrylady. Alayda, Babrak Karmal KSRO-nyng qolbasshylaryna «Bizge әzirge Pansher kerek emes, bizding aldymyzda Pansherden de manyzdy mindetter túr…» dep, Aughan әskerin týgel Kabulgha alyp ketedi. Ne isteu kerek?
Sol tústa Sovet barlaushylary mynaday mәlimet alyp keledi: Ahmed shah Masud ózining әskerlerin shoghyrlandyryp, toptastyryp, qayta jasaqtap, Pansherdi qaytaryp alugha qyzu kirisip jatyr eken. Ózining jasyryn shtabyna dalalyq komandirlerin týgel jinap: «1 aidyng ishinde Pansherdi qaytaryp alamyn!» dep, qúran ústap ant beripti. Ahmed shah – uәdening adamy. Aytty ma bitti, ony oryndaydy! Endi ne isteu kerek?
«Tym bolmaghanda Pansherdi 1 ay ústap túru kerek!» dep sheshken KSRO-nyng әskery qolbasshylary shatqalgha eng tandauly, eng irikti, eng erjýrek bataliondardy qaldyru qajet dep sheshedi. Sol batalionnyng biri – «Qara mayordyn» bataliony bolatyn.
***
Aughan soghysy turaly shygharmalardyng ishindegi eng bir tәuiri – general Aleksandr Lyahovskiyding «Tragediya y doblesti Afgana» atty kitaby (Mәskeu, 1995 jyl). Múnyng oqylymdy bolatyn sebebi, kitapta Aughan soghysynyng shyndyghy jerine jetkize aitylghan. Qan maydannyng auyrtpalyghyn óz kózimen kórgen A.Lyahovskiy bylay dep jazady: «Pansherde ne kóp, tau kóp. Tauda ne kóp, ýngir men quystar kóp. Ahmed shahtyng jauyngerleri taudaghy ýngirlerdi bekiniske ainaldyryp, ynghayly quystardy oq atatyn oryngha layyqtap alghan. Mandayy ashyq, eki býiiri men arqasyn taudyng menireu tastary qorshaghan múnday quystar – atugha da, qorghanugha da óte ynghayly. 3-4 myng metr biyiktikte, tipti búdan da jogharydaghy qiya men betkeylerge ornalasqan jaudyng osynday oq atatyn oshaqtaryn talqandamayynsha, ózge tirlikting bәri – bos tirlik, bos әreket, bosqa uaqyt ótkizu. Óitkeni, óte ynghayly oryngha ornalasyp alghan modjahedter Sovet әskerlerin qiya bastyrmaydy. Qylt etkenin qaghyp týsedi. Sondyqtan da jauyngerlerining aldyna eng aldymen osynday biyikterge ornalasqan bekinisterdi talqandau mindeti qoyyldy. Ásirese, belgilengen nýkteni aluda Sovet әskerining Aughanstandaghy shekteuli kontingenti qúramynda airyqsha tapsyrmalar ýshin jasaqtalghan 177-shi otryad erekshe kózge týsti. Búl jankeshti otryadtyng jauyngerleri jaudyng asa kýrdeli, kirui qiyn, shyghuy odan da shym-shytyryq bekinisteri men oq atatyn quystaryn birinen keyin birin alyp jatty…».
General A.Lyahovskiyding «Sovet әskerining Aughanstandaghy shekteuli kontingenti qúramynda airyqsha tapsyrmalar ýshin jasaqtalghan 177-shi otryady» degeni qay otryad? Kimning otryady? Búl – «Qara mayordyn» bataliony bolatyn.
Biyiktegi bekinister men atys úyalaryn basyp aludyng qiyndyghy jóninde «Qara mayordyn» ózi de «Kapchagayskiy batalion» atty kitabynda jazady. Endi osy kitaptan bir ýzindi keltire ketelik:
«Pansher ýshin bolghan keskilesken shayqasta bizge jaudyng 4500 metr biyiktikte ornalasqan atys úyasyn alu tapsyryldy. Úry tis siyaqty soydiyp shyghyp túrghan jaqpar tastyng arasyndaghy atys úyasyn «Zub» dep atadyq. «Úrysta túrys joq», kapitan Bekboevtyng 3-shi rotasy, H.Orazaliyev basqaratyn AGS-17, starshina Aleksandr Bubensovtyng injenerlik-saperlyq rotasy mening búiryghymmen «Zubqa» tike shabuyldy bastap ta ketti. Bәrin aityp ne qylayyn, tanghy saghat 4-te bastalghan shabuylymyz kelesi kýni keshki 9-gha deyin úlasty. Saghat 9-da atys úyasy tolyq bizding qolymyzgha kóshti. Múndayda qaydan shyghyn bolmasyn?! Agha leytenant R.Meredurdyev jaralandy, onymen birge eki barlaushymyz da jaraqat alyp qaldy. H.Orazaliyevke de oq tiydi, ertenine Tashkentte arnauly gospitaligha jetkizilgen kezde qaytys boldy…».
