Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3649 0 pikir 19 Aqpan, 2014 saghat 10:31

Myrzan Kenjebay. Kiyimde - kórgensizdik, ónerde - óresizdik

Últtyq kiyim degenimiz – ýlken sayasy manyzdy faktor.   Mysaly, kórshiles Ózbekstan, Týrkimenstan, Tәjikstanda anau Daghystan jәne  basqa kavkazdyq últtar óz  elinde, Tashkent, Astana, Ashhabad siyaqty ortalyq shaharlarynda kóshede kempir-shal týgil qyz-jigitter últtyq kiyimin  kiyip jýredi. Kishkentay sәbiyleri de solay. Ol memleketter sol ýshin ashtan qatyp, kóshten qalyp  jatqan joq.  Qayta olargha barghan  adam  mynau tek ózbektin, mynau tek tәjiktin, mynau tek týrkimennin  memleketi  eken-au dep әr adymyn ashqan sayyn  amalsyz esine  týsirip túrady.  Al qazekemder she? Bizding qyz-jigitterimiz ben sәbiylerimiz túrmaq aqsaqaldarymyz «Qazaqstan bәrimizdin  ortaq ýiimiz» dep  kósemsiydi.

Últtyq kiyim degenimiz – ýlken sayasy manyzdy faktor.   Mysaly, kórshiles Ózbekstan, Týrkimenstan, Tәjikstanda anau Daghystan jәne  basqa kavkazdyq últtar óz  elinde, Tashkent, Astana, Ashhabad siyaqty ortalyq shaharlarynda kóshede kempir-shal týgil qyz-jigitter últtyq kiyimin  kiyip jýredi. Kishkentay sәbiyleri de solay. Ol memleketter sol ýshin ashtan qatyp, kóshten qalyp  jatqan joq.  Qayta olargha barghan  adam  mynau tek ózbektin, mynau tek tәjiktin, mynau tek týrkimennin  memleketi  eken-au dep әr adymyn ashqan sayyn  amalsyz esine  týsirip túrady.  Al qazekemder she? Bizding qyz-jigitterimiz ben sәbiylerimiz túrmaq aqsaqaldarymyz «Qazaqstan bәrimizdin  ortaq ýiimiz» dep  kósemsiydi.

Birneshe ghasyr aghylshynnyng otary bolghan Ýndistan, yaghni, ýndiler qansha ash-jalanash qalsa da ýstinen últtyq kiyimin tastaghan joq. Óitkeni, olardyng Elbasy da ýstinen últtyq kiyimin tastamaydy. Qay últtyng da últtyq namysqoylyghy, últtyq ar-ojdanyn, qysqasy eng әueli ózimnin  últtyq bet-beynemdi saqtayyn degen sanalylyghy da, nemese  kerisinshe kóringenning kónilin tabamyn dep anaghan da,  mynaghan da jәreukelenetin jetesizdigi sol últty, sol eldi basqaryp  otyrghan basshylardyng namysqoylyghy men namyssyzdyghyna,  yaghni, sanaly, sanasyzdyghyna baylanysty. Búl әldeqashan dәleldengen. Búndayda býkil qazaqty eliktegish  dep kinәlau da keybir súrqiyalardyng oidan shygharghan bәleqorlyghy. Mysaly, osy Ýndistan tәuelsizdik alghan  kýnnen  bastap  eldin   basshysy Mahatma Gandy elge Europadan, Amerikadan azyq-týlik әkeluge tyiym saldy. Ashtan qyrylsaq ta solardyng taghamymen bazarlarymyzdy, dýkenderimizdi haramdamaymyz dep mәlimdedi. Tek qana Mahatma Gandiy  emes, Djavaharlal Neru, Lal  Bahadur Shastry de barghan jerinde últtyq kiyimin tastaghan emes. Qazaqtyng parlamenttegi deputat qatyndary omyrauynyng teng jartysyn ashyp jýrse, býkil Ýndistangha patshayym bolghan Indira Gandy nebir alpauyt memleketterding ókilderimen kezdesuge de sariyin kiymey barmaytyn.  Qarashy halyq qashanda ýkimet pen ókimet basyndaghylardyng sayasatynyng jeteginde jýretini ras. Keshegi Kenes zamanynda  Ózbekstandy, Týrkimenstan, Tәjikstandy basqarghandar  últym dese jýregin suyryp beruge dayar azamattar edi. Olar sol kezding ózinde-aq  qoldan kelgenshe últtyq respublika jasaugha tyrysty. Sonyng bir ghana nәtiyjesi mynau: sol kezde Tashkenttegi, Ashhabadtaghy, Dushanbedegi  joghary oqu oryndarynyng shәkirt  jigitteri men boyjetkenderi auditoriyada ala taqiyasy men basoramalyn sheshpey otyratyn edi. Al búl kezde Qazaqstan basshylary eldegi qazaq mektepterin japtyryp, ata-anasynyng beyitining basynda qúran oqyghan qazaqtardy  partiya mýsheliginen shygharyp, qyzmetinen aiyrumen ainalysty. Sol zamanda beyitting basynda qúran oqu  kezinde jalanbas otyrghandargha marqúm, belgili  rejisser, akter Asqar Toqpanov aiqay salyp, qatty  úrysqanyn kórgender bar. Qazir «Núr Otan» partiyasynda dәl sol kisi siyaqty últtyq namysty oyatar bir aqsaqal joqtyghyn oilasang ishindi it tyrnaghanday bolasyn. Biraq o dýniyelik bolghan músylmannyng betin ashyp qoyyp, qaryna  qyzyl shýberek baylaghan  jalanbas shaldardyng «qúrmetti qarauyl» bolyp túrghanyn talay kórdik. Qazir olar qaryna jasyl shýberek baylap, jalanbas túratyn boldy. Al Jazushylar Odaghynan kelgender óleng oqidy. O zamanda bú zaman ólgen adamdy óleng oqyp jerleudi «órkeniyetti» qazaqtar «oylap tapty». Qazir qazaqtyng tilin, salt-dәstýrin saqtayyq deseng «terrorist», «islamist», «jihadshy» atanyp 7-8 jyldy «arqalap» ketuing  mýmkin. Óitpese, qazaqtar «órkeniyetti» últ ataghyn ala almay qalady. Osydan  birer jyl búryn Manghystau oblysyndaghy  bir audannyng basshysy qoghamdyq oryndargha,  qyzmetke әiel jynystylardyng omyrauyn ashyp,  sanyn jarqyratyp short kiyip  keluine tyiym  salyp edi. Áueli orys gazetteri shu kóterip, oghan oryssha jazatyn qazaqtar qosylyp, әlgi basshyny talap tastady. Bir memlekettin  basshysyn, onyng jýrgizip otyrghan sayasatyn maqtap-maqtap ony memleketimen qosa joyyp jiberuge bolady degendi oqyp edik. Sol aitqanday, bir últtyng adamdarynyng ýstine kez-kelgen basqa elding alabajaq kiyimin  kiygizip, ol ýshin dýkender men bazarlardy adamnyng repetin alatyn sol kiyimderge toltyru arqyly da sol últty sanasyz, namyssyz últqa ainaldyrugha bolady eken. Ony osy kýngi sonday kiyim kiygen qazaqtardan anyq angharugha bolady. IYә, últty da aman  saqtaudyn, basty joly onyng tilin  saqtau desek, búl orayda últtyq  kiyimning de alar orny erekshe.

Ótken jyly Fransiyada túratyn músylman  әielderining qoghamdyq oryndargha úzan kóilegin kiyip,  basoramalyn tartyp baruyna  tyiym salyndy. Qazaq basshylary  oryssha sóilep, oryssha iship-jep, orysqa tabynyp bolyp,  endi fransuzgha ainalghaly jýr me kim bilsin,  basyna oramal tartqan qyzdargha «nemene, bәrin  birdey molda bolyp kettinder me?» dep úrysqanyn da kórdik. Eger solar әueli óz qazaghyn sýietin, qazaqy ata-ananyng tәrbiyesin kórgen basshylar bolsa qayta, mine, ata-baba dәstýrin qayta janghyrtatyn, últtyq tәrbiyeni ýlgi etetin bolashaq analar osy qyzdar, solardan últtyq  dәstýrdi ýireninder der edi ghoy. Áyelding jalanbas jýrui islamda da, hristian, buddada da kýnәharlyq, keyde Qúdaygha qarsylyq bolyp esepteletinin sol nadan qazaq basshylary bilmeytin de siyaqty. Joq, qazaq atqaminerleri onyng ornyna  aldyna shyqsang irkildegen emshegi men yshqyrlyghyna týsip túrghan jalanash qaryny, artynan qarasang may  qúiryqtyng tereng sayday  qarauytqan jyrmashy  kórinetin, bir qolynan «kola», bir qolynan temekisi týspeytin, sauna  men meymanhana jaghalaghan qyzdardy mәdeniyetti kóredi. Órkeniyettilerde sol qyzdar deydi. Óitkeni, ózderining mәdeniyetining jetken jeri sol, yaghni, europalyq jabayylar men tyrjalanashtar «mәdeniyeti». Olar «halyqaralyq mәdeniyet»  degenimiz –osynday europalyq mәdeniyet dep qazaqtyng basyn ainaldyrumen keledi. Qazir qazaqtar kýndiz-týni kórip otyrghan telearnalardaghy nebir jynshaqyrys siyaqty konsertter, sayqymazaq teleshoular, ótirik pikirtalastar, bas-ayaghy joq serialdar, balalargha arnalghan europalyq, amerikalyq mulitfilimder týgel qazaqty ne qazaq emes, ne músylman emes әldebir belgisiz mahlúqatqa ainaldyrugha arnalghan osy sayasat. Qazir qazaq últy ruhy sharshaghan últ. Ruh myqty bolu ýshin ol óz mәdeniyetinen, óz últtyq belgisining biri últtyq kiyiminen, últtyq taghamynan  ajyrap qalmauy kerek. Qazir qazaqtargha «órkeniyettilik»  mәdeniyettilik últtyq namystan bastalatynyn týsindiruge kirisuimiz kerek. Qazaq myqtap adasty býginde! Býite bersek, kóp úzamay týp-týgel mәngýrt últqa ainalamyz. Bizding shalaqazaqtar men atqaminerlerge keregi de sol. Býgingi qazaq basshylar osyny týsinbey otyr ma? Joq,  olar sony týsingendikten de  qazaqqa qarsy osynday budan, dýbәra mәdeniyetti әdeyi jýrgizip otyrghan siyaqty!

Al sayasattanushy, mәdeniyettanushy ghalym retinde qazaq telejurnalisterining qolynan týspeytin Ázimbay Ghaly qazaqtyng últtyq mәdeniyeti, mәdeniyet sayasaty turaly «Habardan» kórsetilgen pikirtalasta (27.10.2009) «Qamajay-dens» degen mәdeny «janalyqty» aityp qaryq qyldy. Sonda aitqany «Qamajay-denste» qazaqtyng kóp elementteri bar, kiyim de oilastyrylghan eken. Ánebir jyldary Shveysariyanyng bir múrajayynan qazaqtyng HÝII ghasyrdaghy kóne alashasyn kórip mәz bolyp edik. Endi býgingi  Qazaqstanda jýrip Ázimbaylar úiymdastyrghan «Qamajayda» «qazaqtyng elementteri bar eken, qazaq kiyimi de oilastyrylghan eken» dep quanu ghana qalghany ma?! Endeshe jetisken ekenbiz!

Biz mynaday qorytyndygha keldik: Asyly, bir últtyng oi-sanasyn әbden iritip-shiritip, últtyq namysynan aiyru ýshin ony últtyq kiyiminen aiyrudyng ózi-aq jetetin siyaqty.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5269