Mәulen ÁShIMBAEV: «TÁUELSIZDIKTI QORGhAU – BARShAMYZDYNG BORYShYMYZ»
«Qazaq әdebiyeti»: 2010 jyly mәdeniyet, óner jәne tarihy múralardy saqtau, damytu jónindegi memlekettik sayasatty jýrgizu mәselesine baylanysty «Núr Otan» partiyasynyng qasynan «Miras» qoghamdyq Kenesi qúrylghanynan habardarmyz. Kenesting aldyna qoyylghan mindet – memlekettik organdar men azamattyq qogham jәne últ ziyalylarymen keleli talqylaular jasau arqyly eldegi mәdeniyet sayasatyn jandandyru bolatyn. Osy Kenesti basqaru, ýilestiru júmystary sizge jýkteldi. Súhbatymyzdy osy Kenesting baghyt-baghdary, maqsat-mindetinen bastasaq.
Mәulen Áshimbaev: «Núr Otan» partiyasynyng janynan qúrylghan «Miyras» qoghamdyq Kenesi ziyaly qauym ókilderimen aqyldasatyn, pikirlese kele ortaq úsynystar dayyndaytyn ýlken alan. Búl Keneske tóraghalyq etudi partiya basshylyghy maghan jýktedi. Osydan az ghana uaqyt búryn biz biylghy jyldyng alghashqy otyrysyn ótkizip, aldaghy josparlarymyzdy bekitip aldyq.
«Qazaq әdebiyeti»: 2010 jyly mәdeniyet, óner jәne tarihy múralardy saqtau, damytu jónindegi memlekettik sayasatty jýrgizu mәselesine baylanysty «Núr Otan» partiyasynyng qasynan «Miras» qoghamdyq Kenesi qúrylghanynan habardarmyz. Kenesting aldyna qoyylghan mindet – memlekettik organdar men azamattyq qogham jәne últ ziyalylarymen keleli talqylaular jasau arqyly eldegi mәdeniyet sayasatyn jandandyru bolatyn. Osy Kenesti basqaru, ýilestiru júmystary sizge jýkteldi. Súhbatymyzdy osy Kenesting baghyt-baghdary, maqsat-mindetinen bastasaq.
Mәulen Áshimbaev: «Núr Otan» partiyasynyng janynan qúrylghan «Miyras» qoghamdyq Kenesi ziyaly qauym ókilderimen aqyldasatyn, pikirlese kele ortaq úsynystar dayyndaytyn ýlken alan. Búl Keneske tóraghalyq etudi partiya basshylyghy maghan jýktedi. Osydan az ghana uaqyt búryn biz biylghy jyldyng alghashqy otyrysyn ótkizip, aldaghy josparlarymyzdy bekitip aldyq.
Jalpy, búl Kenes bas qosyp, shәy iship, ara-túra әngime qozghap qoyyp, bir-birimizge jyly jymiyp, artynan tarap ketetin alang emes, qoghamdyq ómirimizge, mәdeniyet pen ruhaniyatqa qatysty ótkir taldap-tarazylap Parlament pen Ýkimetke naqty úsynystar dayyndaytyn minbe bolu kerek. Ótken jiynda biz birneshe baghytta júmys isteuge kelistik. Birinshi, qazaq tilindegi oqulyqtardyn, qazaq tilin ýiretetin oqu-әdistemelik qúraldarynyng sapasyn arttyrugha qatysty Ýkimetke naqty úsynystar beru. Ashyq aitu kerek, búl býgingi tanda ziyaly qauym, ata-analar jәne týrli qoghamdyq úiymdar tarapynan ótkir syngha alynyp kele jatqan kýrdeli mәsele. Arnayy qabyldanghan memlekettik baghdarlamagha sәikes 2020 jyly Qazaqstan halqynyng 95 payyzy qazaqsha sóileu kerek. Ol mejege alty jyl ghana qaldy, al «dәl qazirgidey ýrdistermen belgilengen mindetke jýz payyz qol jetkize alamyz ba?» degen zandy súraq tuady.
Jalpy mening oiymsha, qazaq tilining qoldanu auqymyn arttyru, býkil qazaqstandyqtardy qazaqsha sóiletu problemasy býgingi kýni sayasy mәsele emes, әdistemelik mәsele, sondyqtan osy jaghyna kóbirek kónil bólgen dúrys bolar edi. Negizgi basymdyq mektepterdegi qazaq tilin ýiretu prosesin retteuge, dúrystaugha berilu kerek.
