Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3525 1 pikir 3 Nauryz, 2014 saghat 06:53

Mәulen ÁShIMBAEV: «TÁUELSIZDIKTI QORGhAU – BARShAMYZDYNG BORYShYMYZ»

QR Parlamenti Mәjilisining deputaty, Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining tóraghasy, «Miras» qoghamdyq Kenesining basshysy Mәulen Saghathanúly ÁShIMBAEV myrzamen súhbat.

«Qazaq әdebiyeti»: 2010 jyly mә­deniyet, óner jәne tarihy mú­ra­lardy saqtau, damytu jónindegi mem­lekettik sayasatty jýrgizu mә­se­lesine baylanysty «Núr Otan» par­tiyasynyng qasynan «Miras» qo­ghamdyq Kenesi qúrylghanynan ha­bardarmyz. Kenesting aldyna qoyyl­ghan mindet – memlekettik or­gandar men azamattyq qogham jәne últ ziyalylarymen keleli tal­qylaular jasau arqyly eldegi mә­deniyet sayasatyn jandandyru bo­latyn. Osy Kenesti basqaru, ýi­les­tiru júmystary sizge jýkteldi. Súh­batymyzdy osy Kenesting ba­ghyt-baghdary, maqsat-mindetinen bas­tasaq.
Mәulen Áshimbaev: «Núr Otan» partiyasynyng janynan qúrylghan «Miy­ras» qoghamdyq Kenesi ziyaly qauym ókilderimen aqyldasatyn, pi­kirlese kele ortaq úsynystar dayyndaytyn ýlken alan. Búl Kenes­ke tóraghalyq etudi partiya bas­shylyghy maghan jýktedi. Osydan az ghana uaqyt búryn biz biylghy jyl­dyng alghashqy otyrysyn ótki­zip, aldaghy josparlarymyzdy be­kitip aldyq.

QR Parlamenti Mәjilisining deputaty, Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining tóraghasy, «Miras» qoghamdyq Kenesining basshysy Mәulen Saghathanúly ÁShIMBAEV myrzamen súhbat.

«Qazaq әdebiyeti»: 2010 jyly mә­deniyet, óner jәne tarihy mú­ra­lardy saqtau, damytu jónindegi mem­lekettik sayasatty jýrgizu mә­se­lesine baylanysty «Núr Otan» par­tiyasynyng qasynan «Miras» qo­ghamdyq Kenesi qúrylghanynan ha­bardarmyz. Kenesting aldyna qoyyl­ghan mindet – memlekettik or­gandar men azamattyq qogham jәne últ ziyalylarymen keleli tal­qylaular jasau arqyly eldegi mә­deniyet sayasatyn jandandyru bo­latyn. Osy Kenesti basqaru, ýi­les­tiru júmystary sizge jýkteldi. Súh­batymyzdy osy Kenesting ba­ghyt-baghdary, maqsat-mindetinen bas­tasaq.
Mәulen Áshimbaev: «Núr Otan» partiyasynyng janynan qúrylghan «Miy­ras» qoghamdyq Kenesi ziyaly qauym ókilderimen aqyldasatyn, pi­kirlese kele ortaq úsynystar dayyndaytyn ýlken alan. Búl Kenes­ke tóraghalyq etudi partiya bas­shylyghy maghan jýktedi. Osydan az ghana uaqyt búryn biz biylghy jyl­dyng alghashqy otyrysyn ótki­zip, aldaghy josparlarymyzdy be­kitip aldyq.
Jalpy, búl Kenes bas qosyp, shәy iship, ara-túra әngime qozghap qoyyp, bir-birimizge jyly jymiyp, ar­tynan tarap ketetin alang emes, qo­ghamdyq ómirimizge, mәde­niyet pen ru­haniyatqa qatysty ótkir taldap-tarazylap Parlament pen Ýkimetke naqty úsynystar dayyndaytyn min­be bolu kerek. Ótken jiynda biz birneshe baghytta jú­mys isteuge ke­listik. Birinshi, qazaq tilindegi oqu­lyqtardyn, qa­zaq tilin ýiretetin oqu-әdis­te­melik qúral­da­rynyng sapasyn art­tyrugha qatysty Ýkimetke naqty úsynystar beru. Ashyq aitu kerek, búl býgingi tanda ziyaly qauym, ata-analar jәne týrli qoghamdyq úiymdar tarapynan ótkir syngha alynyp kele jat­qan kýrdeli mәsele. Arnayy qa­byl­danghan memlekettik bagh­­darlamagha sәikes 2020 jyly Qa­zaqstan halqynyng 95 payyzy qa­zaqsha sóileu kerek. Ol mejege al­ty jyl ghana qaldy, al «dәl qa­zir­gidey ýrdistermen belgilengen min­detke jýz payyz qol jetkize ala­myz ba?» degen zandy súraq tua­dy.
Jalpy mening oiymsha, qazaq ti­lining qoldanu auqymyn arttyru, býkil qazaqstandyqtardy qazaqsha sóiletu problemasy býgingi kýni saya­­sy mәsele emes, әdistemelik mә­sele, sondyqtan osy jaghyna kó­­birek kónil bólgen dúrys bolar edi. Negizgi basymdyq mektep­ter­degi qa­zaq tilin ýiretu prosesin ret­teuge, dúrystaugha berilu kerek.
