Biz qayda baramyz?
Biz qayda baramyz? Osy sózde ýlken mәn men úlaghattyq maghyna jatyr. Ispandyqtardyng «Kemene atty tauyp qoysan, múhitta jaqsy jýzedi» degen naqyly bar.
1994 jyldyng jeltoqsan aiynda «Qazaq televiydeniyesi men radiosy korporasiyasynyn» bas basqarmasyna bólim mengerushisi bolyp taghayyndaldym. Qazir oilap otyrsam, ol jerge mening úiymdastyrushylyq qasiyetim kerek bolghan siyaqty. Oilamaghan jerden ortalyq televiydeniyege kelu, úiymdastyrushylyq qabiletterimmen qatar, shygharmashylyq ósip-órkendeuime aiqyn jol ashty. Sayasiy-әleumettik mәseleleri barynsha beleng alyp túrghan tús edi. El ishin maskýnemdik jaylap, jezókshelik aua jayylyp, týzu joldan taydyryp túrghan kez-tin. Qalyng elding qabyrghasy qayysyp, ne isterlerin bilmey daghdaryp túrghan shaqta, jol siltep jón kórsetetin habarlardyng bolghany jaqsy emes pe?
Biz qayda baramyz? Osy sózde ýlken mәn men úlaghattyq maghyna jatyr. Ispandyqtardyng «Kemene atty tauyp qoysan, múhitta jaqsy jýzedi» degen naqyly bar.
1994 jyldyng jeltoqsan aiynda «Qazaq televiydeniyesi men radiosy korporasiyasynyn» bas basqarmasyna bólim mengerushisi bolyp taghayyndaldym. Qazir oilap otyrsam, ol jerge mening úiymdastyrushylyq qasiyetim kerek bolghan siyaqty. Oilamaghan jerden ortalyq televiydeniyege kelu, úiymdastyrushylyq qabiletterimmen qatar, shygharmashylyq ósip-órkendeuime aiqyn jol ashty. Sayasiy-әleumettik mәseleleri barynsha beleng alyp túrghan tús edi. El ishin maskýnemdik jaylap, jezókshelik aua jayylyp, týzu joldan taydyryp túrghan kez-tin. Qalyng elding qabyrghasy qayysyp, ne isterlerin bilmey daghdaryp túrghan shaqta, jol siltep jón kórsetetin habarlardyng bolghany jaqsy emes pe?
Kóp izdenip, keleli bir iske qol jetkizgendey boldym. Qazaq qauymynda qordalanyp qalghan әleumettik-túrmystyq mәselelerge arnalghan «Biz qayda baramyz?» atty baghdarlamany ashtym. Búl baghdarlamanyng basqalarynan ózgesheligi – oghan bilikti mamandar, intelliygensiya ókilderi, jastar men ardagerler shaqyrylatyn. Ángime tok-shou retinde ýlken studiyalarda jazylatyn. Qazaq tilindegi alghashqy tok-shou janrlarynyng birining basynda bolghanymdy quanyshpen eske alamyn. «Biz qayda baramyz?»- atty at qoyyp, aidar tapqan habarymnyng negizgi maqsaty qazaq qoghamyndaghy kelensiz jaghdaylarmen kýresip, otandastarymyzdyn boyyna últtyq qúndylyqtarymyzdy engizu, jas úrpaqqa patriottyq tәrbie qalyptastyru bolyp tabylatyn.
Alghashqy habarym – «Araq – atamyzdyng asy emes» dep atalyndy. Onda qazaq qoghamyndaghy ish qynjyltar mәselelerding órship bara jatqandyghy ashyghynan әngime etildi. Maskýnemdikting molayyp, ishimdikting dendep bara jatqandyghyn jar sala jetkizgimiz keldi. Ásirese, jastardyng jappay búzyluyna arasha bolghymyz kelgen oiymyzdan jaman nәtiyje shyqpaghan siyaqty. Mandayaldy habargha әrtýrli materialdar, sujetter paydalanyldy. Men Qazaqstan boyynsha barlyq derekti algha tarttym. Ángimege narkolog-dәrigerler, bilikti mamandar, professorlar, akademikter, milisiya qyzmetkerleri qatystyryldy. Birden búrq ete qalghan búl habar búiyghy eldi silkintti. Dýiim júrtty dýr etkizgen dәl osynau habarda túnghysh ret elimizde maskýnemdikting keng beleng alyp otyrghandyghy moyyndaldy. Kezinde dúshpandarymyz әldeqanday maqsatpen әkelgen búl zәhar últtyng borday tozuyna bastaytyn qauipti keselding basty ekendigi dәleldendi.
Ekinshi bir habarym býtindey ziyaly qauymdy qatty alandatyp, ruhymyz ben namysymyzgha qara qúrttay kýie jaghyp otyrghan jezókshelikpen kýres mәselesine arnalghan edi-au. Búl habardyng aty – «Qazaq qyzyna qyryq ýiden tyiym» dep atalatyn. Júrtshylyq múny da jyly qabyldady. Qarakóz qyzdarymyzdyn arsyzdyq jolyna týsuine ne sebep bolghany jan-jaqty talqylandy. Baghdarlamany telekórermender jyly qabyldady.Ardy bәrinen joghary ústaytyn qazaq balasy ýshin habardyng tәlim-tәrbiyesi biyik boldy.
