Asa qúrmetti, Gereke! «Jas Alash» gazetindegi (№10 11 Aqpan 2014 j.) «Mәngi elimiz» әngi elge ainalyp ketpey me?» degen uday uayymgha toly, zapran qústyrar oilarynyzdy bóliskeninizge bek riza boldym. «Shepuqanyz» petuqa bolyp kukarekulep biylikting mazasyn alyp túr. Ángi – esekke qatysty sóz ekeni belgili. Ángi bolyp «Oyan, qazaq» dep aqyrghanymyzgha 100 jyldan asty. Bir qazaq oyanbady. Oyanghandary atylyp ketti. Oyanbaghandary qalghyp, mýlgip «shýkir» dep әli jýr. Olar ózderin «ziyalymyz» dep Sovettik iydealogiyanyng jemisi ekenin maqtanysh tútady. Siz densaulyghynyzgha baylanysty «shýkir» deysiz, al, qazaq qogham azyp tozsa da әli әzir isher shәiimiz bar ghoy dep «shýkir» deydi. 2020, 2030, 2050 jyly zaman jaqsarady dep dәmelenedi. Bәri «shýkirdin» arqasy. «Kýn kósemnin» shygharyp salma «deydisine» әbden ýirendik. Altynbek, Zamanbek qúsap atylyp ketkemiz joq. Oghan da «shýkir». Artynda izdeushisi joq el jaman degen osydan qalghan. Sol jaman eldigimizden   22 jylda mәgýrt el bolyp qalyptastyq. Óitkeni, bizdi mәngýrttikten qútqaratyn  oqu-aghartu salasynda óziniz aitqanday 12 ministr auysyp jas buyngha mәngýrttikting uyn seuip ketti.

Asa qúrmetti, Gereke! «Jas Alash» gazetindegi (№10 11 Aqpan 2014 j.) «Mәngi elimiz» әngi elge ainalyp ketpey me?» degen uday uayymgha toly, zapran qústyrar oilarynyzdy bóliskeninizge bek riza boldym. «Shepuqanyz» petuqa bolyp kukarekulep biylikting mazasyn alyp túr. Ángi – esekke qatysty sóz ekeni belgili. Ángi bolyp «Oyan, qazaq» dep aqyrghanymyzgha 100 jyldan asty. Bir qazaq oyanbady. Oyanghandary atylyp ketti. Oyanbaghandary qalghyp, mýlgip «shýkir» dep әli jýr. Olar ózderin «ziyalymyz» dep Sovettik iydealogiyanyng jemisi ekenin maqtanysh tútady. Siz densaulyghynyzgha baylanysty «shýkir» deysiz, al, qazaq qogham azyp tozsa da әli әzir isher shәiimiz bar ghoy dep «shýkir» deydi. 2020, 2030, 2050 jyly zaman jaqsarady dep dәmelenedi. Bәri «shýkirdin» arqasy. «Kýn kósemnin» shygharyp salma «deydisine» әbden ýirendik. Altynbek, Zamanbek qúsap atylyp ketkemiz joq. Oghan da «shýkir». Artynda izdeushisi joq el jaman degen osydan qalghan. Sol jaman eldigimizden   22 jylda mәgýrt el bolyp qalyptastyq. Óitkeni, bizdi mәngýrttikten qútqaratyn  oqu-aghartu salasynda óziniz aitqanday 12 ministr auysyp jas buyngha mәngýrttikting uyn seuip ketti. Bireui jaqsy ataqpen ketken joq. Qazirgi 22-23 tegi balagha astynda qymbat mashina bolsa, týngi jyn oinaqtyng kluby bolsa, «kýn kósemnen» jaqsy adam joq. Qoghamnyng ne ekenin týsinbeydi. Mashinasymen soghyp kisi óltirse,  әkesi aqsha berip sudan taza, sýtten aq etip qútqaryp alady. Shýkir, balamdy qútqaryp aldym deydi. Balasy milliondaghan aqshanyng qaydan kelip jatqanyn bilmeydi. Ekeumiz ýide jatyp «shýkir, tәuba» deymiz. Basqa amalymyz joq.

