Alashorda ýkimeti jәne memlekettik til sayasaty
Dәmetken Sýleymenova
Batys Qazaqstan Gumanitarlyq
akademiyasynyng dosenti, filologiya
ghylymdarynyng kandidaty
Elbasy N.Nazarbaev «Qazaqstannyng bolashaghy - býgingi jastar. Sizder olargha qalay bilim bersenizder, Qazaqstan sol dengeyde bolady», - dep atap kórsetken [1]. Tәuelsiz el tiregi - bilimdi úrpaq desek, dәuirding kýn tәrtibinde túrghan kelesi mәsele - bilim beru, ghylymdy damytu. Búnday kýrdeli eki mәseleni jýze asyru ýshin ana tilimizdi tolyqqandy mengeruimiz qajet-aq. Al tilimizdi tolyqqandy mengeru ýshin ótken tarihymyzgha taldau jasamasaq taghy da bolmaydy. Tarihty bilmey býgingini qúru, bolashaqty boljau mýmkin emes. Yaghni, tarihy joq elding bolashaghy búlynghyr. Múhtar Shahanov «Tarihty bilmeu - tamyrsyzdyq» - dey kele:
Tughan jeri - týp qazyghy, aibyny,
Tughan tili - satylmaytyn baylyghy.
Tughan dәstýr, salt-sanasy, tiregi,
Qadamyna shuaq shashar ýnemi» - dese [2]
Dәmetken Sýleymenova
Batys Qazaqstan Gumanitarlyq
akademiyasynyng dosenti, filologiya
ghylymdarynyng kandidaty
Elbasy N.Nazarbaev «Qazaqstannyng bolashaghy - býgingi jastar. Sizder olargha qalay bilim bersenizder, Qazaqstan sol dengeyde bolady», - dep atap kórsetken [1]. Tәuelsiz el tiregi - bilimdi úrpaq desek, dәuirding kýn tәrtibinde túrghan kelesi mәsele - bilim beru, ghylymdy damytu. Búnday kýrdeli eki mәseleni jýze asyru ýshin ana tilimizdi tolyqqandy mengeruimiz qajet-aq. Al tilimizdi tolyqqandy mengeru ýshin ótken tarihymyzgha taldau jasamasaq taghy da bolmaydy. Tarihty bilmey býgingini qúru, bolashaqty boljau mýmkin emes. Yaghni, tarihy joq elding bolashaghy búlynghyr. Múhtar Shahanov «Tarihty bilmeu - tamyrsyzdyq» - dey kele:
Tughan jeri - týp qazyghy, aibyny,
Tughan tili - satylmaytyn baylyghy.
Tughan dәstýr, salt-sanasy, tiregi,
Qadamyna shuaq shashar ýnemi» - dese [2]
Qazaqstannyng Reseyge bodan bolghannan bergi tarihyndaghy XX ghasyrdyng alghashqy shiyregin «sayasy kýrester men ruhany janghyru kezeni» dep aitugha әbden bolady. Búl kezende sayasy kýres sahnasyna Reseyding asa ýlken ghylymi, sayasy ortalyqtarynda bilim alghan, sol kezendegi Europadaghy sayasy kýresting bet alys baghdarlarynan әbden habardar, ekonomika, qúqyq tarihy men teoriyasyn tereng mengergen qazaq ziyalylarynyng ýrkerdey ozyq oily toby shyqty. Olardyng basym kópshiligi ghylymgha emes - utopiyagha, demokratiyagha emes - avtoritorizmge negizdelgen bolshevizm iydeyasyn qabyldamay, barrikadanyng arghy betine shyghyp, óz elinde, óz jerinde otyryp azap shekken qazaq halqynyng mún-múqtajyn qorghaudy maqsat etken Alash partiyasyn úiymdastyrdy. El aldyndaghy úly maqsattardy jýzege asyratyn atqarushy biylik organy - «Alashorda» ýkimetin qúryp, últtyq-aymaqtyq negizdegi «Alash avtonomiyasy» memlekettigin jariyalaugha talpynys jasady. Qazaq halqynyng últtyq, sayasy sanasyn qalyptastyrudaghy eng biyik beles bolghan XX ghasyr basyndaghy osy bir qazaq ziyalylary aldynghy qatarly tobynyng sayasy qyzmeti de, kúqyqtyq kózqarastary da, tipti ghylymi, әdeby múralary da úzaq jyldar boyy jabyq taqyryp sanalyp, zerdeli zertteulerge obekt bola almady. Olarsyz qazaq tarihy - túl, altyn degeni - kýl edi. «Alash» partiyasynsyz sayasy kýres tarihyn, «Alashorda» ýkimetinsiz ekonomikalyq ilimder men reformalar tarihyn, «Alash avtonomiyasynsyz» Qazaqstan memlekettiligining negizin, Alash ardagerleri ómirinsiz últ tarihyn jasau, memlekettik tilimizding tarihyn qalyptastyru mýmkin emes [3].
