Mýshәira: «Mәngilik el – últ múraty»
«Mәngilik el – últ múraty» atty respublikalyq jyr-mýshәirasy
Astana qalasy әkimdigi Astana kýni merekesi qarsanynda «Mәngilik el – últ múraty» atty respublikalyq mýshәira jariyalaydy.
QR Preziydenti – Elbasynyng biylghy joldauy qoghamdyq oigha ýlken serpilis tudyrdy.
«Mәngilik el – últ múraty» atty respublikalyq jyr-mýshәirasy
Astana qalasy әkimdigi Astana kýni merekesi qarsanynda «Mәngilik el – últ múraty» atty respublikalyq mýshәira jariyalaydy.
QR Preziydenti – Elbasynyng biylghy joldauy qoghamdyq oigha ýlken serpilis tudyrdy.
Mýshәiranyng maqsaty – Tonykók abyz tasqa qashap, Asanqayghy armandaghan, keshegi Alash qayratkerlerli ósiyet etken, býgingi qazaq úrpaghy jýzege asyrugha sert berip, bel bughan «Mәngilik el» múratyn jas úrpaqqa nasihattau; «Mәngilik el» ruhy jolynda qasyq qany qalghansha shayqasyp, atamekenning synyq sýiem jerin dúshpangha bastyrmay keudesimen qorghaghan batyr babalarymyzdyn, qaharman handarymyzdyn, elding birligin danalyghymen úiytqan biy-sheshenderimizding erlik isterin, otansýigish ónegesin jastargha ýlgi etu; qazaq halqynyng әrdayym tatulyq pen yntymaqty ýlgi etken darhan minezin, auyzbirshilik pen adaldyqty, enbekqúmarlyq pen aqyl-oydy qasiyettegen izgilikti dәstýr-saltyn jyr tilimen kesteleu; sonau saq, ghún, týrki babalarymyzdyng altyn anyzymen әspettelgen Qazaq elining eltanbasy, kók bayraghy, әnúranyndaghy rәmizderdi úlyqtau; Qazaqstannyng keng baytaq shekara shebin qas qaqpay kýzetip túrghan erjýrek sardarlarymyz ben jauyngerlerimizge jiger beretin, namysyn qayraytyn tolghaular men dastandar tudyru; kenirek aitqanda «Mәngilik el» úly múratymyzdyng maghynalyq kenistigine týpqazyq bolyp túrghan ana tilimizdi, ata dilimizdi, әdet-ghúrpymyzdy, shejireli tarihymyzdy, mәdeny múramyzdy kózding qarashyghynday saqtaugha jastardy shaqyratyn mәiekti ólender tudyru; Qazaq elining tәuelsizdigi jolynda arpalysyp esimi el jadynda mәngi saqtalghan qaharman túlghalar men halqy ýshin oy shyraghdanyn jaghyp azattyqqa ólsheusiz ýles qosqan kemenger qayratkerlerding taghdyryn jyrlau arqyly azattyqtyng narqy men parqyn aiqyndau; sonymen birge Alashtyng maqtanyshy bolghan, jana ghasyrda әlemning sayasiy-mәdeny eleuli oqighalary ótetin izgilik pen tatulyqtyn, halyqaralyq ýnqatysudyng ordasyna ainalghan, juyqta halyqqa esep beru kezdesuinde Astana әkimi IY.Tasmaghambetov aitqanday «Mәngilik elding altyn dingegi – Astana» osy mýshәiranyn negizgi úitqysy, altyn arqauy bolyp otyrghandyqtan Astana shaharynyng keskin-kelbetin kesteli tilmen zerlep, jas úrpaqqa úlaghat etu; Osy qadamdar arqyly alda kele jatqan Astana kýni qarsanynda qasiyetti tәuelsizdikting kórkem shejiresin, tarihy tamyryn, mәn-manyzyn jyrmen aishyqtap, «Mәngilik el» últtyq iydeyasynyn baghyty men baptaryn, san-salaly kenistik ayasyn ólenmen órnektep, úrpaqtyng sanasyna úyalatu;
Elin baqytqa jetkizgen, әlemdegi damyghan eldermen terezesin tenestirgen Últ Kóshbasshynyng otanymyzdyng bolashaghanyna altyn túghyr etken «Mәngilik el» iydeyasyn nasihattap, parasat pen izgilikke toly jauhar jyr tudyrghan maytalman aqyndargha jýlde beriledi. Mýshәiragha esh jerde jaryq kórmegen ólender, tolghaular, poemalar qabyldanady.
Bas jýlde – jenil avtokólik.
Birinshi oryn – bireu
Ekinshi oryn – ekeu
Ýshinshi oryn – ýsheu
Yntalandyru syilyqtary – beseu
Mýshәiragha qatysushylardyng shygharmalary kompiuterge basylghan bes danadan kem emes jәne elektrondy núsqasymen 2014 jyldyng 5 mausymyna deyin myna mekenjaygha kelip týsui kerek:
Indeks: 010000, Astana qalasy, Áuezov kóshesi, 20 «A», Sәken Seyfullin múrajayy. Tel.: 32-84-67, 53-34-03, e-mail:seifullin_museum @mail.ru.
Mýshәira qorytyndysy qala merekesi kýni qarsanynda shygharylady. Jýldegerlerding Astanagha kelip-ketu jol shyghyny men jatar orny mәselesin úiymdastyru komiyteti moynyna almaydy. Qazylar alqasynyng sheshimi qayta qaralmaydy.
Úiymdastyru komiyteti