Qazaq tili – bizding ótkenimiz, býginimiz jәne bolashaghymyz, ol mәngilik, uaqyt siyaqty. Til – últtyng bar ekendigining dәleli. Búl – ata-babalarymyzdyng bizge bergen ósiyeti, býgingi abyroyy men ertengi kepili.

Zanda: «Memlekettik til — qazaq tili», - dep anyq jazylghan. HH ghasyrdyng basynda Alash qayratkeri, ghalym Ahmet Baytúrsynov: «Eger til joghalsa, últ ta joyylady», - degen bolatyn.

Birneshe ghasyrlar boyy bizding últ Resey bodandyghynda boldy. Totalitarlyq jýiening shekteuleri últtyng sapasyna keri әser etti, eng әueli qazaq tiline ziyan keltirdi. Ana tilin bilmeytin otbasylar men әuletterqúryldy.

1928 jyly Týrkiya ýkimeti týbegeyli týrde elding ómirin ózgertuge jәne Týrkiyadaghy býkil ómirdi arab әlipbiyinen latyn alfaviytine kóshiru turaly sheshim qabyldady. «Týrik tili ghasyrlar boyy tizbektelgen, al endi osy baghanalardy syndyratyn kez keldi», - dedi sol uaqyttaghy Týrkiya preziydenti Mústafa Kemal Atatýrik.

Búl óte radikaldy qadam boldy. Múnyng sebebi – arab jazuynyng kýrdeliligi boldy. Týrkiyadaghy mulitiymәdeniyettilik jaghdayynda búl sheteldikterding integrasiyasyna ýlken kedergi keltirdi jәne Batys elderimen halyqaralyq qatynastargha keri әserin tiygizdi. Eski arab alfaviytinde 5 myngha juyq tanbalar boldy. Qiyndyqtar tek sheteldik oqyrmandar arasynda ghana emes, baspahanalardaghy jergilikti qyzmetkerler ýshin de qiyn boldy.

Sondyqtan Týrkiya preziydenti jer jәne banktik reformalarmen shektelmey, jana alfavit әzirleuge kirisip ketti, sodan keyin ony halyqqa taratu ýshin komissiya qúrdy. Trkiya múnyng mýmkindigine kýmәndanghan joq Sebebi, onyng aldynda Ázerbayjannyng mysaly boldy. Týrkitildes jәne islam halyqtary arasynda latyn әlipbiyin taratugha mýmkindik tudy.

Sóitip, 29 tanbadan túratyn qazirgi týrik alfaviyti payda boldy. Ol latyn әripterinen túrdy, olardyng keybirinde diakritikalyq belgileri boldy (әripterdi jergilikti aitylymgha beyimdeytin arnayy elementter). Keybir basqa әripter paydalanylmady, óitkeni komissiyanyng pikiri boyynsha olar qajet emes edi. Sonymen, alfavitte Q, W jәne X joq.

Búdan keyin beyimdeluding jәne jana alfavitke kóshuding kýrdeli jәne úzaq prosesi jýrdi. Eldegi barlyq belgilerdi, kafelerdin, meyramhanalardyn, qonaq ýilerding jәne basqa mekemelerding belgilerin tolyq auystyru kerek boldy. Jana alfavitting kómegimen jana qújattardy jazu josparlanghan bolatyn, alayda adamdar emle boyynsha әli de jetkilikti bilim ala almady. Ol ýshin eresekterge arnalghan mektepter býkil elde úiymdastyryla bastady, 16-dan 40 jasqa deyingi azamattar búl mektepterde jana әlipbiydi ýirenuge mәjbýr boldy.

Jana әlipbiyge kóshu qajettiligi turaly halyqty sendiru ýshin Mústafa Kemal Atatýrikting ózi el komissiyasymen birge sapar shegip, halyqty osy reformanyng manyzdylyghyna sendire bastady. Qysqa uaqyt ishinde 14 millionnan astam halyq túratyn elde jazbasha tildi ózgertu onay bolghan joq. Keybireuler búl ózgerister men jenildetulerdi qúptady, al keybireuler narazylyq bildirip, meshitterdi bezendiru ýshin jii qoldanylatyn arab jazuy arqyly elding ózindik ereksheligi men súlulyghyn joghaltady dep sanady.

Latyn әlipbiyining qabyldanuy europalyq standarttargha sәikes janadan qúrylghan kóptegen bastauysh jәne orta mektepterde, arnayy jәne joghary oqu oryndarynda oqudy jenildetti, sonymen birge ghylymy zertteulerding damuyna, Týrkiyanyng europalyq mәdeniyet pen órkeniyetke enuine yqpal etti. Býkil nauqan týrik patriotizmi úranymen ótti.

Últtyq patriotizmdi oyatu maqsatynda týrik tilin damytu nauqany da týrik lingvistikalyq qoghamymen ótkizildi. Onyng resmy maqsaty — týrik tilin sheteldik, arab-parsy sózderinen tazartu. Negizgi әdeby shygharmalardyng mazmúnyn qazirgi týrik tiline auystyra otyryp, jana, tek týrik tilinen shyqqan sózderdi qoldanatyn qayta jazu payda boldy.

