Tipten keybir diplomdy sayasattanushylardyng ózi eldegi býgingi sayasy ahual turaly oy qozghaghanda «Últ patriottary yqpaldy kýshke ainalyp keledi» degendey tújyrym jasasa, endi biri «Keleshekte diny radikaldyq toptar biylikke keluge tyrysuy mýmkin» dep oy bildirip jatady. Mening oiymsha búl shyndyqqa janaspaytyn payymdaular! Búl kópshilikti adastyratyn týiinder!

Óitkeni, últ patriottaryn «kýsheytip te», diny ahualdy qajetti dengeyde «ushyqtyryp ta» otyrghan biylikting ózi! Sebebi, dinning qay salasyn alsanyzda, barlyghyna ortaq: «Qúdaydyng jerdegi ókili – Patsha. Ol – sening Ámirin. Ámirge shek keltiruge bolmaydy. Ol óz isi ýshin aqiyrette ózi jauap beredi» degen, biylik ýshin óte tiyimdi aqidalary (ústanymdary) bar. Sol sebepti diny ushyghu, tipten diny ekstremizmning ózi, biylikke qauipti emes, kerisinshe biylikting «soyylyn soghyp» jýrgen tilektesteri desek, artyq aitqandyq bolmaydy. Diny ekstremizmnen japa shegetin qarapayym halyq qana. «Júmaq» soghysyna shet el asyp ketkender de, jihatshylar da, olarmen atysyp-shabysyp ólip jatqan kýshtik qúrylym qyzmetkerleri de – qarapayym halyq ókilderi. Biylikke búdan eshqanday ziyan joq, halyq ishinara osylay ózimen-ózi «qyryq pyshaq» bolyp túrsa, kerisinshe payda bar, sheneunik emin-erkin ýirenshikti úrlyghyn jalghastyra beredi.

Tipten keybir diplomdy sayasattanushylardyng ózi eldegi býgingi sayasy ahual turaly oy qozghaghanda «Últ patriottary yqpaldy kýshke ainalyp keledi» degendey tújyrym jasasa, endi biri «Keleshekte diny radikaldyq toptar biylikke keluge tyrysuy mýmkin» dep oy bildirip jatady. Mening oiymsha búl shyndyqqa janaspaytyn payymdaular! Búl kópshilikti adastyratyn týiinder!

Óitkeni, últ patriottaryn «kýsheytip te», diny ahualdy qajetti dengeyde «ushyqtyryp ta» otyrghan biylikting ózi! Sebebi, dinning qay salasyn alsanyzda, barlyghyna ortaq: «Qúdaydyng jerdegi ókili – Patsha. Ol – sening Ámirin. Ámirge shek keltiruge bolmaydy. Ol óz isi ýshin aqiyrette ózi jauap beredi» degen, biylik ýshin óte tiyimdi aqidalary (ústanymdary) bar. Sol sebepti diny ushyghu, tipten diny ekstremizmning ózi, biylikke qauipti emes, kerisinshe biylikting «soyylyn soghyp» jýrgen tilektesteri desek, artyq aitqandyq bolmaydy. Diny ekstremizmnen japa shegetin qarapayym halyq qana. «Júmaq» soghysyna shet el asyp ketkender de, jihatshylar da, olarmen atysyp-shabysyp ólip jatqan kýshtik qúrylym qyzmetkerleri de – qarapayym halyq ókilderi. Biylikke búdan eshqanday ziyan joq, halyq ishinara osylay ózimen-ózi «qyryq pyshaq» bolyp túrsa, kerisinshe payda bar, sheneunik emin-erkin ýirenshikti úrlyghyn jalghastyra beredi.