Bәrimiz de ata-anamyz, perzentterimizding bolashaghyna alandaghandyqtan tәrbiyesine, sabaghyna, oqytu sapasyna údayy qarap otyramyz. Bizding tilimiz sonshalyqty bay, quatty bola túra, mektep baghdarlamalaryndaghy qazaq tilindegi oqu-әdistemelik qúraldarynyn, oqulyqtardyng sapasy til ýiretuge emes, tilden alshaqtatugha yqpal etetindey әser qaldyrady. Oqulyqtardyng tili óte kýrdeli jәne zaman talabyna say kez-kelgen balany til ýirenuge qyzyqtyratyn, ýiirip әketetin amal-aylalar joqtyng qasy. Mәselen, bastauysh synyp oqushylaryna klassikterimizding bala týgil, agha buyn әzer týsinetin fiylosofiyagha toly dýniyelerin úsynu shart pa? Mektep tabaldyryghyn jana attaghan býldirshinge tym auyr jýktemeler mindettegen son, ol balanyng sanasynda «qazaq tili týsinuge tym auyr til eken» degen úghym tumasyna kim kepil? Bilim beru isinde sapaly әdistemeler joq emes, tek sonyng tetigin tauyp iske qosuymyz kerek. Sondyqtan Kenes kәsiby mamandarmen kelise otyryp, osy baghytta keshendi týrde júmys jýrgizbek, naqty úsynystar dayarlamaq.
Kenesting aldyna qoyylghan ekinshi mәsele – mәdeniyet sayasaty. Memleket basshysy mәdeny sayasattyng úzaq merzimdi tújyrymdamasyn әzirleudi tapsyrghan bolatyn. Osy kýnderi Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi tújyrymdamanyng jobasyn jasauda, dayyn bolghan song Keneste talqylanady. Býgin ne isteu kerek? Erteng she? Ólshemdermen alyp qaraghanda әlemdik ýrdistegi bizding mәdeniyetimizding roli qanday? Bolashaqta ne atqaryluy qajet? Qoghamda mәdeniyet sayasatyna qatysty týrli kózqaras bar. Mәselen, belgili bir top tariyhqa sýiene otyryp, «bizding mәdeny dәstýrimiz óte bay, ata-babalarymyz adamzat órkeniyetining kóshine óz izin qaldyrghan» degen sekildi maqtangershilik sipatta. Al ekinshi qoghamdyq pikir: «mәdeny ómirimiz әlemdik damu ýderisterinen qalyp barady, óz qazanymyzdan әri asa almay otyrmyz, syrtqy kýshterding yqpal-әseri artyp barady» degenge kelip sayady. Sonday-aq, ónerding týrli salasyna qatysty saualdar da az emes. «Songhy jiyrma jylda adamzattyng ortaq iygiligine ainalarlyq әdebiyet salasynda qanday iri shygharmalar jazyldy?» degen saualdyng qoyylghanyna da biraz boldy. Úly klassiktersiz búghan jauap beru, әlbette, qiyndau. Al qashanghy sol úly túlghalardyng kólenkesine tyghyla beremiz? Keyingi jastar qanday oida? Osy jayttargha keninen jauap tabuymyz kerek.
Ýshinshi mәsele, qazaqtildi BAQ-tyng býgingi jaghdayy. Songhy jyldarda aqparattyq kenistikte ong ózgerister bar, ony aitu kerek. «Qazaqstan» últtyq arnasynyng tolyq memlekettik tilge kóshui, qazaq tilindegi «Balapan» syndy arnalardyng qalay qúrylghanyna ózim tikeley kuәmyn. Degenmen de osy jaghdaylarmen aqparat kenistigining mәselesi tolyq sheshimin tapty dey almaymyz. Últ janashyrlary men jurnalisterding basyn qosyp, búl mәsele de Keneste talqylanbaq.
Tórtinshi, aimaqtardaghy, alys audandar men auyldardaghy mәdeny oshaqtardyng jay-kýii. Negizinen, aimaqtarda túratyn qazaqtar. Al ónirlerdegi mәdeny tynys-tirshilik qalay? Áriyne, alys auyldarda kitaphana, Mәdeniyet ýileri jýieli júmys istep túr dep aitu qiyndau. Búl baghytta jergilikti atqarushy biylik ne isteude? Aymaqtardan arnayy ókilder shaqyryp, qoghamdyq Keneste arnayy zertteu jýrgizu josparlanuda.
Ómirderek
Mәulen Saghathanúly ÁShIMBAEV
1971 jyly Almatyda tughan. Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Memlekettik Últtyq uniyversiytetin bitirgen. Sayasy ghylymdarynyng kandidaty.
1993-1994 jyldary Baspasóz jәne búqaralyq aqparat miynistrliginde júmys istedi.
1994-1995 jyldary Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Kenes deputatynyng kómekshisi.
1995 jylghy mausym-qarasha aralyghynda – Qauipsizdik kenesi apparatynyng konsulitanty.
1995-1999 jyldary QR Preziydenti Ákimshiligi Saraptau jәne strategiyalyq zertteuler ortalyghynyng bas sarapshysy, sektor mengerushisi, osy ortalyq jetekshisining birinshi orynbasary.
1999-2000 jyldary – Qauipsizdik kenesi Saraptau ortalyghynyng mengerushisi.
2000-2002 jyldary – Qauipsizdik kenesi Saraptau ortalyghynyng mengerushisi – QR Preziydenti janyndaghy Strategiyalyq zertteuler institutynyng diyrektory.
2002-2005 jyldary – QR Preziydenti janyndaghy Strategiyalyq zertteuler institutynyng diyrektory.
2005-2006 jyldary – QR Qauipsizdik kenesi hatshysynyng orynbasary.
