Shetelden investor tartu – tәuelsiz Qazaqstannyng basty ekonomikalyq baghyttarynyng biri bolyp kele jatqany júrtqa ayan. Ózgening qarjysymen ekonomikany kóterip, sol arqyly jalpy qoghamdy kórkeytu – әlemde búrynnan bar tәjiriybe.

Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde Amerikanyng Europadan bas saughalap qashqan týrli sala mamandaryn qúshaq jaya qarsy alyp, alansyz jaghday jasap, býgingidey әleuetti quatqa jetkenin ekining biri biledi. Jalpy Amerikanyng praktikasynda zerek milyny, daryndyny «importtau» basty nazarda. Kelgenderding qatarynda qara ýzgen ghalym Enshteyinnen bastap, qazirgi әlemning manday aldy bay adamy Ilon Mask te bar. AQSh biyligi meyli ekonomist bol, tehnikanyng bilgiri bol, bolmasa ruhany aqsýiek kýidegi óner adamy bol, bәrine teng mәmile jasaydy. Alalamaydy. Sayasy jýiesi soghan jol ashqan.

Kelmeske ketken Kenes ýkimeti «aramtamaq» dep aiyptap shekaradan qughan Iosif Brodskiyge pana bolghan, ortasha bilim alghan aqyngha «akademiyk» ataghyn berip әspettegen de sol Amerika bolatyn.

Ózgege qarap kóshin týzep kele jatqan qazaq biyligi sheteldik qaltalylargha ghana moyyn búryp, qandastaryna qyryn qarady desek asyra siltegendik bolar edi. Eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng tikeley shaqyruymen qytaydan opera әnshisi Mayra Múhametqyzynyn, biyshi Shúghyla Saparghaliqyzynyn, taghy basqa óner maytalmandarynyng atajúrtqa oralghanynan bylayghy júrt qúlaghdar. Resmy derek boyynsha osy kýnge deyin ózge shetelderden millionnan astam qazaq qara shanyraqqa oralghan. Olar әr jyldary әrtýrli statusqa ie boldy. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary, naqtylap aitqanda marqúm Sergey Tereshenko ýkimetti basqaryp túrghanda «qazaq kuәligine», keyin «oralman», «qandas» mәrtebesine ie boldy.

Ekonomikalyq túrghydan alghanda investor men shetten kelgen qandastardyng ekeuining de qazaq qoghamyna paydasy bolmasa, ziyany joq. Aldynghysy qarjy kózi bolsa, songhysy dayyn túrghan enbek kýsh, yaghny adam kapitaly. Olardyng týbegeyli aiyrmashylyghy – kelu maqsattarynyng eki aluandyghynda. Qiyr qonyp, shet jaylasa da ata saltyn úmytpaghan, san myng ghasyrlyq dala órkeniyetining ainymas múrageri, «malym – janymnyng sadaghasy, janym – arymnyng sadaghasy» ústanymyn ruhany tirek etken kóshpendilerding songhy buyny – elge kelgen qandastardyng týpki niyeti qara shanyraqta dәstýrlisaltymen qamsyz ómir keshu bolsa, últtyq dәstýrimizben ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn ózge órkeniyet ókili – investorlardyng kózdegeni qazynagha bay qazaq elining jer asty-ýsti baylyghy, olar shiykizatqa bay tәuelsiz eldi payda kózi esebinde ghana qarastyrady. Ókinishke oray, tәuelsiz Qazaqstanda ekeui birdey teng mәmilege ie boldy dep aita almaymyz. Oghan dәlel retinde damyghan Batys elderinen kelse bir sәri, Qazaqstannan artta qalghan Ózbekstan men Qyrghyzstannan shyghyp, Qazaqtyng jer asty-ýsti baylyghyna ie bolghan atalmysh «Euraziya» ýshtigin aitugha bolady.

Qazirgi dәstýrli qúndylyqtar men artynda jymysqy mýdde jasyrynghan týrli ústanymdar qayshylyghy misha bylyqqan jahandanu dәuirinde investorlardyng keluin jalang ekonomikalyq qúbylys retinde qarastyrsaq onbay qatelesemiz. Demokratiyalyq sayasy jýiesi, biylikten tәuelsiz soty, búqaralyq aqparat qúraly joq elderding investorlardyng «júmaghyna» ainalatyny aitpasa da týsinikti. Múnday elde olar salyqtan jaltaryp ghana qoymay, adam ómirimen de sanaspaydy.

