Internet-konferensiya: Qayrat Bodauhanúly (jauap)
Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy Qayrat Bodauhanúly onlayn konferensiya súraqtaryna barynsha jan-jaqty jauap beruge tyrysypty. Ásirese, kóshi-qon tóniregindegi týitkilderge airqysha toqtalghan eken. Aytalyq, «Memleket sayasaty, Elbasynyng sayasaty teris bolghan joq: mәsele sol sayasattyng qúqyqtyq jәne úiymdastyru, iske asyru tetigining jibergen orasan qateliginde. Aqyry, ol «jemqorlyqtyn», bitpes «daudyn» ordasy bolyp ketti. Al, Elbasyna, Ýkimetke tipten basqa aqparlar men «dәleldemeler» berilip otyrdy. Aqyry, oralman «kinәli» bolyp shygha keldi. Búl bizding qoghamdaghy ýlken indet. Kópke shashylghan topyraq eshuaqytta iyesin tappaydy. Demek, milliondaghan taghdyrdy «qylmysker, jalqau, qashqyn» dep bagha beru qoghamnyng qateligi me, sayasattyng ailasy ma? әlde biylikting ailasy ma? Ol aqyly bargha týsinikti!», - deydi ol.
Kósh taqyrybyndaghy súraqtargha oray:
Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy Qayrat Bodauhanúly onlayn konferensiya súraqtaryna barynsha jan-jaqty jauap beruge tyrysypty. Ásirese, kóshi-qon tóniregindegi týitkilderge airqysha toqtalghan eken. Aytalyq, «Memleket sayasaty, Elbasynyng sayasaty teris bolghan joq: mәsele sol sayasattyng qúqyqtyq jәne úiymdastyru, iske asyru tetigining jibergen orasan qateliginde. Aqyry, ol «jemqorlyqtyn», bitpes «daudyn» ordasy bolyp ketti. Al, Elbasyna, Ýkimetke tipten basqa aqparlar men «dәleldemeler» berilip otyrdy. Aqyry, oralman «kinәli» bolyp shygha keldi. Búl bizding qoghamdaghy ýlken indet. Kópke shashylghan topyraq eshuaqytta iyesin tappaydy. Demek, milliondaghan taghdyrdy «qylmysker, jalqau, qashqyn» dep bagha beru qoghamnyng qateligi me, sayasattyng ailasy ma? әlde biylikting ailasy ma? Ol aqyly bargha týsinikti!», - deydi ol.
Kósh taqyrybyndaghy súraqtargha oray:
Qazaq taghdyry yqlym zamannan «Kósh» degen úghymmen egiz! Qazaqqa Altaydan Atyraugha, Esilden Jayyqqa deyingi úlan baytaq aumaqty eshkim syigha tartqan joq. Alladan berilgen enshi dep aitsaq ta, enshini eshkim jay ala salmaydy. Oghan eng birinshi layyq is әreket, sheksiz jiger, ýlken maqsat ghana jetkizedi. Demek, qazaq halqynyng «Kóshinin» ózi osy baytaq dalanyng erkin iyesi ekendigin dәleldep, ony «nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen» qorghap, úrpaqtan úrpaqqa jetkizdi. Al, býgingi úrpaqtyng múraty osy amanatty qiyanattan qorghau! Jahandanu ýrdisi әlemdi shyr ainaldyryp bóliske salghan mynau ghasyrda «bilekting kýshi» emes, ruhany kýshtin, ishki dýniyenin, aqyl parasattyng talqygha salynyp jatqany belgili.
Al, tәuelsizdik jyldarynda elge oralghan million qazaq taghdyryna riza! Shettegi 5,0 mln. qazaqtyng da armany Qazaq elining tynyshtyghy men kók tuynyng mәngige jelbireui! Almas Ahmetbekúlynyng «...Talasqa týsse jan men tu, jan emes, maghan keregi – Kók tudyng jelbiregeni» dep jyrlauy әr qazaqtyn, әsirese Atamekennen jyraqtaghy әr qazaqtyng jýrek ýni dep esepteymin. Qazaq kóshining Zang boyynsha «uaqytsha» bolsyn toqtatyluy qazaq ýnin, asqaq ruhyn toqtatu emes. Qayta qazaqty onan әrmen jigerlendirip, namysyn oyatyp, oqighany әr qyrynan saralaugha mýmkindik berdi-au deymin.
- Nege Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaevtyng 1991 jyldaghy syrt elderdegi qazaqtargha joldaghan hatyndaghy: «...Sizdermen atamekende tabysatyn, emin-erkin qauyshatyn kýnge tezirek jeteyik... », – degen sózderi ótirik bolyp shyghyp, syrt elderdegi qazaqtar kerek bolmay qaldy?