Biylikting eng basty qorqatyny – qay kýni basy birikse, sol kýni «Ata-baba baylyghy qayda?!» dep talap qylatyn,  últshyldardyng kýsh aluy ghana! Rasynda, songhy jyldary oppozisiya әlsirep, últshyldar kýsheyip-aq edi. Shahanovtyng da ainalasyna naghyz últshyldardyng ózderi toptasa bastaghan bolatyn. Búlar Shahanovty aldyryna salyp alyp, kez kelgen uaqytta halyqty kóshege bastap ketui mýmkin edi! Búl josparly týrde jýzege aspaytyn, biraq erte me, kesh pe, bәlkim erten-aq ómirding ózi mәjbýr etetin, qazirgi  «týrli-týsti» revolusiya jasaudyng klassikalyq joly bolatyn. Osydan zәre-qúty qalmaghan biylikke Shahanovty qalayda «zalalsyzdandyru» - basty mindet boldy. Shynynda bayqasaq, biylik ýshin Shahanovtay qauipti eshkim joq eken. Qazaqtyng bas kóterui – Shahanovtyng «Erinder maghan!» dep shyghuy ghana eken! Sondyqtan da biylik búghan deyin de, dәl býginde Shahanovty «zalalsyzdandyrudyn» neshe týrli tәsilderin oilap tauyp keledi. Moyyndau kerek, biylik búl joly óz degenine, búrynghyday ózgelerdi Shahanovqa qarsy qoy siyaqty las әrekettermen emes, az da bolsa órkeniyetti jolmen jetti. Qazir Shahanovtyng manynda búrynghylardan eshkim qalmady. Olardyng ornyn ómir boyy últ mýddesinen ýrkip, qashyp jýrgen adamdar basyp ýlgerdi. Endi olar Shahanovty olay salyp, bylay salyp, әiteuir tyrp etkizbeydi! Búl anyq dýniye. Sondyqtan búl biylik «tiri» túrghanda, qazaq oyanbaydy, yaghny oyatpaydy! Sol ýshin de, býkil memleketting qauipsizdik komiyteti (ÚQK), ózderining tikeley mindeti – elding qauipsizdigimen emes, elin tonaghan úry biylikti, bar mýmkindigin sarqa júmsap, qorghap keledi. Qoghamda payda bola bastaghan, onyng ishinde әsirese, últtyq baghyttaghy sayasy kýshterdi ishten ydyratyp, joyyp otyrady. Búl әreket osylaysha jalghasa da bermek. Óitkeni, úrlyq jasau, bai – býgingi biylikting ómirining mәni men maghynasyna ainalyp ketti. Kezinde Elbasy «Senderding kez kelgenindi qoldarynnan jetektep sotqa alyp bara alamyn» degeni tegin emes eken, qazir qanday da bir sheneunikti kóre qalsan, aldynda toyymsyz úrynynyng naq ózi túrghanyna kýmәnsiz senesin.

Diplomdy sayasattanushynyng «kemshiligi» sol: qoghamdaghy bolyp jatqan qúbylystardy últtyq mentaliytetke terendemey, europalyq úghym-sanada jazylghan oqulyqtardan alghan bilimderi arqyly baghalaytyndyghy. Ol kitaptarda, әriyne, qazaq «kósemderinin» qulyqtary, ayarlyqtary eskerilmegen. Sodan kelip, qate tújyrymdargha tap bolady. Nemese tapsyrma boyynsha «pikir» aitady.

Mәselen, songhy jyldary últshyldardyng kýsh alyp kele jatqanyn bәrimizde bayqadyq. Múny biylikte kórdi, bildi. Biraq, dәl býgin, osy sәtte, sol «kýsheyip kele jatqan últshyldar», biylikting jasaghan jymysqy әreketining saldarynan, sonday bir dәrmensizdikke úrynugha shaq túr! Tipten, úryndy desede bolady. Al múny qarapayym kópshilik túrmaq, әlgi diplomy bar sayasattanushylar da «bayqamapty». Bәlkim bayqasa da, bayqamaghan bolyp otyr. Sebebi, byltyrghy jyly «Qúryltay ótkizemiz» dep shyqqan bastamashy ýshtik – Maqsat Núrypbaev, Ghabiyden Jәkeev jәne Bolatbek Bilәlovke, sýiegine deyin orysjandy bolyp ketken M. Shiybútov, D. Áshimbaev siyaqty sayasattanushylardyng «taqiyasyn sheship» túryp sәlem bergeni, búl jana shyqqan «últshyldardyn» qamqorshylary «jyrtylyp-ayyrylyp» jatqanyn kórsetti.

Osy atalghan shara 2013 jylghy 23-shi qarashada «Halyq ókilderining qúryltayy» degen aidarmen ótip, onda «Qazaq Últtyq Kenesi» qúrylghan-dy. Jaqynda osy kenestin, taghy da qúpiya jaghdayda, onshaqty adamnyng basy qosylghan otyrysynda, bas-ayaghy segiz adamnan túratyn «Sayasy burosyn» qúrypty. «Qúryltaydyn» sheshimi boyynsha osy segizding qazaq últynyng atynan sóileuge qúqyghy bar-mys! Sonda búlar kimder? Tóragha – M. Shahanov; birinshi orynbasar – Marat Toqashbaev; (jәi) orynbasarlar – Maqsat Núrypbaev; Jarylqap Qalybay; Beybit Qoyshybaev; Aydar Álibaev; Dәuren Babamúratov; Erkin Raqyshev. Múndaghy ýsheu – Toqashbaev, Núrypbaev pen Álibaevtar, búghan deyin býgingi  «júmaq» dәuirding «shúghylaly núryna» shomylyp ómir keshkender.