Ýshinshi habarym negizinen din taqyrybyna arnalghan edi. «Islam dini jәne jastar tәrbiyesi» dep atalghan kezekti habardy dayyndaugha bir myngha tarta adam qatystyryldy. Studiyadaghy әngimening ózine eki jýzden astam adam qatysty. Eng bastysy atalmysh kórsetilimge Qazaqstan músylmandar diny bas basqarmasynyng búrynghy tóraghasy, bas mýfty Rәtbek qajy Nysanbayúly men marqúm, Qazaqstannyng Halyq jazushysy Qaltay Múhamedjanov syndy asqar tauday aghalarymyz qatysyp, betpe-bet әngimening kórigin qyzdyrdy. Ózara pikir talastyrdy. Ángime sonday tartymdy ótti. Býkil respublika bolyp, osy habargha ýn qosqanday әser tastady. Hat kýn sayyn emes, әr saghat sayyn aghylyp kelip jatty. El ishinde ar-úyatty aityp, namysty qorghaytyn adamdar men toptar qúryldy. Habardy jaqtap shyqqandardyng qatary kýn sanap úlghaya berdi. Dәl sol tústa sol kezdegi qazaq televiziyasynyng diyrektory bolyp túrghan marqúm Ádilbek Tauasarov: «Búl habar qazaq televiziyasynyng altyn qoryna jatatyn habar» dep baghasyn berip ketti.
Tórtinshi habarymda «Quansa auyl, quanamyz bәrimiz» dep ataldy. Oghan auyl taghdyryna, auyldyng bolashaghyna bey-jay qaramaytyn azamattar әr aimaqtardan kelip belsene qatysty, ózderining oi-pikirlerimen bólisti. Búl habarda biz qúryp bara jatqan auyl mәselesin ótkir týrde kórsete aldyq. Auylgha der kezinde memleketting tarapynan qoldau kórsetilmese ,júmyssyzdyq mәselesi sheshilmese qadiri ketip, túralap qalatyny, auyldan jastar qalagha qashyp, auylymyzda tek kәri-qúltang qalatyny ashyq aityldy. Búl habarda sol kezde ýlken rezonans tudyrdy.
Besinshi habarym: «Mýgedek múnyn kim tyndar?!» dep atalyp, dinkәs jandardyng ómirleri, qiynshylyqtary keninen talqylandy. Habar tek qana mýgedekterding emes, ziyaly qauymnyng da qoldauyna ie boldy. Biz aitqan syn-eskertpeler biylik basyndaghylargha jetkizildi. Olardyng tarapynan tiyisti is-sharalar jýzege asqanyna ózim kuәmin.
Altynshy habarym: «Para jәne jemqorlyq» dep ataldy. Búl baghdarlamada qazaq qoghamynda janadan bel alyp kele jatqan jemqorlyq mәselesi ótkir kóterildi. Habargha zan qyzmetkerleri, bas prokuratura basshylary, qarapayym adamdar qatysty. Elimiz boyynsha túnghysh ret korrupsiyagha der kezinde toytarys bermesek, erteng sanymyzdy soghyp, shyntaghymyzdy tistep qalatynymyz, jemqorlyqtyn óte ziyandy qúbylys ekeni jariya etildi.
Sol bir az uaqyttyng ishinde de talay sharua tyndyrghan ekenbiz-au.. Kýndelikti kýibenmen bayqamaydy ekenbiz. Eger sәl zer qoyyp, ótkendi oy eleginen ótkizsek, jaqsy televiziyalyq dýniyelerimiz mol bolghan eken. Osy atyshuly «Biz qayda baramyz?» baghdarlamasymen qatar «Niyet» atty habarym da dayyndalyp,ómirge keldi. Onda da elge, jerge, últqa, bolashaq úrpaqqa qajetti kóptegen kókeytesti mәselelerdi tilge tiyek etip aldyq. Mәselen: «Últtyq at oiyndarynyng damuy», «Últtyq sport mәseleleri», «Úly Dala qúndylyqtary»dep, әrmen qaray jalghasyp kete baratyn sol siyaqty tolyqqandy telehabarlar birinen song biri efirge shyghyp jatty. Qalghyp jatqan qoghamda pikir tughyzyp, sonynan osy habardyng naqtyly sheshimder qabyldaugha iytermelep jatatyndyghyn aitpay-aq týsinip otyrghan shygharsyzdar. Bir habarym ekinshisinen sәtti shyghyp, myndaghan kórermender tarapynan qoldau tauyp, qazaq televiydeniyesinen oiyp túryp óz ornyn alyp jatty.
Odan qaldy Majarstan memleketining 1100 jyldyghyna arnalghan «Álem shabandozdarynyng I festivali» dep atalatyn 7 seriyaly dokumentalidi filimim 1997 jylghy Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng shygharmashylyq jarysynda shappay bәige alyp, Laureat ta atanyp ýlgergen edim.
