Senbi, 23 Qarasha 2024
Aytys 2323 4 pikir 16 Qyrkýiek, 2024 saghat 13:27

Jauap: Búl tarih bir maqala kólemine syimaydy!

Kollaj suretteri: qalamger.kz, adyrna.kz

Úlarbek Dәleyúlynyng «Altyn Ordany qúlatqan Aqsaqtyng haty» atty maqalasy jariyalandy. Búl maqalada Altyn Orda tarihyna qatysty, Ámir Temirding tarihtaghy roline qatysty mәselelerding búrmalanuy meni amalsyzdan jauap beruge mәjbýr etti. Búl maqala shenberinde sol kezendegi barlyq tarihy oqighalargha keninen taldau jasay almaymyn. Óitkeni, búl tarih bir maqala kólemine syimaydy. Sondyqtan belgigi oqighalar turaly qysqa derektermen shekteletinimdi aldyn ala eskertemin. Áriyne, búl maqalada Ámir Temir turaly da, Toqatmys han turaly, olardyng tarihtaghy roli turaly da sóz qozghalady.

Aldymen Altyn Orda memleketining kýireui neden bastalghanyna qysqasha taldau jasayyq. Altyn Orda memleketi quatty memleket retinde qalyptasuy Ózbek hannyng zamanynda Yasauy joly ókilderinin-әuliyelerding Yasauy jolyn memlekettik iydeologiya dengeyine kóteruinen bastaldy. Memleketting bar salasynda әuliyeler kýrdeli reformalar jasay otyryp, adamzat tarihyndaghy eng әdiletti qoghamdy dýniyege keltirdi. Ol memleketting qúrylymdyq jýiesi qazaqtyng kiyiz ýiining jobasyn qaytalaytyn. Kerege qara halyq, uyq ruhany jetekshiler, shanyraq handyq biylik. Birine biri tәueldi, biri birinsiz ómir sýre almaytyn әdiletti qoghamdy qalyptastyrdy. Absoluttik biylik qarada da, biyde de, handa da bolghan joq. Absoluttik biylik tek sharighatqa-zangha berildi. Memleket qaryshtap damydy. Az ghana jyldyng ishinde әlemdegi eng damyghyn memleket dengeyine kóterildi. Alayda, memlekettigi múnday jaghday biylikten shettetilgen Joshy úrpaqtaryn quanta qoyghan joq. Óitkeni, hannan basqalarynyng barlyghy qara halyqtyng qataryna qosyldy. Osyghan narazy bolghan Ózbek hannyng úly Jәnibek súltan bastaghan Joshy úrpaqtary memlekettik tónkeris úiymdastyrudy josparlady. 1342 jyly Ózbek hannyng kenetten qaytys boluy olardyng búl josparyn iske asyrugha mýmkindik berdi. Han taghyna otyrugha tiyis Tynybekting joryqta boluyna baylanysty han taghyna Ózbek hanyng әieli Taydulanyng ótinishimen Jәnibekti uaqytsha han tayna otyrghyzdy. Ol retin tauyp aghasy Tynybekti de, inisi Hyzyrbekti de óltirip, ózi jeke biyleushige ainaldy. Yasauy jolynnan bas tartyp, ózine absoluttik biylikti beretin memlekettik iydeologiya retinde islam dinining shafighy mazhabyn qabyl etti. Biyler institutyn tarqatty. Asan Qayghy bastaghan biylerding әreketi nәtiyjesiz ayaqtalyp, Jәnibek tolyq jeniske jetti. Ol ózine ylayyqty memlekettik jýieni qalyptastyrdy. Alayda, ózining qoly absoluttik biylikke jetkenimen, halyqtyng qoldauynan aiyrlyp, ózi qúrghan burokratiyalyq apparatyng tútqynyna ainaldy. Sonynda sol burokratiyalyq apparatyng kómegimen óz úly Berdibekting qolynan qaza tapty. Berdibek taqqa otyrysymen ózimen taqqa talasuy mýmkin degen tuystarynyng baryghynyng basyn aldy. Ózining balalarynyng da basyn aldy. Aragha ýsh jyl salyp, ózi de saray tónkerisining qúrbany boldy. Búl oqigha qazaqtyng qariya tarihynda «Berdibekte nar moyyny kesildi» degen bir auyz sózben tújyrymdalghan. Odan keyin Batu han úrpaqtarynan han taghyna otyratyn erkek kindikti eshkim bolmady. Búdan keyingi kezende Joshy úrpaqtary arasyndaghy taq talasy bastaldy. Jiyrma jylda Altyn Orda taghyna jiyrma bes han kelip ketti. Nәtiyjesinde memleket tolyghymen kýiredi dese bolady.