Búlardyng ishinde mening asa qúrmet tútatyn adamdarym da bar. Biraq «Aytpasa – sózding atasy óledi» degen, mening búl topqa «qarnym ashyp» otyr. Nege? Sebebi, osylardyng kóbisi, basqasyn aitpaghanda, osy Almaty oblysynda oryn alghan, barlyghynda derlik últtyq namysymyz taptalyp, barlyghynda derlik qazaqtar ólip, qazaqtar sottalghan oqighalardyng birde bireuinde tóbesin kórsetpegen adamdar! Birde bireuinde! Tipten, әlem qayghyryp, kónil aitugha túrarlyq Janaózen qandy qyrghynyna arnalghan mitingilerdinde birde bireuinde halyq arasynda bolmaghandar! Keshe ghana, búlardyng «Biz últshylmyz. Qúryltay ótkizbekpiz» dep shyqqannan keyingi uaqytta oryn alghan, Almatydan 60-aq shaqyrym jerdegi Shengeldi auylynda,  sheshender avtomatpen eki qazaqty atyp, bireui sol jerde ólip, ekinshisi jansaqtau bóliminde әreng aman qalghan jerge de ayaqtary jetpey qaldy sabazdardyn!

Sonda búlar qalay «últshyl» bolmaq? Mysaly, múnday «últshyldardyn», qazaqtyng baylyghyn ózen etip simirip jatqan – A. Mәshkeevich degen «últshyldan» qanday aiyrmashylyghy bar? Men taba almadym! Sebebi, ekeuide teng jaghdayda – Qazaqstan azamattary ghana.

Qalay últshyl adam, «tayaq tastam jerde» osynday oqighalar oryn alyp jatqanda, kәbiynetinde shydap otyra alady? Últshyldyqtyng jәhanda joq múnday týrin oilap tabu – bizding biylikting ghana qolynan kelse kerek! Degenmen, últtyq dilden tua bitti ajyrap qalghan biylik búl joly qatelesti... Tapsyrmany oryndaugha kelisken alghashqy adamdy últshyldardyng arasyna tygha saldy. Últtyng ystyghyna kýiip, suyghyna tonbaghan adam, qaybir ondyrady deysin... «Á» degennen-aq shatasty. Qúdaygha shýkir, elde últ mýddesi ýshin býkil ómirin sarp etip kele jatqan qanshama últshyldar bar. Mine, bolmady degende osylardyng basyn bir ret qosyp, «Qúryltay ótkizetin oiymyz bar, aghayyn» dep, eng qúryghanda, moralidyq qúqyqqa ie bolatynday, betterin ashyp alulary tiyis edi. Óitpedi! Barlyghyn sonyna deyin qúpiya ústap, «Pәlen kýni Qúryltay ótkizemiz» dep, biraq aitty. Sondyqtan, salt-dәstýrimizge say kelmeytin әrekettermen ótken búl Qúryltay – qúzyrsyz (legitimsiz) Qúryltay! Olardyng halyq atynan sóileuge eshqanday qúqyghy joq! Moyyndaugha qiyn bolsa da, shyndyq osy.

Mәselen, erteng qazaq mýddesi ýshin eshqashan kýrespegen, biraq býgingi avtoritarlyq jýiemen ómir boyy alysyp kelgen – Sergey Duvanov: «Men qazaq qúryltayyn ótkizemin» dese, osy Qúryltaydy ótkizgen bastamashy ýshtikke qaraghanda, onyng moralidyq qúqyghy anaghúrlym basym, artyq bolar edi. Sebebi Duvanov, qazaqty osy kýige jetkizgen jemqor biylikpen ýzdiksiz kýresip keledi. Sol ýshin sottalyp ta shyqty. Al mynalaryng kim? Ne últ, ne qogham ýshin kýrespegen, bir tamshy terin tókpegen adamdar. Sondyqtan, bolashaqta Duvanov, bolmasa Mәshkeevich siyaqty aqshasy kóp bireuler, ýsh qazaqty satyp alyp, «Qazaq Qúryltayyn» ótkize beruine ózimiz jol ashyp bergimiz kelmese, búl Qúryltaydy qúzyrsyz dep qabyldaugha mindettimiz! Qúryltay – eldegi ýlkendi-kishili últshyl azamattardyn, últjandy ziyalylardyn, t.b. basy bir jerde  qosylyp, kópshiligi maqúldaghan kezde ghana qúzyrly boluy shart. Búl ata-babadan kele jatqan dәstýr. Múny ózimiz búzsaq, ol últqa jasaghan opasyzdyghymyzben ten. Sonda ghana kez kelgen «aspannan týsken belgisiz» bireuler eldi bastap alyp ketip, orgha jygha almaydy.