Osylay qalyng el qazaqtyng qoldauyna ie bolyp túrghan «Biz qayda baramyz?» baghdarlamam bir kýni , ayaq astynan jabyldy da qaldy. Sol kezdegi qazaq televiydeniyesining bas diyrektory Momynova Baqytkýl Kenesqyzynyn kabiyneti. Ár apta sayyn ótetin jinalysta redaksiya basshylary bas qosyp, aldaghy josparlar men atqarylghan júmystar haqynda pikir almasudamyz. Baghdarlamalar jetekshilerining esepteri aitylyp bolghan sәtte,kenetten bas diyrektordyng orynbasary Asqar Bәpishev degen bireu , mening «Biz qayda baramyz?» habarym turaly aqparat Ministri Altynbek Sәrsenbaevtyng arnayy tapsyrmasy bolghany turaly orys tilinde sóiley ketti. Sol tústa әngimege Baqytkýl Kenesqyzy aralasyp bylay dedi:- «Podojdiyte, Askar, etot vopros my vmeste s avtorom, vtroem obsudim posle okonchaniya soveshaniya». Aytqanday jinalys sonynda ýsheumiz qalyp «Biz qayda baramyzdy?» talqyladyq. Asqar Bәpishevtin aitqanynan týsingenim aqparat jәne kelisim Ministri Altynbek Sәrsenbaev mening baghdarlamamdy ózekti mәselelerdi der kezinde kóterip otyrghan birden-bir habar retinde joghary baghalaydy eken. Biraq, qazir bizding memleket ótpeli kezende túr. Siz jariyalap otyrghan kemshilikter, kelensiz jaghdaylar uaqytsha nәrseler. Memleket onymen kýresude. Uaqyt óte kele olar ózderinen -ózderi joghalady. Sondyqtan , qazirgi tanda «Biz qayda baramyz?» súraghy aktualidi emes . Men, әriyne búl uәjben ýzildi-kesildi kelispedim. Men, búl baghdarlamany qazaq qoghamyndaghy beleng alyp kele jatqan, bizding mentaliytetimizge , bolmysymyzgha jat kelensiz jәiitterding aldyn-alu ýshin úiymdastyryp otyrmyn dep olargha qarsylyq bildirdim. Egerde biz kemshilikterding aldyn-alyp, tiyisti sharalardy jýzege asyrmasa, sanymyzdy soghyp keshigip qalatynymyzdy aityp qarsylastym. Ótkende ókinish, halqymyzdyng asyl úly Altekene eshqanday renish joq. Keyin ózi qoghamdaghy әdiletsizdiktermen kýresemin dep, oqqa úshty. Jatqan jeri torqa, topyraghy mayda bolsyn.
Sonymen , aghayyndar «Biz qayda baramyz?». Osy aktualidi súraqqa birigip jauap izdeyik?!
Qúday taghala qoldap, 1991jyldyng jeltoqsan aiynyng 1 kýni tәuelsizdikke qol jetkizip, Egemendi el atandyq. Búl myng ólip, myng tirilgen qazaqtardyng tarihyndaghy eng Úly oqigha ekeni barshamyzgha belgili.
Tughan júrtynyng tәuelsiz el boluyn kóksep kóre almay ketken, óz elim dep óksip ómirden ótken ata-babalarymyzdyng asyl armanyna qol jetkizgenimizge de jiyrma eki jyl tolyp, jiyrma ýshinshi jylgha ayaq basty. Bodandyqtyng búghauyn búzyp, beybit el bolghan 23 jylda qazaq qayta túlparday týlep, qyranday qiyagha qanat qaghyp túghyryna qayta qondy. Azattyqtyng aq tany atqan kýnnen bastap irgedegi eldermen ghana emes, iri memlekettermen qarym-qatynas ornatyldy. Alys-beris artyp, barys-keliste kóbeydi. Býginde Batys pen Shyghystaghy azuyn aigha bilegen, damudyng danghyl jolyna týsken elderi sanasatyn elding birimiz. Jiyrma jylda egemendi elimizding asqan asuy az emes, әli jasalmay jatqan kemshilikterde joq emes. Osy uaqytqa deyin Otanymyzda el iygiligi ýshin jasalghan dýniyelerdi elge aityp, kólenkede qalyp, kópten kýrmeuin tappay kele jatqan qoghamdaghy kelensiz mәselelerdi biyik minberlerde biylik aldynda kóterip, sheshu joldaryn kórsetip, baghyt beretin, qaperden shyghyp qarausyz qalghan qúndy dýniyelerdi qayta janghyrtyp úrpaq iygiligine jaratugha múryndyq bolatyn jas әri jana «Úly dala qyrandary» atty býkil qazaqstandyq qoghamdyq-sayasy qozghalys qúryp otyrmyz. Basqanyn bodauynda bolsa da bas bermegen, aitqanyna kónip aidauyna jýrmegen, qara bastyng qamy, otbasynyng janyn oilamay, Úly daladaghy últynyng aq ordasyn oilaghan, jau qolyna týsse de elin satyp jaltaqtap jaghymsynbaghan, qylsha moyyngha qansha qyl arqan salsa da saghy synbaghan, tatar dәm-túzy tausylghansha tura joldan taymay «ALASh» dep aldaspanday jarqyldap ótken tekti babalardan qalghan qazyly qazynagha, mol múragha, baytaq daladaghy