Tarihty halyq jasaghanymen, qoghamnyng tarihy damu zandylyqtaryn rettep otyratyn zandar men qúqyqtyq qújattardy, sayasiy-qúqyqtyq doktrinalardy naqty túlghalar jýzege asyratyny belgili, osy salada memlekettik tilding de atqarar qyzmeti zor.
Qazaq jeri eki ghasyrdan astam Resey samoderjaviyesining qol astynda bolghan jyldarda qazaq halqynyng óz taghdyryn ózi biyleu qúqyghynan aiyrghany, kók týrik dәuirinen bastau alghan biregey sayasy tarihy bar halyq týgeldey imperiyalyq zandardyng búghauyna týskeni bizderge tarihtan belgili.
Qazaq qoghamynyng osy bir qasiretin halyqtyng ozyq oily, kózi ashyq ókilderi anghara bastady. Olar halyqty sayasy kýres dodasyna bastap shyqty. Búghan sebep bolghan 1917 jylghy Reseydegi qos tónkeris edi. Patsha ýkimetining taqtan qúlauy sayasy kýresti odan әri qyzdyra týsti. Qazaq ziyalylary sayasy qyzmetting qaterli jolyna jaltaqtamay, janqiyarlyqpen kýresken kórnekti túlghalar shyqty. Olar: Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, M.Dulatov, J.Aqbaev, Á.Ermekov, H.Dosmúhamedov, J.Dosmúhamedov jәne t.b. bolatyn. Olar patsha samoderjaviyesining qazaq halqynyng sayasiy-sezimining qalyptasyp, onyng sayasy kýreske úlasuyna barynsha kedergi keltirip otyrghanyn birden týsingen edi.
1917 jyly Aqpan tónkerisining jenisi kýlli qazaq degen últ ziyalylarynyng basyn bir jerge qosugha mýmkindik әkeldi. 1917 jyldyng sәuir-mamyr ailarynda kóptegen oblys-uezd ortalyqtarynda aimaqtyq qazaq siyezderi ótkizilip, qazaq komiytetteri qúryla bastady. Olardyng jekelegen ókilderi Uaqytsha ýkimetting jergilikti organdary bolghan oblystyq jәne uezdik atqaru komiytetterining qúramyna engizildi.
1917 jyly Qazaq siyezderi Orynbor (Torghay oblystyq), Oral (Oral oblystyq), Semey (Semey oblystyq), Omby (Aqmola oblystyq) t.b. qalalarynda boldy. Qazaq siyezderin ótkizuge últ ziyalylary belsene kiristi.
