Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3169 0 pikir 3 Nauryz, 2014 saghat 06:38

Qanat Islam: AQSh-ta boksshynyng qoly altyn

2012 jyly kәsipqoy boksty tandap, bir jarym jyl ishinde 16 jekpe-jek ótkizgen Qanat Islam biyl әlem chempiony belbeui ýshin tartysqa týse me? Búdan bylay sportshynyng kәsipqoy bokstaghy jekpe-jekterin teledidardan tamashalaugha mýmkindik tua ma? Byltyr Almatyda ótken әlem chempionatyna boksshylaryn qosqan Qytay bapkerleri nendey ótirik aitty? Osy taqylettes saualdargha әuesqoy boksta jýrip milliardtardyng arasynda 10 jyl chempiondyq túghyrdy eshkimge bermegen, qúmyrsqaday qaptaghan qytaygha olimpia­danyng hәm әlem chempionatynyng qola medalin alyp bergen kәsipqoy boksshy Qanat jauap    ait­ty. AQSh-tan atamekenine az uaqytqa at izin sal­ghan sportshyny jattyghudan keyin “ústadyq”.   

2012 jyly kәsipqoy boksty tandap, bir jarym jyl ishinde 16 jekpe-jek ótkizgen Qanat Islam biyl әlem chempiony belbeui ýshin tartysqa týse me? Búdan bylay sportshynyng kәsipqoy bokstaghy jekpe-jekterin teledidardan tamashalaugha mýmkindik tua ma? Byltyr Almatyda ótken әlem chempionatyna boksshylaryn qosqan Qytay bapkerleri nendey ótirik aitty? Osy taqylettes saualdargha әuesqoy boksta jýrip milliardtardyng arasynda 10 jyl chempiondyq túghyrdy eshkimge bermegen, qúmyrsqaday qaptaghan qytaygha olimpia­danyng hәm әlem chempionatynyng qola medalin alyp bergen kәsipqoy boksshy Qanat jauap    ait­ty. AQSh-tan atamekenine az uaqytqa at izin sal­ghan sportshyny jattyghudan keyin “ústadyq”.   

REYTINGTE ÓRLEP KELEDI
– Qanat, az kýnge elge keldin. AQSh-taghy jattyghu turasynda, býginge deyingi jekpe-jekter jóninde aytsan.
– Kәsipqoy boksty tandap, sol jolgha týskeli bir jarym jyl­gha juyqtapty. Osy uaqyt ishinde 16 ret jekpe-jekke týsip, bә­rinde jeniske jettim. Byltyr Karib tenizi aymaghynyng chempio­ny degen belbeuge ie bolyp edim, juyrda Latyn Amerikasynyng chempiony degen marapat ta qanjyghama baylandy. Sporttaghy sapardyng qiyndyghyn týsi­ne­tin adamgha búl az tabys emes.
– Ózinning salmaghynda rey­tinging de jogharylaghan shyghar?
– Áriyne, WBA tújyrymy bo­yynsha ózimning salmaghymda 12-satygha ornyqtym. Alla nәsip etse, biyl әlem chempiony degen belbeu ýshin syngha týsu josparda bar.
– Qay elding boksshysymen jolyng týiisui mýmkin?
– Mening salmaghymda 8-orynda amerikalyq boksshy bar, 9-satyda kolumbiyalyq boksshy túr. Osy eki boksshynyng birine qarsy kýshimdi synap kóremin. Odan keyin chempiondyq shyngha bastar jol ashylady.
– “Astana” preziydenttik kәsiby sport klubynyng pre­ziy­denti Baqtiyar Artaev ózin­men kelisimshart jasasu jó­ninde aytyp edi.
– IYә, múnday kelisimshart turasynda әngime qozghalghany ras. Sol ýshin mening promouterim Nelison Lopes AQSh-tan arnayy kelmek. Bәri oidaghyday bolsa, keleshekte “Astana” kluby mening jekpe-jekterimdi teledidardan Qazaq eline kórsetuge, sa­yystargha qatysugha mýmkindik tughyzady.
– Kәsipqoy bokstaghy jekpe-jeginning birinde kubalyq Yoleksy Leyvany ekinshi raundta tehnikalyq nokautpen úttyn. Súraghym kelgeni 1-raund­tan son gong ýni es­tilgen­de Leyva oryndyghyna jalp etip otyra ketti. Al sen tikennen tik túryp bap­kerindi tyndadyn. Ádette boksshylar birneshe sekundtyq ýzi­lis­te tizesin býgip tynyghushy edi.
– Búl – bapkerimning taktikasy. Qarsylasyndy yqtyru ýshin, kýshinning sarqylmaghanyn, sharshap-shaldyqpaghanyndy kórsetu maqsatynda bapkerim osynday aila-sharghy qoldanady.    
 