baylyqqa ie bop, iygilikke jaratu ýshin әr qazaq azamaty ýn qosyp, at salysu qajet. Osyny kýndelikti kýibeng tirlikpen jýrip úmytpay, últqa úlyqtap, keyingi úrpaqqa amanat etu Siz ben Bizge ortaq maqsat dep bilemin» dep osy «Úly Dala qyrandary» qozghalysyn ashyp otyrmyz. Barlyq qazaqqa ortaq búl úiym 2011 jyly 12 qazan kýni qúryldy. Jana Elordamyz Astana qalasynyng Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy drama teatrynda qozghalystyng túnghysh qúryltayy ótkizildi. Onda qoghamdyq birlestiktin tentóraghasy , aituly azamat Marat Áskenúly Nәbiyev jýrekjardy sózin sóilep, bayandama jasady. Ol óz sózinde bylay dedi: «Men, biyl 55 jasqa tolyp otyrmyn.» Osy jasqa kelgenshe otanyma, halqyma, artymyzdaghy ósip kele jatqan úrpaghymyz ýshin qanday júmys tyndyrdym, olar qanday elde, qanday zamanda ómir sýredi, dep ózime ózim esep berdim. Biz әlemde tendesi joq baylyghy bar elde túryp jatyrmyz, Mendeleev tablisasyndaghy zattardyng barlyghy derlik bizding elimizding qoynauynan shyghyp jatyr. Elimizding 5 myng jyldyq tarihyn biz ony ótken zamanda joghalttyq. Biz ejelden geni myqty ruhy joghary halyqpyz, bizding halqymyzdyng arasynan, әlemge әigili ghalymdar, muzykanttar, qayratkerler, sportshylar shyghyp jatyr, ókinishtisi óz elinde olargha súranys bolmaghandyqtan kýn kóris ýshin shet elderge ketip qalyp jatyr. Bizding tayaudaghy maqsatymyz – shet elderdegi bauyrlardy elge qaytaruymyz, halqymyzdyng jedeldetip kóbeyuine, әielderimizding bala tuuyna barlyq jaghdaydy jasap, sanymyzdy 40 milliongha jetkizuimiz kerek. Shet elden bireu kelse tórge shygharyp, olargha jerimizdi basqa da súraghandaryn berip , ózimiz bosaghada qalyp qelemiz. «Týrkimen tórin bermes» degen sóz bar, bizde basqa elder sekildi tórimizde ózimiz otyruymyz kerek. Bizde baylyq bar da, birlik joq. Qazaqstannyng baylyghy onda túratyn barlyq halyqtyng iygiligine júmsaluy kerek. Bizde túraqtylyq ta, halyqtar arasynda tatulyq ta bar, eng bastysy basqa elderdegidey soghys joq. Bizding qozghalysymyzdyng basty maqsaty barymyzdy joghaltpay, halqymyzdyng ruhyn kóterip, qolda bar iygilikti odan ary damytyp eldi baylyqqa, baqytqa jetkizu. Qazaqstan halqyn qazaqstan baylyghynyng shyn iyesi etu. Bolashaq úrpaghymyz, jasaghan iygi isterimizdi rizashylyq sezimmen eske alatynday, qúrmet tútatynday júmystar jasau».
Sóz joq, Marat dosym dúrys aitady. Óz jerimizge, óz elimizge ózimiz ie boluymyz kerek. Atadan qalghan baylyq jegenning auzynda, ústaghannyng qolynda, tek jemqorlardyng jemi bolmauy tiyis.
Osy jerde ózinen-ózi «Biz qayda baramyz?!» degen saual әrkimning kókeyin tesip, kenirdegine tireledi.
Jogharyda aityp óttim, әdildik ýshin taghy da qaytalap aitamyn tәuelsizdikting arqasynda ýlken jetistikterge qol jetkizip otyrmyz. Búl
kýnde qazaqty әlem tanydy, moyyndady. Shekaramyz bekidi, elimiz janaru jolyna týsti.
Qyran qanatty kók tuymyz, qazanattyng sureti salynghan eltanba men «Mening Qazaqstanym» atty әn úranymyz bar. Egemendikting nәtiyjesinde Elordamyz Astana qalasynyng salyndy. Býgin Astana kýn sanap kórkeyip, gýldenip, qúlpyra týsude. Astana halqymyzdyng maqtanyshyna ainaldy. Basqa da irili-úsaqty júmystar is jýzine asuda. Bir sózben týiindesek, jandy jadyratar jaqsylyqtarymyz da barshylyq.
Degenmen, jaqsylyqtarymyzben qatar memleketimizge qauip tóndiretin kelensiz jaghdaylar kýnen-kýnge kóbeyip, aram shóptey qaptap ketti.
Solar turaly óz pikirimdi, pozisiyamdy aitudy azamattyq paryzym dep sanaymyn.
№1 mәsele ne?