Elde qazaq tildi oralmandar sanynyng artuy men biylikke sózi ótimdi sheteldik investorlardyng yqpalynyng kýsheyuine ilesip Qazaqstannyng sayasi, ruhany baghdary da myng qúbyldy. Nazarbaev kezindegi «qazaqstandyq últ», «ýsh túghyrly til» ústanymdary sonyng aighaghynday. Jat júrttyq investorlardyng jalang ekonomikalyq paydany ghana kózdemeytini, may shelpekten aiyrylmau ýshin jergilikti halyqtyng últtyq bolmysyn ózgertudi kózdeytini tarihtan belgili. Oghan Latyn Amerika elderining kórgen kóresisi anyq mysal. Ol az deseniz qazaqtyng múnayyna shylqyp otyrghan qytay investorlarynyng qazaqtyng bas qalasynda ana tilderinde mektep ashqanyn qosynyz.

Nazarbaev dәuirindegi investorlarmen jasalghan qúpiya kelisim-sharttardyng shiykizat óndiru kólemin arttyrghannan basqa, jergilikti halyqtyng ómirine aitarlyqtay ózgeris әkelmegeni uaqyt ótken sayyn mәlim bola bastady. Áleumettik qayshylyqtyng asqynuy sebepti aqyr ayaghynda ózi de biylikti tapsyryp, perde artynan baqylaugha kóshti. Múnayly ónirlerdegi enbek dauy kýn ótken sayyn bәsendeuding ornyna, ashyq qarsylyqqa úlasty. Nazarbaevting stratekteri ekonomikalyq, әleumettik bólinisting әdiletsizdiginen tuyndaghan qoghamdyq qayshylyqtargha oralmandardy kinәli etip kórsetetin, olardy qogham tәrtibin búzushy basty faktor retinde qarastyratyn taktika oilap tapty. Múqtar Jәkishev isti bolghan «Kazatom» isinde de, «Jana ózen oqighasy» kezinde de osy taktikany qoldandy. «Qantar tragediyasy» kezinde de atalmysh tәuelsiz advakattar: «Tergeu izolyatorynda jatqandardyng arasynda oralmandar kóóóóóp» dedi. Búl ýrdis әli toqtaghan joq.

Oralmandardy súrqiya etip kórsetumen 30 jyldan beri qordalanghan qogham týitkilderining sheshim tappaytynyn uaqyt ózi dәleldedi. Eski Qazaqstannyng taktikasyn Jana Qazaqstangha kóshiru kýlkili bolyp shyqty. Marqúm Sherzattyng ata-әjesi ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldarynyng sonynda Ózbekstannan ata júrtqa kelip qonystanghan eken. Qyrghyzstandyq múghalim Mәshkevichting beyresmy derekterde aitylatyn Oljas Sýleymenovtyng «Nevada-Semey» qozghalysynyng qoryna menedjer bolyp keluimen túspa tús keledi. Búl kýnde Beligiya azamattyghyn alghan jebirey ókilining Qazaqstanda qanday statuspen jýrgeni bizge beymәlim, Nazarbaevqa ghana ayan. Ýlkenderi Tәuelsiz Qazaqstannyng azamattyghyn osyndaghy elmen birge alghan azamattardy «qandas» dep bólekteu aqylgha qonymsyz.

«Baytaq» partiyasynyng jetekshisi Azamathan Ámirtay әlginde әleumettik jelide qúptarlyq bastama kóteripti. Onyng sózinshe Qazaqstan jylyna 89 million tonna múnay óndiredi, jan basyna shaqqanda 4,5 tonnadan, aqshagha shaqsaq 2,608 dollardan keledi eken. Sayasatker 33 jyldan beri búl mәselening mýlde qarastyrylmaghan algha tartyp: «Sonda bizding múnay kimge tiyesili? Onyng paydasyn kim kórip jatyr? Múnay óndiru salasyndaghy ýsh alyp kit – Teniz, Qashaghan, Qarashyghanaqqa eshkimning de sózi ótpey me? Ne ýshin jerimiz ken oryndargha bay da, halqymyz kedeyshilikte ómir sýredi?» dey kele, tәuelsizdik jyldary qol qoyylghan kelisim-sharttardy búzu jóninde petisiya jariyalaytynyn mәlimdeydi. IYvestorlardy taubasyna keltiru bastalghany, senning eptep búzylghany turaly mysaldar joq emes. Shahterler ólimi jyl sayyn azaydyng ornyna eselep artqany sebepti Lakshmy Mittaldyng elden quylghany belgili.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz