Keler aidyng 5 kýni últymyzdyng maqtanyshy Álihan Bókeyhannyng tughan kýni. Sizderding nazarlarynyzgha úsynylyp otyrghan maqalada últ kóshbasshysynyng Sankt-Peterburgtegi Orman sharuashylyghy institutyn tәmamdaghannan keyingi kezendi songhy saparymyz barysynda qol jetkizgen múraghat qújattaryna sýiene otyryp, әngimelep bersek deymiz. Búl qújattardyng barlyghy qazir janadan salynghan Sankt-Peterburg qalasyndaghy Resey últtyq múraghatynda saqtalyp qalypty (387-qor. 24 b. 1307-is). Atalghan qúndy qújattarmen búryn-sondy tanysqan qazaq oqyrmandary turaly mәlimet joq eken.

1895 jylghy 15 mausymda bastalghan Orman departamenti 1-bólimining №100 isi «Delo uchenogo lesovoda Bukeyhanova» degen papkada saqtalghan.

1-bette Resey Jer qatynastary jәne memlekettik mýlik ministrligine qarasty Aqmola, Semey jәne Jetisu oblystarynyng memlekettik mýlik basqarmasynyng (Omby qalasy) 5 mausymda jazylghan №2018 qatynas qaghazy tigilgen. Onda bylay dep jazylghan:

«Orman departamentine. Ghalym ormantanushy Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanovtyng Omby Memlekettik Mýlik Basqarmasyna tómengi orman mektebine oqytushy lauazymyna taghayyndau, qyzmetke alu turaly súranysy. Aqmola oblysynyng әskery gubernatoryna Bókeyhanovty súranyp otyrghan qyzmetke bekitu turaly mәlimdeme Departamentke telegraf arqyly jiberiledi».

Keler aidyng 5 kýni últymyzdyng maqtanyshy Álihan Bókeyhannyng tughan kýni. Sizderding nazarlarynyzgha úsynylyp otyrghan maqalada últ kóshbasshysynyng Sankt-Peterburgtegi Orman sharuashylyghy institutyn tәmamdaghannan keyingi kezendi songhy saparymyz barysynda qol jetkizgen múraghat qújattaryna sýiene otyryp, әngimelep bersek deymiz. Búl qújattardyng barlyghy qazir janadan salynghan Sankt-Peterburg qalasyndaghy Resey últtyq múraghatynda saqtalyp qalypty (387-qor. 24 b. 1307-is). Atalghan qúndy qújattarmen búryn-sondy tanysqan qazaq oqyrmandary turaly mәlimet joq eken.

1895 jylghy 15 mausymda bastalghan Orman departamenti 1-bólimining №100 isi «Delo uchenogo lesovoda Bukeyhanova» degen papkada saqtalghan.

1-bette Resey Jer qatynastary jәne memlekettik mýlik ministrligine qarasty Aqmola, Semey jәne Jetisu oblystarynyng memlekettik mýlik basqarmasynyng (Omby qalasy) 5 mausymda jazylghan №2018 qatynas qaghazy tigilgen. Onda bylay dep jazylghan:

«Orman departamentine. Ghalym ormantanushy Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanovtyng Omby Memlekettik Mýlik Basqarmasyna tómengi orman mektebine oqytushy lauazymyna taghayyndau, qyzmetke alu turaly súranysy. Aqmola oblysynyng әskery gubernatoryna Bókeyhanovty súranyp otyrghan qyzmetke bekitu turaly mәlimdeme Departamentke telegraf arqyly jiberiledi».

2-bette Álekenning óz qolymen toltyrylghan súranysy bar:

«Orman departamentine

Ghalym ormantanushy Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanovtan

Sankt-Peterburg Orman sharuashylyghy institutyn 1894 jyly bitirip, sol saladaghy vedomstvagha qyzmetke túru niyetimen, Orman departamentinen meni Ormanshylar korpusyna tirkep, Omby Memlekettik Mýlikter Basqarmasy janynan qaytadan ashylyp jatqan orman mektebine, oqytushy lauazymyna taghayyndaudy súraymyn.

Mening qújattarym Memlekettik Jer Mýlikteri Departamentinde jatyr, ony osy jyldyng 28 aqpanynda jogharyda atalghan partiyalardyng birine qyzmetke alu turaly súranys jasay otyryp joldaghan bolatynmyn».