«Qara mayor» kelesi bir biyiktegi qiyn bekinisti alghan kezde «7 birdey jauyngerining oqqa úshqanyn» jazady. Qalay oqqa úshpaydy, Ahmed shahtyng modjahedteri jer jaghdayyn bes sausaghynday biledi. Jәne olar biyikten búlardy jaqsy әri jan-jaqty baqylap otyrady…
Ayryqsha erlik kórsetken «Qara mayordyn» batalionyn Pansherdi ústap túrugha (tym qúryghanda 1 ay ústap túrugha!) qaldyrady. Múndaghy úrys qimylyn basqarghan 40-shy armiyanyng shtab bastyghy, general N.G.Ter-Grigoriyanstyng ózi «Qara mayorgha» telefonmen habarlaydy. «Eng әueli qúttyqtap qoyayyn, sizge podpolkovnik sheni berildi» deydi ol.
Keybir derekterde Pansherdi ústap túrugha 8 batalion, al endi keybir derekte 9 batalion qaldyryldy deydi. Osy bataliondardyng ishinen taghy da «Qara mayordyn» bataliony ózge bataliondargha qaraghanda airyqsha kózge týsedi. Jankeshtiligimen, eptiligimen, erjýrektigimen, әskery sheberligimen, tapqyrlyghymen, útqyrlyghymen, manevr jasay alghyshtyghymen! Sonymen ne kerek, әigili shatqaldy ústap túrugha qaldyrylghan batoliondar Pansherdi 1 ay emes, 2 aigha juyq bermey túrady ghoy. Al osy eki aigha juyq uaqytta «Qara mayor» da, onyng bataliony da qylyshtyng jýzinde jýrdi. Aughanstandaghy soghys jyldary «Qara mayor» ózining 40-tan astam sarbazy men 4 ofiyserinen aiyrylsa, solardyng basym kópshiligi Pansherde kóz júmghan edi.
Ahmed shah Masudtyng «Qara mayordyn» basyna 1 million afganidy tigip jýrgeni de – osy kez. 1 miyllion dollar emes, 1 million afgany tigilgenin biz keyinirek anyqtadyq. 1 million afgany da az aqsha emes, әriyne.
Ahmed shah Masud 1 million afganidy qalay tikpeydi?! «Qara mayordyn» bataliony búlardyng aldyn orap, tútqiyldan shyghyngha úshyratyp, sonan keyin ornyn sipatyp ketip otyrsa?! Biyiktegi bekinister men atys úyalaryn iyemdenip, ólispey berispey tistesip, Ahmed shahtyng әskery josparyn byt-shyt qylyp búzyp, modjahedterdi bas kótertpey atqylap, olardy údayy sheginuge mәjbýr etip otyrsa?!
Ahmed shah Masud – Aughan halqynyng kósemi ghana emes, sonymen birge әskery isti, әskery taktika men strategiyany óte jetik biletin tәjiriybeli әri iri qolbasshy. Onyng asa daryndy qolbasshy ekenin sheteldik mamandar da bir auyzdan moyyndaydy. Ahmed shahtyng Pansherdi ústap túrugha tyrysqan ózge bataliondardyng komandirlerine emes, dәl «Qara mayordyn» basy ýshin aqsha tiguinde ýlken mәn jatyr. Pansherdegi úrys qimylyn bastan-ayaq ózi baqylap otyrghan Shah eng myqty qarsylas, eng myqty jau, eng ailaly da ziyandy dúshpan «Qara mayor» ekenin bilgennen keyin «Myna qara pәlenin, «Qara mayordyn» qaytken kýnde de kózin joy kerek!» dep ýlken aqsha tikken.