«Sovet odaghyna raqymet aitqanynyzdy» qúptaymyn. Sovet odaghyndaghyday bilim beru jýiesi joq.  Sólekbaylar turaly da anyghyn aitqansyz.  Ol sólkebaylar sovet odaghynan qalghan jýiening sarqynshaghy, attary da qyzyq: «Barys» «Parasat» taghy qanday edi, tizege jetpese de kindikke jetip salbyrap túrady. Sizge bergen «Parasattan» keyin elding parasaty ashylyp tiyse terekke, tiymese bútaqqa degendey jaghympaz «jopekenderdin» kóbeygenining basty belgisi. Batyr deyin desek, soghysyp jatqan soghysy joq, er deyin desek, memleketting 150-200-den tól alyp baqqyzyp jatqan qoyy joq. Egizden tuyp jatqan biyesi, 300-400 litrden sýt berip jatqan siyry joq.

Nadandar men mәngýrtter jaylaghan elde keshegi sovettik partokrattar «dýmshe moldalar» bolyp aldy. Tipti olardyng sary auyz balalary bir-bir ministrlikting iyesi bolyp aldy. Dýmshelikteri sol, ne isterin bilmey bir kisining auyzyna qarap «tapsyrmasyn» oryndayyn dese «joldauyn» oqyp týsine almay Qúdaygha jazyp otyr. Nadan bolghan sayyn ýlken bastyq bolady eken, búl auru qaydan kelgenin bilmeymin dep kólgirsimeniz. «Kórgenimnen kórmegenim kóp eken, gói-gói» dep óleng aitqan eken bir atalarymyz. Alda kóretinimiz әli kóp, Gereke! «Joq nәrseni dabyraytyp kórsetu» tәuelsizdikting aksiomasyna ainaldy.
Gereke! Reforma degen jalghyz jazushylar odaghyna ghana emes, tәuelsizdigimizge de kerek. Núrlan Orazalinge sózin ótkize almay jýrgen «shәldirekter» adam janynyng injeneri, elding ainasy bola ala ma? Qalay «mәngi el» bolamyz, borday tozudyng az-aq aldynda túrmyz. Men jazushylargha bagha beruden aulaqpyn, ózim óz bolyp Múhtar Áuezovtyng «Abayyn», Iliyas Esenberlinning «Qaharyn» ghana oqyppyn. Sizding «shepuqanyzdan» basqa shygharmalarynyzdy oqymappyn. Búl sizdi syrttay da bolsa tanymaymyn, bilmeymin degen sóz emes, siz turaly jazylghandardy kóp oqydym, sodan da sizde ensiklopediyalyq bilim bar ekenine kózim jetti. Songhy jeti-segiz jylda gazet júrnal betterinen maghlúmatym jeterlik. Sondyqtanda orayy kelgende osy maqalany jazyp otyrmyn. Ghabit Mýsirepov iri sóz sheberi, ózining sheshendik mektebi bar, biliiyard manyna jinalatyndardyng qaljyny, әzili (kimder ekenin jazbay-aq qoyyayn) jarasqan sóz maytalmandary. Eki-ýsh jyl jii kezdesip túru baqytyna ie bolghanmyn. On oilanyp, myng tolghanyp jazady eken. Ony da synshylardyn, «jopekenderdin» jazghandarynan oqyp bildim. Sovettik jazushylardyng basyn qosqan M. Gorikiy bolsa, qazaqstandyq jazushylardy baspanaly etuge sýt kombinatyna búiyratyn ghimratty alyp berip odaq qylghan Ghabitting ghajap erligi dep bilemin. Jazushylyq mýmkindigin ashugha, siz siyaqty jatyp alyp jazugha uaqty bolmady. «Júldyz» jurnalynan «Úlpan» romany men  «Kezdespey ketken bir beyne» degen әngimesin oqyghanym bar. Osy ekeui-aq Ghabitting kemel jazushy ekenin aiqyndap túr.
Gereke! Siz sayasatpen ainalyspaghan bolsanyz sayasat sizben ainalysady. Siz osyny jaqsy týsingen adamsyz. Bilim dengeyiniz, filosofiyalyq oy tolghamynyz óziniz atap ótken aqyn jazushylardan әlde qayda joghary ekenine kýmәnim joq. Siz únatqan sayasatkerler emes, olar sayasattyng oryndaushylary. Bir kisining auyzyna qarap túrghan jýiege tas keneshe jabysyp qalghan sayasatkerler ertengi kýnine kóz jýgirte almaytyn otyz alty kartadaghy «kýn kósemnin» qolyna ústaghan jandayshap kozyrleri.