– Mәsele, 20 jyl ishinde «Qazaqty әkelip jatyrmyz..» dep úrandatqan is-әreketting keng etek alyp nauqanshylyqqa ainaluy, al, aghayynnyng keyde «Men keldim» dep týsinbeushilikten orynsyz әure-sarsangha salynyp, ekiúshty kýy keshui biraz mәselelerdi qordalandyryp, qoghamdyq túrghyda әr týrli jansaq pikirlerding tuyndauyna, sonynan ony «sayasatqa» da ainaldyryp, bir qazaqty ekige bóluge deyin jaqyndaghany belgili. Biraq, myng ólip myng tirilgen qazaqtyng birligi odan bolyp ketpeydi. Demek, qazaqtyng kóshi eshuaqytta úranmen, jar salumen emes, oilastyrylghan ýlken sayasatpen, saliqaly is-әreketpen jýrgizilip kelgenin, onyng sayasy mәnin týsinbedik. Al, basqalar múny jaqsy paydalanyp, syna qagha bastady.... Biraq, qaytalap aitamyn, kósh toqtaghan joq, Tәuelsiz Qazaq Eli túrghanda qazaqtyng kelu, ketuine eshuaqytta tosqauyl bolmaq emes. Ol kýn artta qalghan.
- Kelgen aghayynnyng Qazaq qoghamyna qosqan ýlesin saralaugha eshkimning de aqyly, esebi jetpeydi. Kelgen әr qazaq – Qazaq elining sheksiz baylyghy. Al, halyqtyng baylyghy materialdyq túrghydan nemese belgili siframen ólshenbeydi. Sondyqtan, kelgen әr qazaqty ishinen enshilep alyp mynau múnshama ýles qosty dep jeke bagha beruding ózi jansaq pikir der edim. Bir ghana mysal, 1991 jyly 6 balasymen qonys audarghan qarapayym bir ghana otbasy 20 jylda 5 otbasy, 27 adam bolyp ósken. Bәri din aman, bilim alyp, enbek etip baqytty ghúmyr keshude. Yaghni, 4,5 ese ósken!
- Jergilikti qazaqtan ajyramayyq, bólektenbeyik dep kelgenderimizding paydasy bolghan joq. 20 jyl ótsede «ózbek», «qalpaq», «monghol» t.b. bolyp kele jatyrmyz. Elge oralghan qazaqtyng (oralmandardyn) mýddesin qorghau ýshin sayasy partiya jaratugha qalay qaraysyz?
- Jalpy shettegi qazaq jýregi, ishki dýniyesi bastapqyda erekshe tolqynyspen, basqa bir ekpinmen, elge, qazaq halqyna degen ýlken saghynyshpen shekara attaghan edi. Demek, osy kónildi eshbir boyau, býkpesiz taza niyetpen, tabighy minezben qabyldap alu – basty baghytta boluy kerek edi. Memleket sayasaty, Elbasynyng sayasaty teris bolghan joq: mәsele sol sayasattyng qúqyqtyq jәne úiymdastyru, iske asyru tetigining jibergen orasan qateliginde. Aqyry, ol «jemqorlyqtyn», bitpes «daudyn» ordasy bolyp ketti. Al, Elbasyna, Ýkimetke tipten basqa aqparlar men «dәleldemeler» berilip otyrdy. Aqyry, oralman «kinәli» bolyp shygha keldi. Búl bizding qoghamdaghy ýlken indet. Kópke shashylghan topyraq eshuaqytta iyesin tappaydy. Demek, milliondaghan taghdyrdy «qylmysker, jalqau, qashqyn» dep bagha beru qoghamnyng qateligi me, sayasattyng ailasy ma? Álde biylikting ailasy ma? Ol aqyly bargha týsinikti!
Al, Sizdi «ózbek», «monghol», «qalpaq» degenge arlanbanyz! Qayta ózinizding elge, Otangha degen jan dýniyenizdin, jýreginizding tazalyghyn saqtap, әlsizdik, sauatsyzdyq tanytqan aghayyngha janashyrlyq tanytynyz! Bilmegen u ishedi degen sóz bar!
– Qayreke! Memlekettik kósh-qon sayasatyna ýlken ýles qosqan eki adam bolsa, sonyng birisiz! Bireu bolsa sonyng ózisiz. Ol shyndyq. Kósh-qon sayasatyn arnayy zerttep ghylymy dәreje qorghadynyz. Sizding pikirinizdi kәnigi kәsiby maman, ghalym retinde, qayratker retinde bilgisim keledi,. Saualym:
1. Kósh-qon Doktrinasy, konsepsiyasy bar ma? Strategiyalyq basym baghyttary ne?
2. Kóshi-qon zanyn jetildiruding joldary qalay?
3. Ony jýzege asyrudyng tetikteri ne? Kezinde tikeley Preziydentke esep beretin qúzyry ýlken Agenttik bolsa degen pikiriniz әli kýshinde me?
4. Oralmandardy kólenkeli jaghynan kórsetetin tendensiyany qozdyrushy toptar, kýshter bar dep oilaysyz ba? Oralman degen elding erteni ýshin mýddeli "bolghanda ózi qazaq, babasy qazaq" eldikti ardaqtaytyn jandar men patriot qazaqtardyng arasyna ot jaghu әdeyi arandatatyn siyaqty. Erimbetov aitqanday "qazaqty jiliktep bittik, endi bútarlap mýsheleuge kóshtik" degen ashy pikiri qazaqtyng eldigi men birligine, arysy Preziydent kóterip otyrghan "Mәngi El" múratyna núqsan keltiretin siyaqty. Osy joldan arylu ýshin ne isteu kerek ekendigi Sizge jaqsy mәlim shyghar. Oiynyzben bólisesiz be?