Oral oblystyq qazaqtardyng 1-shi siyezi 1917 jyly 19-22 sәuir aralyghynda Oral qalasynda ótti. Siyezdi uaqytsha qazaq komiytetining tóraghasy Ghúbaydolla Álibekov ashyp, qúttyqtau sóz sóiledi. Osy siyezde birinshi kezekte Memleketti basqaru turaly, Uaqytsha ýkimet turaly jәne jýrip jatqan imperalistik soghysqa kózqaras turaly mәseleler qaraldy.
Siyez tórt kýnge sozyldy, siyezding songhy tórtinshi kýni oblystaghy oqu-aghartu, mәdeniyet jәne t.b. mәseleler qaraldy. Siyez delegattary Oral oblysynda qazaqtar arasynda bastauysh, orta, joghary bilim beru jýiesi qanaghattanghysyz dep tauyp, tómendegi sheshimderdi qabyldady:
- múghalimder siyezin shaqyru qajet;
- Oral qalasynda uaqytsha orta oqu ornyn ashu qajet, erler gimnaziyasynyng baghdarlamasy negizinde qazaq balalaryna arnayy oqu ornyn úiymdastyryp, ony qazaqtar qarajatyna salynghan búrynghy kәsiptik mektepting ýiine ornalastyru jón dep tabylsyn;
- qazaq tilinde gazet, broshuralar shygharu qajet dep tabylsyn;
Siyezde búdan basqa da mәseleler qaraldy, basqa qaralghan mәselelerdi qosqanda sany 23-ke jetken. Oral siyezining qararynda oblys ortalyghynda orta mektep ashu jәne kәsiby mamandardyng qatysuymen halyq aghartu isin reformalau mәselelerin talqylau ýshin múghalimder qúryltayyn shaqyru qajettiligi kórsetildi [4].
Osy siyezde Jahansha Dosmýhamedov: «Bizding maqsatymyz - el biyleudi halyqtyng óz qolisha beru, qazaq halqy avtonomiyagha ie bolyp, aldaghy uaqytta taghdyryn óz qolyna alady. Qalyng qazaqty ayausyz qanaghan patsha ornynan týsti. Endigi jerde qazaqty elding túrmysyn, tilin biletin, minez-qúlqyn, әdet-ghúrpyn biletinder ghana basqarady. Osyghan baylanysty qalay bolghanda da biz Reseyden avtonomiya alugha tiyistimiz», dep óz oiyn bildiredi [5]. Jahanshanyng jalyndy sózinde memleketting sayasy qúrylysy men onyng memlekettik tili, onyng qoldanu ayasy ashyq týrde aiqyn aitylghanyn bizder úghynuymyz kerek.
Keshegi ótken 1986 jylghy jeltoqsan oqighasynyng qúrbandary bolghan jastar da Jahanshanyng oi-pikirin qaytalaghanyn biz eske týsirmey kete almaymyz. XX ghasyrdyng basyndaghy alash ardaqtylary halyqty últaralyq birlikke shaqyrdy, olar últshyldyqty arqau etken joq, kerisinshe últyn sýigen últjandy azamattar ekenin tanytty.
1917 jyly 21-28 shildede Birinshi Jalpyqazaq sezinde «Alash» atty partiya qúrylyp, búl siyezde 14 mәsele qaraldy. Osylardyng ishinde erekshe ataytynymyz:
1) Memleket biyleu týri;
2) Qazaq oblystarynda avtonomiya;
3) Jer mәselesi;
4) Oqu mәselesi jәne t.b.
Memleketti biyleu týri Reseyde demokratiyalyq, federativtik parlamenttik respublika bolu kerek dep kórsetilgen N.Martynenkonyng «Alashorda» atty qújattar jinaghynda [6]. Al 1917 jyly 24 mausymdaghy «Qazaq» gazetinde avtonomiyalyqtyng negizi turaly әrtýrli pikir-úsynystar aitylghan. Qazaq memleketining әlde Federativtik Rossiyanyng bir avtonomiyalyq bóligi bolghany jón be? Qazaqtar óz betimen tәuelsiz el bola ala ma, әlde tәuelsizdikke basqa halyqtarmen odaqtasqan jaghdayda jete me degen súraqtar talqylandy [7].
