A Sh Y Q   H A T

Qadirli Núrsúltan Ábishúly!

Biz, respublikamyzdaghy belgili qoghamdyq úiymdar men sayasy partiyalardyn, merzimdi basylym basshylarynyn, ziyaly qauym ókilderinin  úiymdastyruymen ótken "Memlekettik tildi qoldau" aksiyasyna qatysushylar, qazaq tilining Memlekettik til mәrtebesin alghanyna 20 jyl tolsa da onyng býgingi syn kótermes jaghdayyna qatty alandaushylyq bildiremiz. Óziniz bilesiz, 1989 jyly qyrkýiektegi Jogharghy Kenesting otyrysynda «Tilder turaly» zang talqylanyp, orys, qazaq tilderine qatar Memlekettik mәrtebe berilip ketkende, tipti búghan quanyshtylar dýrkiretip qol soghyp qoyghannan keyin, búl sheshimmen kelispeytin  bir deputattyng bastamasymen, Sizding tikeley qoldauynyzben zang qayta qaralyp qazaq tili jeke dara memlekettik mәrtebe alghany belgili. Ókinishtisi -ótken 20 jylda Memlekettik til ózining zanda kórsetilgendey dara qúzyryn qalyptastyra almady.  Qazaqstan halqyn biriktiretin, olardyng basyn qosatyn negizgi faktorgha ainalmady. Túnghysh «Tilder turaly» zang Tәuelsizdikting elen-alanynda qabyldanghandyqtan, ol býgingi Bostan Qazaqstannyng talaptaryn óteuden qaldy. Sondyqtan osy jyldar bederinde qoghamdyq úiymdar, jeke til janashyrlary dýrkin-dýrkin mәsele kóterse de әli kýnge deyin Memlekettik til turaly zang qabyldanghan joq. Sonymen qatar, biylikke qoyghan ózge talap-tilekterimiz de oryndalar emes.

A Sh Y Q   H A T

Qadirli Núrsúltan Ábishúly!

Biz, respublikamyzdaghy belgili qoghamdyq úiymdar men sayasy partiyalardyn, merzimdi basylym basshylarynyn, ziyaly qauym ókilderinin  úiymdastyruymen ótken "Memlekettik tildi qoldau" aksiyasyna qatysushylar, qazaq tilining Memlekettik til mәrtebesin alghanyna 20 jyl tolsa da onyng býgingi syn kótermes jaghdayyna qatty alandaushylyq bildiremiz. Óziniz bilesiz, 1989 jyly qyrkýiektegi Jogharghy Kenesting otyrysynda «Tilder turaly» zang talqylanyp, orys, qazaq tilderine qatar Memlekettik mәrtebe berilip ketkende, tipti búghan quanyshtylar dýrkiretip qol soghyp qoyghannan keyin, búl sheshimmen kelispeytin  bir deputattyng bastamasymen, Sizding tikeley qoldauynyzben zang qayta qaralyp qazaq tili jeke dara memlekettik mәrtebe alghany belgili. Ókinishtisi -ótken 20 jylda Memlekettik til ózining zanda kórsetilgendey dara qúzyryn qalyptastyra almady.  Qazaqstan halqyn biriktiretin, olardyng basyn qosatyn negizgi faktorgha ainalmady. Túnghysh «Tilder turaly» zang Tәuelsizdikting elen-alanynda qabyldanghandyqtan, ol býgingi Bostan Qazaqstannyng talaptaryn óteuden qaldy. Sondyqtan osy jyldar bederinde qoghamdyq úiymdar, jeke til janashyrlary dýrkin-dýrkin mәsele kóterse de әli kýnge deyin Memlekettik til turaly zang qabyldanghan joq. Sonymen qatar, biylikke qoyghan ózge talap-tilekterimiz de oryndalar emes.