- Kóshi-qon Doktrinasy joq, Konsepsiya bar! Ókinishtisi ol qaghaz betine týskenmen, tartpadan shyqpaghan studentting qarapayym referat júmysy dengeyinde qaldy desem eshkimning namysyna tiymes! Sebebi, shyndyq solay! Konsepsiya taza Reseyding tújyrymdamasynan ýzip, jaryp qotarylghan bos sózder! Jalpy Reseyden qotaru, soghan elikteu bizding indet! Shyn mәnisinde Reseyding ózinde Zandardyn, tújyrymdamalar men baghdarlamalardyng oryndaluy óte auyr, búl makulaturagha basylghan, kózboyaushylyghy basymyraq memleket! Sochy olimpiadasynyng ózi Reseyding jýzin әlemge aiday etip ashyp jatyr ghoy! Men keshe ghana qazaq radiosynan Ýkimet saghatynyng otyrysy turaly aqparat tyndadym, «KazAGRO» Últtyq kompaniyasynyng ókili biz maldyng jemin dayyndaugha baylanysty Reseyden maman әkelip júmysqa kiristik, endi jem arzandaydy, sosyn malymyz ósedi, demek eksportqa 60,0 myng tonna et shygharudy sheshemiz deydi. Mine, biz әr Baghdarlamany osylay iske asyramyz! Kezinde qabyldanghan Kóshi-qon Baghdarlamasy da osylay iske asqan. Yaghni, tәjiriybe dayyn. Esep qaghazben tapsyrylyp, qabyldanyp ketken.
Al, 1997 jyly qabyldanghan «Halyqtyng kóshi-qony» turaly QR Zanynda basty baghytta Basqaru, úiymdastyru jýiesin dúrys qúru belgilengen bolatyn. Agenttik qúrylghanmen, basqaru tetigi oiyngha ainalyp ketti. Kóshi-qon bir mәnsaptan bosaghan chinovnikke nemese kelesi mansapqa dayyndyq kópiri bolyp qalyptasty. Ony, naqtyly týsinip, jan-tәnimen, yqylas-yntasymen atqaratyn tegeurindi, namysy tereng tizginshi búiyrmady. Keldi, jedi, shashty, pәleni japty, ketti! 20 jyl boyy osy ýrdis, Áli de solay! Al, qazaq kóshi tek shettegi qazaqqa ghana kerek siyaqty sayasy sauatsyz kózqaras әbden qalyptasty.
Al, Preziydentke tikeley baghynatyn qúzyretti organ shettegi qazaq ýshin emes, Qazaq Elining «Mәngilik El» sayasaty ýshin kerek! Shettegi qazaqqa, oralmangha ótirik ayaushylyq, janashyrlyq tanytu kerek emes! Qazaq mýsirkeudi, jaghatsudy namysqa tii dep kóredi...
Erimbetovting «qazaqty jiliktep bittik, endi bútarlap bólshekteuge kóshtik» degeni óte tauyp aitylghan sóz! Ishimizde «oralman», «últshyl», sayasy «sauatsyz», «mәdeniyetsiz» degen jilikterdi mýjip, mәz bolyp jýrmiz. Búl belgili baghyt alyp, qoghamgha ornyghyp ýlgirgen, tamyry tereng sayasy toptyng jýzege asyryp jatqan maqsatty is әreketteri. Ony bәrimiz bilemiz, sóite túra estimegen, kórmegen synay tanytamyz. Keyde tipti, talqylap alyp, ainala bere tonymyzdy audaryp kie qoyamyz. Osy jaltaqtyqtan arylatyn uaqyt keldi. Taghy bir qatelik, biylik pen halyq arasyndaghy bos kenistik. Búl azamattyng pikiri men sanasyna keri әserin tiygizumen qatar biylikting halyqty ózine baghynyshty etu, jalyndyru, jaltaqtau, jaghympazdanu kórinisterin tuyndatyp, «eptep alyp qalsam» degen dýnieauy sezimin kóbirek oyatyp, ruhany bolmysyn әlsiretip otyr. Búl әdet keshe ghana shekara attaghan, basynda ýi, bauyrynda qazany joq oralmangha kórsetip otyrghan «ómir sýru tәjiriybemiz»
Biz jana әlemdik ózgeristerding kezenindemiz. Halyqtyng tabighy qozghalysy, qayda túryp, qayda tirshilik etui uaqyt ótken sayyn erkin bolyp barady. Búl jahandyq ýrdis. Al, qazaqtardyng da qazaq eline keluin shekteu mýmkin emes. Qayta shekteu arqyly memleket ózining әlemdik kenistiktegi rolin tómendetumen qatar ratifisiyalanghan halyqaralyq zandargha da qayshylyq tuyndatany belgili. Atamekenge kelgen aghayyngha 4 jyl boyy «basqa» dep qarasa ne bolatyny týsinikti. Ol әleumettik ishki qayshylyqtardy tuyndatumen qatar qylmystyn, zansyz is әreketterdin, jemqorlyqtyng qorjynyn toltyrady.. Qayta, tez arada azamattyq beru arqyly kelgen adamnyng qoghamgha tez sinisuine,jauapkershilikti sezinuine, ómirge aralasuyna jol ashqan bolar edik. Sondyqtan, búl úzaqqa aparmaytyn, qisynsyz sheshim der edim.