Shatqaldaghy andysqan, arbasqan, keskilesken úrys 2 aigha juyq uaqytqa sozyldy. Eger teketires onan әri sozyla berse ózining jaghdayy nasharlaytynyn sezingen Ahmed shah Masud kelisimge jýginuge mәjbýr bolady. Ol 1982 jyldyng shilde aiynda Sovet әskerining basshylyghymen kelissóz jýrgizedi. Eki tarapty kelissózdi әzirleu prosesine «Qara mayor» da qatysady. Biraz yrghasqannan keyin eki jaq ta bәtuagha keledi. Búl kelisim boyynsha Ahmed shah Masud 1984 jyldyng 21 sәuirine deyin Pansherdegi Sovet әskeri men Aughan әskeri (B.Karmal ókimetining әskeri) garnizondaryna qarsy soghys qimyldaryn jýrgizbeuge, ózi baqylaytyn territoriyada oq atpaugha uәde etedi. Áriyne, Shah ta bizding sovettik generaldargha auyr-auyr sharttar qoydy. Mәselen, sonyng biri mynaday: sovet ókimetining ókilderi Ahmed shah baqylaytyn territoriyada jergilikti biylikting isine qol súqpaugha tiyis. Sovet jaghy sharttardy qabyldaugha kóndi.
«Obaly ne kerek, keybir kezdeysoq birdi-ekili týsinispeushilikterdi esepke almaghanda, tútastay alghanda Ahmed shah Masud uәdesinde túrdy. Ol kelissózde kórsetilgen 1984 jyldyng 21 sәuirine deyin Pansherdegi sovet әskeri men Aughan әskerlerining garnizondaryn atqylaghan joq, olargha qarsy úrys qimyldaryn jýrgizgen joq» – deydi general A.Lyahovskiyding «Tragediya y doblesti Afgana» kitabynda.
Mening óz ólshemim boyynsha, «Qara mayordyn» Aughan soghysyndaghy eng basty erligi de – osy! Ahmed shah Masudty kelissózge jýgindiru, jýginuge mәjbýr etu. Eger «Qara mayor» men osy «Qara mayor» sekildi jankeshtiler bolmasa, Ahmed shah Masud kelissózge keler me edi? Áriyne, jolamas ta edi. Kelissózding arqasynda Ahmed shah Masudtyng modjahedteri 1982 jyldyng shildesinen bastap 1984 jyldyng 21 sәuirine deyin Pansherdegi sovet әskerin atqylaghan joq. Olargha qarsy úrys qimyldaryn jýrgizgen joq. Demek, qanshama adamnyng ómiri saqtalyp qaldy desenizshi!
1982 jyldyng shildesinen bastap 1984 jyldyng 21 sәuirine deyin KSRO-gha (onyng ishinde, әriyne, Qazaqstangha da!) aman-esen oralghan әrbir jauynger «Qara mayorgha» qaryzdar sekildenip kórinedi de túrady, maghan.
Endi derekke jýginelikshi. Aughan soghysynda qúrban bolghan qazaqstandyqtardyng әr jylgha shaqqandaghy adam shyghyny shamamen mynaday eken:
1982 jyly – 172 adam.
1983 – 74 adam.
1984 jyly – 108 adam…
Kórdiniz be, Ahmed shah Masudpen kelissóz jasalghannan keyin adam shyghyny da bәsendegen. 1982 jyly Aughanstanda 172 qazaqstandyq qaza bolsa, 1983 jyly búl azaly kórsetkish 2,3 esege kemigen.
1984 jyldyng 21 sәuirinen keyin jәne odan keyingi jyldarda Ahmed shah Masud pen Sovet әskeri basshylyghynyng arasy qayta ushyqty. Ashugha mingen Shah ne istedi? Sovet soldattaryn qynaday qyrdy…
Biz jogharyda «Ahmed shah Masud «Qara mayordyn» basyna 1 million dollar emes, 1 million afgany tigipti» degen edik. Endi osy jóninde aita ketelik.
***
32 jyldan keyin, 2011 jyly Aughanstangha qayta jolym týsti. Mening Aughanstandaghy azapty jyldarym turaly derekti filim týsirilip jatyr edi. Búl filimdi, әriyne, Ózbekstanda, ne bolmasa Týrkimenstanda da týsiru qiyn emes. Biraq, derek kózinsiz derekti filimdi qalay shygharasyn?! Sodan filimning rejisseri Tilegen Ahmetov, operatory Núrlan Bayanov jәne men, ýsheu bolyp Aughanstangha baryp qaytugha bel budyq.
Kabul әuejayyna qonghannan keyin tike elshilikke tarttyq. Qazaqstannyng Aughanstandaghy elshisi, general-mayor Ómirtay Bitimov aghamyz, sonday-aq, elshiliktegi Senbi Satymov, Bayjan Hamziyn, Rýstem Túmanov sekildi bauyrlarymyz jaqsy qarsy aldy. Elshilik qyzmetkerlerining tikeley núsqauymen, solardyng jol kórsetuimen Aughanstandy aralaugha kiristik. Biraz jerdi sharladyq. Sonyng ishinde Pansherge de jolymyz týsti.