«Núr Otan» partiyasynyng kezekten tys ótken HII siezinen keyin Ýkimetting jәne «Núr Otan» partiyasynyng basshylyghymen, oblystar men audandardyn, Almaty jәne Astana qalalarynyng әkimderimen ótkizgen keneytilgen mәjiliste «qazaq últynyng problemasyn birden sheshuge bolmaydy, bizding elde basqa da últtar bar emes pe» degen eskertuiniz  memlekettik tilge degen kózqaras salqyndyghyn qaytadan qalyptastyrdy. Tildi damytugha onsyz da qúlyqsyz, sol jiyngha qatysqan keybir basshylar óz oblystary men audandaryna qaytqanda, arnayy jinalys ótkizip, qazaq tiline nazar audara bermeuge shaqyrghan. Búl әriyne, asyra silteushilik, búrmalaushylyq. Tym «qazaqylanyp» ketkendikteri ýshin syngha úshyraghan әkim-qaralar sodan keyin-aq aldymen Qazaqstanda túratyn ózge etnostyq toptardyng kónilin tabudy jazylmaghan zangha ainaldyrdy. Sonyng saldarynan biraz uaqyt sayabyrsyp qalghan, negizgi bastauyn amerikandyq últtan alatyn Qazaqstandaghy qazaq últy men etnikalyq toptardy tikeley joygha alyp baratyn «qazaqstandyq últ», memlekettik tildi ýshting biri etip әlsiretuge, orys tilin de memlekettik til retinde zandastyrugha baghyttalghan, qiytúrqy sayasat negizinde ómirge kelgen «ýshtúghyrly til» iydeyalary taghy da algha shyqty. Biz respublikamyzdy meken etetin barlyq últ ókilderi tilderinin, salt-sanasynyng órkendeuin qoldaymyz. Ol baylamymyz eshqashan ózgermeydi. Biz býgin qazaq halqymen birge, sol últ ókilderining bәrine birdey ortaq Memlekettik til mýddesi tóniregindegi problemalargha ghana toqtalyp otyrmyz.

Juyrda Ýkimet is-qaghazdaryn memlekettik tilge kóshirudi 10 payyzgha azaytty. Búl túrghydaghy Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining 2009-2011 jyldargha arnalghan strategiyalyq josparyna ózgertuler men tolyqtyrular engizu turaly qaulysynda «memlekettik organdarda memlekettik tildegi is-qaghazdarynyng jalpy qújat ainalymyndaghy ýles salmaghy «70» emes, «60» bolyp ózgertilsin» delingen. Búl qazaq tilining qoldanylu ayasy 70 payyzdan 60 payyzgha deyin tarylyp otyr degen sóz. Múnyng bәri Sizding «qazaq tilin damytamyn degender jeke qarajatyn júmsaudy qolgha alsyn» degen oiynyzdan bastau alyp jatqandyghy kýmәnsiz. Eger memlekettik til mәselesi, Siz aitqanday,  jeke adamdar qarajaty arqyly sheshiletin bolsa, onyng memlekettik mәrtebesi qayda qalady? Onda biylik kimning múnyn múndap, kimning joghyn joqtamaq.

"Memlekettik tildi qoldau" aksiyasyna qatysushylar osyghan deyin san mәrte  kóterilgen, biraq esh sheshimin tappaghan tómendegidey úsynystar men talaptardy aldynyzgha qayta qoyady:

1. Qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin alghanyna 20 jyl tolsa da, әli kýnge deyin memlekettik til turaly arnayy zang joq. Memlekettik tilge degen múnday nemqúraydylyqty bizden ózge birde-bir órkeniyetti elden kezdestire almaysyz. Sondyqtan Qazaqstan Parlamenti «Memlekettik til turaly» zandy tez arada qabyldauy tiyis;

2. Negizgi bastauyn «amerikandyq últtan alatyn Qazaqstandaghy qazaq últy men basqa da últ ókilderin tikeley joygha alyp baratyn "Qazaqstandyq últ" iydeyasyna tosqauyl qoyylsyn;

3. Memlekettik tildi ýshting biri etip әlsiretuge, orys tilin de memlekettik til retinde zandastyrugha baghyttalghan, qiytúrqy sayasat negizinde ómirge kelgen "Ýsh túghyrly til" úranynyng ornyna "Memlekettik tildi bilu - qazaqstandyq әrbir azamattyng mindeti. Al basqa tilderdi mengeruge shek qoyylmaydy" degen tújyrym úsynamyz;

4. Mәdeniyet jәne aqparat ministirligining qúramynda Til komiyteti qyzmet etip keledi. Turasyn aitsaq, ministrlik qúramyndaghy komiytetting qúzyry qordalanyp qalghan Memlekettik til problemalaryn sheshuge dәrmensiz.  Sondyqtan Memlekettik til agenttigin qúrudy úsynamyz;

5. Elimizdegi ýlken qalalar men eldi mekenderde týgeldey derlik alabajaq jarnamalardan ayaq alyp jýre almaysyz. Olar oryssha, aghylshynsha, tipti basqa tilderde kórinis tabady.  Qazaqshasy sauatsyz, saqau jarnamalardan kóz sýrinedi. Múnday mәnsizdikti jәne basqa da problemalardy  retteu ýshin Til inspeksiyasyn qúru qajet dep bilemiz;