Biraq búl siyezde naqty pikirge kele almady. Al jer mәselesi Qúryltay siyezine qaldyryldy. Kýn tәrtibinde airyqsha mәnge ie bolghan din, oqu-aghartu, әiel mәseleleri jәne sot jýiesi boldy. Búrynghy eski sot jýiesi («Narodnyy sot») taratylyp, olardyng ornyna «Qazaq túrmysyna layyq airyqsha sot qúrylugha» tiyis boldy. Kelesi mәsele oqu-aghartu salasy: «mindetti bastauysh oqu engizu», «bastapqy eki jylda oqu balanyng ana tilinde» jýrgizilu kerektigi aitylyp, til mәselesin airyqsha nazargha alghan jәne bilim beruding tegin boluy talap etilgen. Bilim aludyng orta, arnayy, jogharghy satylary da aitylghan.
1917 jyldyng 21 qarasha kýni «Qazaq» gazetinde Alash partiyasy baghdarlamasynyng jobasy jәne siyez materialdary jariyalandy. «Alash» partiyasynyng ómirge kelui ýlken sayasy mәsele edi. Sol kezdegi qazaq intelliygensiyasy ghylymy júmystarmen de, oqu-aghartu isimen de, alghashqy qazaq tilinde basylymdar shygharu qareketimen de, kórkem tvorchestvomen de ainalysqanyn kóruge bolady. «Alash» partiyasy programmasynyng jobasyndaghy toghyzynshy tarauda «Ghylym-bilim ýiretu» jóninde
- oqu ordalarynyng esigi kimge de bolsa ashyq, aqysyz boluy;
- júrtqa jalpy oqu jayly; bastauysh mektepter ana tilinde oqylady;
- qazaq óz tilinde orta mektep, uniyversiytet ashugha;
- oqu joly óz aldyna avtonomiya týrinde boluy;
- ýkimet oqu isine kirispeui;
- múghalimder-professorlar ózara saylaumen qoyyluy;
- el ishinde kitaphanalar ashylu turaly aitylady.
- gazet shygharugha, kitap bastyrugha erkinshilik - dep kórsetilgen [8].
1917 jylghy 5-13 jeltoqsanda Orynbor qalasynda Ekinshi jalpyqazaq siyezi ótedi. Siyezdegi qaralghan asa manyzdy mәseleler: qazaq-qyrghyz avtonomiyasy; milisiya qúru; últ kenesi; oqu mәselesi t.b..
Búl siyezde avtonomiyany jariyalau merzimi turaly qyzu tartystar birneshe kýnge sozyldy. Osy siyezde Alashtyng ayauly azamaty Mirjaqyp Dulatov bayandama jasady: qazaq dalasynda medrese men mektepterding azdyghyn, qazaq tilinde oqulyqtardyng jetispeytinin, sondyqtan mindetti týrde últtyq mektepterdi qúru kerektigin tilge tiyek etti. Osy mәsele boyynsha qúramy 5 adamnan túratyn bastauysh jәne orta mektepterge arnalghan qazaq tilinde oqulyq jazatyn komissiya qúryldy. Komissiya ortalyq últtyq kenespen birge bolu kerek. Komissiyagha oqulyqtan basqa da júmystar jýkteldi. Atap aitsaq: últtyq mektepterge arnalghan baghdarlamalar; múghalimderge arnalghan núsqaular; bala tәrbiyesi jónindegi kitaptar; barlyq qyrghyz-qazaq mektepterinde halyqtyq bilim beru is-sharalarynyng Erejelerin jasau; qazaq tilinde jazu ýlgilerin engizu; qazaq tiline paydaly kitaptardy, broshuralardy audaru t.s.s.