2006-2011 jyldary – QR Preziydenti Ákimshiligi Basshysynyng orynbasary.
2012 jylghy aqpannan bastap V saylanghan QR Parlamenti Mәjilisining deputaty, Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining tóraghasy. «Núr Otan» Halyqtyq Demokratiyalyq partiyasynyng mýshesi, partiyalyq tizim boyynsha saylanghan.
«Qúrmet» ordenimen marapattalghan. 2003 jyly Djons – Hopkins uniyversiytetining Halyqaralyq zertteuler mektebinde (AQSh) ghylymy tәjiriybeden ótti.
«Qazaq әdebiyeti»: Jalpy, búghan deyin de osynday san talqylaular boldy. Úiym mýsheleri, kórnekti túlghalar, sayasatkerler bas qosqan «Dóngelek ýstelderde» qozghalghan mәselelerding ayaqsyz qalghany kóp. Búl sonday bir kezekti daqpyrt bolyp qalmay ma?
Mәulen Áshimbaev: Mәsele sonda. Ras, kóptegen qoghamdyq jiyndar nәtiyjesiz qalyp jatady. Biraq «Miras» qoghamdyq Kenesi partiyanyng mýmkindikterin paydalanbaq. Parlamentte fraksiya bar, aimaqtarda filialdarymyz bar, sol arqyly Ýkimetting naqty sheshimder qabyldauyna әser etuge barlyq mýmkindikter bar dep sanaymyz.
«Qazaq әdebiyeti»: Jogharyda aitylghan oidyng bәri de memlekettik tilge baryp tireledi. Qazir qoghamda qazaq tilining mәrtebesine qatysty alandaushylyqtar az emes. Sizdinshe memlekettik til sayasaty qalay jýru kerek dep esepteysiz?
Mәulen Áshimbaev: Búl óte kýrdeli de auqymdy mәsele. Osy baghytta men bir-eki jaytqa ghana toqtalghym keledi. Memleket әrbir otbasynyng tirshiligine aralasyp, óz sayasatyn jýrgize almaydy. Sondyqtan kóp nәrse balabaqsha men mektepke tikeley baylanysty. Jalpy, memlekettik tilge qatysty is-qimyldy tym sayasilandyra beruding qajeti shamaly, búl baghytta tek jýieli jәne konstruktivti júmystar jýrgizu kerek. Oqulyqtar men әdistemelik qúraldardyng sapasy taghy da aldymyzdan shyghyp otyr. Men til mamany emespin, biraq mening týsinigimshe qazaq tilining aldyndaghy mindetting biri – býgingi zamannyng ýrdisterin sezine otyryp, ózining damu modernizasiyasyn qalyptastyru kerek. Til qatyp qalghan dýnie emes, ol da tiri organizm sekildi damu kerek. Til de qazirgi zamangha, zamannyng ýrdisterine say boluy kerek. Kýn sayyn ózgerip, óte jyldam damyp jatqan әlemde, tehnologiyalar zamanynda tilding kórkemdik jaghynan góri funksionaldyq jaghyna kóbirek kónil bólgen dúrys bolady dep oilaymyn. Al kórkem shygharmalar sózsiz qazaqtyng ózining quatty da qúnarly tilimen jazylatyny dausyz.
Kelesi mәsele. Dýniyede payda bolyp jatqan barlyq úghymdardy qazaqshagha audara beruding keregi joq siyaqty. Qazaq tilining damuyna óz ýlesin qosqan túlghanyng biri de biregeyi – Islәm Jarylghapov. Mysaly, sol kisi balmúzdaq, ayaldama, aqqaynar, balsharap, basylym, baspager, gharyshker, dýniyetanym, qoyylym, qúltemir, qalamger syndy óte sәtti balamalar tapty. Al keybir mamandar shygharghan termin sózderding balamasy óte sәtsiz bolyp jatady. Osynday jaghdayda týpnúsqany paydalanudyng tildik qatynasqa esh ziyany joq dep esepteymin. Mysaly, týrik aghayyndardy óz elining patriottary emes dep kim aita alady? Olar sәtti balama bolmaghan song limon, adres, fabrika, krediyt, muzyka, paket, doktor, banya syndy sózderdi aghylshyn, fransuz, orys, parsy tilderinen alyp, óz tilderine erkin kiriktirip jibergen. Áriyne, búl basqa tilderding sózderin aldy-artyna qaramay paydalana bereyik degen әngime emes. Ghalymdarymyz aitatyn til tazalyghyn eskergen dúrys. Biraq keybir halyqaralyq dengeyde qoldanyp jýrgen sózderdi qazaq tilinde paydalanghannan ýlken ziyan bola qoymas dep oilaymyn.