Bәrimiz de ata-anamyz, perzent­t­e­ri­miz­­ding bolashaghyna alandaghandyqtan tәr­­biye­sine, sabaghyna, oqytu sapasyna údayy qa­rap otyramyz. Bizding tilimiz son­shalyqty bay, quatty bola túra, mektep baghdarla­ma­la­ryndaghy qazaq tilindegi oqu-әdistemelik qúraldarynyn, oqu­lyq­tardyng sapasy til ýiretuge emes, til­den alshaqtatugha yqpal ete­tindey әser qaldyrady. Oqulyqtardyng tili óte kýr­deli jәne zaman talabyna say kez-kel­gen balany til ýirenuge qy­zyq­ty­ra­­tyn, ýiirip әketetin amal-aylalar joq­­tyng qasy. Mәselen, bastauysh synyp oqu­shylaryna klassikterimizding ba­la týgil, agha buyn әzer týsinetin fiy­lo­so­fiyagha toly dý­niyelerin úsynu shart pa? Mektep ta­bal­dyryghyn jana attaghan býldirshinge tym auyr jýktemeler min­dettegen son, ol ba­lanyng sanasynda «qa­zaq tili týsinuge tym auyr til eken» de­gen úghym tumasyna kim kepil? Bilim beru isinde sapaly әdistemeler joq emes, tek sonyng tetigin tauyp iske qosuymyz ke­rek. Sondyqtan Kenes kәsiby mamandarmen kelise otyryp, osy baghytta ke­shendi týrde júmys jýrgizbek, naqty úsynystar dayarlamaq.
Kenesting aldyna qoyylghan ekinshi mә­sele – mәdeniyet sayasaty. Memleket bas­shysy mәdeny sayasattyng úzaq mer­zimdi tújyrymdamasyn әzirleudi tap­syrghan bolatyn. Osy kýnderi Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi tújyrym­da­manyng jobasyn jasauda, dayyn bolghan song Keneste talqylanady. Býgin ne isteu kerek? Erteng she? Ólshemdermen alyp qa­ra­ghanda әlemdik ýrdistegi bizding mә­de­niyetimizding roli qanday? Bolashaqta ne at­qaryluy qajet? Qoghamda mәdeniyet saya­satyna qatysty týrli kózqaras bar. Mә­selen, belgili bir top tariyhqa sýiene oty­ryp, «bizding mәdeny dәstýrimiz óte bay, ata-babalarymyz adamzat órke­niye­tining kóshine óz izin qaldyrghan» degen se­kildi maqtangershilik sipatta. Al ekin­shi qoghamdyq pikir: «mәdeny ómirimiz әlemdik damu ýderisterinen qalyp barady, óz qazanymyzdan әri asa almay otyrmyz, syrtqy kýshterding yqpal-әseri artyp barady» degenge kelip sayady. Sonday-aq, ónerding týrli salasyna qa­tysty saualdar da az emes. «Songhy jiyrma jylda adamzattyng ortaq iygiligine ainalarlyq әdebiyet salasynda qanday iri shygharmalar jazyldy?» degen saual­dyng qoyylghanyna da biraz boldy. Úly klassiktersiz búghan jauap beru, әlbette, qiyn­dau. Al qashanghy sol úly túlgha­lar­dyng kólenkesine tyghyla beremiz? Keyin­gi jastar qanday oida? Osy jayttargha keninen jauap tabuymyz kerek.
Ýshinshi mәsele, qazaqtildi BAQ-tyng bý­gingi jaghdayy. Songhy jyldarda aqpa­rat­­tyq kenistikte ong ózgerister bar, ony aitu kerek. «Qazaqstan» últtyq arna­sy­nyng tolyq memlekettik tilge kóshui, qa­­zaq tilindegi «Balapan» syndy arna­lar­dyng qalay qúrylghanyna ózim tikeley kuә­myn. Degenmen de osy jaghdaylarmen aq­parat kenistigining mәselesi tolyq she­shimin tapty dey almaymyz. Últ janashyrlary men jurnalisterding basyn qo­syp, búl mәsele de Keneste talqylan­baq.
Tórtinshi, aimaqtardaghy, alys audan­dar men auyldardaghy mәdeny oshaqtardyng jay-kýii. Negizinen, aimaqtarda túratyn qazaqtar. Al ónirlerdegi mәdeny tynys-tirshilik qalay? Áriyne, alys auyldarda ki­taphana, Mәdeniyet ýileri jýieli jú­mys istep túr dep aitu qiyndau. Búl ba­­ghytta jergilikti atqarushy biylik ne is­teude? Aymaqtardan arnayy ókilder sha­qyryp, qoghamdyq Keneste arnayy zertteu jýrgizu josparlanuda.


 

Ómirderek 

Mәulen Saghathanúly ÁShIMBAEV

1971 jyly Almatyda tughan. Ál-Faraby atyn­daghy Qazaq Mem­lekettik Últtyq uniyversiytetin bi­tir­gen. Sayasy ghylym­da­rynyng kandidaty.
1993-1994 jyldary Baspasóz jәne búqaralyq aq­parat miy­nistr­liginde júmys istedi.
1994-1995 jyldary Qazaqstan Respublikasy Jo­gharghy Ke­nes deputatynyng kómekshisi.
1995 jylghy mausym-qarasha aralyghynda – Qauip­sizdik kene­si apparatynyng konsulitanty.
1995-1999 jyldary QR Preziydenti Ákimshiligi Sa­raptau jә­ne strategiyalyq zertteuler ortalyghynyng bas sarapshysy, sek­tor mengerushisi, osy ortalyq jetekshisining birinshi orynbasary.
1999-2000 jyldary – Qauipsizdik kenesi Saraptau or­taly­ghy­nyng mengerushisi.
