Aqsaq Temir – kezinde sәbettik, orystyq iydeologiya tebindep túrghan kezde tarihy qaharmangha ainalghan ozbyr túlgha. Ózi Bodanshar әuletinen, qan jaghynan Shynghysqa jaqyndyghy bar. Monghol tekti barlas ruynan shyqqanymen, bolmysy sarttanyp, parsylanghan jataqtyng naghyz ózi.

Atasy Shynghys qaghannyng josynymen Tәnirlik ústanymdaghy imperiyany qayta kótermek bolghany ýshin (ózge de sebepter jeterlik) Altyn Orda hany Toqtamysqa qarsy Aqsaq Temir jihad soghysyn ashty.

1391 jyly úzaq qysty ótkerip, (eskishe 793 jyl) joryqqa attanghan Aqsaqtyng (1336-1405 j.j) eki jýz myng qaruly jasauyly Samarqannan suyt attanyp, kókek aiynda Saryarqanyng sary dalasyndaghy Úlytaudyng etegine at túmsyghyn tireydi. Úlytau ol kezde Joshy úlysynyng úitqysy, Altyn Ordanyng sayasy әri ruhany ortalyghy edi.

Úlytau men Kishitau baurayynyng qúnarly shóbi, móldir suynda at jabdap, qol tynyqtyrghan Aqsaq Altynshoqyda tasqa qashatyp tómendegi sózderdi jazdyrdy:

«Qayyrymdy, meyirimdi Allanyng atymen bastaymyn! Ómirdi jәne ólimdi berushi de danamyz! Tarihtyng jeti jýz toqsan birinshi qoy jyly, jazdyng ara (1391 j. 6 kókek) aiy Túrannyng súltany Temir bek eki jýz myng әskermen Búlghar hany Toqtamysqa qarsy soghyspaqqa jýrdi. Búl jerden ótip bara jatyp belgi bolsyn dep qorghan túrghyzyp, jazu qaldyrdy. Tәnirim nәsip bersin! Tәnirim el adamdaryna raqym qylsyn! Olar bizge dúgha arnap, eske alsyn! Ámiyn! Túrannyng súltany Temir bek».

Keshikpey ekeuini arasynda súrapyl shayqastar bastaldy.

1395 jyly Toqtamys pen Temir arasyndaghy tires Soltýstik Kavkazda, Terek ózeni boyynda ótti. Sol dәuirde eng ýzdik qolbasshy sanalghan Toqtamys hannyng jasaghyn jengen Aqsaq Temir keshikpey Altyn Ordanyng astanasy Saray-Berkeni basyp aldy. Qyzyl órtke oranghan qala júrtynyng kóbi qúldyqqa satyldy. Jengen sayyn esirgen Aqsaq aragha kóp uaqyt salmay Qajy-Tarhan, Qyrymmen qosa Reseyding Ryazani, Eles qalalaryn shapty. Aqsaqtyng arghy maqsaty qaytken kýnde de Altyn Orda imperiyasyn kýiretu edi. Aqsaqtyng ol oiy oryndaldy. Tarihy bir, tegi jaqyn bauyrlas eki el aqyry biri-birining týbine jetti. Altyn Ordanyng kýsh-quaty kemip, aibary men bedelin joghaltuy – orystardyng ýstemdik aluyna zor mýmkindik berdi.

Sәbettik qyzyl iydeologiya Aqsaqty sol ýshin jaqsy kóredi.

Tuyrlyghy tilinip, jasaghy qirap, ruhy synghan Altyn orda aqyry qúlady. Sodan keyin Rusi pen shyghys Europa kóshpendilerding búghauynan, attylargha salyq tólep, qúldyq úrudan qútyldy. Neshe ghasyr Europa men Aziyany dirildetken kóshpendiler imperiyasy aqyry Qazan, Sibir, Astrahani, Qyrym handyqtaryna bólinip, kezinde ózderining tabanyn sýigen teristik jabaylardyng tabanyna ózderi týsip qaldy...

Tastyng tabylauy jayynda.

«Sәtbaev» kitabynda jezqazghandyq S. A. Rojnovtyng esteliginde bylay depti:

«…Shәrip ekeuimiz izdep barsaq, Qanysh Imantayúly tanbaly tastyng irgesinde kólenkelep otyr. Asa kónildi, bizge jayranday qarap: «Qane, jastar, mynany qozghap kórelik. Altynshoqydan altyngha bergisiz qazyna taptyq bilem. Meninshe, óte qymbat dýniye!» – dep týsinik bergeni esimde…

Endi Shәrip, men jәne Qanekeng ýsheuimiz jabylyp ornynan qozghay alsaqshy. Zilmauyrlyghy sonday!».

Qanysh Sәtbaevtyng «Altyngha bergisiz qazyna» deytini, mine, osy tanbaly tas.

Úlarbek Dәleyúly

Abai.kz