Sonymen qatar, zaman aghymyna say ózge tilderdi de mengergenimiz abzal. Tek qazaq tilin zertteumen jәne talqylaumen otyra bersek alysqa bara almaymyz. Aghylshyn, orys, qytay tilderin bilu kerek. Qogham basqa, zaman ózge, sondyqtan bizding perzentterimiz әlemdik ilim-bilimdi iygeru ýshin, jauharlardy týpnúsqadan tikeley oqu ýshin til bilu kerek. Álemdik bilim qazirgi zamanda aghylshyn tilinde. Men óz basym әlemdik ekonomika, ghalamdyq sayasatty saraptaytyn irgeli enbekterdi aghylshyn tilinde oqiymyn. Búl degen sóz últtyq әdeby múralaryn oqymayyq degen oy emes. Óziniz bilesiz, mening әkem qazaqtyng kórnekti әdebiyet synshysy, últshyl azamat boldy. Men óz әkemning shygharmalaryn sәt sayyn paraqtamasam, Abay, Múhtar Áuezov, Ahmet, Jýsipbek bastaghan Alash qayratkerleri, Qasym, Júban, Múqaghali, Júmeken, Tәken Álimqúlov, Sherhan Múrtaza, Fariza Ongharsynova syndy klassikterimizdi, әkemning túrghylastaryn oqymasam, qazaqtyghymnyng qúny kók tiyn. Sonymen qatar, әlemdik aqyl-oydyng qaynar kózi sanalatyn dýniyelerdi de týpnúsqadan oqugha tiyispiz. «Tili joghalghan júrttyng ózi de joghalady» dep Ahmet atamyz tegin aitpaghan. Qazaq tili – últtyq bolmysymyz, júlyn-jýikemiz, jýregimiz, bar baylyghymyz, al shet tili әlemdik dýniyelerge qol sozatyn qúralymyz.
«Qazaq әdebiyeti»: Preziydent Atyrau ónirine barghan saparynda memleket atauyn ózgertu turaly oiyn bildirdi. Halyqtyq talqylaugha salu turaly úsynys aitty. Qazirgi kýni búl mәsele aqparat qúraldarynda, әleumettik jelilerde, internet-portaldarda keninen sóz boluda. Osyghan qatysty sizding kózqarasynyz qalay?
Mәulen Áshimbaev: Meninshe, Elbasynyng búl oiynyng týp tórkini aldynda ghana Qazaqstan halqymen bólisken «Mәngilik el» iydeyasynda jatyr dep esepteymin. Tәuelsizdikti qorghau – barshamyzdyng boryshymyz! Memleket atauyn ózgertuge qatysty oi-pikir de osydan shyghyp otyrghan bolu kerek. Jalpy, әlemdik sayasatta Tәuelsizdikten aiyrylyp qalu asa iri qauipterding biri. «Biz Tәuelsiz el boldyq, endi bizding Tәuelsizdigimiz mәngilik» degen dúrys bola qoymas. Qazirgi zamanda Tәuelsizdikten aiyrylyp qaludyng ekonomiykalyq, sayasi, ruhani, últtyq mýddeden aiyrylu, sol arqyly ózin-ózi joghaltyp alu syndy týrli formalary bar. Tәuelsizdigimiz túghyrly bolu ýshin ekonomiykalyq jaghynan quatty bolu kerek, ekonomikalyq derbestik el Tәuelsizdigining basty tiregi.
Endi memleket atauyn ózgertuge qatysty. Jalpy, óz basym, erte me, kesh pe el atauyn «Qazaq Eli» nemese «Qazaq Respublikasy» dep ózgertu zandy dep esepteymin. Árnәrsening óz uaqyty bar, sondyqtan búl pisip-jetilip kele jatqan iydeya dep týsinem. Biraq búl baghytta qoghamdaghy talqylaudan bólek, bizding jerimizde týrli últ ókilderi túratyndyqtan týsindiru sharalaryn da óte sapaly dengeyde jýrgizuimiz kerek.
«Qazaq әdebiyeti»: Siz QR Parlamenti Mәjilisining Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining tóraghasysyz. Elding ishki, syrtqy qauipsizdigi salasynyng nәzik qyrlary men songhy uaqyttarda tikeley ózinizding aralasuynyzben jýzege asqan airyqsha memlekettik manyzy bar qújattar turaly aityp berseniz.
Mәulen Áshimbaev: Bizding komiytet elimizding ishki-syrtqy qauipsizdigine, qorghanysyna qatysty, bolashaq damuyna baylanysty kóp sharua atqardy. Men solardyng bәrine birdey toqtalmay-aq qoyayyn, ózim tikeley qatysqan tarihy manyzy bar eki mәseleni basa aitayyn. Birinshi, byltyr ghana qoldanysqa engen memlekettik shekaramyz turaly qújat. Kez-kelgen memleket shekaradan bastalady. Tәuelsizdik berik bolu ýshin, shekara tasqamal bolu kerek. Shekara turaly alghashqy zang 1990 jyldardyng basynda qabyldandy. Odan beri neshe aluan ózgerister boldy, shekaramyzdyng delimitasiyasy boldy, demarkasiyasy jýzege asyryluda. Sondyqtan uaqyttyng ózi jan-jaqty qamtylghan, san mәrte elekten ótkizilgen memlekettik shekara turaly jana qújat qabyldau qajettigin algha tartty. Sóitip, ÚQK Shekara qyzmetining basshysy, polkovniyk, asa bilikti maman, qyzmet babynda qaza bolghan Túrghanbek Stambekov bastaghan mamandar tobymen birge, jana tarihy qújatty dayyndadyq. Komiytettegi әriptesterim bólinip-bólinip Qazaqstannyng barlyq baghytyndaghy shekaralardy týgel aralap, jan-jaqty tanysyp shyqty. Men barshamyzdyng janymyzgha jara salghan «Arqankergen» shekarasynda boldym. Áriptesterimning elimizding tórt tarapyndaghy shekaralarda otryad basshylarymen, sarbazdarmen, shekarashylarmen kezdesulerde jinaghan aqparattary, úsynystary jan-jaqty saraptaldy.