2000-2002 jyldary – Qauipsizdik kenesi Saraptau or­talyghynyng mengerushisi – QR Preziydenti janyn­da­ghy Strategiya­lyq zertteuler institutynyng diyrektory.
2002-2005 jyldary – QR Preziydenti janyndaghy St­rate­giya­lyq zertteuler institutynyng diyrektory.
2005-2006 jyldary – QR Qauipsizdik kenesi hat­shy­synyng oryn­basary.
2006-2011 jyldary – QR Preziydenti Ákimshiligi Bas­shy­sy­nyng orynbasary.
2012 jylghy aqpannan bastap V saylanghan QR Par­lamenti Mә­jilisining deputaty, Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauip­­sizdik komiytetining tóraghasy. «Núr Otan» Halyqtyq De­mok­ratiyalyq partiyasynyng mý­shesi, partiyalyq tizim boyynsha say­langhan.
«Qúrmet» ordenimen marapattalghan. 2003 jyly Djons – Hop­kins uniyversiytetining Halyqaralyq zertteuler mektebinde (AQSh) ghylymy tәjiriybeden ótti.


«Qazaq әdebiyeti»: Jalpy, búghan deyin de osynday san talqylaular boldy. Úiym mýsheleri, kórnekti túlghalar, saya­satkerler bas qosqan «Dóngelek ýs­tel­derde» qozghalghan mәselelerding ayaq­syz qal­ghany kóp. Búl sonday bir kezekti daq­pyrt bolyp qalmay ma?
Mәulen Áshimbaev: Mәsele sonda. Ras, kóptegen qoghamdyq jiyndar nә­tiy­je­­siz qalyp jatady. Biraq «Miras» qo­ghamdyq Kenesi partiyanyng mýmkin­dikterin paydalanbaq. Parlamentte frak­siya bar, aimaqtarda filialdarymyz bar, sol arqyly Ýkimetting naqty she­shimder qabyldauyna әser etuge bar­lyq mýmkindikter bar dep sanaymyz.
«Qazaq әdebiyeti»: Jogharyda ai­tylghan oidyng bәri de memlekettik tilge ba­ryp tireledi. Qazir qoghamda qazaq ti­lining mәrtebesine qatysty alandau­shy­lyq­tar az emes. Sizdinshe memlekettik til sayasaty qalay jýru kerek dep esep­tey­siz?
Mәulen Áshimbaev: Búl óte kýrdeli de au­qymdy mәsele. Osy baghytta men bir-eki jaytqa ghana toqtalghym keledi. Memleket әrbir otbasynyng tirshiligine ara­lasyp, óz sayasatyn jýrgize almaydy. Son­dyqtan kóp nәrse balabaqsha men mek­tepke tikeley baylanysty. Jalpy, mem­lekettik tilge qatysty is-qimyldy tym sayasilandyra beruding qajeti shama­ly, búl baghytta tek jýieli jәne kon­s­truk­­tivti júmystar jýrgizu kerek. Oqu­­lyqtar men әdistemelik qúral­dar­dyng sa­pasy taghy da aldymyzdan shyghyp otyr. Men til mamany emespin, biraq me­ning týsinigimshe qazaq tilining al­dyn­daghy mindetting biri – býgingi za­man­nyng ýrdisterin sezine otyryp, ózining damu modernizasiyasyn qalyptastyru ke­rek. Til qatyp qalghan dýnie emes, ol da tiri organizm sekildi damu kerek. Til de qa­zir­gi zamangha, zamannyng ýrdisterine say boluy kerek. Kýn sayyn ózgerip, óte jyl­dam damyp jatqan әlemde, tehnologiyalar zamanynda tilding kórkemdik ja­ghynan góri funksionaldyq jaghyna kó­birek kónil bólgen dúrys bolady dep oi­laymyn. Al kórkem shygharmalar sóz­siz qazaqtyng ózining quatty da qúnarly ti­limen jazylatyny dausyz.
Kelesi mәsele. Dýniyede payda bo­lyp jatqan barlyq úghymdardy qa­zaq­shagha audara beruding keregi joq siyaqty. Qa­zaq tilining damuyna óz ýlesin qosqan túl­ghanyng biri de biregeyi – Islәm Ja­ryl­ghapov. Mysaly, sol kisi balmúzdaq, ayal­­dama, aqqaynar, balsharap, basylym, baspager, gharyshker, dýniyetanym, qoyylym, qúltemir, qalamger syndy óte sәtti balamalar tapty. Al keybir ma­mandar shygharghan termin sózderding ba­lamasy óte sәtsiz bolyp jatady. Osyn­day jaghdayda týpnúsqany pay­da­lanudyng tildik qatynasqa esh ziyany joq dep esepteymin. Mysaly, týrik aghayyn­dar­dy óz elining patriottary emes dep kim aita alady? Olar sәtti balama bol­maghan song limon, adres, fabrika, krediyt, muzyka, paket, doktor, banya syndy sóz­derdi aghylshyn, fransuz, orys, parsy tilderinen alyp, óz tilderine erkin ki­riktirip jibergen. Áriyne, búl basqa til­derding sózderin aldy-artyna qaramay pay­dalana bereyik degen әngime emes. Gha­lymdarymyz aitatyn til tazalyghyn eskergen dúrys. Biraq keybir halyq­ara­lyq dengeyde qoldanyp jýrgen sózderdi qa­zaq tilinde paydalanghannan ýlken ziyan bola qoymas dep oilaymyn.