Biylik kesh bolsa da, ózderining jibergen osynday qatelikterin úqty shamasy... Álde tandau dúrys týspedi me, joq kelisilgen sharttar tolyq oryndalmady ma, әiteuir, biylik ózi múryndyq bolghan «Qúryltay» iydeyasynan bas tartyp, basylym betterinde «kelesi jylgha qaldyru útymdy» degen kózqarasty qatty jarnamalady. Nәtiyjesinde búl jaghday, biylik (ÚQK) pen Núrypbaevtyng ara qatynasynyng ushyghuyna alyp keldi. Ótken jylghy qazan, qarasha ailaryndaghy BAQ-ty jiti baqylaghan adam múny bayqaghan bolar edi. Mening oiym: biylikting týpki maqsaty – sayasy oiynnyng «únghyl-shúnghylynan» beyhabar, búryn sayasatta bolmaghan adamdardy «Osy uaqytqa deyin týk bitirmedi. Endi jastardyng jolyn kespesin» degen siyaqty ústanymdarmen «qarulanrdyryp», búrynnan kele jatqan últshyldardy «jaghagha shygharyp tastau» boldy. Óitkeni «jylannyng ayaghyn kórgen» búrynghylargha qaraghanda, jana shyqqan jalang patriottardy, «úrshyqtay iyirip» otyru onay. Osy sebepti, biylik bastamashy topqa «ә» degende uәdeni ýiip-tógip berse kerek. Toptyng Qúryltay ótkizu jospary óte ýlken bolatyn. Elding týkpir-týkpirin aitpaghanda, shet elden de qazaqtar shaqyrylyp, olardyng barlyq shyghyndaryna deyin «ózimiz» kóteremiz degen-di. Biylik ýshin eng bastysy – Qúryltayda qúrylugha tiyisti bolghan «Últtyq Keneske» býkil qazaq últynyng atynan sóiley alatyn qúqyq «alyp beru» edi! Sonda basqa týgili, Shahanovtyng sózi de elge jýrmey qalatyn. Átten, biylikting ókinishi sol, múny Núrypbaev «týsinbedi».

Núrypbaev – pәle. Ol bәrin de týsindi. Mejeli uaqyt jaqyndaghan sayyn ol, ne biylikke, ne kópshilikke týsiniksiz әreketter jasap, ózining «sayasatqa jastardy alyp kelemin» degen uәdesin «úmyt» qaldyryp keldi de Shahanovqa «jabysyp» aldy. Múnysy, keyinnen belgili bolghanday, onyng ózin saqtandyrghan amaly bolyp shyqty. Eger Shahanov bolmaghanda, búl Qúryltay shaqyrylmay qalatyn eken. Shahanov aitqanynan qaytpay qoyghan song ghana, biylik Qúryltaygha kedergi jasay almady. Sonyng arqasynda, Núrypbaev ózining el aldyndaghy abyroyyn saqtap qaldy.

Aqyn degen anghal halyq emes pe?! Onyng ýstine, songhy jyldary «Últty biriktiremin degen jas bolsa, shirkin, kómegimdi ayamas edim» dep jýrgen Shahanovqa Núrypbaev «izdegenge  súraghan» bola qaldy. Al búl, shiyrek ghasyrdan beri Shahanovty «mýldem zalalsyzdandyryp» tastaugha múrshasy jetpey jýrgen biylik ýshin eng únamaghan jaghday edi. Sebebi, biylikting «Qúryltay jobasy» eng әueli osy Shahanovtyng ózin «zalalsyzdandyrugha» arnalghan-dy. Al nәtiyjesinde, biylik kýtpegen jaghday oryn alyp, Shahanov qúryltaydy úiymdastyrushylardyng basshysy bolyp shygha keldi.

Osy kezderde biylik Núrypbaevty «dinshil, salafiyt», al Shahanovty diktator, t.b. dep, qarday boratyp qaralady. Biylik (ÚQK) Núrypbaevty júmysynan da shyghartyp jiberdi. Degenmen, Núrypbaev ol kezde biylikke esh iylikpedi. Sol iylikpegen kýii ketui kerek edi. Biraq, amal neshik...