Osynday talqylaudyng negizinde shekarada qauipsizdikti qamtamasyz etuding naqty joldary, tetikteri jәne rejiymderi Zanda jan-jaqty jazyldy. Sonday-aq, shekarada qyzmet etetin kadrlardyng da sapasyna qatysty normalar engizildi.
Mәselen, osy Zangha shekara kýzetine barlyq jaghynan dayyndyghy joghary sarbazdardy tandap alugha mýmkindik beretin arnayy norma kirgizildi. Búghan deyin ózge әskery bólimderge ilinbey qalghan sarbazdar ghana shekara qyzmetine jiberilgen bolsa, endigi jerde әskerge shaqyrtu kezinde shekara qyzmetkerleri birinshi bolyp tandau jasay alady. Sonymen qatar, barlyq shekara qyzmetterining materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyghaytugha osy Zang yqpal etedi. Sosyn, búrynghy zanda jәne jobada shekarany ózgertuge mýmkindik beretin normalar bar edi... Biz tabandap otyryp osy normalardy týbirimen alyp tastadyq.
«Qazaq әdebiyeti»: «...shekarany ózgertuge mýmkindik beretin normalar» degendi qalay týsinuge bolady?
Mәulen Áshimbaev: Búrynghy qabyldanghan qújat boyynsha «memlekettermen shekarany auystyru, ary jyljytu, beri qozghau» degen sekildi jaghdaylargha mýmkindik beretin normalar bolatyn. Endigi jana Zang boyynsha bizding shekaralyq endikter myzghymaytyn bolady jәne ony ózgertuge eshkimning qúqy joq. Barlyq kórshimen shekaralar qazyghy tolyq qaghylyp boldy, endi eshkimnen jer súramaymyz jәne eshkimge bir qarys ta jer bermeymiz. Jәne osy Zannyng negizinde shekara qyzmetine qomaqty qarjy bóluge de bizding septigimiz tiide, al ol qarjynyng qalay júmsalyp jatqany ekinshi mәsele. Árbir detaline deyin múqiyat zerttelgen Zang Elbasynyng tikeley tapsyrmasymen jasaldy. Zang jobasyn әzirlegen júmysshy toby Europanyn, Reseydin, tipti shekarasynan shybyn úshyp óte almaghan Kenester Odaghynyng qújattaryn da qarap shyqty. Sóitip, Elbasynyng qol qongymen búl Zang kýshine endi. Búl Zangha marqúm, óz elining sheksiz patrioty Túrghanbek Stambekovting enbegi orasan ekenin basa aitqym keledi.
Kelesi qújat jaqynda qabyldanghan Halyqaralyq kelisimderdi retteytin Zan. Búghan Quanysh Súltanov, Zaghipa Baliyeva jәne men bastamashy boldyq. Osy Zangha Halyqaralyq kelisimderdi jasau prosesin jýieleuge baghyttalghan normalardy engizdik. Áriyne, búghan deyin de biraz memlekettermen sharttar jasadyq, bórkimizdi aspangha atar jaghdaylar bar. Al keybir ministrlikter arasyndaghy sharttar delegasiya keletin sәtte nemese bizding basshylar barar kezde asyghys-ýsigis, qate dayyndalghandyqtan jәne memlekettik organdar men miynistrlikter óz jauapkershiligin sonyna deyin týsinbeuining kesirinen, tipti keybir shartta ózderi ne jazghanyn sezinbey qalghan jayttar kezdesti. Osynday jaghdaylardy boldyrmau jәne syrtqy sayasattaghy kelisimderdi jýzege asyru prosesi tikeley osy Zannyng ayasynda jýzege asyrylady. Árbir memlekettik organ jyldyng basynda óz úsynystaryn, tújyrymdamalaryn Ýkimetting qasynda arnayy qúrylghan komissiyada qorghaydy, eger vedomstvoaralyq komissiya quattasa úsynys ortaq jospargha kiredi. Sosyn baryp ol Elbasymen kelisiledi. Búl Zang syrtqy sayasatymyzdaghy kelisimge qol qong jәne dayyndau prosesin bir jýiege keltirdi, kelisimderding ishinde últtyq mýddelerdi qamtamasyz etuge tolyq mýmkindik berildi. Qújatqa syrtqy kelissózder barysynda últtyq mýddelerimizge, qauipsizdigimizge qayshy keletin, Tәuelsizdigimizge qauip tóndiretin jaghdaylargha jol berilmeydi degen norma kirgizildi. Ol normalardy búzghan adamdardy jauapkershilikke tartu turaly jәne bir norma bar.