- Qayrat myrza, Qytay ókimetining rúqsatymen shetelderge shyghatyn azamattar zang aldynda taza adamdar bolyp esepteledi. Sottalghan, isti bolghan adamynan qytay ókimeti qauiptenip syrtqa shygharmaydy esep. Alayda, Qazaqstan ókimeti QHR-dan kóship kelip jatqan aghayynnan qylmys istemegeni turaly anyqtama-qújat súrap qiyn qylady. Al, ol anyqtamany alu Qytayda mýmkin emes. Mongholiyada, Reseyde, Ózbekstanda,.t.b qazaqtar qonystanyp otyrghan elderde qanday? Búl jayynda ne aitasyz?
- Óte dúrys aitasyz. Kez-kelgen memleket el ishindegi azamattardyng shetke shyghuyn qadaghalaydy. Pasport sol ýshin berilgen basty qújat. Al, arnayy qyzmet shekaradan óterde әr azamattyng pasporty arqyly ol turaly barlyq derek kózderin tekserip otyrady. Qanday da bir zansyz is-әreketterge baylanysy bolsa, ol shekaradan shygharylmaydy. Al, Qazaqstangha kele jatqan qazaq ýshin tipten erekshe qadaghalau bar. Sebebi, ol qaytpauy mýmkin ghoy!
QR IIM organdary kóship kelgen aghayynnan «qylmysym joq» degen anyqtama talap etedi. Ol ras. Al, búl qoldan jasalghan kedergining bir týri. Qanshama ret aitylghanmen naqtyly sheshim joq!
- Sizshe Qazaqstandy Qazaq Eli degen dúrys pa, әlde Qazaq Respublikasy degen dúrys pa? Eger osy eki attyng bireui taldanghan jaghdayda Ánúrandaghy "Mening Qazaqstanym" degen sózdi de ózgertuge tura keledi. Ázirgi Ánúrannyng eng shúrayly, keremet jeri de osy. Sonda "Mening Qazaq Elim" desek, kýlkili bolmay ma?!
.... Qazaq eli degen atau óte únamdy. Óitkeni, búl osy memleketting iyesi qazaq halqynyng shanyraghyna toptasqan qalyng júrttyng kiyeli mekeni ekenin menzeydi.
«Mәngilik El» degen úghymnyng ózi osy Qazaq elining mәngiligin, birtútastyghyn, berekeli ghúmyryn pash etetin, ony qasterlep, biyik ústaytyn jalpy halyqtyng ishki birligin bildirmey me! Al, qazaq halqy ghasyrlar boyy osyny armandady, sol ýshin jan alyp, jan beristi, týpki tynyshtyghy ýshin bodan da bolyp, óz elinde 30 payyz ýleske ghana ie bolyp ta kýn keshti. Endi esin jiyp, ensesin kótergende sol kezenning ashysyn úmytpaq emes.
- Lauazymdy qyzmetting bәri satylatyn elde shetelden mol aqshamen kelip qana әkim, ministr bolugha bolady degen ras, ótirigi belgisiz әngime kóp, sonday kózqarasqa qalay qaraysyz? Eger jinaghan aqshanyz 1 mln.$-gha jetse, sony berip ministr bol dese, kelisesiz be?
- Lauazymdy qyzmetti satyp alu etek alghany kóp aitylady, demek, bir qoghamdyq formasiyadan ekinshisine auysqan ótpeli dәuirde keng etek alatyny tarihpen dәleldengen, Patshalyq Reseyding qazaq jerine otarlauy da el ishindegi belgili topty shen-shekpenmen arbap, halyqty ru-rugha bólip alyp, berekesin ketirip, sosyn óz degenin jasady emes pe. Sovettik jýie ony basqa qyrynan jetildirip, el qamyn oilap bas kóterer qanshama bozdaghymyzdy qúrban etip, qalghanyn qoysha aidap basqarghan joq pa. Sol jýiening sarqynshaghynan әli de bolsa qútyla almay jatqanymyzdy jasyryp qayteyik!
Óz basym shetelden qazaq eline lauazym izdep kelgen aghayyndy kezdestire almadym. Óner, ghylym salasynyng ókilderi sol ortada óz ornyn tappay qalsa, qinalyp jatady. Al, kensede qalam ústaghan qanshama maman iyeleri, Qazaqstangha kelip tayaq ústap saqmanshy boldy emes pe! Eshqaysysy namystanghan joq. Armany mәnsap bolmaghandyqtan týsindi. Býgin solardyng úrpaqtary ósip, ónip Qazaq elining tarlandary qatarynda jýr. Al, mansaptaghy keybir chinovnikterding sauatsyz is-әreketteri, aryna tiyip qorlauy, ótirik mýsirkeui aghayynnyng namysyn qozdyrghan jaghdaylar kóp kezdesti. Búl olardyng әdildik izdep, joghary tómen jýgirip shaghymdanuyna, yaghny oralman «aryzqoy» degen jana mәnsap iyesi atanuyna kómek boldy. Bergen parasyna alghan mәnsaby – osy.
- Azamattyqtyng ornyna túraqty tirkeu nemese yqtiyarhattyng biri beriledi dep edi, sonyng qaysysy atqarylady ? Jәne qanday talaptarmen ? Songhy janalyqtar ne deydi?
