Qazaq tilining taghdyry: 1995 jyl hәm býgingi jaghday
Men sonau 1991-shi jyldan bastap Aqmola oblysy, Esil audandyq әkimdiginde úzaq jyldar qyzmet ettim. Ol kezde bizding Ata zanymyzda qazaq tili – memlekettik til, al, orys tili – últaralyq til bolatyn.
Sodan, 1995-shi jylgha deyin oblys әkimshiligine audannan jiberiletin býkil esep beru jәne ózge de mәlimetterdi memlekettik til bolyp sanalatyn qazaq tilinde ghana jiberip jýrdik. Audan әkimdiginde isteytin qyzmetkerlerdi qazaq tilinde erkin jazyp, anyq sóilep, sonymen qatar, әkimdikke óz jaghdaylarymen kelip jatatyn adamdarmen memlekettik tilde qarym-qatynas jasaugha beyimdeu ýshin, qala mektebinen qazaq tilinen arnayy sabaq beretin múghalim aldyryp, aptasyna eki, keyde ýsh ret sabaq beriletin edi. Sýitip, әkimdiktegilerding barlyghy qazaq tilinde erkin júmys jýrgizuge ýirenip qalyp edi. Osylay jalghasa berer me edi, qayter edi? Eger, 1995-shi jyly Ata zanymyzgha ózgeris engizilip, orys tili resmy til bolyp jariyalanbaghanda...
Sodan bastap oblysqa qazaq tilimen qatar, orys tilinde de esep beru, ózgede mәlimetterdi jibere bastadyq. Osylaysha, memleketik til – qazaq tiline orys tili tenesip aldy. Eger qazaq tili memleketik til bolyp, jeke-dara qala bergende, osy kýnderi elimizdegi býkil memlekettik júmys ana tilimizde jýrgizilip, qazaq tili dýrkirep, damyp keteri edi ghoy. Sol, 1995-shi jylghy referendumda orys tilin ne ýshin, kim ýshin resmy til qylyp engizgenin әli kýnge deyin týsinbey-aq, qoydyq! Tegi ózining osy jogharghy oryngha keletinin sezip, eks-preziydentting qúlaghyna qasyndaghy bireuler sybyrlady me eken?.. Álde, memlekettin, bolashaqqa ústaghan ózge bir maqsaty boldy ma?..
Qazir endi, kórip jýrsizder, Ata zanymyzdaghy osy ózgerister elimizdi eki qoghamgha, qazaq halqyn ekige bólip tastady. Qazaqtyng ósip kele jatqan jastaryn, әsirese, orys mektepterindegi qazaq býldirshinderin óz atamekeninde jýrip, ana tilin bilmeuge, últ dәstýrinen ajyrap qalugha, sonday-aq, neshe ghasyr ata-babamyzdan, kele jatqan dәstýrli, músylman dininen mýlde alystap ketuine jol salyp berdi. Osylaysha, qazaq halqynyng bolashaghyn túmshalap, apatty jaghdaygha alyp keldi.
Jogharyda gazetin oqyp, internetke qarap, kóringen eldin tilin bilemin dep, sózdigin jattap jýrgen adam, tómengi halyqtyn arasynda ne bolyp jatqanyn qaydan biledi?! Últtyng bolashaghyna qarasatyn, oghan qamqorlyq jasaytyn biylikting týri anau. Áriyne, jasap jatqan jaqsy tirlikteri de bar, joq dey almaymyz. Degenmen eng negizgi nәrseni - Abay men Múhtardyn, Jambyl men Ghabit Mýsirepovting jәne Maghjan men Múqaghalidyn, Memleket qúrushy qazaq elining ana tilin osynshalyqty qojyratu, oghan jýrdim-bardym qarau kimge kerek, ne ýshin ?!
Beysenghazy Úlyqbek,
Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi
Abai.kz