Býgin Qytay Halyq Respublikasynyng qúrylghan kýni. Mau Zydúng (Mao Zydon) basshylyq etken kommunister Jiang Jiyeshi (Chan Keyshi) basshylyq etken Gomindang biyligimen tau asyp, su keship, keyde ash, keyde toq jýrip, kedey diqan-sharualardyng qoldauymen  30 jyl asa qiyankesti shayqastar jýrgizip, jeniske qol jetkizgen kommmunistik biylikting tәuilsizdik jariyalaghan kýni. 1949 jyly 1-qazannan beri eseptesek, búl biylikting dәuren sýrgenine 75 jyl tolyp otyr. Aytpaghym búl emes túghyn. Osydan 15 jyl búryn Ýrimjide shyghatyn «Shynjang gazeti» mekemesining basshylarynyng biri, jurnalist, redaktor Ádil Semeyqanúlymen kezdesip әngimede bolghanym bar edi.

Biyl Qazaqstanda jariyalanghan aqparattargha sensek, ókinishke oray, әriptesim, zamandasym dosym Á.Semeyqanúlynyng aty-jónin Qytayda tútqyndalghan 20 shaqty qazaq ziyalylardyng tiziminining ishinen kórip, jýregim qatty auyrdy, amal neshik! Olardyng ne septen temirtordyng arjaghyna barghany turaly naqtyly aqparat bizge әli jetken joq. Búl qandas bauyrlarymyz bireuding basyn jaryp, bireuding kózin shygharyp nemese bireuding alajibin attap ketip qamalmaghanyna senimim kәmil. Qúday jenildigin berip, osy jala-pәleden aman-esen qútylyp, otbasylaryna oraluyna shyn jýrekten tilektespin!

Jurnalist, redaktor Ádil Semeyqanúly qyzmet ýstinde.

Osydan 15 jyl búryn «Shynjang gazeti» 60 jyldyq merey toyyn toylady. Hanzu, úighyr, qazaq jәne monghol tilderinde jaryq kóretin atalmysh basylym Qytay halqy men kommunistik partiyasynyng ýnin estirtip, jyryn jyrlalap keledi. Sol kezde Shynjangha barghan saparymyzda «Shynjang gazetti» qazaq tilshi-redaktorlar bólimining orynbasar mengerushisi, belgili jurnalist Ádil Semeyqanúlyna jolyghyp, basylym turaly súhbattasqan edik.

– Ádil Semeyqanúly, gazet oqyrmandaryna әueli ózinizdi tanystyra ketseniz?

– Men Ile oblysynyng Altay aimaghy, Kóktoghay audany, Túrghyn auylynda 1965 jyly dýniyegen keldim. Bastauysh pen orta mektepti auylda bitirip, 1983 jyly Qashqar pedagogikalyq institutyna oqugha týstim. Eki jyl oqyghanan keyin, 1985 jyly Shynjang uniyversiytetining әdebiyet fakulitetine auysyp, aqparat mamandyghyn úighyr, hanzu tilinde oqydym. 1989 jyly «Shynjang gazeti» qazaq redaksiyasyna júmysqa túrdym. Qazir qazaqtilshi-redaktorlar bólimining orynbasar mengerushisi bolyp qyzmet atqaramiyn.

Men últ mәdeniyeti men әdebiyeti, qorshaghan orta ahualy, qonyr andar taghdyryna kóp qalam tartyp jýrgen jurnalispin. Osynau 20 jyldan beri talay dýnie jazyldy «Evreydi aitayyn, qazekem de qalmasyn», «Kәresterding ózimshilik ruhy salghan oi», «Ananyng kóz jasy nemese kirekeyge bir dauys», «Qoryqtan shyqqan myltyq ýni», «Shoshimyn keyingi jas balalardan...», «Kilt esime týskeni», «Shoqiyp otyrghanan shoynandap jýrgen artyq», «Aqyndar aitysy – býgin jәne erten», «Orhon eskertkishindegi bayyrghy aqparattyq ýlgiler» degen sekildi tuyndylarymdy oqyrmandar jyly qabyldady, әri olar memlekettik, ólkelik syilyqtar aldy. Mәselen, «Evreydi aitayyn, qazekem de qalmasyn» atty maqalam mamandar tarapynan «Qazaq tanudy terendetken tuyndy» degen baghagha ie boldy. Býgingi kýnge deyin 300-ge tarta habar, maqala, ocherk, esse, әdeby syn, aqparattyq zertteu enbekterining avtorymyn.