Sonymen qatar, zaman aghymyna say ózge tilderdi de mengergenimiz abzal. Tek qa­zaq tilin zertteumen jәne talqy­lau­men oty­ra bersek alysqa bara almaymyz. Aghyl­shyn, orys, qytay tilderin bilu ke­rek. Qogham basqa, zaman ózge, son­dyq­tan bizding perzentterimiz әlemdik ilim-bi­limdi iygeru ýshin, jauharlardy týp­nús­qadan tikeley oqu ýshin til bilu kerek. Álemdik bilim qazirgi zamanda aghylshyn tilinde. Men óz basym әlemdik ekonomika, ghalamdyq sayasatty saraptaytyn ir­geli enbekterdi aghylshyn ti­linde oqiy­myn. Búl degen sóz últtyq әdeby mú­ra­laryn oqymayyq degen oy emes. Óziniz bi­lesiz, mening әkem qazaqtyng kórnekti әde­biyet synshysy, últshyl azamat boldy. Men óz әkemning shyghar­malaryn sәt sayyn paraqtamasam, Abay, Múhtar Áuezov, Ahmet, Jýsipbek bas­taghan Alash qay­ratkerleri, Qasym, Jú­ban, Mú­qa­ghali, Júmeken, Tәken Álim­qúlov, Sherhan Múrtaza, Fariza On­ghar­synova syndy klas­sikterimizdi, әkemning túr­ghy­las­ta­ryn oqymasam, qazaqtyghymnyng qúny kók tiyn. Sonymen qatar, әlemdik aqyl-oydyng qaynar kózi sanalatyn dý­niye­lerdi de týpnúsqadan oqugha tiyispiz. «Ti­li joghalghan júrttyng ózi de joghalady» dep Ahmet atamyz tegin aitpaghan. Qazaq tili – últtyq bolmysymyz, júlyn-jýi­kemiz, jýregimiz, bar bay­lyghymyz, al shet tili әlemdik dýniye­lerge qol sozatyn qú­ralymyz.
«Qazaq әdebiyeti»: Preziydent Atyrau ónirine barghan saparynda memleket atauyn ózgertu turaly oiyn bildirdi. Ha­lyqtyq talqylaugha salu turaly úsy­nys aitty. Qazirgi kýni búl mәsele aq­parat qúraldarynda, әleumettik je­lilerde, internet-portaldarda keninen sóz boluda. Osyghan qatysty sizding kóz­qa­rasynyz qalay?
Mәulen Áshimbaev: Meninshe, El­­­­ba­synyng búl oiynyng týp tórkini al­dynda gha­na Qazaqstan halqymen bó­lisken «Mәn­gilik el» iydeyasynda jatyr dep esep­teymin. Tәuelsizdikti qorghau – bar­sha­myzdyng boryshymyz! Memleket atauyn ózgertuge qatysty oi-pikir de osy­dan shyghyp otyrghan bolu kerek. Jal­py, әlemdik sayasatta Tәuelsizdikten aiy­rylyp qalu asa iri qauipterding biri. «Biz Tәuelsiz el boldyq, endi bizding Tәuel­­sizdigimiz mәngilik» degen dúrys bola qoymas. Qazirgi zamanda Tәuel­siz­dik­ten aiyrylyp qaludyng ekon­omiy­ka­lyq, sayasi, ruhani, últtyq mýddeden aiy­rylu, sol arqyly ózin-ózi joghaltyp alu syndy týrli formalary bar. Tәuel­sizdigimiz túghyrly bolu ýshin ekono­miy­kalyq jaghynan quatty bolu kerek, eko­­nomikalyq derbestik el Tәuel­siz­digining basty tiregi.
Endi memleket atauyn ózgertuge qa­tysty. Jalpy, óz basym, erte me, kesh pe el atauyn «Qazaq Eli» nemese «Qazaq Res­publikasy» dep ózgertu zandy dep esep­teymin. Árnәrsening óz uaqyty bar, son­dyqtan búl pisip-jetilip kele jat­qan iydeya dep týsinem. Biraq búl baghytta qo­ghamdaghy talqylaudan bólek, bizding je­rimizde týrli últ ókilderi túratyn­dyq­­tan tý­sindiru sharalaryn da óte sapaly den­geyde jýrgizuimiz kerek.
«Qazaq әdebiyeti»: Siz QR Parlamenti Mә­jilisining Halyqaralyq ister, qor­gha­nys jәne qauipsizdik komiytetining tó­­ra­­gha­sysyz. Elding ishki, syrtqy qauip­sizdigi sa­­lasynyng nәzik qyrlary men songhy ua­qyttarda tikeley ózinizding ara­lasuynyz­ben jýzege asqan airyqsha mem­lekettik manyzy bar qújattar turaly aityp berseniz.