Jana Zang qabyldanuyna baylanysty oralman mәrtebesi boyynsha beriletin qújattar turaly jana Ereje shyghuy tiyis. Sol boyynsha qújat beriler. Al, 4 jylgha deyin yqtyairhatpen jýresiz. Ol, negizgi qújatynyz. Kvota berilmeytin bolghandyqtan oralman kuәligi sizding qazaq ekeninizdi ghana dәleldeushi qújat esebinde bolmaq. Oralman mәrtebesi boyynsha kórsetiletin kómek jenildikter joq. Qazirgi tanda Kóshi-qon komiyteti naqtyly tәrtip, Erejelerdi dayyndap jatqan bolar. Ol turaly naqtyly derek joq. Ashyghyn aitsam, búl organnyng qyzmetinen erekshe bir janalyq kýtu de qiyn.
- Shetten kelgen qazaq jastarynan lauazymdy qyzmet atqaryp jýrgender jetedi. Balausa kezinde kelip, osynda oqyp, qalyptasqandardan bolashaqta ministr de, әkim de shyghady. Al 40-50-den keyin kelgenderge lauazym berilmeytini barlyq elde bar ýrdis degenge qalay qaraysyz?
- Dúrys aitasyz, Qazirgi tanda kelgen aghayynnyng úrpaqtary qoghamnyng barlyq salasyna sinisip, el iygiligine tolyghymen aralasyp ketti. Mine, qazaq múnan artyq qanday baqytty ansady. Men bir oqighany aita ketkim keledi. Almaty oblysynda kishi girim úrlyqqa baylanysqan 3-4 jigitting ishinen shetten kelgen aghayynnyng balasy «basty kinәli» bolyp shyqsa kerek. Ata-anasy shyryldap, joghary tómen jýgirip eshtene jasay almaghan, jasyrmay aitqanda «bereri» bolmaghan. Aqyry sot prosessi jýrip, 1.5 jylgha bas bostandyghynan aiyrylypty. Sonda әlgi jigit: «Meni bir monghol, ne qytay sottap jatsa, basyndy dep arlanar edim, baqyttymyn, qazaqtyng týrmesi de mening ýiim» depti....
Áriyne, egde adamdar ýshin júmysqa ornalasu qiyn. Búl barlyq qoghamda bar ýrdis. Ony halyq týsinedi. Sondyqtan, erekshe qinalyp, nazalanbaydy da. Degenmen, qalay da kýnkóris qamyn jasap, tirlik etip jatyr ghoy. Qol jayyp, qayyr súrap qalghan jan joq.
- Salanyng qyr-syryn jaqsy biletin qayratker retindi oralman mәrtebesimen kelgen aghayyndardyn kәsipkerlikpen ainalasu dengeyin qalay baghalaysyz. Orta, kishi bizneste, shaghyn óndiris kәsiporyn ashyp, tabysqa jetkender kóp pe? Olargha qoldau, jenildik, nesie kórsetile me? Shettegi tehnikasy bolsa alyp kele ala ma, oghan qoldau bar ma?
Ekinshi saualym
Innovasiyalyq baghytta damudaghy oralmandardyng roli, izdenisi, qúlshynysy qalay?
- Jalpy memleket sayasaty kimder kelip jatyr, kim bolady degen súraqtardyng jauabymen ainalysuy kerek edi. Al biz bolsaq, osynshama әkeldik, osynshama qarjy berdik, ornalastyrdyq dep jara salyp «sandyq» esep berumen ainalysyp kettik. Keyde, syrttan kóship kelgen aghayynnan góri Gollandiyadan әkelingen siyrlardyng esebi naqtyraq pa dep qalasyn. Kóshi-qongha 40,0 mlrd. tenge ghana júmsappyz. Onyng ózi qalay, qaytip iygerildi? Esep joq. Sóite túra, kelgen aghayynnan «Qazaqstangha ne berdin?» dep súraymyz. Bir siyrdyng qúny 6000 AQSh dollary eken. Bar әlemge jar salyp jýrip bir aghayyngha bergen kómek qarjy 1000 AQSh dollary mólsherinde. Endi ony da artyq kórip, azamattyqty da kestik. Demek, siyrdyng baghy kýshti eken.
Memleket shetten kelgen aghayynnyng «óndirushi kapital» ekenin eseptey almay dal. Áriyne, olardyng basym kópshiligi óz kýshterimen kóterilip, kәsipkerligin damytyp, isin dóngeletip te әketti. Bankten nemese Ýkimetten arnayy qoldau kórsetilip, is bastaghandary sausaqpen sanarlyqtay ghana. Óitkeni, olardyng bankke qoyatyn kepili bolmasa, mandaygha jazylghan «oryssha» bilmeytin móri bolsa, qanday qoldau kýtedi.
Innovasiyalyq sayasat endi qolgha alynyp jatyr ghoy. Shetten kelgen ghalymdardyng manyzdy jobalary iske asyrylyp, el iygiligine jaraytyn kezeng kelip túrghan siyaqty. Demek, shetten jinaghan tәjiriybesin, mengergen isin ortagha salatyn uaqyt keldi. Dәl, osy tústa memlekettik qoldau alu ýshin taghy da «azamat emessin» deydi ghoy. Oghan jauabym joq. Aytsam ózing jylaysyn, Sheshimin kimnen súraysyng degen osy...