Sonday-aq, osy Zandaghy eng ýlken janalyqtyng biri – memlekettik tilding sayasy qyzmettegi qoldanyluyn keneytuge baghyttalghan normanyng enui. Keybir memleketaralyq kelisimderding memlekettik tildegi mәtinsiz qol qoyylyp jýrgeni jasyryn emes. Osynday olqylyqtardy boldyrmau ýshin, jana Zangha eki memleket arasyndaghy kelisimning bir mәtini mindetti týrde qazaq tilinde bolu kerek degen norma engizdik. Týsine bilgen adamgha búl ýlken jenis. Sonday-aq, Zang búghan deyin oryn alyp kelgen qazaq tilindegi kelissóz qújattaryndaghy orfografiyalyq, grammatiykalyq, tipti mazmúndyq qatelerge jol berilmeuine ýlesin qosady dep senemiz. Óitkeni, miynistrlikterding qazaq tilindegi qújattarynan óreskel qateler shyghyp, úyatty bolghan túsymyz da bar.
«Qazaq әdebiyeti»: Ministrlikterde qanshama mamandar otyr? Jalpy, kelissózderding mәtinin qatesiz әzirleuge bolmay ma?
Mәulen Áshimbaev: Súraghynyz óte oryndy, degenmen, keyde halyqaralyq sharttardy dayyndaytyn mamandar jetispeydi. Kóp jaghdayda qújattar eng әueli orys tilinde dayyndalyp, artynan qazaq tiline audarylyp jatady. Jalpy, qazaq tilinde halyqaralyq kelisimderdi dayyndaytyn mamandar kóp emes. Biraq Zang qabyldanghannan keyin osy salada ong ózgerister bolady dep senemiz. Sondyqtan syrtqy sayasattaghy tildik mәseleni ghana emes, Tәuelsizdigimizdi qorghau iydeyasyn túghyrlandyra týsetin óte mazmúndy Zang boldy dep esepteymin. Preziydent búl qújatqa da qol qoydy, Zanymyz memleketting nyghangyna qyzmet etude.
«Qazaq әdebiyeti»: Ghalamdyq geosayasy óriste alpauyt elderding Orta Aziya elderine, onyng ishinde qoyyn-qonyshy kenge toly Qazaqstangha óz yqpalyn jýrgizgisi keletini sózsiz. Sәt sayyn qúbylyp túrghan sayasy oiyndar júmyr jerding apshysyn quyruda. Osynday syn saghatta Qazaqstannyng alys-jaqyndaghy irili-úsaqty eldermen qarym-qatynasy qalay bolu kerek dep esepteysiz?
Mәulen Áshimbaev: Biz jer kólemi jóninen de, miyneraldy resurstar jóninen de óte bay memleketpiz. Ras, kóz alartushylar da joq emes. Sondyqtan qanday jaghdayda Qazaqstan tepe-tendik sayasaty men kópvektorly baghyttan ainymauy qajet. Bizge búdan ózge tandau jasaytyn jol joq. Jәne alpauyt memleketterding yqpalyn bir-birine tenestirip otyru kerek. Qytaymen, Reseymen, Europamen, múhittyng arghy jaghyndaghy AQSh-pen, Islam memleketterining bәrimen tepe-tendik sayasat jýrgizgen jaghdayda ghana biz Tәuelsizdigimizdi saqtap, qauipsizdigimizdi rettey alamyz. Barshanyzgha mәlim, memleket basshysy syrtqy sayasatqa qatysty jana Konsepsiyasyn bekitti. Búghan deyingi tepe-tendik sayasaty ary qaray jalghasatyny Konsepsiyada naqty kórsetilgen. Jәne Konsepsiyada aldaghy jyldardaghy basymdyq Orta Aziyagha beriletini de anyq aitylghan. Orta Aziya elderining arasynda qayshylyqtar az emes. Qyrghyzdar men ózbekter, ózbekter men tәjikter arasyndaghy etnikalyq janjaldar, búdan bólek su bólisi, terrorizm, esirtki tranziyti jәne shekaralyq mәseleler songhy jyldary aimaqtaghy yntymaqtastyqqa keri әser etude. Orta Aziya damu óniri emes, qayshylyqtardyng ortasyna ainalyp barady, eger jaghday osylay jalghasa berse ýlken problemalargha kelip tireledi. Jәne búl býgin-erteng sheshiletin mәsele emes. Kórshi eldermen su mәselesi bar, barys-kelisimiz bar jәne sol elderde qandastarymyz túrady. Orta Aziyada tynyshtyq bolmay, Qazaqstannyng ontýstiginde tynyshtyq bolmaydy. Sondyqtan Qazaqstan aimaqta konstruktivti yntymaqtastyqqa úiytqy bolatyn, ekonomikalyq jobalar arqyly ónirding jaqsy baghytqa bet aluyna yqpal etetin faktor boluy kerek. Áriyne, búl da onay sharua emes. Degenmen, birinshi, ekinshi kelissózder jemissiz bolar, degenmen, týbi bir nәtiyjege qol jetkizip, aimaqqa dúrys impulis beru kerek. Óitpegen jaghdayda janjaldardyng kókesi Orta Aziyadan shyghatyn bolady.