Osy kezende Joshy úrpaqtarynyng memlekettik biylikti ary qaray alyp ketui mýmkin emestigine kózi jetken Sayyd Baraka bastaghan Yasauy joly ókilderi Mauarannahrda Ámir Temirding qolyna biylikti ústatyp, onyng aldyna «Shynghys han imperiyasyn tolyghymen qayta qalpyna keltiru» mindetin qoydy. Ámir Temir ózining aldyna qoyylghan mindetti tolyghymen oryndaugha bar kýshin saldy. Toyqoja oghlannyng úly Toqtamysty qolyna biylik berip, onyng Altyn Orda taghyna otyruyna bar mýmkindikti jasady. Biraq onyng aldyna shart qoyyldy. Yasauy jolynan taymay týrkilerding ruhaniy-mәdeny tútastyghyn qayta qalpyna keltiresing degen. Alghashqy kezende Toqtamys han uәdesinde túryp, týrli úlystargha bólinip ketken týrkilerding basyn biriktirip, memleketting tútastyghyn qalpyna keltirdi. Kulikovo shayqasynan keyin Altyn Ordagha moyynúsynghysy kelmegen Moskva, Tveri kniyazdyqtaryn talqandap, olardy qaytadan Altyn Ordagha tәueldi etti. Biraq Toqtamys uәdesinde túrmady. Ol Yasauy jolynan bas tartyp, Jәnibek han siyaqty shafighy mazhabyna basymdyq berdi. 1385 jyldar sonynda Toqtamys han keruen joldaryn ózine keri qaytaramyn degen syltaumen Ámir Temirge qarsy әskery qimyldardy bastady. Alghashqy kezende Ámir Temir óz әskerining Toqtamys әskerlerimen tikeley qatyghysqa týsuden saqtandyryp, soghysty barynsha boldyrmaugha kýsh saldy. Mogholstan әmiri  Kamaraddinmen kelisip, Orta Aziyagha bir mezgilde eki jaqtan shabuyl jasaugha kelisti. Sóitip, eki jaqtan shabuyldap, Orta Aziyany tonaushylyqqa úshyratty. Ámir Temir qaytyp kelgende olar keri sheginip ketti. 1388 jyly qaytadan orasan zor әsker jinap, qaytadan joryqqa shyqty. Áskerleri negizinen litvalyqtar men Qara teniz jaghasyndaghy grekterden, orystardan cherkesterden, bulgharlardan túrdy. Kóshpeli taypa ókilderining Ámir Temirge qarsy soghysugha qúlqy bolmady. Osy joly olar Týrkistangha kelip, Qoja Ahmet Yasauy kesnesin qiratty. Kesenesi qirasa, Yasauiyding ilimi kesenemen birge kómiledi dep oilasa kerek. Toqtamystyng múnday beybastyghyna ashulanghan Ámir Temir 1392 jyly Toqtamysqa qarsy joryqqa attandy. Toqtamysty Bulghar jerinde talqandap keri qaytty. Toqtamys bolsa, qashyp Litva jerin baryp panalady.  Odan keyin qayta kelip, Ámir Temirge qarsy әreketin qayta bastady. Toqtamystyng arqa sýiegen Altyn Orda qalalaryn tolyq talqandamayynsha, Toqtamysty sabasyna týsiru mýmin emestigin týsingen Ámir Temir Irannan Ázerbayjan arqyly Altyn Ordagha ótip, Edil boyyndaghy, Qara tenizding soltýstigindegi qalalardyng barlyghyn kýiretuge mәjbýr boldy. Odan keyin Moskvany baryp qorshaugha aldy. Sol jerde Ámir Temirge ayan berilip, keri qaytty. Ol Qyzyr aleyhiys-salamnyng orystardyng shylauynda túrghanyn kórip, týrki júrtynyng Tәnir Taghalanyng bergen sheksiz qúdiretin ústap túra almay, ózara qyrqysyp, qolyndaghy asyldan aiyrlyp qalghanyn sezinip, Moskvany shabudan bas tartty. Odan Yasygha kelip, Toqtamys qiratqan kesenening ornyna Qoja Ahmet Yasauiyding basyna qazirgi alyp keseneni túrghyzdy. Búl qazirgi kýni islam dinin qabyldaghan týrki halyqtarynyn  qasiyetti mekenining basty qúndylyghyna ainalyp otyr. Osymenen maqalagha nýkte qoigha bolar edi. Biraq, Altyn Ordanyng qaytadan bas kóterip, búrynghy qúdiretin qayta qalpyna keltiruge mýmkindigi bar edi. Alayda, sol mýmkindikti paydalanugha, Toqtamystyng basynan keshken taghdyrynan sabaq almauy, Ámir Temirden keyin de sol territoriyada keskilesken soghys jýrgenin kópshiligimiz bile bermeymiz. Endigi kezekte sol tarihtan da habardar bolynyzdar. Maqalanyng búl bóligi «Yasauy jolynyng Altyn Orda tarihyndaghy roli» atty kitaptan alynyp berilip otyr.