3-bette Sankt-Peterburg Orman institutynyng attestaty tigilgen. Onda:

«Attestat Sankt-Peterburg Orman instituty Kenesinen, súltan Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanovqa berilgen, dini – músylman, 1870 jyly tughan,  Omby Tehnikalyq uchiliyshesinde tәrbiyelengen, 1890 jyly Instituttyng tyndaushysy retinde qabyldanyp, ghylymnyng tolyq kursynan ótip, instituttyng barlyq pәnderi boyynsha synaqqa shydap, tómendegidey ýlgerim kórsetti:

Botanika – 5 (óte jaqsy),

Dendrologiya – 4 (jaqsy),

Zoologiya – 5 (óte jaqsy),

 Miynerologiya jәne Geognoziya – 5 (óte jaqsy),

Himiya – 5 (óte jaqsy),

Pochvovedenie (Topyraqtanu) – 5 (óte jaqsy),

Fizika – 5 (óte jaqsy),

Meteorologiya – 4 (jaqsy),

Matematika – 5 (óte jaqsy),

Geodeziya – 4 (jaqsy),

Sayasy ekonomiya – 5 (óte jaqsy),

Statistika – 3 (qanaghattanarlyq),

Jalpy zantanu – 5 (óte jaqsy),

Polisiya qúqyghy – 5 (óte jaqsy),

Orman jәne jerdi mejeleu zandary – 4 (jaqsy),

Ormantanu – 3 (qanaghattanarlyq),

Orman taksasiyasy jәne ormandy baghalau – 3 (qanaghattanarlyq),

Ormandy ornalastyru – 5 (óte jaqsy),

Orman Injenerlik óneri – 5 (óte jaqsy),

Orman tehnologiyasy – 3 (qanaghattanarlyq),

Nemis tili – 3 (qanaghattanarlyq).

1880 jyly 15 sәuirde bekitilgen Sankt-Peterburg Orman instituty turaly Erejening negizinde, 1894 jyly 12 qyrkýiekte ótken Institut Kenesinin  otyrysynda Álihan Bókeyhanovqa, Resey uniyversiytetteri studentterine qatysty qúqyqtar men artyqshylyqtarmen qosa, ekinshi dәrejeli ghalym ormanshy ataghy berildi» - dep jazylghan.

Attestatqa Institut diyrektory, onyng kómekshisi, hatshysy qol qoyyp, móri basylghan.

4-bette «Qúpiyalyq» belgisimen Jer qatynastary jәne Memlekettik mýlik ministrligine qarasty Orman departamentining Á.Bókeyhanovty qyzmetke ornalastyru turaly Polisiya departamentine joldaghan qatynas qaghazy tirkelgen. 5-bette sol hatqa Polisiya departamentining bergen jauaby keltirilgen. Onda atalghan departament tarapynan  Álihan Bókeyhanovtyng orman vedomostvosy boyynsha memlekettik qyzmetke ornalasuyna kedergi bolmaytyndyghy, qarsylyq joghy jóninde mәlim etilgen.

6-7 betterde aqyrynda Álekenning jogharyda atalghan qyzmetke taghayyndalghany jónindegi búiryq berilgen. Búiryq 1895 jyldyng 17 shildesinde shyqqan.

Odan keyingi betterde Ormanshylar korpusy boyynsha búiryqtar, Á.Bókeyhanov enbek etken jyldarghy attestasiyalardyng qorytyndylary berilgen. Sol attestasiya qorytyndylary boyynsha Á.Bókeyhanovtyng qyzmet dәrejesi de ósip otyrghan. Mәselen, 1-dәrejeli aksesssor, t.s.s.

Eng songhy bette ghalym ormanshy Álihan Bókeyhanovtyng taghy bir súranysy keltirilgen. 1915 jyldyng 4 qantarynda joldanghan qatynas qaghazda bylay dep jazylghan:

«Orman departamentinen meni Don jer bankine jeke orman qyzmetine jiberudi súraymyn. Qazirgi kezde osynda qyzmet etemin, bankke Samara, Simbirsk, Qazan, Ufa jәne Orynbor guberniyalary boyynsha kepilge qoyylghan ormandy jerlerdi baghalaumen ainalysamyn. Mening qyzmetime qatysty shygharylghan sheshim jóninde habardar etudi ótinemin, túrghylyqty jerim: Samara qalasy, Qazan kóshesi, №30-ýi».

Bir aita keterligi, múraghat materialdary arasynda Álekenning fotosuretteri joq. Esesine diplomynyng týpnúsqasy bar. Barlyq derlik múraghat qújattaryndaghy mәlimetter Á.Bókeyhanovtyng sauaty zor, qabileti qarymdy maman-qyzmetshi ekendigin aighaqtaydy. Taygha tanba basqanday qoltanbasynyng ózi kóp nәrseden habar bergendey. Bir salada úzaq jyldar boyy taban audarmay enbek etken Álekeng jat jerde, ýlken qyzmette jýrse de, ózining tughan jerin, atamekenin bir de bir esten shygharmaghan. Ýnemi at izin salyp, eldin, jerding jaghdayymen jaqyn tanysyp otyrghan. Olardyng túrmys-tirshiligindegi kem-ketik, joq-jitikke jany auyryp, halqynyng ózge moyny ozyq eldermen jyldam tenelip, qatargha qosyluyna kýsh salghan.