Gereke! Jazushy degen mamandyq iyesi emes, talant iyesi. Ádebiyetshi degen jazushynyng jazghan shygharmasyn nasihattaytyn múghalim, mamandyq iyesi. Qiyalyn-fantaziyang bolmasa, jazushy bola almaysyn. Kýshenshek aqyn bolghansha azamat bolghan myng artyq. Eki qazaqtyng biri aqyn ekenine dauym joq. Biraq, Qasym, Maghjan, Múqaghaly bola almaydy. Jazushynyng da, aqynnyng da talantyn úshtaytyn instituttyng kerek ekeni ras. Oghan Tauman Amandosovtay, Temirbek Qojakeevtey dәris beretinder tabyla ma? Sizdegi publistikalyq talantty moyyndaytyn, qasterleytin oqyrmandarynyz esiminizdi «mәngi» saqtaugha qúshtar-aq.  
Gereke! Júmbaq ólim tәuelsizdigimiz kezinde jiyilep ketkenine ómir sýrgizip otyrghan jýie kinәli ekenin siz jaqsy bilesiz. Nege «asyqpau kerek, aragha uaqyt salu kerek» dep aqyl aitasyz? Temirdi qyzghan kezinde soqpay ma? Jeltoqsanshylardyng syry әli ashylghan joq. Oghan Altynbek, Zamanbek, Aqseleuding ólimi qosyldy. Ony biletin adamdardyng bar ekenin bilesiz. Tym bolmasa Balghabek Qydyrbekúly qúsap men ólgen song jariyalandar dep ósiyettep , jazyp tasqa bastyryp ketpeysiz be? Býgingi jýie birin biri maqtaudan túrady. Siz kirgizgen qazaq tiline «jopeken» degen termin maghan qatty únaydy. Taban jalaghannan «jopa» jalaghan dúrys-aq qoy. Ishten qorytylyp shyqqan dәmning iysi bar, tym bolmasa bir kekirip qalady. Kekirik sasyghan auyzdan ne jóndi sóz shyghady, bar aqyldan adastyryp jibermey me? «Aqyldyng púty degen bes-aq tiyn» dep Omar Hayam osyndaydan aitqan eken ghoy.
«Qazaqstandy qalay qútqaramyz» degen sózdi aitatyn adamdar ólip ketti. Olar Múhtar Áuezov, Bauyrjan Momyshúly, Júban Moldghaliyev edi. Kózi tiri Múhtar Maghauindi jer audaryp jiberdik. Endigi týisiksizderden ne súraysyz? Qazirgi biylikte otyrghan jemqorlardyng qazaqstangha jany ashy ma? Ashymaydy. Úrlyq qarlyqpen jighan tergenimizdi qalay saqtap qalamyz dep týn úiqysy tórt bólinedi. Onday adamnan patriottyq sezim shygha ma? Shyqpaydy. Býgin biz kýstәnәlәp otyrghan D. Qonaev tórt bólmeli ýide elmen birge túryp keldi. Ispaniyada, Dubayda, Angliya, Shveysariyada ýii joq edi, L. Brejnovpen dos bolyp, týkirigi jerge týspey túrghan kezde qos qabattap bes ýy saldyryp alsa da qúdreti jetetin edi. Biraq óitpedi. Ol elin oilaghan patriot edi. Qazirgiler jeke basynyng qamyn oilaydy. Qazaqstannyng kógermey, kóbeymey otyrghany sol. Osy aitylghan pikirlerdi qostap «Abay» saytynda, «DAT», «Jas Alash» gazetinde, «Qazaqsyz Qazaqstan» maqalasyn jariyalaghan Múhtar Maghauinge joghary bagha bergeniniz, sizding de dengeyinizding joghary ekenin kórsetedi.
Qazaqstandy qazir din jaylap ketti. «Erinbegen etikshi bolady» degendey diny imamdar kóbeyip, kóbiktenip barady. Al siz naghyz músylmansyz. Siz istegen músylmanshylyqty óziniz erekshelegen «lutermaninder» jasay almaydy. Siz qúsap qazy qarta jep, jal jaya shaynay almaydy. Lev Tolstoy bolyp «Voyna y Miyr» «Anna Kareninany» jazbasanyzda «Shepuqanyzdyn» ózi ne túrady?! N. Nazarbaevqa jazghan hattyng kókesi bolyp esepteledi.  Qoghamgha da, Nazarbaevqa da Sizding aqylynyz auaday qajet. Siz kóp oqisyz. Kóp oilar týiesiz.  Sondyqtan  mәngilikten de, mәngýrttikten de saqtanatyn joldan tayyp bara jatqanymyzdy eskertip otyrghanynyz jó.

P.S. Jazushy, audarmashy Gerolid Beligerding súhbatyn myna siltemeden oqy alasyzdar: http://old.abai.kz/content/mengi-elimiz-engi-elge-ainalyp-ketpei-me   
 

 Abai.kz