Ámir Temir Altyn Orda memleketin tolyq talqandap, memlekettik quatyn kýiretkennen keyin, keterinde Saray taghyna Orys hannyng úly Qúiyrshyq oghlandy otyrghyzdy. Qúiyrshyqtan basqa Qyrymda Toyqoja oghlannyng úrpaqtarynyng biri Tastemir biylik qúrdy. Al, Hajy Tarhanda Edige by qoldaghan Orys hannyng nemeresi Temir-Qútlygh  óz aldyna biylik jýrgizdi [103, s. 429]. Kóp úzamay Toqtamys han da qaytadan atqa qonyp memleket biyligin qaytadan qolyna alugha әreket jasady. Temir-Qútlyq pen Edige solardyng barlyghymen toqtausyz kýres jýrgizuine tura keldi. 1399 jyly Edige men Temir-Qútlyq Toqtamys pen Litva knyazy Vitovttyng birikken kýshin Vorskla ózeni boyynda talqandauy Temir-Qútlyqtyng Saray taghy men Joshy úlysyna tolyq biylik etuine mýmkindik berdi. Biraq búl quanysh úzaqqa barmady. Sol jyldyng kýzinde Temir Qútlyq ayaq astynan qaytys bolyp, memleket biyligi tolyghymen Edige qolyna ótti [103, s. 435]. Alayda, Edige ózin eshqashan memleket basshysy sanaghan emes. Soghan qaramastan, sheteldik jazba derekterding barlyghy derlik Edigeni Altyn Orda memleketining biyleushisi retinde kórsetedi. Mysaly, Ibn Arabshah bylay deydi: «Eldegi barlyq is Edigening búiryghymen iske asady; ol kimdi qalasa, sol súltan bolady, jaqpasa ornynan alynady. Ol búiyrsa eshkim qarsy kelmeydi. Ol [әr bir adamgha] jýrer jolyn syzyp berdi. Ol syzyqtan eshkim ótpeydi. Ol taqqa otyrghyzghandar qatarynda Qútlyq Temir han, onyng inisi Shәdibek han, odan keyin Bolathan, Qútlyq Temirding úly, odan keyin onyng inisi Temir han kiredi» [214, s. 343]. Búl jerde Ibn Arabshah Edigening biyligi han biyliginen joghary bolghandyghyn kórsetse, ekinshi bir arab tarihshysy Badr ad-din al-Ayny Deshti men Qyrymnyng biyleushisi 1399-1419 jyldar aralyghynda Edige bolghandyghyn jazady [214, s. 374]. Shetjerlik jylnamashylardyng Edigeni Deshti men Qyrym biyleushisi retinde tanuynda jartylay bolsa da shyndyq barlyghyn moyyndauymyz kerek. Óitkeni, Edige ózi han taghyna otyrmaghanymen, hannyng әr kezde zandy saqtauyn, zang shenberinen shyqpauyn talap etti. Edige zamanynda zang hannan da, Edigening ózinen de, ózgeden de joghary túrdy. Ibn Arabshahtyng «әrkimge jýrer jolyn syzyp berdi», - dep  jazatyny sol.