Birinshi problema biylikpen pen qara halyqtyng arasyndaghy alshaqtyqtyng kýnnen-kýnge úlghangy. Ol qaydan bastau alghan? Sebebi nede? Jauap: eng basty sebep , adamdar erkin týrde audan, qala ,oblys әkimdikterine, audandyq, qalalyq,oblystyq memlekettik mekemelerge, Astana qalasynda ornalasqan barlyq ministrlikterge, agenttikterge jәne basqa da ýkimettik úiymdargha onaylyqpen erkin týrde kire almaydy. Atalghan mekemeler múzday temir qúrsanyp, qytay qorghanynday qorshanghan. Jәidәn-jәi manayyna adamdardy jolatpaydy. Olardyng barlyghyn qaruly polisiya kýzetedi. Óz ýkimetim, óz әkimatym-óz ýiim dep kelgen qarapayym adamdardy aldymen qaharynan qar jauatyn poliyseyler qarsy alady. Olar mәselesin sheshuge mәjbýr bolyp kelgen azamattyn, azamatshanyn ýreyin , qashyryp tergep-tekserip silekpesin shygharady . Búl bir deniz. Ekinshiden, keybir memlekettik qyzmetkerlerdin dórekiligi, kәsiby bilimderining tayazdaghy, qarapayym adamdargha mensinbeu , tóbeden qarauy; Ýshinshiden, túrghyndardyng talap-tilekterine qúlaq aspay , jýrdim-bardym qaraulary, jauapkershilikting joqtyghy. Osynyng barlyghy qosylyp kelip, biylikpen qarapayym halyq arasyn barghan sayyn alshaqta da beredi. Ne isteu kerek? Bizding oiymyz boyynsha , auyldan, qystaqtan kelgen jandar audan әkimine, onyng orynbasarlaryna, audan, qala, oblys mekemelerining basshylaryna erkin kiruleri kerek. Erkin týrde ózderining mún-múqtajdaryn jetkize alulary qajet.Atalghan mekemelerdi poliyseylerlerding qorghaulary dúrys emes. Olardy azamattyq kýzet úiymdary kýzetkeni dúrys dep esepteymiz. Ózderiniz oilanyp kórinizdershi 10-15 myng halqy bar kishkene ghana audan әkimdigin eki poliysey kýndiz-týni qorghaydy. Búl qansha shyghyn. Respublikalyq úiymdarda da osylay bolghanda, elding kelip , emen-erkin kirulerine, mәselelerin asyqpay-saspay tolyq sheshuge mýmkindik mol bolar edi.
Jyl sayyn audan, qala, oblys әkimderining halyq aldyndaghy esep beruleri ótkizilinip keledi. Búl dúrys bastama. Tek, mәsele sol jinalystar qalay úiymdastyrylady, oghan kimder shaqyrylady, kimder súraq qoyyp, kimder jarys sózge shyghyp, problemalar men úsynystardy ashyq týrde aita alady. Kóp jerlerde әkimderding esep beruleri ótirik, formalidi jaghdayda ótip, halyqtyng ashu-yzasyn tudyruda. Halyq aitady onday kózboyaushy jinalystyng ótkeninen, ótpegeni dúrys dep esepteydi. Óitkeni әkimderding esep beru jinalystary qarapayym halyqty mezi etetin aldyn-ala dayyndalyp qoyghan ssenariymen ótkiziledi. Onda shtattyq sheshender al kep әkimdi aspangha shygharyp maqtaydy. Jaghympaz aqsaqaldar bata beruge talasady. Al, auyldardyng jaghdayy, júmyssyzdyq, jol, kýnkóris mәseleleri sol qalpynda. Bayaghy jartas-sol jartas. Áli kesh emes. Qyrandar qozghalysy búl mәni de manyzy zor mәseleni әrdayym óz baqylauynda ústaytyn bolady.QR Preziydenti N. Á. Nazarbaev auyl, audan, qala, oblys әkimderimen bolghan kezeti bir jiynda biyliktin halyqtyng qolynda ekeni jәne әkimderdin sol halyqqa adal qyzmet etushiler ekenderi turaly batyryp aitqan bolatyn.
№ 2 qauip nede? Ol jemqorlyq. Jemqorlyqtyng aty-satqyndyq. Al, jemqor -satqyndardy atu kerek.
Qazirgi tandaghy bizding qogham ýshin №2 qauip dep korrupsiyany aitamyz. Onyng qazaqshasy – jemqorlyq. Jemqorlyq bolghanda memlekettik qyzmettegi basshylar qúramynyn úrlyghyn, paraqorlyghyn aitamyz. Jemqorlyq qarapayym halyqtyng jelkesine taltayyp túryp minip alyp, eki ókpesin qysyp, esinen tandyryp barady. Mening úsynysym: korrupsiyamen ayausyz kýres jýrgizip, «Jemqorlyqty joi» -atty býkil qazaqstandyq qyzu nauqan ótkizu kerek. Búl sharanyng merzimi 5 jyl boluy qajet. Sovet Odaghy kezindegi «Sauatsyzdyqty jong»- nauqany 1919 -1939 jyldary aralyghynda 20 jyl boyy jýrgizildi. Sonyng arqasynda sauatsyzdyq joyyldy.Osynday býkilhalyqtyq Aksiyany úiymdastyruymyz kerek.Halyqtyng kózin ashyp, olardy jemqorlyqtan birjolata jiyirkendiruimiz qajet.
Aldymen qarapayym halyqty jemqorlarmen jәne jemqorlyqpen kýresting әdis-tәsilderine ýiretu, oqytu dúrys bolar edi. Mekemelerde, sehtarda, úiymdarda, mektepterde, barlyq jogharghy oqu oryndarynda, kәsiporyndarda, KSK-larda, ýilerde, birsózben aitqanda býkil respublikada «Jemqorlyqty joi»- mәselesin ótkir kóterip, qazirgi qoghamda oryn alyp otyrghan, jýgensiz ketken jemqorlyqqa tosqauyl qoiymyz qajet. Tek osylay ghana korrupsiyany auyzdyqtyqtay alamyz. Sosyn budjetting aqshasyn jegenderdi, memleketting qarjysyn qymqyryp, qarapayym halyqtyng nesibesine aram qoldaryn salghandardy qatang jazagha tartyp, elding aldynda atyp-asu , itjekkenge audaru kerek.Bir sózben týiindesem, jýgensiz ketkenderdi tәubelerine keltirip, ayaqtaryna túsau salyp, shider taghu qajet. Jemqorlyqtyng aty-SATQYNDYQ! Óitkeni, Otandy satu-jemqorlyqtan bastalady.
Memlekettik qyzmetke enemin dep, kýn sanap mansap quushylar qatary mendep bara jatqandyghy bәrimizge mәlim. Búl jәiit qazaqtyng asqynghan auruyna ainaldy. Aurudyng aty «Kreslomaniya». Qyzmetti paragha berip satyp alu, blatpen alu, aldap alu, kisi óltirip alu órship túr ghoy. Joghary qyzmet ýshin qoynyndaghy әielin, tughan bauyryn, kóp jylghy dostaryn satyp ketip otyrghandar bar. Men, olardy «qyzmette basy qalghandar» deymin. Sol «qyzmette basy qalghan qazaqtar» qoghamymyzdyng damuyna ýlken kedergi boluda. Korrupsiyanyng jany osy «Kreslomaniya» auruy dep espteymin. Aytarym, «Kreslomaniyadan» qútylmay korrupsiyadan qútyla almaymyz. Al, korrupsiyadan qútylmay-dúrys, tolyqqandy el, memleket bola almaymyz. Bizdi qazaqtardy eshqashan syrttan jau almaydy, alayyn dese de kýshpen ala almaydy. Oghan tarih kuә. Al, jemqorlyqty kәsip etkenderding qatarynyng kóbeye týsui , olardyng toyymsyzdyghy, satqyndyghy memleketimizge birden-bir qauip dep esepteymin.
Aytarym, «Kreslomaniyadan» qútylmay korrupsiyadan qútyla almaymyz. Al, korrupsiyadan qútylmay-dúrys, tolyqqandy el, memleket bola almaymyz. Bizdi qazaqtardy eshqashan syrttan jau almaydy, alayyn dese de kýshpen ala almaydy. Oghan eki myng jyldyq tarihymyz kuә. Al, jemqorlyqty kәsip etkenderding qatarynyng kóbeye týsui , olardyng toyymsyzdyghy, satqyndyghy memleketimizge birden-bir qauip dep esepteymin. Mysaly: «arap kóktemi» atalghan revolusiyalar 100 payyz jemqorlyqpen kýres negizinde bolyp otyr. Eki Ukraina, eki Qyrghyz tónkeristerine de sebep bolushy sheneunikterding korrupsiyagha belshesinen batulary. Mysyq aitady: «Et tәttiligin qoysa , men úrlyghymdy qoyamyn». Sol mysyqtar aitqanday әkim qaralardy, sheneunikterdi, ministrlerdi, olardyng orynbasarlaryn jәne taghy basqa memlekettik qyzmetkerlerdi әdildikten taydyryp, otan aldyndaghy anttaryn búzdyratyn, qylmys jolyna týsuge tartatyn memlekettik tapsyrystargha,tender sayasatyna týbegeyli ózgerister qajet. Ol tenderler tek halyqtyng baqylauynda bolghanda ghana tazalyq, әdildik bolady. Áytpese keybir oblys, audan qala әkimderi, ministrlik, agenttik basshylary enbeksiz bayyp, esirip aldy. Qúryqqa týsip jatqandary ber jaghy ghana. Tamyryn terenge jayghan korrupsiyany qúrtuda tek qarjy polisiyasyna qarap otyrugha bolmaydy. Barlyghyn qamtamasyz etuge olardyng shamalary da mýmkindikteri jetpeydi. Jemqorlyqqa halyq bolyp tosqauyl qoymyz kerek. Jemqorlyqtan biz qayda baramyz?
№3 problema auyl taghdyry... Auyl – qazaqtyng altyn besigi. Býgingidey órkeniyetke biz auyl arqyly qol jetkizdik desek artyq aitqan bolmaydy. Auyldan tuylyp,, auyldan óstik. Óitkeni , auyl ananyng ayaly alaqanynan talay úly ghalymdar, aqyndar men jazushylar, memleket jәne qogham qayratkerleri, ministrler, әkimder týlep úshty. Bir sózben aitqanda auyl qazaqtyng jany. Auylgha biz qaryzdarmyz.