«Qazaq әdebiyeti»: Osy arada Iran faktoryna basa nazar audarghan dúrys sekildi. Sebebi, biz songhy uaqyttardaghy iri ekonomikalyq jobalarymyzdy Parsy shyghanaghymen baylanystyrudamyz ghoy...
Mәulen Áshimbaev: Dúrys aitasyz, Iran óte manyzdy memleket. Konsepsiyada Iranmen qarym-qatynasty odan әri jolgha qoI, damytu turaly sóz bar. Búghan deyin AQSh, Europa tarapynan Irangha qarsy týrli sanksiyalar salynyp kelgen. Degenmen, Iran quaty men mýmkindigi, ruhy jaghynan myndaghan jyldyq tarihy bar myqty memleket. 80 million halqy bar, ishki jalpy ónimi 500 miylliard dollardan astam. Múnay, gaz qory jaghynan aldynghy memleketterding biri. Songhy uaqytta Batystyng Irangha qatysty sayasatynda jaqsy nyshandar bayqala bastady, búl bitimgershilik jobalarda Qazaqstannyng da ýlesi bar. Irannyng yadrolyq baghdarlamalaryn talqylaytyn iri jiyndar Almatyda ótkeninen barshanyz habardarsyz jәne ol konstruktivti ayaqtaldy. Álemning Iranmen qarym-qatynasy rettelse, Qazaqstan ekonomikalyq zor mýmkindikke ie bolady. Biz óz temirjolymyzdy Týrkimenstannyng shekarasyna deyin salyp qoydyq. Resmy Ashhabad óz aumaghyndaghy shoyyn joldy biyl bitiruge uәde etip otyr, al irandyqtar әldeqashan dayyndap qoyghan. Eger Týrkimenstan bóligi iske qosylsa, bizge Parsy shyghanaghyna tike shyghatyn jәne shyghanaq arqyly múhiytqa shyghatyn óte tiyimdi jol ashylady. Iran halqy kóp, yaghny ýlken sauda-sattyqqa qolayly memleket. Sonymen qatar, osy kýnderde ýlken qarjy qúiylyp jatqandyqtan biz Iranmen ekologiya, qauipsizdik jәne ekonomikalyq baghytta Kaspiyding qúqyqtyq bazasyn jәne mәrtebesin anyqtap, bekitip aluymyz kerek. Búl Kaspiy qayranyn bólisip jatqan ózge elderge de qatysty mәsele.
«Qazaq әdebiyeti»: Ukrainadaghy jaghdaylar ózinizge mәlim. Elde sayasy daghdarys oryn aldy. Memleket ekige bólinuding az-aq aldynda túr. Siz maman retinde Ukraiynanyng bolashaghyn qalay boljaysyz?
Mәulen Áshimbaev: Qazirgi kezde Ukrainada óte kýrdeli prosester jýrip jatyr. Búl el – Qazaqstangha jaqyn memleketting biri bolghandyqtan, biz onda qalyptasyp otyrghan jaghdaylargha alandaushylyq bildirip otyrmyz.
Jalpy, Ukraina – ekonomikalyq, onyng ishinde ónerkәsibi men auyl sharuashylyghy, tranzittik әleueti men mýmkindikteri mol memleket. Alayda, osy elde songhy jyldary biylik búl mýmkindikterdi dúrys paydalana almady. El ishinde sybaylas jemqorlyqqa jol berilip, әrtýrli toptardyng biylikke talasu prosesteri oryn aldy. Onyng aqyry búl halyqtyng әleumettik jaghdayy men túrmys dengeyine keri әserin tiygizip qana qoymay, olardyng narazylyghyn tughyzyp, kóshege shyghuyna birden-bir sebep boldy.
Býgingi tanda osy eldegi jaghday qiyndap túr. Ishki jәne syrtqy baylanystary túiyqtalyp, memleketting tútastyghyna syna qaghyldy. Ukrainada Batystyng da, Reseyding de mýddesi bar. Sondyqtan dәl qazir biylikti ústap túrghan top Europa men Reseyding yqpalyn tenestiruge kýsh saluy tiyis. Yaghny olar Reseymen de, Europamen de yntymaqtastyq ornatyp, tepe-tendikti saqtauy kerek. Egemendikterin, aumaqtyq tútastyqtaryn saqtaudyng joly – osy. Tek qana Europamen ketu nemese tek qana Reseymen birge bolu degen pozisiyany ústanudyng dúrys emes ekenin jәne qúrdymgha aparatyn jol ekenin atap kórsetu qajet.
Syrtqy kýshterge keletin bolsaq, olar Ukrainanyng tәuelsizdigin syilap, egemendigimen sanasuy tiyis, sonday-aq olardyng osy elding ishki isterine qol súqpau jәne aumaqtyq tútastyghyn qamtamasyz etu qaghidattaryn saqtauy óte manyzdy. Jalpy, búl memlekette juyq arada tynyshtyq ornap, Ukraina halqy beybit jolmen ortaq bәtuagha keledi jәne damudyng jolyna týsedi dep seneyik.
