Juyqta «Serke» saytynan «Jastar sayasaty bylyghyp barady. Ospanqúlov (surette) Óteshevting izimen keledi» degen maqalany kózimiz shalyp qalghan edi. Endi osy dýnie «Abaygha» da shyghypty. (Talghat Rahymbaev. «Jastar sayasatyndaghy jemqorlyq». http://old.abai.kz/node/41487).   Sosyn biz de birer auyz sóz qosqymyz keldi. Óteshev degen balanyng ana bir jyldary «Núr-Otannyn» jastar qanatyn basqaryp, dýbirletip jýrgenin jii bayqaytynbyz. Sodan keyin kórinbey qalyp edi, sóitsek ornyn ózi sekildi «jas qyrandardyn» biri Ospanqúlovqa berip ketken eken...

Al, Ospanqúlovpen az-maz tanystyghymyz búrynyraqtan bar-tyn. Búl azamat ana bir jyldary shamaly uaqyt Ekibastúz qalasy әkimining orynbasary bolyp «otyryp» ketken. Odan keyin ile-shala oblys ortalyghy Pavlodargha auysyp, onda da kóp túraqtamay, Astanagha qayta qaytty dep estigenbiz.

Juyqta «Serke» saytynan «Jastar sayasaty bylyghyp barady. Ospanqúlov (surette) Óteshevting izimen keledi» degen maqalany kózimiz shalyp qalghan edi. Endi osy dýnie «Abaygha» da shyghypty. (Talghat Rahymbaev. «Jastar sayasatyndaghy jemqorlyq». http://old.abai.kz/node/41487).   Sosyn biz de birer auyz sóz qosqymyz keldi. Óteshev degen balanyng ana bir jyldary «Núr-Otannyn» jastar qanatyn basqaryp, dýbirletip jýrgenin jii bayqaytynbyz. Sodan keyin kórinbey qalyp edi, sóitsek ornyn ózi sekildi «jas qyrandardyn» biri Ospanqúlovqa berip ketken eken...

Al, Ospanqúlovpen az-maz tanystyghymyz búrynyraqtan bar-tyn. Búl azamat ana bir jyldary shamaly uaqyt Ekibastúz qalasy әkimining orynbasary bolyp «otyryp» ketken. Odan keyin ile-shala oblys ortalyghy Pavlodargha auysyp, onda da kóp túraqtamay, Astanagha qayta qaytty dep estigenbiz.

Áriyne, Astanadan arnayy auystyryp alatynday, Pavlodar oblysynda dәl Ospanqúlovqa qarap qalghan sharua joghy belgili. Oghan keregi jalpaq tilmen aitsaq, «poslujnoy sapisok» qana. Sol ýshin kelgen adam. Meyli dedik, «qaghazyn» týzep alu ýshin aimaqtargha az uaqytqa baryp qaytatyn «ospanqúlovtardyn» aldy-arty búl emes. Jәne olardyng barlyghy da Astanada otyrghan әldebir «dókeydin» «zvonogy» arqyly keletini de jasyryn emes. Úzynqúlaqtan estuimizshe, Ospanqúlov bir kezderi senat deputaty Quanysh Súltanovtyng kómekshisi bolghangha úqsaydy. Mýmkin birer jyl osy jaqtyng topyraghyn basyp ketuine sol kisining abyroyy sebep boldy ma eken dep oilaymyz. Áytpese, mynnan tandap jiberetindey, búl balanyng asqan iskerligin bayqay almadyq.

Ol óz aldyna. Bizding aitayyn degenimiz, Ospanqúlov Ekibastúzgha jay ghana kelip qaytpay, osy jaqtaghy bildey bir azamattyng obalyn arqalap ketti. Jogharyda aittyq, ol Ekibastúz qalasy әkimining әleumettik sala boyynsha orynbasary qyzmetin atqardy dep. Búghan deyin sol orynda qyzmet istep jýrgen jәne әleumettik salanyng júmysyn bes sausaqtay biletin tәjiriybeli bir azamatty Ospanqúlov ýshin eshbir jazyqsyz ornynan aldy da tastady. (Ol jigit әli kýnge deyin auyldyng әkimi bolyp jýr). Sebebi Astanadan «arnayy jiberilip» otyrghan jas mamangha jyly oryn tauyp beru kerek boldy. Bir tanqalarlyghy, auyldyq okrugterin qosa sanaghanda 150 myngha juyq halqy bar, әleumettik salasy óte kýrdeli aimaqty osy jas bala basqara ala ma degen oy eshkimdi de mazalaghan joq. Mine, býgingi biylik basyndaghylardyng el taghdyryna degen kózqarasy osynday! Sonymen ne kerek, Ospanqúlov әiteuir jyl jarymday uaqyt qalqiyp otyryp, aqyry oblys ortalyghyna auysyp ketti.