Jolbasshymyz – polkovnik Uahiddin Pansheriyding ózi. Nege men búl jerde «Pansheriyding ózi» dep otyrmyn? Endi sonyng syryn aitayyn.
Aughan halqy Ahmed shah Masudty ózderining kósemi dep tanidy. Tirisinde de kósem dep tanydy, ólgennen keyin de Ahmed shah Masudty kósem dep qadirlep, onyng esimin erekshe qúrmetteydi. Masud – Ahmed shahqa halyqtyng bergen aty. Búl – «baqytty» degen sóz. Kenirek aitsaq, «ózi de baqytqa jetedi, bizdi de baqytqa jetkizedi» degen sóz. Aughan halqynyng tәuelsizdigi, erkindigi ýshin kýresken jәne osy jolda ómirin qighan Ahmed shah Masud kózining tirisinde Pansher ólkesine eshkimdi kirgizbedi: sovet әskerin de, NATO-nyng әskerin de, AQSh-tyng әskerin de, tәlipterdi de. Áli de solay eken. Ahmed shah Masudtyng sayasy izbasarlary, shәkirtteri, halqy qazir de Pansherge eshkimdi kirgizbeydi eken. Tek qana shartpen, kelisim boyynsha kiredi. Óitkeni, senbeydi.
Uahiddin Panshery – Ahmed shah Masudtyng eng senimdi adamynyng biri, yaghny onyng sharuashylyq jónindegi orynbasary bolghan. Jauyngerlerdi azyq-týlikpen, qaru-jaraqpen, kiyim-keshekpen qamtamasyz etu Uahiddin Pansheriyge jýktelgen. Kezinde Uahiyddin tútqyngha týsken kezde Ahmed shah Masud múny tәlipterding 6 birdey komandiyrine aiyrbastap alghan. Komandir bolghanda da, jay komandir emes, iri-iri komandirler. Uahiddin Pansheriyding kim bolghanyn, Ahmed shah Masudqa qadiri qalay jýrgenin osy bir derekting ózinen de bayqaugha bolatyn sekildi.
Pansherdi biraz aralap, tiyisti jerlerde bolghannan keyin, qaytar kezde Uahiddin Panshery Ruha ózenining jaghasyndaghy shayhanagha shaghyn dastarqan úiymdastyrdy. Ruha ózeni patsha-balyqqa (foreli) bay.Foreli quyrtyp, shay berdi.
– Kezinde bir-birimizge qaru kezenip, birimizdi-birimiz avtomattyng qarauylynda ústaghan senimen býgin dәmdes bolamyz dep kim oilaghan?! – dedi U.Panshery maghan qarap, – Allanyng qúdiretinde shek joq eken… Qazir KSRO kelmeske ketti. Qazaqstan – óz ústanymy, óz maqsat-mýddesi bar tәuelsiz el. Dinimiz bir. Demek, bir-birimizge bóten emespiz. Men seni dos esebinde qabyldap otyrmyn, – dedi. Aughanstangha sapar aldynda Boris Tókenúly maghan: – «Baha, zapomny moy slova, esly hocheshi ostatisya v jivyh, ne vzdumay govoriti, chto ty byl v Afgane», – dep eskertken bolatyn. Uahiddinning maghan degen tazalyghyn tarazylaghanda meni Aughanstanda bolghanymdy bildirtpeuge jannan góri, ar tazalyghy jibermedi. Bolmasa qújat boyynsha men «Qazaqfilimnin» akteri retinde barghanmyn.
U.Panshery baquat túrady eken. «Jeke qarjyma pansherlikterge elektrostansiya salyp berdim» dedi. Osy kezde qaljyndap:
– Bayaghy «Qara mayordyn» basy ýshin tigilgen 1 million dollardy qayda júmsadynyzdar? – dedim.
Uahiddin Panshery aqyryn jymiyp kýldi. Kýle otyryp:
– Shyn mәninde, «Qara mayordyn» basy ýshin 1 million dollar emes, 1 million afgany tigilgen bolatyn, – dedi.
Afgany – aughan aqshasy. Áriyne, qúny dollardan arzandau. Biraq, jana aitqanymyzday búl da az aqsha emes.
U.Panshery «Qara mayordyn» atyn da, zatyn da jaqsy biledi. U.Panshery túrmaq, Ahmed shah Masudtyng ózi kezinde «Myna qara pәleden, «Qara mayordan» qalay qútylamyz?» degen ghoy. Auzy dualy Ahmed shah Masudtyng sózinen keyin maydandas aghamyz Boris Kerimbaev kýlli Aughanstangha, qala berdi býkil Sovet Odaghyna «Qara mayor» atanyp ketken edi.