Komissiya 1918 jyldyng basynan júmysqa kirisu kerek. Ózderi qúrastyrghan kitaptaryn, baghdarlamalaryn baspagha jariyalap otyru qajet. Komissiya qúptamaghan okulyqtar basylymgha shygharylmaydy. Komissiya júmysyna qarajatty oblystyq zemstvolar últtyq qordan bóluge tiyis delingen.
Mine, ózderiniz kórip otyrghanday, janadan qúrylyp jatqan «Alashorda» ýkimeti alghashqy saghatynan bastap úrpaq tәrbiyesine, úrpaq bolashaghyna zor kónil bólgen. Jas úrpaqtyng tughan tiline degen sauattylyghyn arttyru ýshin, ana tilindegi oqulyqtardy jasaugha kirisken. Bala tәrbiyesine, oquyna osynday qiyn zamanda janasha betbúrys, búl bolashaqqa degen senim edi. Bilimdi jastar, eline salauatty da sauatty qyzmet eterine degen ýmit bolatyn-dy [9].
Orynbordan qaytyp oralghan boyynda Jahansha, Halel Dosmúhamedovter qazaqtyng batys aimaghyn basqaratyn ýkimet qúrugha kiristi. «Oyyl uәlayaty» uaqytsha ýkimeti - XX ghasyrdyng basynda Jayyq ónirinde ornaghan memlekettik-avtonomiyalyq qúrylym. Ol 1918 jyldyng mamyr aiynyng sonynda Jympityda ótken IÝ Oral oblystyq qazaq siyezining qararymen qúryldy. «Oyyl uelayaty» uaqytsha ýkimetining atqarghan isteri: jerge jekemenshikti joyyp, ony halyqtyng menshigi dep jariyalady; halyq saylaghan uәlayattyq, uezdik sottar iske kiristi; aqsha-finans jýiesi jasalyndy; halyqqa óz sayasatyn jetkizu, týsindiru ýshin gazet shygharyldy (onyng redaktory bolyp Ahmet Mәmetov júmys atqardy. Ol M.Mәmetovanyng әkesi, kórnekti Alashorda qayratkerlerining biri); jerdi paydalanu, salyq, din, sot, bilim, әsker isteri jóninde qauly-qararlar qabyldady.
Osyghan qosa, is-qaghazdaryn ana tilinde jýrgizu turaly mәsele aiqyn jolgha qoyyldy. Bilim beru ana tilinde boluy kerek delingen. Basylymdardyng qazaq tilinde boluyna erekshe nazar audarghan [10].
1918 jyly 1 sәuirde Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovter Mәskeuge baryp, Ortalyq Kenes ókimetining basshysy V.IY.Leninmen jәne Últ isteri jónindegi halyq komissary IY.V.Stalinmen kezdesedi. «Alashorda» atty últtyq avtonomiyalyq ýkimet qúrylghanyn, «Alashorda» ýkimetining tóraghasy Á.Bókeyhanov ekenin mәlimdeydi. Biraq «Alashorda» memleketining qoyghan talap-tilekterin Ortalyq Kenes ókimeti tolyqtay moyyndamaydy. Degenmen de RKFSR-ding últ isteri jónindegi komissariatynyng qúramynda qazaq bólimi qúrylady [11].