- Otangha oralghan oralmandar kýni-býginge deyin qoghamgha stihiyaly týrde aralasyp keldi. Yaghni, jana kelgen oralmandardyng әleumettik ortagha birden sәikesip ketui degen siyaqtylar. Mәselen, til,óz qúqyghyn zanmen qorghay almauda. Qayrat agha, sizge qoyatyn súraghym týsinikti bolghan shyghar. Osy jaghyn nege qolgha almasqa. Bizding baghyt-maqsatymyz bir arnagha oiyssa degendik. Qashangha deyin "úsharymdy jel biledi, qonarymdy say biledi dep jýre beremiz!?
- Eger naqtyly oy pikir, maqsatty baghyt bolsa ony iske asyrugha talpynu, ol ýshin oy bólisu, birlesip is jasaugha nege bolmaydy. Búryn qonys audarghan aghayyndar, әsirese, jastar ýshin búl tipten jenil. Elbasynyng ózi «janúyalyq biznesti» damytudy jolgha qoidy úsyndy. Sebebi, týsinikti ghoy. Bizneste eng basty talap maqsattyng toghysuy. Sondyqtan, onday baghyttaghy júmystardy «oqshaulanu», «bólinu» deuding ózi Sovettik jýieden qalghan senbestik, yaghni, qorqu ilimi.
- Kóshting toqtatyluyna birinshi kezekte Kremliding búiryghy berildi. Búl búiryqty orystanghan biylik quana oryndaugha kiristi. Óitkeni qazaqtar tym kóbeyip ketse oryssha tәrbiyelenip jatqan balalary men nemereleri qazaqtyng en baylyghyn erkin paydalana almay qalady.
Búl pikirinizge qosyla almaymyn. Biz 20 jyl ishinde erkinidigimiz ben bostandyghymyzdy tolyq moyyndadyq, demek, basqagha da moyyndattyq degen sóz. Endi Moskva bizge biylik aityp osylay jasatty deu qisynsyz. Shyndyghyn qusaq bizdegi til, salt dәstýr, últtyq bolmysymyzgha bireuler kedergi jasap jatyr desek, taghy da óz qatesin basqadan izdeu indetine әbden úshyradyq dey beriniz! Emdelu kerek bolady. Mәsele, ózin qazaqpyn dep aitudan arlanatyn «kópshil», «halyqshyl», «sayasy sauatty» etip kórsetudi ómirlik «kredo» etip alghan, nauqas qazaqtarda. Olar әueli úrpaghyn da solay tәrbiyelep jatyr. Qazaq mektepte oqityn, biraq Abaydyng bir sózin úqpaytyn, «orysshasy» Pushkindi tanqaldyratyn úrpaq ta ósip jatqanyn jasyryp qaytemiz. Astanadaghy sol jaghalaugha barsanyz ondaylardy әr attaghan sayyn tauyp alasyz. Mine, osy indetten arylsaq deymin. Olar, qazaq kóshine, oralmangha jan-tәnimen qarsy. Óitkeni, ol onyng «imidjin» týsirip túr ghoy!
Biraq, qazaq tandau erkindigin eshuaqytta, eshkimge týbirimen bergen emes. Qazaq kóshi, qazaq ýni kýn sanap órisin keneytip, qúshaghyn erkin sermey bermek.
- Assalaumaghaleykum Qayrat agha. Sizben pikir alysugha quanyshtymyn! Sizge qoyar súraghym, Astananyng qasynda salynatyn «Núrbesik» shaghyn qalashyqtan jer nemese ýidi qalay alugha bolady? Qanday qújattar kerek jәne baghasy qansha túrady? 2. Kezinde Múnghyl elinen kóptegen otbasyn memleket óz qarajatymen kóshirip alyp kelgen. Qazir sol elden kóship kelem degen otbasy kóp dep estiymiz. Biraq keluge mýmkindigi joq. Sonday otbasylardy qalay kóshirip alugha bolady? 3. Nelikten shetten kelgen oralmandar (aghayyndardan) Mәjiliske 1 deputat saylamasqa? 4. Astananyng qasyndaghy Qoyandy eldi mekenining әleumettik mәseleleri qashan óz sheshimin tabady dep oilaysyz?
- Astana aumaghyndaghy TÝK qúrylysynyng birinshi kezeni ayaqtalugha jaqyn. Ol jeke ýiler. Biylghy jyldan bastap kópqabatty túrghyn ýiler qúrylysy bastalmaq. Oghan, tiyisti investorlarmen kelisimder jasaluda. Búl ýiler aqyly, biraq, qúny naryqtyq baghadan tómen bolady. Sondyqtan, Túrghyn ýy jinaq banki arqyly óz atynyzgha jinaqtau jasay berseniz bolady. Bankpen búl jóninde kelistik. Bizding kensege qújattarynyzdy tapsyryp, tizimge enseniz dúrys bolady.