«Aughanstangha alghash kirgende «Qara mayor» ózining batalionymen Maymene qalasynda boldy. Búl ónirdegi dúshmandardyng basshysy Maulana Qara eken. Sodan soldattar әzildep «Senderding Maulana Qaralaryna endi bizding «Qara mayor» qarsy túrady» degen kórinedi. Sodan Boris Kerimbaev «Qara mayor» atanyp ketti» deytinder de bar. Biraq óz basym búghan onsha seninkiremeymin. Sovet barlaushylary «Ahmed shah Masud «Myna qara pәle, qara mayor qaydan shyqty? Kózin joy kerek!» depti» degen mәlimetti Sovet әskerlerining arasyna keninen taratyp jiberdi de, «Qara mayordyn» laqap aty osydan keyin auyzdan-auyzgha kóship, qalyptasyp ketti.
Sóz arasynda aita ketken de jón shyghar, «Qara mayordyn» batalionyn Aughanstanda «Músylman batalion» dep atady. Búl – sóz joq, shartty atau. Kerimbaevtyng batalionynda qazaq, qyrghyz, týrkimen, tәjik, ózbek jigitteri kóp boldy. «Músylman batalion» da osydan shyqty.
Aughan halqy – jauynger halyq jәne shyn jauynger ekenindi tanyta, moyyndata bilsen, jau bolsang da seni syilaydy, qadirleydi. Jalpy, «Qara mayordy» Aughannyng әskery ortasy belgili bir dәrejede biyik baghalaydy. Áriyne, onyng sebebi bireu-aq. Búlar «Qara mayordy» qazaq bolghany ýshin, ne bolmasa «músylman balasy ghoy…» dep ish tartpaydy. Olar «Qara mayordy» óz isining bilgiri, óz isining sheberi dep tanidy. Soghys ónerin jetik mengergen, әskery amal-tәsilderdi orayymen әri útymdy týrde qoldana biletin batalion komandiyrinin, yaghny «Qara mayordyn» atyn úmytpaytyny da sodan.
– Keyde salystyru jasaymyn, – dedi U.Panshery shay ýstinde Ruha ózenine oilana qarap otyryp, – Sovet әskerining jauyzdyghy tәlipterding jauyzdyghynyng janynda jip ese almay qaldy. Tәlipter pansherlik әielderge «Ózing ait, ong kózindi oyayyn ba, joq sol kózindi oiyp alayyn ba?» degen ghoy. Bayghús әielder qarsylyq bildirse, eki kózin birdey oiyp alghan. Tәlipterding jauyzdyghyn biletin әielder olar әlgi súraqty qoyghan kezde, amal joq, «ong kózimdi oiyp al» ne bolmasa «sol kózimdi oiyp al» deuge kóshedi. Áytpese, eki kózden birdey aiyrylady… Qaysybirin aitayyn, myna Ruha ózeni talay ret qan bolyp aqty ghoy…
Kezinde maydannyng eki basynda andysyp, shabysqan jigitting býgingi әngimelerinen keyin halyqty qayghy men qasiretke bóktirgen súm soghystyng әli kýnge deyin toqtamay kele jatqandyghyn ishtey oilap, otyryp qaldym.
Baqytbek SMAGhÚL,
Parlament Mәjilisining deputaty,
Aughan soghysy ardagerleri
úiymdarynyng «Qazaqstan ardagerleri»
qauymdastyghynyng tóraghasy.
_________________________
AYNALGhAN ATY ANYZGhA
Bәrin de kórgen azaptyn,
Keler dep alda ghajap kýn.
Aynalghan aty anyzgha,
«Qara mayory» qazaqtyn.
Jasyryp ishke nalasyn,
Ýndemey ketip barasyn.
Týsinde kýnde kóresin,
Aughannyng qandy dalasyn.
Óksik bar, múng bar basynda,
Úqsaysyng keyde jasyngha.
Izdering jatyr әli kýn,
Pansherding tau men tasynda.
Áskery shen men mandattar,
Lapyldap janyp qaldy ottar…
Sozady qolyn qinalyp,
Óle almay jatqan soldattar.
Ótkendi oilap qamyghyp,
Oylardan bir sәt arylyp.
Túrasyng atyp ornynnan,
Janartau qúsap jarylyp.
Kelse de elge azat kýn,
Kelse de elge ghajap kýn,
Otanyn qorghap jýr әli,
«Qara mayory» qazaqtyn.
Abai.kz