Mәulen Áshimbaev: Bizding komiytet eli­mizding ishki-syrtqy qauipsizdigine, qor­ghanysyna qatysty, bolashaq damuyna baylanysty kóp sharua atqardy. Men so­lardyng bәrine birdey toqtalmay-aq qoyayyn, ózim tikeley qatysqan tarihy many­zy bar eki mәseleni basa aitayyn. Bi­rin­shi, byltyr ghana qoldanysqa engen mem­lekettik shekaramyz turaly qújat. Kez-kelgen memleket shekaradan bastalady. Tәuelsizdik berik bolu ýshin, shekara tasqamal bolu kerek. Shekara turaly alghashqy zang 1990 jyldardyng ba­­synda qa­byldandy. Odan beri neshe aluan óz­gerister boldy, shekaramyzdyng delimitasiyasy boldy, demarkasiyasy jýzege asy­ryluda. Sondyqtan uaqyttyng ózi jan-jaqty qamtylghan, san mәrte elekten ótkizilgen memlekettik shekara tura­ly jana qújat qabyldau qajettigin algha tartty. Sóitip, ÚQK Shekara qyzmetining basshysy, polkovniyk, asa bilikti maman, qyz­met babynda qaza bolghan Túrghanbek Stambekov bastaghan mamandar tobymen birge, jana tarihy qújatty dayyndadyq. Ko­miytettegi әriptesterim bólinip-bó­li­nip Qazaqstannyng barlyq baghytyndaghy she­karalardy týgel aralap, jan-jaqty tanysyp shyqty. Men barshamyzdyng janymyzgha jara salghan «Arqankergen» shekarasynda boldym. Áriptesterimning elimizding tórt tarapyndaghy shekaralarda otryad basshylarymen, sarbazdarmen, shekarashylarmen kezdesulerde jinaghan aqparattary, úsynystary jan-jaqty saraptaldy.
Osynday talqylaudyng negizinde she­karada qauipsizdikti qamtamasyz etuding naq­ty joldary, tetikteri jәne rejiym­deri Zanda jan-jaqty jazyldy. Sonday-aq, shekarada qyzmet etetin kadrlardyng da sapasyna qatysty normalar engi­zil­di.
Mәselen, osy Zangha shekara kýzetine bar­lyq jaghynan dayyndyghy joghary sar­bazdardy tandap alugha mýmkindik be­retin arnayy norma kirgizildi. Búghan deyin ózge әskery bólimderge ilinbey qal­ghan sarbazdar ghana shekara qyzmetine jiberilgen bolsa, endigi jerde әskerge shaqyrtu kezinde shekara qyzmetkerleri birinshi bolyp tandau jasay alady. Sonymen qatar, barlyq shekara qyz­met­te­rining materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyghaytugha osy Zang yqpal etedi. Sosyn, búrynghy zanda jәne jobada shekarany ózgertuge mýmkindik beretin normalar bar edi... Biz tabandap otyryp osy normalardy týbirimen alyp tastadyq.
«Qazaq әdebiyeti»: «...shekarany óz­gertu­ge mýmkindik beretin normalar» de­gen­di qalay týsinuge bolady?
Mәulen Áshimbaev: Búrynghy qabyl­dan­ghan qújat boyynsha «memlekettermen shekarany auystyru, ary jyljytu, beri qozghau» degen sekildi jaghdaylargha mýmkindik beretin normalar bolatyn. En­digi jana Zang boyynsha bizding she­ka­ra­lyq endikter myzghymaytyn bolady jә­ne ony ózgertuge eshkimning qúqy joq. Bar­lyq kórshimen shekaralar qazyghy to­lyq qa­ghylyp boldy, endi eshkimnen jer súra­maymyz jәne eshkimge bir qarys ta jer bermeymiz. Jәne osy Zannyng ne­gizinde shekara qyzmetine qomaqty qar­jy bóluge de bizding septigimiz tiide, al ol qarjynyng qalay júmsalyp jatqany ekinshi mәsele. Árbir detaline deyin mú­qiyat zerttelgen Zang Elbasynyng tikeley tapsyrmasymen jasaldy. Zang jobasyn әzirlegen júmysshy toby Europanyn, Reseydin, tipti shekarasynan shybyn úshyp óte almaghan Kenester Odaghynyng qú­jattaryn da qarap shyqty. Sóitip, Elbasynyng qol qongymen búl Zang kýshine endi. Búl Zangha marqúm, óz elining sheksiz pat­rioty Túrghanbek Stambekovting en­begi orasan ekenin basa aitqym keledi.
Kelesi qújat jaqynda qabyldanghan Ha­lyqaralyq kelisimderdi retteytin Zan. Búghan Quanysh Súltanov, Zaghipa Ba­liyeva jәne men bastamashy boldyq. Osy Zangha Halyqaralyq kelisimderdi ja­sau prosesin jýieleuge baghyttalghan nor­malardy engizdik. Áriyne, búghan deyin de biraz memlekettermen sharttar ja­sa­dyq, bórkimizdi aspangha atar jaghdaylar bar. Al keybir ministrlikter arasyn­da­ghy sharttar delegasiya keletin sәtte ne­mese bizding basshylar barar kezde asy­ghys-ýsigis, qate dayyndalghandyqtan jә­ne memlekettik organdar men miy­nistr­likter óz jauapkershiligin sonyna deyin týsinbeuining kesirinen, tipti keybir shartta ózderi ne jazghanyn sezinbey qalghan jayttar kezdesti. Osynday jagh­daylardy boldyrmau jәne syrtqy saya­sat­taghy kelisimderdi jýzege asyru pro­se­si tikeley osy Zannyng ayasynda jýzege asy­rylady. Árbir memlekettik organ jyl­dyng basynda óz úsynystaryn, tú­jyrymdamalaryn Ýkimetting qasynda ar­nayy qúrylghan komissiyada qorghaydy, eger vedomstvoaralyq komissiya quattasa úsynys ortaq jospargha kiredi. Sosyn ba­ryp ol Elbasymen kelisiledi. Búl Zang syrt­qy sayasatymyzdaghy kelisimge qol qong jәne dayyndau prosesin bir jýiege kel­­tirdi, kelisimderding ishinde últtyq mýd­­delerdi qamtamasyz etuge tolyq mým­­kindik berildi. Qújatqa syrtqy ke­lis­sózder barysynda últtyq mýd­de­lerimizge, qauipsizdigimizge qayshy kele­tin, Tәuelsizdigimizge qauip tóndiretin jaghdaylargha jol berilmeydi degen norma kirgizildi. Ol normalardy búzghan adamdardy jauapkershilikke tartu turaly jәne bir norma bar.