6. Memleket basshylary men lauazymdy qyzmet iyeleri barlyq otandyq, sheteldik resmy kezdesulerde memlekettik tilde sóileuge mindettelip, respublika kólemindegi memlekettik is-sharalar memlekettik tilde jýrgizilsin. Memlekettik tildi bilmeytinder ilespe audarma qyzmetin paydalanatyn bolsyn. Memlekettik tildi moyyndamaytyndar, ony oqyp, ýirenuge tyryspaytyndar memlekettik qyzmetke alynbasyn;

7. Memlekettik tildi damytudyng innovasiyalyq-tehnologiyalyq ortalyghyn qúru jәne qoldanbaly tilmen ainalysatyn arnayy institut ashu  da asa qajetti is. Sebebi, HHI ghasyrda qazaq tilin ghylym-bilimnin, ekonomikanyn, bank jýiesinin, salyq salasynyng (t.b.) tól tiline ainaldyru kezek kýttirmeytin mәsele. A.Baytúrsynúly atyndaghy institut teoriyalyq irgeli ghylymmen ainalysudan asa almay otyr. Memlekettik tildi barlyq salagha bir jýiemen endiru ýshin onymen arnayy institut ainalyspay bolmaydy;

8. Tәuelsiz el atanghanymyzgha 18 jyl tolsa da, memlekettik tilde 24 saghat habar taratatyn bir telearnanyng bolmauy eldigimizge syn. Tipti keybir telearnalardaghy qazaq tilindegi habarlardyng kóbi týn jarymyna qaray ysyrylghan, nemese audarma úzyn-sonar kinofilimder arqyly qazaq tiline bólingen uaqyt esebinen tolyqtyrylghan. Búl salada da egemendi memleketting ruhyna say jana kózqaras, jana ózgeris qajet;

9. Qazaqstannyng aqparat kenistigin Reseyding búqaralyq aqparat qúraldary on-on bes ese basymdyqpen jaulap alghan. «Osy biz Qazaqstanda túramyz ba, nemese Resey Federasiyasynyng qaramaghyna enip kettik pe?» degen súraq tuady.  Halyqqa anda-sanda eldegi shyndyqty aityp túratyn «31 - telearna» da Resey alpauytyna satylyp, egemendi aqparattyq tәuelsizdigimizge eleuli dengeyde kólenke týsirdi. Endi Qazaqstangha kelip taraytyn myndaghan Resey basylymdaryna qosylyp, búl arna da Resey iydeologiyasyn algha tarta bastady. Aqparattyq ekspansiyanyng saldarynan memlekettik til órisi kýrt qúldyrady. Sondyqtan Qazaqstannyng aqparat kenistigin basqa elderding iydeologiyasyn nasihattau maqsatynda paydalanugha jol berilmesin;

10. Preziydent myrza, til salasyndaghy tartys tym úzaqqa sozyldy. Qazir Memlekettik tildi damytu, damytpau, qazaq últyn saqtap qalugha tyrysu ne tyryspau bir-aq adamnyn, negizinen ózinizding ghana qolynyzda túr. Eger Siz tanerteng tapsyrma berseniz, týs qayta barlyq oblystyng әkimderi, barlyq ministrler, audan, mekeme basshylary iske kirisedi. Elding búghan kózi anyq jetti. Sondyqtan da biz kóterip otyrghan mәselening dúrys sheshim tabuy tikeley ózinizge ghana baylanysty.

«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna qatysushy qoghamdyq úiymdar men sayasy partiyalar eldegi tildik ahualdy ýnemi nazarda ústaytyndyghyn,  eger jogharydaghy talaptar oryndalmaghan jaghdayda býkil respublika kóleminde basqa da sayasy mәselelermen úshtasqan  birlesken is-sharalar ótkizetinin, qashan әdiletti sheshimge qol jetkizbeyinshe búl ruhany kýresti toqtatpaytynyn mәlimdeydi.

(Ashyq hat elimizding belgili qoghamdyq úiymdary men sayasy partiyalarynyn, merzimdi basylym basshylary men ziyaly qauym ókilderining jәne student-jastarymyzdyng qatysuymen Respublika sarayynda «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasynda birauyzdan qabyldandy).

Almaty qalasy,

20  qyrkýiek, 2009 jyl

«Abay-aqparat».