KÓSILGENGE KÁSIPQOY BOKS DÚRYS
– Múhit asyp, ózge elde kәsipqoy bokstyng terisin iylep jýrgenine bir jyldan asa uaqyt ótti. Qanattyng AQSh-taghy kýnderi qalay jyljidy degen saual kóp­shilikti qyzyqtyrady
– Eng birinshi kezekte – sport. Men jastayymnan sportty qalap, sonyng shynyna jetu ýshin maqsat qoydym. Sondyqtan AQSh-qa ketkenge deyin de uaqytymnyng kóbin jattyghugha arnaytynmyn. Amerikada da solay. Ýnemi sport kesheninde bolam. Jattyghudan keyin taghy da jattyghu degen sekildi. Arasynda aghylshyn tilin oqyp ýirenemin, ghalamtor arqyly eldegi oqighalardy da qarap jýrem. Basqa eshtenege moyyn búra almaysyn.
– AQSh-ta әuesqoylardan góri kәsipqoy boksshylardyng joghary túratyny jasyryn emes. Bәige de, bәs te osylardyng ainalasynda órbiydi.
– Mening oiymsha qazaqtyng minezine әuesqoy bokstan góri kәsipqoy boks sәikesetin sekildi.
– Nege?
– Áuesqoy boksta talay jyl jýrdim ghoy. Qaraulyqtyng neshe atasyn kórdim, talay ret halyq­aralyq jarystarda әlsiz qarsylasqa jyghyp berdi. Áuesqoy boksta aldamshy nәrse óte jii úshyrasady. Jankýierler ghana emes, boksshy retinde bizding ózimiz qalay aldanyp qalghanymyzdy bilmey qalamyz. Óitkeni bәrin tóreshining qolyndaghy úpay eseptegish týime sheshedi. Kәsip­qoy boksta onday emes, ózinning әleuetindi kórsetuge 12 raund jetkilikti. “Jigit bolsan, shyda” deysing ózindi-ózing qamshylap.
Búl elde kәsipqoy boks sporttyng tóresi dәrejesine kóterilip qoyghan. Bәri zanmen qatal qadaghalanady. AQSh-ta boksshynyng qoly altyn deuge bolady. Qolyna qauipsizdik shýberegin qalay orau kerek­tigine óte qatty kónil bólinedi. Sebebi sausaqtaryng dúrys oralmasa shyghyp ketui, qatty soqqydan sýiek shytynauy da ghajap emes. Jazatayym qolyndy syndyryp alsan, sportqa qayyra oralu qiyn. Sondyqtan da densaulyqqa, әsirese, boksshynyng qolyna altyn sekildi qaraydy.
– Bir súhbatynda qazir bizde sporttyq medisinanyng kenjelep túrghanyn aityp edin. AQSh-ta qalay? Ózing býginge deyin birneshe ret jekpe-jekke týstin. Sayysqa tý­serde, bolmasa tartystan keyin medisinalyq tekseris­ten ótkize me?
– AQSh-ta kәsipqoy boksshylardyng densaulyghyna orasan zor jauapkershilikpen qaraydy. Alty ay sayyn medisinalyq tekseru bolady. Sonda qan qysymynyz kóterilip, bolmasa tómendese, kóziniz qantalasa, qúlaghynyz sәl-pәl mýkistense, on eki mýshenizding birinen kinәrat bayqasa – saudanyzdyng bitkeni. Qaltanyzda milliondap qarjy bolghanymen, AQSh-ta sizge sa­yystargha qatysugha eshqanday mýmkindik bermeydi. Men AQSh-qa kire almay jýrgen talay sportshylardy bilem. Birining qúlaghy mýkistengen, endi birining kóru qabileti nasharlay bastaghan. Basqa elde jarysqa týsuge bolatyn shyghar, al Amerikada densaulyghy syr bergen boksshy eshkim emes.
AQSh-taghy sport medisinasynan kóp nәrse ýirenuimiz kerek. Moyyndau kerek, bizde kóbine әli qaradýrsin. Keleshekte ózim de oqu oqyp, bilim je­tildirudi kózdeymin. Taghy bir­neshe bauyrlardy erte baryp, birge ýirensek deymiz. AQSh-taghy boks qazanynyng qaynauynda biren-saran qazaqtan góri bir top qazaq balasy shynyqsa, jaqsy emes pe.
 