«Qazaq әdebiyeti»: Álipby auystyrugha qatysty qoghamda ýlken talqylaular boldy. Jalpy, latyn әlipbiyine kóshu iydeyasyna Siz qalay qaraysyz?
Mәulen Áshimbaev: Latyn әlipbiyine kóshu mәselesine dúrys qaraymyn. Biraq, búl birte-birte, kezen-kezenimen, dayyndyq júmystaryn tolyq rettep, halyqqa týsindiru sharalary ong nәtiyje-ge qol jetkizgen song ghana jýzege asu kerek. Múny nauqanshyldyqqa ainaldyrmau qajet. Búl baghyttaghy is-qimyldar tek Elbasyna esep beru ýshin ghana, kózaldau bolsa, ne kirillisada joq, ne latynda joq, dýbәra jaghdayda qalyp, kóp jaghdayda útylamyz. Arghy kezenderdi aitpaghanda, bergi dәuirdegi tarihi, әdeby dýniyelerimiz tóte jәne kirillisamen jazyldy. Sol baylyghymyzdan kóz jazyp qalmau kerek. Elbasy mәseleni dúrys qoyyp otyr, osyghan qatysty Ýkimet naqty jospar, naqty úsynystar, keshendi baghdarlama jasau kerek. Solardy jýzege asyratyn naqty tetikter bolu kerek. Jalpy, búl mәselege jýieli jәne ghylymy túrghydan kelgenimiz abzal.
«Qazaq әdebiyeti»: Kóptegen manyzdy istermen aimaqtargha barasyz, Parlament qabyrghasynda jana zang jobalarynyng mәtinderimen júmys isteysiz. Komiytetting de sharuasy jeterlik. Óziniz jazushynyng úlysyz. Bir sózinizde «Mening iydealym – әkem!» dep ediniz. Osynau qym-quyt júmystyng arasynda kitap oqugha uaqyt tabasyz ba?
Mәulen Áshimbaev: Ákem maghan jastayymnan kóp nәrsege ýiretti, baghyttady, sonyng ishinde eng birinshi kitap oqugha qatty kýsh saldy. Alghash mektepke barghan kezimde әkem maghan Europadan bastap, músylman әleminin, aqyr ayaghy ózimizding qazaq ertegilerin oqugha jaghday jasady. Eseye kele qazaq qalamgerlerinen bastap, әlem klassikterining shygharmalaryn jata-jastana oqydym. Kitap oqugha bala kýnimnen qalyptastym. Qay qiyrda issaparda jýrsem de, júmysta da, ýide de kýn sayyn kitap oqugha mindetti týrde uaqyt tabamyn. Áriyne, eng әueli әkemning әdeby múralaryn qaster tútam. El auzynda jýrgen qazaq qalamgerlerining shygharmalaryna jii oralyp túram. Songhy uaqyttarda kóbine ózimning kәsiby salama qatysty әlemdik ghalymdardyn, sarapshylardyng shygharmalaryn oqiymyn. Tegi ýndistandyq, qazir Amerikada túratyn Farid Zakariya deytin bedeldi sayasattanushy, sarapshy-jurnalisting songhy jyldary «Liyberaldy demokratiyanyng bolashaghy jәne AQSh superderjavalyqtan aiyrylghannan keyingi sayasat qanday bolady?» degen baghytta eki kitaby jaryq kórdi. Óte qyzyghyp oqydym. Sosyn AQSh-tyng búrynghy Memlekettik hatshysy, әlemdik dengeydegi bedeldi sayasatker aqsaqal Genry Kissindjerding Qytaydyng imperatorlar zamanynan bastap býgingi kezeni, ishki jәne syrtqy sayasatyna qatysty jaryq kórgen jana enbegin oqyp shyqtym. Ludmila Uliskayanyng ruhany adamgershilik qúndylyqtardy dәripteytin kitaptaryn jii oqimyn. Nobeli syilyghyn alghan Peru jazushysy Mario Vargos Liosanyng «Aqyrghy zamannyng soghysy» degen romanyn ýlken qyzyghushylyqpen oqygham. Ózimizding kórnekti qalamgerlerimizding shygharmalaryn údayy qarap otyrugha tyrysamyn. Keyingi buyndaghy Baqytjan Aldiyar, Baqyt Bedelhan, Tanakóz Tolqynqyzy, Almat IYsәdil, Erlan Jýnis, Azamat Tasqara syndy aqyndardyng jyrlary jaqsy әserler qaldyrdy.
«Qazaq әdebiyeti»: Siz kitapty internetten oqisyz ba, әlde qolgha alyp oqiysyz ba?
Mәulen Áshimbaev: Men bala kezimnen qalyptasqan әdet, kitapty qolgha alyp oqiymyn, al otandyq jәne sheteldik bedeldi sayasi-ekonomikalyq gazet-jurnaldardy internetten qaraugha tyrysamyn.
«Qazaq әdebiyeti»: Uaqyt bólip arnayy súhbat bergeninizge rahmet, qyzmetinizge, otbasynyzgha tabys tileymin!
Janarbek SADYHANÚLY.
"Qazaq әdebiyeti" gazeti