Edige by Temir Qútlyq han ólgen son, onyng inisi Shәdibekti han taghyna otyrghyzdy. Muin ad-din Natanziyding Parsy men Isfahan biyleushisi Ámir Temirding nemeresi Iskanderge arnap jazghan tarihynda Edige biyding Temir Qútlyq ólgen song Shәdibekti han taghyna otyrghyzghanyn, osy kezde әdet-ghúrypty retteytin «tóre», biylik jýiesin retteytin «jasaq» zanyn engizgenin, búryn erkin jýrgen halyqtyng qysymgha týskenin jazady. Shәdibek han búl zangha moyyn úsynghysy kelmey, Edigige qarsy qastandyq úiymdastyrmaq bolghanyn, Edige onyng búl oiyn sezip, oghan qarsy shara qoldanbaq bolghanda, ol qashyp Ázerbayjangha ketkenin jazady [213, s. 133]. Búl jerde Edigening osynday zang jobasyn  jasauyna ne sebep boldy? Ol zannyn  búrynghy zandardan ereksheligi qanday edi? – degen zandy súraq tuyndary anyq. Búl súraqqa jauap beru ýshin Ózbek han kezinde qalyptasqan zang jobasyna qysqasha sholu jasau qajettigi tuady. Olargha taldau jasap, ol zannyng erekshelikterin bilmeyinshe, Edige biyding jasap, qabyldattyrghan zanynyng tarihtaghy rolin baghalay almaymyz.

Ózbek han Yasauy jolyn memlekettik iydeologiya dәrejesine kótergennen keyin Shynghys han jasaghan «Yasa» da týbegeyli ózgeriske týskeni, «Yasa» men sharighat ýkimderin úshtastyra otyryp, islam qoghamyna layyq, qoghamdaghy ishki qatynastardy tolyq qamtamasyz etetin zang jobasyn jasap shygharghany belgili. Búl zannyng Shynghys han «Yasasynan» basty ereksheligi han saylauyna qatysty boldy. Búryn han әuleti ishindegi jasy ýlkeni Shynghys han úrpaqtary men әskerbasylar  jiylghan qúryltayda saylanatyn. Ózbek hannyng sayasy reformasynan keyin handyq biylik Ózbek han úrpaqtarynyn  qolynda qaldyrylyp, han saylauyn әmirler ótkizetin boldy. Shynghys han әuletining qúryltay toqtatyldy. Ózbek han úrpaqtarynan  ózge Joshy әuletining ókilderi tolyghymen sayasy biylikten shettetildi. Aymaqtardaghy bar biylik rulyq, taypalyq jýie basshylarynyng qolyna berildi. Al, han taghynyng múragerin tandau hannyng óz qolynda qaldyryldy. Ózbek han jýrgizgen  sayasy reformanyng eng osal jeri de osy bolatyn. Ózbek han ólgennen songhy Altyn Orda memleketindegi barlyq qasiret osy taq talasynan bastaldy. Ózbekting taq múrageri bolady dep tandaghan Tynybekting óltirilip, ornyn Jәnibekting tartyp aluy memlekette qalyptasqan býkil sayasy jýieni kýiretkeni, sonynda Ózbek han úrpaqtary taq talasynda birin-biri óltirip, tauysqany belgili. Odan keyingi 20 jyl boyyna búryn  sayasy biylikten shettetilgen Joshy úrpaqtarynyn  Saray taghy ýshin ózara qyrqysy Altyn Orda memleketining kýireuining basy boldy.

Edige by Altyn Orda memleketi basynan ótkergen qasiretti tarihtan sabaq ala otyryp, ózi jasaghan «Tóre» men «Jasaq» zanyn qabyldaugha mәjbýr boldy. Ol zanda kez-kelgen Joshy úrpaghy han bolu qúqynan airyldy. Handy Shynghys han úrpaqtary ishinen, Joshy úlysynda Joshy úrpaqtary arasynan tandap qon ru, taypa basshylarynyn, biylerding qolyna berildi. Han saylanatyn Joshy úrpaghy biylerding saraptauynan ótui tiyis boldy. Biyler qalamaghan, jaratpaghan Joshy úrpaghy han taghyna otyra almaydy. Sot biyligi de tolyghymen biyler qolyna ótti.