QYTAYDYNG BOKSY TOQYRAGhAN
– Sportshylardyng deni qarsylastarynan búryn ar­tyq salmaqpen kýresedi. Ózing qansha keli salmaqtan arylasyn?
– 10 kelidey bolatyn shyghar. Áriyne jekpe-jek sayyn 10 keli salmaq tastamaymyn. Tek 4-5 keli “artyq salmaqtan” arylamyn. Al eki-ýsh ay jekpe-jekke týspesem, amal joq 10 kelidey salmaq quugha tura keledi.
– Salmaqtan arylam dep shamadan tys jattyghu sportshygha onay emes. Nege 72 kelide júdyryqtaspaysyn?
– Alghashqyda men de dәl osylay oilagham. Bapkerim: “Qanat, asyqpa, aldymen 69 kelide kýshindi syna, salmaqty ústau qiyngha soghatynyn bilem, biraq sen birden 72 kelige auyssang erteng salmaghyndy ósiru eki ese qiyndyq tughyzady”, – degen. Sondyqtan da 69 keli salmaqta chempion atanbayynsha, ózge salmaqqa auysudy kózdemeymin.
– Byltyr Almatyda boks­tan әuesqoylar arasynda әlem birinshiligi ótti. Ózing de kórdin. Sonda songhy jyldary olimpiadanyng altyn medalin alyp jýrgen Qytay elining boksshylary alghashqy ainalymda attarynan auyp qaldy. Bapkerler múnyng astaryn “Almatygha eksperiy­menttik yaghni, qúramadaghy ekinshi, ýshinshi boksshylardy alyp keldik” dep týsindirdi. Rasynda da solay boldy ma? Qytay chempionatynda bir­neshe jyl top jardyn, olardyng jay-kýiin jaqsy bilesing ghoy.
– Eksperiymenttik qúrama әkeldik degeni – ýidey ótirik. Álem chempionaty – Aziya birin­shiligi, bolmasa jazghy Aziya oiyndary emes, olimpiada sekildi aituly dýbir. Qytaylar 49 keli­de Zu Shimiyndi bertinge deyin sýireledi. Men ghana emes, talay boksshy Zudy moyyndamaydy. “Jetekke ghana eretin tazy ekenin” Zudyng ózine de aitqanmyn kezinde. Qytaydyng boksy býginde toqyraugha tap bolghan. Ony Almatydaghy әlem chempionaty kórsetip berdi.
– Súraqtargha erkin oimen jauap bergenine raqmet. Jortqanda jolyng bolsyn!
 
Súhbattasqan Quanysh NÚRDANBEKÚLY.
 
Abai.kz
0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338