Adaldyq ýshin aituymyz kerek ,el egemendigin alghannan beri auyl sharuashylyghyn damytugha arnalghan jýzdegen baghdarlamalar men sharalar qabyldanyp, iske qosyldy. Olar az da bolsa nәtiyjesin berude. Baqanday 3-jyldy auylgha arnadyq, Kolhoz, sovhozdardyng ornyna jekemenshik sharua qojalyqtary, nebir respublikalyq aksionerlik úiymdar qúryldy. Degenmen , keybir auyldarda júmyssyzdyq, maskýnemdik, úrlyq beleng alghan. Auylda kýnnen-kýnge búrynghy jyldarmen salystarghanda jalyndaghan jastardyng qatary siyrep barady. Bireuler qalagha bilim izdep ketse, endi bireuler eki qolgha bir kýrek tauyp júmys isteu ýshin ketedi.
Elbasynyng auyldy týletuge arnalghan bastamalaryn tolyghymen qolday otyryp, auyldy jaqsartyp, qayta týbegeyli týletu ýshin jana qúrylym qúru qajet dep esepteymiz. Onyng aty – «JANA AUYL ÓNDIRISI» óndiristik birlestigin qúru bolyp tabylady. Ol búrynghy kolhoz túrghysynda qúrylyp, júmys isteydi. Sonda auylda júmys bolady, auylgha jan bitedi, adamdardyng túrmys-tirshiligi ózgeredi. Týiindep aitqanda , auyldyng ósip-órkendeui, órkeniyetke qol jetkizui túghyry, altyn dingegi-auyl sharuashylyghynyng damuyn dúrys jolgha qong. Mine biz úsynyp otyrghan qúrylym osy talaptardy iygerip, auyldy jandandyratyn bolady.
Bizdin úsynysymyz barlyq 7232 auyldarda eng birinshi kezekte auyl óndirisin qúryp, auyl adamdaryn enbekpen qamtamasyz etu. Búl óte kókeykesti mәsele. Biz osy jaghdaydy eskerip, taldap, zerttep, auyl mәselesin 2-shi sezding kýn tәrtibine shygharyp, talqyladyq. Ondaghy maqsatymyz – auylgha degen kózqarasty ózgertip, bәrimiz ósip-óngen auylymyzdy týletu, janartu. Biz auyldaghy adamdardy enbekpen qamtamasyz etetin, auylgha jan bitiretin, jana baghdarlama jasadyq. Jana qúrylymnyng aty: «Jana auyl óndirisi». Búl qúrylym iske asqan jaghdayda auylymyzdyng aiy onynan tuyp, júldyzy jarqyraytyn bolady. Búl jerde aitatynymyz, auylgha jәne auyl sharuashylyghyna arnalghan barlyq baghdarlamalardy onyng ishinde, sharua qojalyqtary, «Sybagha», «Auyldaghy auyz su» jәne taghy basqa sharalardy qayta qarap, zertteu jýrgizip, rettep, bir jýiege, bir arnagha «JANA AUYL ÓNDIRISINE» toghystyru kerek. Bizding qozghalystyng «Jana auyl óndirisi» baghdarlamasyn ashudaghy negizgi kózdep otyrghanymyz, auyldy saqtap qalu; auyl órkeniyetin qalyptastyru; auylda jastardy túraqtandyru. Shyndyghyn aitayyq, auylymyz qartayyp barady. Bizder, qyrandar auylgha arnalghan demogogiyalyq úran-symaqtargha qosylmaymyz. Mysaly, «Diplommen auylgha» degen jastargha arnalghan aksiya ótude. Búl degenimiz arbany attyng aldyna qong degen sóz. Auyl óndirisi bolmasa, jastar diplomdaryn alyp auylgha ne ýshin barmaq? Diplomdy basyna jastap jata ma? Biz bolashaqta damyghan otyz elding qatarynda bolamyz dep maqsat qoyyp otyrmyz. Oghan jetude qazaq auyldarynyng ósip-órkendeuining manyzy óte zor.
Auyldy altyn besikke ainaldyru ýshin bәrimiz júmyla júmys istep, qoldan kelgen jaghdayymyzdy ýkimetke kórseteyik. Bir sózben aitqanda halqymyzdyng jany auylymyzdy quantayyq! Sonda, auyl quansa, bәrimiz quanamyz. Biz qayda baramyz?
№4 problema júmyssyzdyq mәselesi de eldi alandatyp otyr. Júmyssyzdyq, sonyng ishinde jastar júmyssyzdyghy, qay elding bolmasyn ózekti, sheshimin tabudy qajet etetin mәselesi. Búl bizding elde de oryn alyp otyrghan basty mәsele. Qazaqstandaghy jastar arasyndaghy júmyssyzdyq eldegi jalpy júmyssyzdyq dengeyi boyynsha joghary kórsetkishte bolyp otyr. Ekonomikalyq ósim qúldyraghanda, jastar daghdarystyng әserin alghashqylardyng biri bolyp sezedi. Sonymen birge, ekonomikalyq qiyn kezenderde jalpy júrtshylyqqa qaraghanda әsirese jastardyng júmysqa ornalasuy onaygha soqpaydy. Jastar arasyndaghy júmyssyzdyq dengeyi jalpy júmyssyzdyq dengeyining jartysyna juyghyn qúrap otyrghandyghy jangha batady.