Edigening osy qabyldaghan zany odan keyingi kezende Qypshaq dalasyndaghy biylik jýiesin retteushi basty qúralgha ainaldy. Búrynghyday han bolghysy kelgen kez-kelgen Joshy úrpaghy atqa qonyp, elding shyrqyn búzu qúqynan airyldy. Noghay ordasynyng tarihyn zertteushi V.V. Trepavlov kimning han bolatynyn noghay biyleri sheshti; Kez-kelgen Shynghys úrpaghynyng ordasyna manghyt biylerinen elshi kelip, olargha han taghyna otyrugha úsynys jasar bolsa, onda ol súltan shyn quanyp, ózining bolashaghynyng jaqsy bolatynyna senetin, - deydi [171, s. 45]. Búl dәstýrding qazaq dalasynda  Qazaq handyghy tolyq ydyraghansha saqtalghanyna tarih kuә.

Edige biyding handardyng qúqyn osylay zanmen shekteui handar tarpynan qarsylyqqa tap boldy. Jogharyda aty atalghan Shәdibek hannyng Edigege qarsy shyghuynyng astarynda osy qarsylyq jatty. Shәdibekten keyingi handar da taqqa otyryp alghannan keyin, Edigege qarsy astyrtyn әreketke kóshetin boldy. Sonyng biri – Temir Qútlyqtyng úly Temir-Súltan. Temir-Súltandy taqqa otyrghyzyp, qyzyn berip, bar jaghdayyn jasaghanymen, uaqyt óte kele óz sayasatyn ózgertip, Edigege qarsy shyqty. Ózge әmirlermen sóz baylasyp, kópshiligin óz jaghyna shygharyp aldy. Edige Horezmge qashugha mәjbýr boldy. Temir-Súltan onymen tynbay Edigege qarsy әskery qimyldargha kóshti. Edige by baryp panalaghan Horezmdi qorshaugha aldy. Temir-Súltan Edigemen soghysyp jýrgende, Jalal ad-din bastaghan Toqtamys úldary kelip odan Saray taghyn tartyp aldy. Edigening qolastyndaghy Horezmnen  ózge jerding barlyghy Toqtamystyng úly Jalal ad-dinning iyeligine ótti [213, s. 134]. Jalal ad-din taqqa otyrysymen, әmirlerding (biylerdin) biyligin shektep, absoluttik biylikti qalpyna keltirdi [103, s. 442]. Búl jerde Jalal ad-dinnin  týrkilik biylik jýiesinen bas tartyp, memleketti basqarudyng irandyq jýiesin engizgenin angharu qiyn emes. Han Ordasyndaghy jaghdaydyng solay qalyptasqanyn tarihy derekter quattaydy. Jogharyda aitylghan Muin ad-din Natanziyding tarihynda Jalal ad-din Ordasyndaghy jaghday bylaysha bayandalady: «Ol layyqty patsha boldy. Ol óz ordasynda ózining meyirbandyghy men adaldyghyna, erjýrektigine  sendi, aqylmen әreket etudi, saqtyqty úmytty.  Memleket isin betimen jiberdi. Sol sebepten de, memlekettegi ishki tynyshtyqty búzghan kóp qayghyly oqighalar boldy. Sebebi, onyng ordasyndaghy bar biylik tәjikter qolynda boldy. Monghol әmirleri qyspaqqa týsip, biylikten shettetildi. Sol sebepten olar hannyng inisi Súltan-Múhammedti han bolugha ýgittedi, aghasyna qarsy qoydy. Jalal ad-din taqqa otyrghanyna bir jyl ótken son, aghasyn týnde taqqa otyrghan jerinde óltirdi [213, s. 134]. Búl ýzindiden han ordasyndaghy jaghdaydyng qalay qalyptasqanyn angharugha bolady. Jalal ad-din óz әkesi Toqtamys siyaqty absoluttik biylikke jetemin dep, biyler qoldauynan bas tartyp, memleketting ishki tútastyghyn qayta búzghandyghyn, ózi sol oisyz әreketining qúrbany bolghanyn kóremiz.

