Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3933 0 pikir 21 Aqpan, 2014 saghat 05:29

80 bettik senge soghylghan qújat

Preziydent Núrsúltan Nazarbaev «kólenkeli ekonomikanyng kólemin azaytu kerek» dep talap qoyghan sayyn onyng arta beretin sebebi nede?

Resmy mәlimetterge qaraghanda, JIÓ 19 payyzy «kólenkeli» ainalysta jýr eken. Al resmy emes mәlimetterge qaraghanda búdan da kóp. Búl juyq shamamen ainalystaghy 44 milliard dollardan týsetin salyq budjetke týspey «qashyp» jýrgendigin kórsetedi. Al sonshama salyq budjetke týsken bolsa qanshama әleumettik mәseleler sheshilgen bolar edi.

Osy mәselege nazar audarghan ekonomist-deputat Túrsynbek Ómirzaqov Mәjilisting songhy otyrysynda Ekonomika jәne budjettik josparlau ministri Erbolat Dosaevqa deputattyq saual joldady. Onda deputat 2012 jyly «kólenkeli ekonomikagha» qarsy kýresting 2013-2015 jyldargha arnalghan 80 bettik Keshendi jospary qabyldanghanyn eske saldy. Búl josparda «kólenkemen» kýreske 122 shara belgilengen eken. Sonyng 100-i 2013 jyly oryndaluy kerek-ti. Alayda  sonyng bireui de oryndalmay, Keshendi jospar 80 bettik «óli qújat» bolyp jatqan kórinedi. Deputat oryndalmaytyny bar ony nege qabyldadyq degen zandy súraq qoydy.

Osyny aita kelip deputat Ómirzaqov «kólenkemen» kýresti kýsheytu kerek qoy degen talap qoyyp jәne ózi osy kýreste tiyimdi tәsil retinde tómendegi amaldardy úsyndy:

Preziydent Núrsúltan Nazarbaev «kólenkeli ekonomikanyng kólemin azaytu kerek» dep talap qoyghan sayyn onyng arta beretin sebebi nede?

Resmy mәlimetterge qaraghanda, JIÓ 19 payyzy «kólenkeli» ainalysta jýr eken. Al resmy emes mәlimetterge qaraghanda búdan da kóp. Búl juyq shamamen ainalystaghy 44 milliard dollardan týsetin salyq budjetke týspey «qashyp» jýrgendigin kórsetedi. Al sonshama salyq budjetke týsken bolsa qanshama әleumettik mәseleler sheshilgen bolar edi.

Osy mәselege nazar audarghan ekonomist-deputat Túrsynbek Ómirzaqov Mәjilisting songhy otyrysynda Ekonomika jәne budjettik josparlau ministri Erbolat Dosaevqa deputattyq saual joldady. Onda deputat 2012 jyly «kólenkeli ekonomikagha» qarsy kýresting 2013-2015 jyldargha arnalghan 80 bettik Keshendi jospary qabyldanghanyn eske saldy. Búl josparda «kólenkemen» kýreske 122 shara belgilengen eken. Sonyng 100-i 2013 jyly oryndaluy kerek-ti. Alayda  sonyng bireui de oryndalmay, Keshendi jospar 80 bettik «óli qújat» bolyp jatqan kórinedi. Deputat oryndalmaytyny bar ony nege qabyldadyq degen zandy súraq qoydy.

Osyny aita kelip deputat Ómirzaqov «kólenkemen» kýresti kýsheytu kerek qoy degen talap qoyyp jәne ózi osy kýreste tiyimdi tәsil retinde tómendegi amaldardy úsyndy:

Birinshiden, kәsiporyndar men firmalardyng enbekaqyny konvertke salyp beruin toqtatu kerek. Enbekaqyny osylay beru arqyly júmys berushiler zeynetaqy qoryna eshqanday tólem audarmaydy. Sonymen qatar tabys salyghyn ústamaydy. Sayyp kelgende budjetke týsuge tiyisti qarajat jaltaryp ketedi. Sondyqtan osy sharuagha qarsy tiyimdi shara qoldanyluy kerek. Ol jana әkimshilik kodekste kórsetilgeni jón. Tiyimdi shara – ýlken kólemdegi aiyppúl bola ma, әlde júmys berushining liysenziyasyn qaytaryp alu bola ma, әiteuir ol óte qatang bolghany dúrys.

Ekinshiden, deydi deputat, Qazaqstannyng zor baylyghy qazir offshorly zonalargha (jenildetilgen salyqty) aghylyp jatyr. Mәselen, Virgin araldaryna 3,6 mlrd., Seysheli araldaryna 2,6 mlrd., Kiprge 1,9 mlrd. dollar jәne t.b. qazaqstandyq qarajattar audarylypty. Endi Resey de Qiyr Shyghysta offshor zona ashpaqshy. Qazaqstannyng qalghan baylyghy sonda ketedi dey beriniz. Sondyqtan, onyng aldyn alu ýshin ózimizding elimizde nege offshorly zona ashpasqa? Bizding elimizde birneshe arnauly ekonomikalyq zonalar bar ghoy, sonyng birin offshor zonagha ainaldyrsaq, syrtqa aghylghan aqsha ishte qalar edi, deydi deputat.

 Túrsynbek Qazenúlynyng nazar audartqan ýshinshi mәselesi bukmekerlik kontoralargha qatysty boldy. Deputattyng aituyna qaraghanda qazir elimizdegi bukmekerlik biznes qauyrt ósip bara jatqan kórinedi. Alayda olardyng tólep jatqan salyghy óte mardymsyz, tipti joq deuge bolady. Sondyqtan osy salagha qatty nazar audaryp, olardyng salyqtan jaltarmauyn qadaghalaytyn qújat dayyndaluy kerek. Onda búl biznesting salyq kólemining arttyrylghany da qarastyrylsyn, dedi deputat.

 «Ózing bilmeseng bilgenning tilin al» demekshi Erbolat Dosaev myrza osy úsynystardy ayaqsyz qaldyrmasa eken dep tileyik.

Marina KAKIMAKI, jurnalist

Abai.kz                   

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3221
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5276