Sonday-aq, osy Zandaghy eng ýlken jana­lyqtyng biri – memlekettik tilding saya­sy qyzmettegi qoldanyluyn keney­tu­ge baghyttalghan normanyng enui. Keybir memleketaralyq kelisimderding mem­le­kettik tildegi mәtinsiz qol qoyylyp jýr­geni jasyryn emes. Osynday olqy­lyq­tardy boldyrmau ýshin, jana Zangha eki memleket arasyndaghy kelisimning bir mәtini mindetti týrde qazaq tilinde bolu ke­rek degen norma engizdik. Týsine bilgen adam­gha búl ýlken jenis. Sonday-aq, Zang bú­ghan deyin oryn alyp kelgen qazaq ti­lin­degi kelissóz qújat­taryndaghy or­fog­rafiyalyq, grammatiy­kalyq, tipti maz­múndyq qatelerge jol berilmeuine ýle­sin qosady dep senemiz. Óitkeni, miy­nistr­likterding qazaq tilindegi qújat­ta­rynan óreskel qateler shyghyp, úyatty bolghan túsymyz da bar.
«Qazaq әdebiyeti»: Ministrlikterde qan­shama mamandar otyr? Jalpy, ke­lissózderding mәtinin qatesiz әzirleuge bol­may ma?
Mәulen Áshimbaev: Súraghynyz óte oryn­dy, degenmen, keyde halyqaralyq shart­tardy dayyndaytyn mamandar je­tispeydi. Kóp jaghdayda qújattar eng әue­li orys tilinde dayyndalyp, artynan qazaq tiline audarylyp jatady. Jal­py, qazaq tilinde halyqaralyq keli­simderdi dayyndaytyn mamandar kóp emes. Biraq Zang qabyldanghannan keyin osy salada ong ózgerister bolady dep se­nemiz. Sondyqtan syrtqy saya­sat­taghy til­dik mәseleni ghana emes, Tәuel­siz­di­gimizdi qorghau iydeyasyn túghyrlandyra týsetin óte mazmúndy Zang boldy dep esep­teymin. Preziydent búl qújatqa da qol qoydy, Zanymyz memleketting ny­ghangyna qyzmet etude.
«Qazaq әdebiyeti»: Ghalamdyq geosayasy óris­te alpauyt elderding Orta Aziya el­de­rine, onyng ishinde qoyyn-qonyshy ken­ge toly Qazaqstangha óz yqpalyn jýr­gizgisi keletini sózsiz. Sәt sayyn qú­bylyp túrghan sayasy oiyndar júmyr jer­ding apshysyn quyruda. Osynday syn sa­ghatta Qazaqstannyng alys-jaqyndaghy iri­li-úsaqty eldermen qarym-qatynasy qa­lay bolu kerek dep esepteysiz?
Mәulen Áshimbaev: Biz jer kólemi jó­ninen de, miyneraldy resurstar jóninen de óte bay memleketpiz. Ras, kóz alartushylar da joq emes. Sondyqtan qanday jagh­dayda Qazaqstan tepe-tendik sayasaty men kópvektorly baghyttan ainymauy qajet. Bizge búdan ózge tandau ja­­saytyn jol joq. Jәne alpauyt mem­leketterding yqpalyn bir-birine tenes­tirip otyru kerek. Qytaymen, Reseymen, Europamen, múhittyng arghy jaghyndaghy AQSh-pen, Islam memleketterining bә­rimen tepe-tendik sayasat jýrgizgen jagh­dayda ghana biz Tәuelsizdigimizdi saqtap, qauip­­sizdigimizdi rettey alamyz. Bar­shanyz­gha mәlim, memleket basshysy syrtqy sayasatqa qatysty jana Konsepsiyasyn bekitti. Búghan deyingi tepe-ten­dik sayasaty ary qaray jalghasatyny Kon­sepsiyada naqty kórsetilgen. Jәne Konsepsiyada aldaghy jyldardaghy ba­sym­dyq Orta Aziyagha beriletini de anyq ai­tylghan. Orta Aziya elderining arasynda qayshylyqtar az emes. Qyrghyzdar men ózbekter, ózbekter men tәjikter ara­syndaghy etnikalyq janjaldar, bú­dan bólek su bólisi, terrorizm, esirtki tran­ziyti jәne shekaralyq mәseleler son­ghy jyldary aimaqtaghy ynty­maq­tastyqqa keri әser etude. Orta Aziya damu óniri emes, qayshylyqtardyng ortasyna ainalyp barady, eger jaghday osy­lay jalghasa berse ýlken prob­le­ma­largha kelip tireledi. Jәne búl býgin-er­teng sheshiletin mәsele emes. Kórshi eldermen su mәselesi bar, barys-kelisimiz bar jәne sol elderde qandastarymyz tú­rady. Orta Aziyada tynyshtyq bolmay, Qazaqstan­nyng ontýstiginde ty­nysh­tyq bolmaydy. Sondyqtan Qaz­aqs­­tan ai­maq­ta kons­truk­tivti yn­­­ty­maqtastyqqa úiyt­qy bolatyn, eko­nomikalyq jobalar ar­qyly ónirding jaqsy baghytqa bet aluyna yqpal etetin faktor boluy kerek. Áriyne, búl da onay sharua emes. De­genmen, birin­shi, ekinshi kelissózder je­missiz bolar, degenmen, týbi bir nәtiy­jege qol jet­kizip, aimaqqa dúrys impulis beru ke­rek. Óitpegen jaghdayda janjal­dar­dyng kókesi Orta Aziyadan shyghatyn bo­lady.