Odan keyingi kezende Toqtamys úldarynyng arasyndaghy taq talasy ýshin qyrqys bastaldy. Ol memleketting odan ary qúldyrauyna yqpal etti. Olardyng arasyndaghy óz ara qyrqysty paydalanyp, Edige by qaytadan óz biyligin qalpyna keltirdi. Biraq, ol úzaqqa barmady. Toqtamystyng kishi úly Qadyrberdimen bolghan soghysta Edigening ózi  jaralanyp, qaza tapty.

Edige biyding qaytys boluymen Deshti Qypshaq týrkilerining Altyn Orda syndy alyp memleketti qayta qalpyna keltiremiz degen ýmiti kesildi. Edige biyding maqsat-múratyn býkil halyq jaqsy týsindi. Ony tek dostary emes, dúshpandary da baghalay bildi. Edige by turaly arab tarihshysy Ibn Arabshah bylay dep jazdy: «Ol turaly әngimeler men anyzdar kóp; ol dúshpandaryna qan jútqyzghysy kelse, onyng oilaghany iske asatyn, atqan oghy nysanagha dәl tiyetin. Onyng oiyna aramdyq kirse, ol dúshpanyna qúrylghan qaqpan edi.  Onyng eldi basqaru turaly jaqsy da, jaman da sózder aitylady. Olardy taldap, saraptar bolsa, onyng týpki maqsatynyng ne ekenin, ne nәrsege qoly jetkenin biledi. Ol qaratory, orta boyly, myghym deneli, batyr, bir kórgende qorqynyshty kisi edi. Biraq ol óte aqyldy, jomart, jaghymdy kýlkisi bar, ótkir, sezimtal, ghúlamalar men oily kisilerdi jaqsy kóretin. Dindarlar men sopylardy qúrmetteudi únatatyn. Ýnemi oraza ústaytyn, týnde túryp ghibadat jasaytyn, әr kezde sharighatpen birge edi. Qúran men Payghambar sýnnetin, әuliyeler ghibratyn Allamen jalghastyru ýshin kópir etetin» [214 s. 343].     Ibn Arabshahtyng osy sipattauynyng ózi-aq Edigening kim bolghanyn, qanday adam bolghanyn kórsetip túr. Edigening tarihtaghy ornynyng qanshalyqty bolghanyn týrki halyqtary arasyna taraghan «Edige batyr» jyr-dastandary-aq kórsetedi.

Edigening 20 jyl boyyna attan týspey elining tútastyghy ýshin etken enbegi ózi ólgen song ayaqsyz qaldy. Edigeden ayaq tartyp, sayasy biylikten bas tartqan Joshy úrpaqtary qayta atqa qondy. El ishinde qyrqys qayta bastaldy [103, s. 447].

Altyn Orda memleketi Edigeden song diniy-ruhani, mәdeny túrghydan alghanda ekige bólindi. Altyn Orda memleketining ong qanaty, Edil boyyndaghy halyqtar arasynda islam dinining irandyq ómir sýru formasy basym bolyp, halyqtyng kópshiligi sol jolgha iykemdele bastady. Mәdeniyet te osy baghytqa bet búrdy. Al, Edilding shyghysynynda negizinen Yasauy jolynyng yqpaly ýstem boldy. Altyn Orda halqynyng búlay ruhaniy-mәdeny túrghydan jiktelui ary qaray sayasi, ekonomikalyq túrghydan da jikteluge әkeldi. Altyn Orda tarihynyng zertteushisi M.G.Sapargaliyev Úlygh Múhammedting taqqa otyruymen Altyn Orda memleketi sayasy túrghydan da, ekonomikalyq túrghydan da derbes eki biylikke bólindi. Edilden batysqa qaray Úlygh Múhammed biylik jýrgizse, Edilding shyghysyna qaray Orda Ejen men Shiban úrpaqtary biylik jýrgizdi – dep tújyrymdaydy [103, s. 451-452].