№ 5 problema demografiyagha zor kónil bólu. Tabighy ósimge nazar audaryp, memlekettik qoldau kórsetu.Ýshinshi bala tughanda kómek retinde budjetten-5 myng dollar, 4-shi balagha-7 myng dollar, 5-balagha-10 myng dollar, 6-shy balagha-15 myng dollar, 7-shi balagha-20- myng dollar tólenui qajet dep esepteymiz. Sonda sóz joq halqymyzdyn tabighy ósimi tez mezgilde artyp, 2030 jyly 40 millionnan asady. Sonymen qatar, shet elderde túratyn qandastarymyzdyn atameken elderine emen-erkin kelulerine danghyl jol ashuymyz kerek. Olargha bar jaghdaydy jasauymyz qajet. Biz qayda baramyz?
№6 aighaylap túrghan mәsele kóptegen qazaq bauyrlarymyzdyn, qarakóz qyzdarymyz ben qazaq әielderining ar-úyatty ayaqqa taptap, arsyzdyqtyng batpaghyna batulary. Turasyn aitayyq últymyzdyng mentaliytetine, bolmysyna, salt-dәstýrine , diline, dinine óte jat túrpayy arsyzdyqtar ýlken shaharlarymyzgha basa kóktep kirip , jastarymyzdy, qazaqstannyng bolashaqtary balalarymyzdy ar joldarynan taydyru ýstinde. Últ ýshin naghyz tragediya osy.
Mysaly: tek Almaty qalasynyng bir ózinde 20 gey klubtar, 40 tan astap neshe týrli jyn-oynaq mekemeler kýndiz-týni júmys isteydi. Bordelge ainalghan sauyna-hauyzdarda san joq. Qazaq qyzdarynyng jezóksheligi últqa qara tanba boldy. Kýnen –kýnge bir jynystylardyn ýilenui kóbeyip, qalypty nәrsege ainaluda. Byltyr sonday oqigha Qaraghandy jәne Taraz qalalarynda oryn aldy. Elimizde qaptap ketken «Gey-tur», «Gey-oteli», «Geysha-klubtar» . Kózge iliner kýlki teatrlarynyng qazaq әrtis-jigitsymaqtary aldymen әielderding roliderin oinaugha beyim túrady. Sol obrazgha kirip alghan. Olar kimge ýlgi kórsetedi? Ony kórgen sheteldikter bizdi mazaqtap kýledi.Úldarymyz әlsiz, qyzdarymyz basqalardyng jemi boluda. «Alash ainasy» gazetinin mәlimeti boyynsha 40 payyz jas jigitterdin belderi nashar jaghdayda. Olarda úryq joq. Sonyng saldarynan jas júbaylardyng ajyrasuy kóp. Ol neden? Qazaqta onday búryn bolyp pa?
Osynda súrqiya bir pәle jatyr.Bizding ata – babalarymyzdyn: “Malsyz bolsang da arsyz bolma; әrli bolghansha – arly bol; aryndy jeme, baryndy je; ar jazasy bar jazadan auyr; er jigit elining úly, namysynyng qúly” degen ósiyetin nege biz oryndamay, ayaqsyz qaldyryp kelemiz? Jogharyda atap ketkenimdey, keyingi jyldarda adamnyng janyn týrshiktiretin, qanyn qaynattyratyn soraqylyqtar, jastardyng azghyndyqtary barghan beleng aluda. Osy azghyndyqty toqtatpasaq, kýlkimizdi jiya almay qalamyz. Bolashaq úrpaqtarymyzdyn, nemere, shóberelerimizding jaghdayyn oilasaq osynday namysqa kir keltiretin, últtyng aryna daq týsiretin soraqylyqtardy boldyrmayyq, kýreseyik, aldyn alayyq der edim. Myna mәselege men erekshe kónil audarmaqpyn. Birinshi bolyp dabyl qaghyp túrmyn. Qazir biz , Qazaqstandy turizm eline ainaldyramyz dep әkim, ministrler bolyp alashapqyn bolyp jýrmiz ghoy. Ol qanday turizm??? Bizding ata-baba saltymyzdy qúrmetteytin, úrpaq tәrbiyesine ziyan tiygizbeytin bolsa әngime basqasha. Al, jogharyda aitqanymday, bizding qasiyetti jerimizge, elimizge geyler, lesbiyankalar, jezókshelik siyaqty azghyndyq las dýniyelerdi әkeletin bolsa oghan biz tózbeuimiz kerek, aldyn-ala tosqauyl qoyuymyz kerek. Saq bolayyq, aghayyn! Tize bersek últymyzdyng úlylyghyna, elimizding eldigine, halqymyzdyng tazalyghyna kir keltiretin, abyroyyn tógetin, namysyn taptaytyn zúlym әreketter barghan sayyn kóbeyip barady. Tózip otyra beruge bolmaydy. Úrpaq keshirmeydi, ata-baba ruhy keshirmeydi.
Aytarym mәngilik el bolu ýshin, osy men jogharyda aitqan qauip-qaterlerden, opyryp oryn alghan kelensiz kemshilikter pen problemalardan mýlde ada bolghanymyz jón.
BIZ QAYDA BARAMYZ, AGhAYYN?
Sәdibek Týgel,
«Úly dala qyrandary»
respublikalyq qozghalysynyng
teng tóraghasy
Abai.kz