«Til adamnyng danqyn asyrady. Adam ol arqyly baqyt tabady» dep Jýsip Balasaghúnnyng «Qúdatghu bilik» enbeginde jazghanday [12] til sayasatyn kótergen XX ghasyrdyng basyndaghy Alash qayratkerlerining qazaq qoghamyndaghy basty aghymdarynyng biri - avtonomiyalyq basqaru jýiesindegi memlekettik qúrylys bolsa, ekinshisi - Memlekettik til sayasaty edi. Ana tiline degen ýlken jauapkershilik edi. Alashtyng arystarynyng biri - Ahmet Baytúrsynov «Dýniyede eshbir til óz-ózinen shyqpaydy. Til degen nәrse qalyng elding kýndegi túrmys qazanynda qaynap, pisip dýniyege keledi,» - dese [13], Kýnbatys Alashordasynyng iydeology sanalghan Gh.Qarash: «Til bolmasa, últ ta bolmaydy, yaghny últ býtindey ólgen, joghalghan últ bolady. Eng әueli ana tili qajet. Eger ana tilin bilmesen, onda sen ol últtyng balasy emessin. Ana tilin bilmey túryp, últ bilimin ala almaysyn. Últ bilimi bolmasa, onda әdebiyetting bolmaytyndyghy ózi-aq belgili. Ádebiyeti joq últtyng óneri de órshimeydi», - degen [14].
Batys Alashorda ýkimeti jetekshilerining biri H.Dosmúhamedúly til turaly: «Bizding tәjiriybemizde qazaq tili - bay til. Tek sózderin ghylym jolyna salyp rettese, eshbir júrttyng tilinen kem bolmaydy», - degen pikirdi aitqan [15].
Qazaq ASSR-i ornaghannan song 1924 jyly Orynborda mausymnyng 12-sinde Qazaq (qyrghyz) bilimpazdarynyng túnghysh siyezi shaqyryldy. Osy siyezde 12-13 jyl boyy qoldanylyp, ornyghyp qalghan qazaq tilining dybystyq tabighatyna layyqtalyp ózgertilgen, resmy týrde qabyldanghan alifavitting mәni jóninde, dybys әdisimen oqytu isi jónindegi mәseleler talqylandy [16]. Al 1927 jyly Qyzylordada jazu (grafika) mәselesine arnalghan konferensiyada A.Baytúrsynov siyezde aitqan pikirin quattay kele: «Týrik júrtynyng 90%-i bayaghydan beri arab әrpin paydalanyp keledi. Árqaysysynyng arab әrpimen jazylghan hat mәdeniyeti bar (hat mәdeniyeti -sauattylyq, onyng jýzindegi óner-bilim, ilim, emle, ýiretu әdisi, baspa isteri, baspa mamandary, jazba mamandary, jazylghan, basylghan barsha sózder t.t.). Hat mәdeniyeti bar halyqqa bir әrpin tastap, ekinshi әripti ala koiy onay nәrse emes», - dep óz oiyn bildirgen.
A.Baytúrsynov - qazaq balalarynyng ana tilinde sauat ashuyna kóp kýsh júmsaghan adam. Osy talapty jýzege asyru ýshin A.Baytúrsynov qazaqsha sauat ashatyn túnghysh әlippe qúralyn jazdy. Ol «Oqu qúraly» degen atpen túnghysh ret 1912 jyly Orynborda shygharylsa, 1925 jyly Orynborda 7 ret qayta basylady.
Al 1926 jyly «Álippenin» jana týrin jazyp úsynady, búl surettermen berilgen oqulyq. 1926 jyly Qyzylorda Tashkent baspalary birigip shygharghan [18].
Qazaq tilin taldap-tanuda A.Baytúrsynovtyng enbegin jәne bir túrghydan erekshe baghalau kerek. A.Baytúrsynov til men әdebiyet qana emes, etnografiya, tarih mәselelerimen de shúghyldanghanyn aitu kerek.
Ahmet Baytúrsynov XX ghasyrdyng 20 jyldarynda Qazaqstannyng oqu-aghartu komissary, Alash qozghalysynyng mýshesi, ghylym, әdebiyet, óner salalarynda shygharmashylyq júmyspen shúghyldandy.