«Qazaq әdebiyeti»: Osy arada Iran fak­­toryna basa nazar audarghan dúrys se­kildi. Sebebi, biz songhy uaqyttardaghy iri ekonomikalyq jobalarymyzdy Parsy shyghanaghymen baylanystyrudamyz ghoy...
Mәulen Áshimbaev: Dúrys aitasyz, Iran óte manyzdy memleket. Konsep­siya­da Iranmen qarym-qatynasty odan әri jolgha qoI, damytu turaly sóz bar. Búghan deyin AQSh, Europa tarapynan Irangha qarsy týrli sanksiyalar salynyp kelgen. Degenmen, Iran quaty men mým­kin­digi, ruhy jaghynan myndaghan jyldyq ta­rihy bar myqty memleket. 80 million halqy bar, ishki jalpy ónimi 500 miyl­liard dollardan astam. Múnay, gaz qo­ry jaghynan aldynghy memleket­terding biri. Songhy uaqytta Batystyng Irangha qa­tysty sayasatynda jaqsy nyshandar bay­qala bastady, búl bitimgershilik jobalarda Qazaqstannyng da ýlesi bar. Iran­nyng yadrolyq baghdarlamalaryn tal­­qylaytyn iri jiyndar Almatyda ót­keninen barshanyz habardarsyz jәne ol konstruktivti ayaqtaldy. Álemning Iranmen qarym-qatynasy rettelse, Qa­zaqstan ekonomikalyq zor mým­kin­dik­ke ie bolady. Biz óz temirjolymyzdy Týr­kimenstannyng shekarasyna deyin salyp qoydyq. Resmy Ashhabad óz auma­ghyndaghy shoyyn joldy biyl bitiruge uәde etip otyr, al irandyqtar әldeqashan dayyndap qoyghan. Eger Týrkimenstan bóligi iske qosylsa, bizge Parsy shygha­na­ghyna tike shyghatyn jәne shyghanaq arqyly múhiytqa shyghatyn óte tiyimdi jol ashylady. Iran halqy kóp, yaghny ýl­ken sauda-sattyqqa qolayly memleket. Sonymen qatar, osy kýnderde ýlken qar­jy qúiylyp jatqandyqtan biz Iran­­men ekologiya, qauipsizdik jәne eko­nomikalyq baghytta Kaspiyding qú­qyq­tyq bazasyn jәne mәrtebesin anyq­tap, bekitip aluymyz kerek. Búl Kaspiy qay­ranyn bólisip jatqan ózge elderge de qatysty mәsele.
«Qazaq әdebiyeti»: Ukrainadaghy jagh­daylar ózinizge mәlim. Elde sayasy daghda­rys oryn aldy. Memleket ekige bólinuding az-aq aldynda túr. Siz maman retinde Uk­raiy­­nanyng bolashaghyn qalay boljaysyz?
Mәulen Áshimbaev: Qazirgi kezde Uk­rainada óte kýrdeli prosester jýrip ja­tyr. Búl el – Qazaqstangha jaqyn mem­leketting biri bolghandyqtan, biz onda qa­lyptasyp otyrghan jaghdaylargha alan­daushylyq bildirip otyrmyz.
Jalpy, Ukraina – ekonomikalyq, onyng ishinde ónerkәsibi men auyl sharua­shy­­lyghy, tranzittik әleueti men mým­kin­­dikteri mol memleket. Alayda, osy elde songhy jyldary biylik búl mým­kin­dik­terdi dúrys paydalana almady. El ishinde sybaylas jemqorlyqqa jol be­rilip, әrtýrli toptardyng biylikke talasu prosesteri oryn aldy. Onyng aqyry búl halyqtyng әleumettik jaghdayy men túr­mys dengeyine keri әserin tiygizip qana qoy­may, olardyng narazylyghyn tughyzyp, kó­shege shyghuyna birden-bir sebep boldy.
Býgingi tanda osy eldegi jaghday qiyn­­­dap túr. Ishki jәne syrtqy baylanystary túiyqtalyp, memleketting tú­tas­tyghyna syna qaghyldy. Ukrainada Ba­­­tystyng da, Reseyding de mýddesi bar. Son­dyqtan dәl qazir biylikti ústap túr­ghan top Europa men Reseyding yqpalyn tenestiruge kýsh saluy tiyis. Yaghny olar Reseymen de, Europamen de yntymaq­tas­tyq ornatyp, tepe-tendikti saqtauy ke­­­rek. Egemendikterin, aumaqtyq tútas­tyq­­taryn saqtaudyng joly – osy. Tek qa­na Europamen ketu nemese tek qana Re­seymen birge bolu degen pozisiyany ús­tanudyng dúrys emes ekenin jәne qúr­dymgha aparatyn jol ekenin atap kórsetu qa­jet.
Syrtqy kýshterge keletin bolsaq, olar Ukrainanyng tәuelsizdigin syilap, egemendigimen sanasuy tiyis, sonday-aq olar­dyng osy elding ishki isterine qol súq­pau jәne aumaqtyq tútastyghyn qam­ta­masyz etu qaghidattaryn saqtauy óte manyz­­dy. Jalpy, búl memlekette juyq ara­da tynyshtyq ornap, Ukraina halqy beybit jolmen ortaq bәtuagha keledi jәne damu­dyng jolyna týsedi dep seneyik.