Núrypbaev myrzanyng songhy jasaghan әreketi, ózi jii aitatyn «Er shekispey, bekispeydi» degen maqaldy «tu etip», biylikpen qayta tabysqanyn anghartty. Múny onyng  «Sayasy burony» qúpiya týrde qúryp, mýshelerining (orynbasarlar) jartysyn biylikpen ruhtas adamdarmen toltyryp tastaghanynan da kóruge bolady. Búl jerde bastamashy topqa qoyylghan biylikting basty  talaptary oryndaldy: Shahanovtyng manyndaghy naghyz últshyldardy biylikpen qashanda ymyragha  keletin «últshyldarmen» almastyru jәne ony osy top yqpalymen «tyrp etkizbeu» tetigi jasaldy. Sonday-aq, eldegi ózge últshyldardyng odan әri eriksiz bólshektenuine soqtyratyn jaghday ornady. Yaghny bastamashy toppen alghashqy kelisilgen barlyq sharttar, keshteu bolsa da, tolyqtay jýzege asty deuge bolady. Sebebi jeti adamnyng biri qalys qalsa boldy, dauys beru nәtiyjesinde Shahanovtyng da úsynysy ótpey qalatynday jaghday әdeyi, sanaly týrde jasalynghan.

Búl qúrylghan «Sayasy buro» jóninde internette, onyng ishinde Feysbukte, kóp talqylau boldy. El «iyisting qaydan shyqqanyn» bayqap-aq otyr. Mysaly, Aslan Amangeldiúly degen Feysbuk qoldanushy mynaday shumaq jazypty:

«Últshylmyn!» dep satqyndar úran qaghyp,

Bolyp jatyr elimiz, soghan qaryq,

Artynda sol «últshyldyn» jauyng túr-au,

Aqyryn zeyin salshy, artyn baghyp...

dese, endi biri («Serke» saytynda, jeti birdey orynbasarlary turaly):  

 Orynyn qalay basady?

Barlyghy isten qashady.

Shahanovty qorshaghan,

Aq Ordanyng jasaghy!

depti.

Sóz sonynda men myna bir jәitti aitqym keledi. Marqúm Altynbek Sәrsenbaev bir sózinde «Myna biylikpen eshqashanda, eshqanday jaghdayda da kelisimge barugha bolmaydy!» dep aitqan edi. Osy sózdi sol kezde, artynan izdep barghanymyzda (tórt adam bolatynbyz), Shiderti týrmesinde jatqan Ghalymjan Jaqiyanovta aitqan bolatyn. Ekeui ruhtas, syrlas, dostar emes pe? Mine, sodan beri on shaqty jyl ótse de, men osy sózding mýltiksiz dúrystyghyna әlige deyin kóz jetkizip kelemin. Búl sózder maghan óte qymbat! Osy uaqytqa deyin qansha jerde ary taza adam bolyp shygha alsam, sonyng barlyghynda osy sózder jadymda túrdy menin. Óitkeni ÚQK men «Ishki sayasat» ókilderi kimderge kelip qolqa salmady deysin?! «Ýlde men býldege oranyp, Hannyng kýnin keshesiz!» dedi de. Kónbedik. Agha buyn últshyldardy «syndyra» almaghan son, «biyshini» bala buynnan tapqan eken de.

Kezinde oppozisiya qatarynda birge júmys jasap, әriptesterim bolghan osy eki azamattyng ústanymymen ómir sýru, maghan ghana emes, bәrimizge, әsirese jastargha ýlgi, ónege boluy tiyis dep oilaymyn! Naghyz kýreskerler osynday, tabany býrli bolady!

Mening týigenim: әdil ústanymyna adal, berik bolsan, sen biylikke emes, kerisinshe, qayda jýrseng de biylik saghan tәueldi bolady eken! Sensiz sheshim qabylday almaydy eken. Múnyng dәleli – Altynbek bauyrymyzdyng qysqada bolsa jarqyn ómiri! Altekeng oppozisiyagha ketip qalsa da, onyng kelisiminsiz eshtene jasay almaghan biylik, aqyrynda jabylyp jýrip atyp óltirip, óz «tәuelsizdikterine» qol jetkizgendey bolyp edi, sóitse janylysypty. Áli tәueldi eken! Tәueldi bolghanda da súmdyq! Qazir ne isterin bilmey, «ishkeni – irin, jegeni – jelim» bolyp, bir-birin satyp, kinәlap, óz abyroylaryn ózderi airanday tógip jatyr. Altekenning әruaghy tóktirip jatyr!

 Abai.kz