Joshy Úlysynyng eki ghasyrgha juyq tarihy osymen ayaqtaldy. Bir kezde qylyshtyng jýzimen tarih sahynasyna shyqqan alyp memleket týrkilerding bir kezdegi kýiregen memlekettiligi men memlekettik jýiesin qayta qalpyna keltirip, týrki dýniyesining diniy-ruhani, mәdeny bolmysynyng ózegi bolyp qalyptasyp edi. Alayda, sol memleket biyleushilerding absoluttik biylikke degen úmtylysy Altyn Orda siyaqty alyp memleketting kýireuine yqpal etken negizgi sebep boldy.

Altyn Orda memleketining jýrip ótken jolyn saraptar bolsaq, onda mynaday qorytyndy jasaugha bolady. Kez-kelgen halyq ózining dәstýrli dini men mәdeniyetin, ruhany tútastyghyn saqtar bolsa, onda ol memlekettin  irgesi eshqashan shayqalmaydy. Altyn Orda memleketinde osy ainymas qaghida búzyldy. Ózge mәdeniyetten nәr alghan Jәnibek han ózge diny aghym men irandyq mәdeniyetti týrkiler arasyna әkelip sinirmek boldy. Nәtiyjesinde Altyn Orda memleketi kýiredi. Maydan dalasynda eshkimge des bermegen týrkiler әrtýrli diny aghym sonyna ergen son, óz-ózimen qyrqysyp, memleketti kýiretti. Ártýrli etnikalyq toptargha jiktelip, jeke-jeke halyqtargha ainaldy. Altyn Orda memleketining kýireuimen týrki halyqtary ózining Evraziya kenistigindegi jetekshi rolinen aiyryldy. Ókinishke oray, biz de Altyn Ordanyng osy qasiretti tarihynan  sabaq alghanymyz joq. Óitkeni biz ol tarihtan habarsyzbyz. Dәl qazirgi kýni biz de sol Altyn Orda handarynyng jibergen qateligin taghy da qaytalap otyrmyz. Áytpese, sol kezinde 10-11-ghasyrlarda Islam әlemin toqyraugha týsirgen salafiyler baghytyn «dәstýrli dinimiz» dep qorghar ma edik? Altyn Ordany kýiretken shafighy mazhaby bolsa, bizding «dәstýrli dinimiz» dep jýrgenimiz hanbaly mazhaby. Al, ózderin «tәnirshilermiz» dep jýrgen batyrlar keshegi 90-jyldardyng sony men 2000-shy jyldardyng basynda Soros qorynyng kómegimen marqúm Áuezhan Qodardyng basshylyghymen dýniyege kelgen aghym bolatyn. Búlar ústanyp jýrgen tәnir dinining kóne týrkilik Tәnir dinimen eshqanday qatysy joq. Islam dini men kóne týrkilik Tәnir dini arasynda tikeley sabaqtastyq bar. Óitkeni, ekeui de IYlәhy din. Qazirgi kýni osy syrttan kelgen eki aghym arasynda bitispes kýres jýrip jatyr. Maqsattary – qazaqtyng ruhany tútastyghyn ydyratu. Alayda, olargha senderding myna ústanghan baghyttaryng dúrys emes dep aitugha eshkimning shamasy joq. Sebebi, olardyng qatesin kóretetin biylik jýiesinde jan joq. Múnyng sony baryp bir mәselege tireledi. Ol – qazaqtyng dәstýrli tәuelsiz tarihy tanymynyng qalyptaspauy. Ol tәuelsiz tarihy tanym qalyptaspayynsha qazaq osylay adasa bermek. Áytpese, ózin últynyng patrioty sanaytyn Úlarbek Dәleyúly týrki tarihynyng úly túlghalarynyng biri Ámir Temir turaly osynday maqala jazar ma edi? Meninshe joq! Qazirgi kýni tarihy tanymy da, diny tanymy da toz-toz bolghan myna qazaq qoghamynan dúrys halyq mýddesin qorghaytyn әreket kýtu mýmkin emes siyaqty. Ony sezinip, jýrgen jeke túlghalar bolmasa, halyqtyng basym bóligi әli kýnge әlәulәilim men halәulәilimnen aryla almay, «shyryldauyq shegirtkenin» kýiin keshude. Sonda biz qayda baramyz?

Zikiriya Jandarbek

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5343