Al Ospanqúlovqa deyin qala әkimining orynbasary bolghan jergilikti azamattyng taghdyry eshkimdi oilandyrghan joq. Oblys әkimi Saghyntaevty da, Ekibastúz qalasynyng әkimi Verbnyakti de, Ospanqúlovty jiberip otyrghan Astanadaghy «kókeni» de. Búlar ýshin adam taghdyry degen oiynshyq siyaqty. Ornynan alynghan azamattyng eshbir jazyghy joq ekeni, onyng da otbasy, oqyp jatqan bala-shaghasy bar ekeni esepke alynbady. Mine, býgingi biylik osynday. Obal, sauap degendi búlar birjola úmytqan. Ólip jatsan, ýstinnen attap jýre beredi.

Dәl osy kezde men Ekibastúz aimaghyndaghy jergilikti últ ókilderining (qazaqtardyn) júmyssyz jýrgeni jayly, olardy jergilikti kәsiporyndardyng maqsatty týrde júmysqa almaytyny jóninde «Jas Alash» gazetine maqala bergen edim. Búl әriyne, óz degenin istep, jalghandy jalpaghynan basyp ýirengen qalanyng әkimi Verbnyak myrzagha әste jaqpaytyny belgili. Oghan әlgi maqala aspannan jay týskendey әser etti. Verbnyak ashulanghasyn, Ospanqúlovta jan qala ma, bir kýni meni shaqyrtty kabiynetine. Bardym. Shynymdy aitsam, jas kadr, últy qazaq azamaty bolghasyn, jaghdaydyng mәnisin bilgisi kelip otyrghan shyghar, óz qandastarynyng júmysqa ornalasuyna jaghday jasaytyn shyghar, elding әleumettik jaghdayynan әngime qozghar dep ýmittenip bargham. Sóitsem, onymnyng bәri beker eken.

Ospanqúlov menimen týrin óte «sereznyi» qylyp sóilesti. Sayasy qatelik jasaghanymdy, olay jazugha bolmaytyny jayly kәdimgidey «dәris oqydy». Ózining Shymkent jaghynan ekenin de eskertudi úmytpady. Biraq nelikten jergilikti qazaqtardy «Bogatyri» kenishi júmysqa almaydy, onyng mәselesin sheshemiz degen sóz auzynan shyqpady. Áyteuir ketetin adam oghan basyn auyrtyp qaytedi (ózi ketkesin, Ekibastúzdy topan su bassa da oghan bәribir ekeni belgili). Sóitip, әngimemiz jaraspady. Biraq óte saq eken, ketip bara jatqanymda: «Qaltanyzda diktofon joq pa, jasyryn jazyp alghan joqsyz ba?» - dep súrap qaldy. Elding bәrin alayaq dep oilaytyn bolu kerek. Sol Ospanqúlovtyng el ortalyghy Astanagha qayta baryp ta ondyra qoymaghanyn jogharyda aitylghan maqaladan oqyp bildik (http://old.abai.kz/node/41487).  

Al Ekibastúzdaghy jaghday sol búrynghy taz qalpynda. Ákimdikke sheneunikterding biri kelip, biri ketip jatady. Biraq halyq ornynda. Ornynda bolmaghanda, qayda barady? Astanadan arnayy jibergen kadrlardyng týri janaghyday. Sosyn el-júrt ózining ólmes tirligin jasap jatyr. Biri bazarda túr, biri taksy aidaydy, endi biri «ohranada»... Mýmkin Astanadan taghy da bir Ospanqúlov sekildi «isker de jas maman» kelip keter. Biraq odan halyqqa   payda shamaly. Solay!  

Abai.kz