1991 jylgha deyin nemese Kenes dәuirde, «qazaqtar jәne olardyng ata-babalary tek kóship-qonyp, mal baghyp ómir sýrgen halyq bolatyn» dep, kenestik iydeologiya men biylik qazaqtardyng miyna jyldar boyy qúiyp otyrdy. Kenestik iydeologiya «eger orys jazuy nemese kirillisa bolmasa, onda barlyq jaghynan arta qalghan qazaq halqy bayaghy kóshpeli ómir sýrip, aidalada qanghyp jýretin edi» dep sinirdi.

Biraq, qazirgi Qazaqstan jerinde 6-10 ghgh. kóne týrik jazuy bolghan jәne ony kóshpeli kóne týrikter ózderi oilap tapqanyn sol zamanda tek ziyaly adamdar biletin. Rusiko Grekiyadan pravoslaviyelik әuliyeler Kirill men Mefodiy úsynghany sekildi, qazaqqa jazudy basqa bireuler basqa jaqtan әkep úsynghan joq.

10 gh. әlemde islam dinәning tarauy men arabizasiya prosessi óte qatty qarqyndy jýrgizildi. Jәne sol ghasyrdan bastap Ortalyq Aziya men qazirgi Qazaqstan jerinde islam dinining qabyldanuy men onyng eng basty kitaby – Qúran-Kәrimdi bilu ýshin arab tili men jazuyna kóshu. Sodan bastap, yaghny 10 gh. bastap 1929 jylgha deyin qazaq halqy arab jazuyn qoldanghan. Barlyq qúndy ruhani, әdebi, tarihy tuyndylar arab jazuynda bolghan edi.

1929 j. Kenes biyligi  KSRO-da túratyn barlyq týriktildes halyqtardy latinisa negizdilgen alfaviytine kósheru prosesin jýrgizdi. 1929 j. latyn alfaviytine kóshkende, Kenes biyligi barlyghyna teng jaghday jasamady. Mәselen, kim sol kezde mektep pen JOO-da oqyghan, olardyng latyn alfaviytinde jazu men oquyna jaghday jasalghan. Al, basqalargha sonday jaghday bolghan joq. Soghan baylanysty ýlken buyn adamdary latyn alfaviytin bilmey, arab alfaviytinde qalyp, barlyq aqparat men bilim kózderinen aiyrylghan edi. Latyn alfaviytine ótken qazaq jastary birde-birde arab jazuyndagha qúndy jәne últtyq tuyndylaryn oqymay qalyp, tez arada Kenes iydeologiyasynyng jemine ainalyp, óz últtyq tamyrlaryn aiyrylu prosesin bastan keshti.

Búl prosess, әsirese, 1940 jyldan bastap qatty nyghayady jәne sol jyly Stalin búiryghymen barlyq týriktildes halyqtar, onyn  ishinde qazaq halqy, kirillisa nemese orys alfaviytine kóshedi. Sodan bastap qazirgi zamangha deyin biz osy alfavitti barlyq jaghynan paydalanyp jatyrmyz. Sonda 1940 jyldan bastap 1991 jylgha deyin bizding óz últtyq tamyrlary men últtyq qasiyetterinen aiyrylu prosesi jýrdi jәne óz tili men ruhynan aiyrylu bastaldy. Tek 1991 jyldyng ayaghynda tәuelsizdikke qol jetkizu osy prosesti toqtatty, biraq ony tolyq toqtatty dep aitugha bolmaydy.

Mine, bizdi últtyq tamyrymyzdan aiyrghan tarihy kezenning auyrtpalyghy. Býgin biz birtindep osy «aurudan» arylap jatyrmyz. Qazaqstan - Tәuelsiz el, al memlekettik til - qazaq tili bolghandyqtan, ony bilu - elding әrbir azamatynyng mindeti!

Ataqty kóne zaman ghalymy Mahmad Qashqari: «Tәrbie ana tilinen bastaluy kerek», - degen edi. Árbir tәrbie otbasynan bastalady, otbasynda patriottyq sezim qalyptasady. Qazaq halqy balalaryn nәreste kezinen bastap «Otan» úghymyn el, tughan jer, tughan til úghymdarymen baylanystyra otyryp tәrbiyeleuge tyrysty. Memlekettik tilding mәrtebesin kóteru men qoldanu ayasyn keneytudi mektepten bastau kerek! Tәrbie tildi mengeruden bastalady!

Elimizde memlekettik tilge kóshu qarqyny kýn sayyn jaqsaryp keledi. Barlyq memlekettik organdar men mekemeler memlekettik tildi nasihattau ýshin әr týrli is-sharalar jýrgizedi. Sonymen qatar, gazetter men jurnaldar, teledidarda týrli baghdarlamalarda memlekettik tilding manyzdylyghy turaly aitylady.

Múnday ýgit-nasihat júmystary memlekettik tilding damuyna ong әser etedi. Býginde býkil әlemde tәuelsiz el retinde tanylghan Qazaqstangha degen qyzyghushylyq artyp keledi. Barlyghy bizding elding materialdyq jәne ruhany qúndylyqtaryn bilgisi keledi. Últtyq sanada qazaq tiline degen qúrmetti arttyru kerek! Qazaq tili - bizding ata-babalarymyzdyng tili, olardyng bolashaq úrpaqqa bergen eng qúndy ósiyeti.

Kerimsal Júbatqanov,

tarih ghylymdarynyng kandidaty, Sәken Seyfullin atyndaghy Qazaq agrotehnikalyq zertteu uniyversiytetining dosenti7

Abai.kz