Mongholiyadan ghana emes, jalpy shetelderden arnayy kóshirip әkelu toqtatylghaly da qanshama jyl boldy ghoy. Endi kóshirip әkeludi bylay qoyghanda óz betimen kelushilerding Qazaq elining azamaty atanuy múng bolyp túrghan joq pa? Aldaghy uaqyttarda kóshirip әkelu bolady dep aitu qiyn. Mәsele, elge oralghan aghayynnyng bógetsiz azamattyq alyp, erkin sezinuine jol ashu. Osydan eki-ýsh jyl búryn DJQQ men «Asar» qoghamynyng Pavlodar oblystyq bólimsheleri birlese otyryp (Z.Bolat, Á.Amantay atty azamattardyng basshylyghymen) Mongholiyadan 200 ge tarta otbasyn úiymdastyryp, kóshirip әkelgen edi. Qanshama ister atqaryldy. Ókinishke oray osynday iygi bastamalar da qoldau tappady. Qazirgi uaqytta saylau jýiesi Partiyalyq tizimder arqyly jýzege asyrylady nemese jeke azamattar at úsynugha qúqyly. Astana manyndaghy Qoyandy auylynyng problemalary kýn tәrtibine qoyylghan, búl jóninde Parlamentte, Aqmola oblysy әkimshiliginde baghytty ister talqylanghan bolatyn. Qazir, auylgha jana mektep salyndy, negizgi joly jóndeuden ótkizildi, endigi kezekte auyz su, әleumettik qúrylymdar mәselesi de sheshimin tabugha tiyis.
- Qayreke, el ýshin atqaryp jýrgen iygilikti isinizding kuәsimiz, sabyrly, parasatty, bilikti siz siyaqty shet elden kelgen azamattar kóp, biraq sonyng kóbi býgingi Qazaqstan qoghamynda eng qúnsyz adam bolyp túr ghoy. Shet el qazaqtaryna degen Qazaqstan biyiligining salqyndyghynyng kesirinen jergilikti jerlerde óresi tar, tili mýkis, oryssha oilaytyn sheneuikter oralmannan mýlde teris ailanyp ketti, әure sarsang jetip jatyr. Onyng qaysybirin aitayyq.
Mening súraghym:
1.Shet elde búrmalanyp, mýlde qate jazylghan, ata-anasynyng azan shaqyryp qoyghan aty-jónin qalay dúrystap jazdyryp alugha bolady. Búl mәseleni aita-ayta sharshadyq.
2. Mongholiyada tólqújatqa әkesining jәne ózining aty ghana jazylady, tegi joq. Qandastarymyz QR-na kelip azamattyq alghan kezde olardyng aitqandaryna esh qúlaq ilmey, әkesining atyn tegi retinde jazyp jiberdi. Osynyng saldarynan Mongholiyadan kelgenderding bireuining de әkesi joq ylghy jetimder bolyp qaldy. Biz tekke qyzyghyp túrghamyz joq. QR-daghy qoldanystaghy tólqújatta tegi jazylatyn bolghandyqtan oghan tegimizdi jazdyrugha mәjbýrmiz. Ákemizding atyn birynghay tek retinde jazugha qarsymyz. Osy mәseleni sheshu joldary bar ma?
- Dúrys aitasyz. Búl mәsele qanshama ret kóterilip, aityldy. Keyde, osynday qarapayym bola túra әr azamattyng taghdyryn sheshetin manyzdy iske beyjay qaraytyn jýiening әlsiz is әreketine ishing ashidy. Endigi kezekte әr azamattyng óz tegi men aty, jónin sot arqyly ghana týzetui kerek siyaqty. Búl óte kýrdeli mәsele. Juyrda ghana Kóshi-qon Komiyteti janynan vedomstvoaralyq túraqty júmys tobyn qúru turaly mәsele qoyylyp jatqany turaly aqparat týsti. Búl komissiyagha barlyq ministrlik ókilderi qatystyrylmaq. Osy júmys tobynyng basty josparyna Siz kóterip otyrghan mәseleni engizu kerek dep oilaymyn. Oghan men de kýsh salyp, kirisetin bolamyn. Sol arqyly ghana birjaqty tolyq sheshiluine yqpal etu dúrys bolar. Búl tek bir adamnyng ghana emes shetten kelgen әr qazaqtyng basyndaghy ýlken problema.
- Qayrat myrza, jogharydaghy súraqtardan bayqap otyrghan bolunyz kerek, Qazaq kóshining endigi taghdyry júrtty qatty alandatady eken. Endi siz jәne sizding múrattas joldastarynyz ne isteu kerek? Qaytsek búl mәselege Elbasy nazaryn audarata alamyz?
Qazaq kóshining toqyrauy әr qazaqtyng janyn auyrtuy tiyis. Eger biz ekonomikalyq mýmkinshiligimz tómen, halqymyzdyng sany әsire ósip ketken, nemese, aghayynnyng aldynda keremet «mindetter» alyp sony oryndaugha qauqarsyz kýige týsken, tipti, shettegi qazaqtyng Qazaq eline qajettiligi joq, nemese olardyng eldigimizge «ziyany basym» siyaqty mәselelerdi bastan keshirip otyrsaq múnday kýizelisti aitpas edik. Geosayasy jaghdayymyz, demografiyalyq ahualymyz belgili.
Bizding shekaralyq aimaqtar men óndiristik zonalarymyzdy damytugha qajetti júmys kýshi 300,0 myng adam degen esepti kezinde Enbek ministrligi mәlimdegen edi. Sondyqtan, «Núrly KÓSh» Baghdarlamasyn jýzege asyru arqyly kvota sanyn jylyna 20,0 myng otbasyna deyin kóbeytu josparyn da osy ministrlik úsynghany barshagha ayan. Jemisin býgin kórip, kóshti toqtatyp, tipti azamattyqty da shektedik. Aytar sóz joq. Mýmkin kezinde osy úsynysty jasaghan adam «әsire últshyl» boldy ma, әlde esebi dúrys emes pe? Onda ol chinovnik jazalanuy kerek qoy. Al, dúrys bolsa she? Onda kim osy iske bóget jasady?