«Qazaq әdebiyeti»: Álipby auystyrugha qa­tysty qoghamda ýlken talqylaular bol­­dy. Jalpy, latyn әlipbiyine kóshu iydeyasyna Siz qalay qaraysyz?
Mәulen Áshimbaev: Latyn әlipbiyine kóshu mәselesine dúrys qaraymyn. Bi­raq, búl birte-birte, kezen-kezenimen, dayyn­dyq júmystaryn tolyq rettep, halyqqa týsindiru sharalary ong nәtiyje-ge qol jetkizgen song ghana jýzege asu kerek. Múny nauqanshyldyqqa ainaldyrmau qajet. Búl baghyttaghy is-qimyldar tek Elbasyna esep beru ýshin ghana, kó­z­al­dau bolsa, ne kirillisada joq, ne la­tynda joq, dýbәra jaghdayda qalyp, kóp jaghdayda útylamyz. Arghy kezen­derdi aitpaghanda, bergi dәuirdegi tarihi, әde­by dýniyelerimiz tóte jәne kirillisamen jazyldy. Sol baylyghymyzdan kóz jazyp qalmau kerek. Elbasy mә­se­leni dú­rys qoyyp otyr, osyghan qatysty Ýkimet naq­ty jospar, naqty úsynystar, keshen­di baghdarlama jasau kerek. Solardy jý­zege asyratyn naqty tetikter bolu ke­­rek. Jalpy, búl mәselege jýieli jәne ghy­lymy túrghydan kelgenimiz abzal.
«Qazaq әdebiyeti»: Kóptegen manyzdy is­termen aimaqtargha barasyz, Parlament qabyrghasynda jana zang joba­la­ry­nyng mәtinderimen júmys isteysiz. Ko­miytetting de sharuasy jeterlik. Óziniz jazu­­sh­ynyng úlysyz. Bir sózinizde «Me­ning iydealym – әkem!» dep ediniz. Osynau qym-quyt júmystyng arasynda kitap oqu­gha uaqyt tabasyz ba?
Mәulen Áshimbaev: Ákem maghan jas­tayymnan kóp nәrsege ýiretti, ba­ghyt­tady, sonyng ishinde eng birinshi kitap oqu­gha qatty kýsh saldy. Alghash mektepke barghan kezimde әkem maghan Europadan bastap, músylman әleminin, aqyr ayaghy ózimizding qazaq ertegilerin oqugha jaghday jasady. Eseye kele qazaq qalamger­leri­nen bastap, әlem klassikterining shy­ghar­malaryn jata-jastana oqydym. Kitap oqugha bala kýnimnen qalyptastym. Qay qiyrda issaparda jýrsem de, júmysta da, ýide de kýn sayyn kitap oqugha mindet­ti týrde uaqyt tabamyn. Áriyne, eng әueli әkemning әdeby múralaryn qaster tútam. El auzynda jýrgen qazaq qalamger­le­rining shygharmalaryna jii oralyp túram. Son­ghy uaqyttarda kóbine ózimning kәsiby salama qatysty әlemdik ghalym­dardyn, sarapshylardyng shygharmalaryn oqiy­myn. Tegi ýndistandyq, qazir Amerikada túratyn Farid Zakariya deytin bedeldi sayasattanushy, sarapshy-jurnalisting songhy jyldary «Liyberaldy demokra­tiya­nyng bolashaghy jәne AQSh super­derjavalyqtan aiyryl­ghan­nan keyingi sayasat qanday bolady?» degen baghytta eki kitaby jaryq kórdi. Óte qyzyghyp oqy­dym. Sosyn AQSh-tyng búrynghy Mem­lekettik hatshysy, әlemdik den­geydegi bedeldi sayasatker aqsaqal Genry Kissindjerding Qytaydyng imperatorlar zamanynan bastap býgingi kezeni, ishki jәne syrtqy sayasatyna qatysty ja­ryq kórgen jana enbegin oqyp shyq­tym. Ludmila Uliskayanyng ruhany adam­gershilik qúndylyqtardy dәrip­teytin kitaptaryn jii oqimyn. Nobeli syilyghyn alghan Peru jazushysy Mario Vargos Liosanyng «Aqyrghy zamannyng soghysy» degen romanyn ýlken qyzyghu­shylyqpen oqygham. Ózimizding kórnekti qalamgerlerimizding shygharmalaryn údayy qarap otyrugha tyrysamyn. Keyin­gi buyndaghy Baqytjan Aldiyar, Ba­qyt Bedelhan, Tanakóz Tolqynqyzy, Almat IYsәdil, Erlan Jýnis, Azamat Tasqara syndy aqyndardyng jyrlary jaqsy әserler qaldyrdy.
«Qazaq әdebiyeti»: Siz kitapty internetten oqisyz ba, әlde qolgha alyp oqiy­syz ba?
Mәulen Áshimbaev: Men bala kezimnen qalyptasqan әdet, kitapty qolgha alyp oqiy­myn, al otandyq jәne sheteldik be­del­­di sayasi-ekonomikalyq gazet-jur­nal­dardy internetten qaraugha tyrysamyn.
«Qazaq әdebiyeti»: Uaqyt bólip arnayy súhbat bergeninizge rahmet, qyz­me­tiniz­ge, otbasynyzgha tabys tileymin!
Janarbek SADYHANÚLY.

"Qazaq әdebiyeti" gazeti

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5336