Álekeng jayyndaghy maqalanyng qorytyndysyn onyng inisi Smaqan tórening estelikterimen, (aytushynyng stiylin, sóileu mәnerin saqtay otyryp) ayaqtaghandy jón kórip otyrmyz...

* * *

... Birde Álekeng oqu oqyp, elge kep jýrgeninde jýz qaraly qoy aidaghan adamgha jolyghady:

- Búl kimning qoyy? – dep súraydy.

Qoyshy aitady:

- Tóreniki.

- Tóreng kim?

- Koste.

- O qayda?

- Áne keledi.

Kelse strajnik Koste púshyq – Qarqaralynyng kazak orysy.

• Sen kimsin?
• Men Kostya.
• Qaydan kelesin?
• Shetten – kәrsón-kerney, shúbyrtpalydan...
• Qoy kimdiki?
• Meniki.
• Qaydan aldyn?
• Elden.
• Ne dep aldyn?

Ýndemeydi. Kostege dýreni soghyp, qoydy alyp qoya bergen. Múny Dayyr tóre estip, әkesi Myqandy shaqyrtyp alyp: «Balandy qoyghyz» - depti.

* * *

1895 jyly Toqyrauyn bolysynda Nikolaydyng «býkteme» degen saylauy ótedi. Bir starshyn eki jýz ýy bolsa, bir jaghy toqsan toghyz bolsa, bir jaghy jýz bolsa, toqsan toghyz ýige týk joq. Jýz bir ýy tórt elubasy saylap alady. Sonda baylar elubasy bolady. Ábjan Ospan balasy kedey adam, elubasylyqqa «saylamaymyz» degende, Álihan kýsh salyp, jazyp jibergen – elubasy boldy.

Bólkembay boldy bolysy, Ahmetjan Abdyrbay, bir auyldan by edi. Berekenning belgisiz elubasy shyqty tóreden, azghantay ghana ýy edi.

Kerey Ábjandy qoyghan Álihan. Ádil sharighat bolghanda kóp jaghyna jýie edi degen saylauda qazaqtyng jiyn tobynda osynday kedeydi saylady, myna Myqannyng balasy depti qazaqtar.

* * *

1898 jyly jút bolyp, el jútap, Álekeng Ombydan kelip, jútaghan elge Núra eli Qushoqy tabyn degen elge siyr әpergen jәrmenkeden. Jútaghan elge qyryq búzauly siyr әpergen. Qayta tóleusiz boldy, sodan maldanghan adamdar da boldy.

* * *

1896-nshy jyly býkilreseylik sanaq júmysyna qatysyp, qazaq jerin tegis aralap shyqqan. Búdan keyin de qazaq jerine shyqqan birneshe ekspedisiyagha qatysqan.

Eng songhy qatysqan ekspedisiyasy professor Rudenko basqaryp, Aday jerinde bolghan ekspedisiya edi, búl ekspedisiya materialy jeke kitap bolyp basylghan. Sol kitapta Álekenning da maqalasy bar.

1905 jylghy revolusiya kezinde patsha ókimeti «ókimetke qauipti adam» dep abaqtygha japqan...

Abaqtydan shyqqannan keyin Semeyge kelip, biraz uaqyt osy qalada túrady. Bir kýni Qarqaraly  oyazynyng bastyghy Kinnispen kezdesip qalady, sonda Kinnis keketip:

• Patshany qúlatamyn dep sharshaghan bolarsyz?! Demalyp jýrgen bolarsyz?! - dep әjualap sóilegende, Áleken:
• Qazaq halqynyng bir maqaly bar: « Er – tughan jerine, it – toyghan jerine» deydi. Mening jauabym osy! – degen eken. Sonda fon Kinnisting әieli kýieuine:
• Saghan keregi osy edi. Álihan Núrmúhamedovich ózining tughan jeri ýshin zardap kórgenin týsinbegensin, - dep kýieuin odan әri sóiletpey, sýirelep jýrip ketipti.

* * *

Álekeng «oqydym»  dep basyna payda qylmaghan, mal jimaghan, ýy salmaghan, ýy tigip, bie baylap, qymyz iship, qazaqsha dәuren sýrmegen. «Qazaghym, elim!» - dep ketken. Para almaghan, qazaqtyng elin, jerin aralap kórgen. Ómirin «qazaqty el qylamyn» dep sarp etken.

Álekeng bayshyl adam emes, jannyng bәrin birdey kóredi. Eshkimnen esh nәrse alayyn demeydi, para almaydy. Qazaqtyng qamyn jegen esil er, tileui qabyl bolmay, armanda ketti. Esengeldi, Sarjan, Kenesary, Nauryzbay bauyrlarynday jazyqsyz jaza shekti!­

Núrlan DULATBEKOV,

zang ghylymdarynyng doktory,

QR ÚGhA korrespondent-mýshesi

Abai.kz