Elbasy 2020 jylgha deyin halyqtyng sanyn 20 mln-gha jetkizu mindetin qoyghan. Mýmkin ol da teris baghyt pa? Onda ol baghytty jasap Elbasyna engizgen «satqyn» kim? ... Mine, osynday súraqtar lek-lek, top-tobymen oigha kelip, maza bermeydi.
Kóshi-qon beyjay qaraytyn mәsele emes... Ony Elbasynyng aldyna jetkizuding joldary kóp. Halyq qalaulylary kózdi júmyp bekitip jibergenin estigende, qanday kýsh tirep túr eken destik... Biraq, әli jauabyn tapqan joqpyz. Preziydent te búl mәseleni jyly jauyp qoymas degen ýmittemin.. Óitkeni, «Qazaq eli», «Mәngilik el» úghymyn әr úrpaqtyng sanasyna qúng, últtyq bolmysymyzdy bayandy etu, otansýigish úrpaq tәrbiyeleu mәselesin әr sózinde aityp, shyryldap jýrgen Elbasyna osy Zandy qol qongha qanday batyl adam alyp bardy desenizshi. Ol – Elbasynyng Joldaularynan, memleketting strategiyalyq baghyttarynan beyhabar nemese sonyng bәrne tikeley qarsy adam dep oilaymyn.
Demek, Elbasy nazaryna jeter, jetkizemiz dep oilaymyn... Osy baghytta shyryldap jýrgen azamattarymyz da bar. BAQ arqyly Auyt Múqiybek atty azamattyng janayqayy әr qazaqtyng ýni dep esepteymin. Múnday ýn jeti qat kókti de tesip gharyshqa jetedi,
- Qayrat myrza, qalyng qazaqtyng qaymaghy búzylmay ata-salt, dәstýr-ghúryppen ómir sýrip otyrghan ortasy Bayanólgey men Qobda aimaghy edi. Qazir sol ónirlerge Monghol ókimeti últtyq sayasat ústana bastady dep estiymiz. Monghol ýkimeti ne istese de óz memleketi, oghan qarsylyghym joq, biraq endi az jyldardan song Mongholiyadaghy qazaqtar manghúldanyp, tilin, dilin úmytyp ketpey me, qalay oilasyz?
- Jalpy әlemde әr memleket, últ jahandanu ýrdisinen saqtanu ýshin ózderining últtyq bolmystaryn damytu arqyly «ózim ýshin» iydeyasyna kóshe bastady. Ózderin Demokratiyanyng Otany dep dәripteytin, әlemdegi eng «ashyq sayasat» jýrgizushi AQSh, Evropa memleketterindegi sheteldikterge, basqa últtargha degen kózqaras, kórshiles Reseydegi «orysshyl» toptardyng is әreketi aiqyn dәlel. Múnday ýrdis búrynghy TMD memleketterinde tipten ýrdis aldy... Monghol ýkimeti qazaqtar tarihy Otangha qonys audara bastaghan uaqyttan bastap, búl sayasatty myqtap qolgha alghan bolatyn.. Qazir tipten ashyq qarqyn ala bastady. Qazaq kóshining toqyrauy, azamattyq mәselening kýrdelenui olargha «dem berip», «qayda barasyn? Seni kim kýtip otyr? Sen osynda ghana qazaqsyn? Qazaqstangha baru ýshin «orys» boluyng kerek!» degen әngimeler mekteptegi balanyng auzynan erkin shygha beretin boldy. Qazaq mektepterining sapasy tómen, qazaqtar memlekettik tildi, sayasatty moyyndaghysy kelmeydi t.s.s. maqalalar, sujetter BAQ arqyly ýlken nauqan da ala bastaghan... Men Mongholiyanyng búl sayasatyna qarsy eshtene aita almaymyn da. Ol memleketting ishki sayasaty. Mәsele, endi sol qazaqtyng bolashaghy qalay bolady? Halyq ekige bólindi. Beybit kýnde bir-birinen ajyrau, birin-biri týsine almaytyn qalge jetu qanday qasiret. Ásirese, jastar mongholiyanyng ishki ólkelerine kýnkóris qamymen baryp, sinip ketude. Yaghni, qazaqtyq «kaput!» Qazaq eli shettegi qazaqty qoldaudyng memlekettik Baghdarlamasyn jasap, «papkagha» salyp qoydyq. DJQQ әr jylda bir baryp, kishi qúryltay ótkizip, úran tastap qaytady. Endi ol da siyreytin týri bar. Qazaqstan oqu oryndaryna jyl sayyn dayyndyqqa keletin balalardyng da sany siyrep barady. Kóbisi, bir jyl dayyndyqtan song qalaghan mamandyqtaryna, oqu oryndaryna týse almay qalatyn kórinedi. Búl, qazaq tilinen, tarihynan, bilim jýiesinen alshaqtap bara jatqandyqtyng bir kórinisi. Demek, sayasat - naqtyly baghyt endi kerek! Áriyne, Qazaq eli shettegi qazaqtyng da taghdyryna mýddeli ekenin sezinse? Áytpese, «..bayaghy jartas bir jartas...» bolyp siz ben biz shyr-pyr bólip ótermiz... Jaratqan iyem onday kýnderden saqtasyn!
Abai.kz