A.Baytúrsynúly «Ghylymy jәne praktikalyq bilimning jiyntyghyn boyyna sinirgen halyq qana aibarly da bay bolady» dep sanady [19]. Ghasyr basynda Alash ardaqtylary Qazaq ASSR-nyng Qazaq-Qyrghyz Bilim Komissiyasynda jas úrpaqqa tәlim-tәrbie berude, halqyn mәdeniyetke sýireude jan ayamastan qyzmet etti. Bilim Komissiyasy júmysyna Maghjan Júmabayúly, Múhamedjan Tynyshbayúly, Súltanbek Qojanúly, Jahansha Dosmúhamedúly, Nәzir Tóreqúlúly, Jýsipbek Aymauytúly, Isa Toqtybayúly, Sanjar Asfendiyarúly, Halel Dosmúhamedúly t.b. qatysty [20].
XX ghasyr basynda Alash qayratkerleri kótergen til mәselelesi býgingi XXI ghasyrdyng da eng ózek jardy mәselesi bolyp otyr.
M.Álimbaev: «Tughan jerdi sýng - paryz, sýng ýshin bilu paryz» - dese, ana tilimizdi bәrimiz de sýngge, qasterleuge tiyispiz.
Paydalanylghan әdebiyetter:
1. N.Nazarbaev Qazaqstan halyqtaryna arnaghan joldauy. Almaty, 2005.
2. M.Shahanovtyng ólenderi // Qazaq tarihy. 2005. №5
3. Qúl-Múhamed. Alash qayratkerleri sayasiy-qúqyqtyq kózqarastarynyng evolusiyasy. Almaty: Atamúra, 1998.
4. D.Sýleymenova. Alashordanyng Batys bólimining tarihy. Tarih ghylymynyng kandidaty ghylymy dәrejesin alugha arnalghan dissertasiya. Almaty, 2004.
5. J.Aqbaev. Jansha. Oral, 1994.
6. N.Martynenko. Alashorda sbornik dokumentov. Almaty, 1992.
7. N.Martynenko. Alashorda sbornik dokumentov. Almaty, 1992.
8. «Qazaq» gazeti//21 karasha, 1917.
9. D.Sýleymenova. Alashordanyng Batys bólimining tarihy. Tarih ghylymynyng kandidaty ghylymy dәrejesin alugha arnalghan dissertasiya. Almaty, 2004.
10.D.Sýleymenova. Alashordanyng Batys bólimining tarihy. Tarih ghylymynyng kandidaty ghylymy dәrejesin alugha arnalghan dissertasiya. Almaty, 2004.
11.N.Núrpeyis. Alash hәm Alashorda. Almaty, 1995.
12.Qazaqstan tarihy // әdistemelik jurnal, 2006, №3
13.R.Syzdyqova. Ahmet Baytúrsynov. Almaty, 1990.
14.Qazaq tarihy // jurnaly, 1997, №5.
15.K.Núrpeyis, M.Qúlkenov, A.Mektepov, B.Habijanov. Halel Dosmúhamedúly jәne onyng ómiri men shygharmashylyghy. Almaty: Sanat, 1996.
16. R.Syzdyqova. Ahmet Baytúrsynov. Almaty, 1990.
17. R.Syzdyqova. Ahmet Baytúrsynov. Almaty, 1990.
18. R.Syzdyqova. Ahmet Baytúrsynov. Almaty, 1990.
19. Qazaqstan Respublikasynyng ÚQK - ning múraty. №06610-is
20. K.Núrpeyis, M.Qúlkenov, A.Mektepov, B.Habijanov. Halel Dosmúhamedúly jәne onyng ómiri men shygharmashylyghy. Almaty: Sanat, 1996.
Eger 1917-1920 jyldar aralyghynda Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mústafa Shoqay jәne olardyng senimdi serikteri Kenes ókimetine qarsy sózben de, qarumen de qarsy shyqsa, 20-synshy jyldary últtyq-demokratiyalyq qazaq ziyalylarynyng Ahmet Baytúrsynov bastaghan serkeleri totalitarlyq jýiege qarsy ruhany maydanda betpe-bet keldi.
Kenes Núrpeyis
FOTO: http://ag.atyrauakparat.kz