2008 jyly «Ústaz – shәkirt ýndestigi» degen ghylymy zertteu maqala jazyp, Semey qalasynda Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng 150 jyldyghyna arnalghan halyqaralyq ghylymy konferensiyasyna qatysyp qayttym. Búl maqala «Shәkәrim ghibraty» atty kitapqa endi. Qysqasy, men baspasóz ben óner salasyna óz әlimshe atsalysyp jýrgen adammyn. Qanshalyqty qalay jazdym, búl turaly ózimnen góri ózgelerding aitqany dúrys.

– Óziniz atsalysyp otyrghan «Shynjang gazetinin» tarihyna toqtala ketseniz?

– «Shynjang gazeti» – tórt tilde shyghatyn partiyanyng ýni. Sonymen qatar Qytaydyng ózge ólkelerinde jaryq kórip jatqan baspasózderde kezdese bermeytin ýlken daralyghymen ózgeshe. Búl jalghasyp kele jatqan dәstýr sabaqtastyghynan bolsa kerek dep oilaymyn.

– Sonda qanday dәstýr sabaqtastyghyn aitqan bolar ediniz?

– Búl súraghynyzgha tolyqqandy jauap beru ýshin «Shynjang gazetinin» tarihyn әriden bastaugha tura kelip túr. Gazetting 1949 jylghy el azattyghynan búrynghy Gomindang ókimeti biylik jýrgizgen kezende de shyqqanyn eskersek, jalpy, onyng «Shynjang gazeti» dep atalyp shygha bastaghanyna 70 jyldan asty. Al, Qytay kompartiyasynyng shynayy ýnine ainalghanyna 60 jyl toldy. Endi tariyhqa kóz jýgirtip kórelik. 1935 jyly 3-jeltoqsanda «Shynjang gazetinin» hanzu tilindegi túnghysh nómiri jaryq kórdi. Al 1936 jyldan bastap úighyr, qazaq tilindegi sandary jaryq kóre bastady. Hanzu, úighyr, qazaq tilderinde shyghyp jatqan búl gazetke 1945 jyly mamyrda orys tilindegi basylymy qosylyp, bir jylgha tayau uaqyt jaryq kórip, ol 1946 jyly 12-jeltoqsanda jabylyp qalady. Onyng ornyn 1950 jylghy 1-tamyzda monghol tilindegi núsqa basady.

– «Shynjang gazetinin» hanzu, úighyr, qazaq basylymdarynan bólek Shynjannyng alty әkimshilik aimaghynda bólimsheleri bolghan eken. Búghan alyp qosarynyz bar ma?

– Siz dúrys aityp otyrsyz. 1936 jyldan 1939 jylgha deyin Dihuadaghy (Ýrimji búryn osylay atalghan) «Shynjang gazetinin» hanzu, úighyr, qazaq tilderindegi basylymdarynan tys býkil Shynjannyng 6 әkimshilik aimaghanda bólimsheleri qúrylady. 1936 jyly Shynjang gazeti mekemesi Ile, Altay, Tarbaghatay, Qashqar aimaghynda bólimsheler ashady. Ile bólimshesi – «Shynjang gazetinin» úighyr, qazaq, hanzu, monghol tilderindegi; Altay bólimshesi – qazaq, hanzu, monghol tilderindegi; Tarbaghatay bólimshesi – úighyr, qazaq, hanzu, monghol tilderindegi; Qashqar bólimshesi – úighyr, hanzu tilderindegi gazet shygharady.

Qazaq tilindegi «Shynjang gazetinin» tórkinin 1934 jyly Ýrimjide jaryq kórgen «Tiyanishan gazetine» aparar edik. Búl – Qytay kommunisterining qoldauy, qazaq ziyalylarynyng talap-ótinishi boyynsha shyqqan gazet. Alghash Qazez Núrmúhamedúly bas redaktor, Ziyat Shәkәrimúly, Nazyr Omarúly redaktor bolyp júmys istegen. Bir jyldan keyin hanzu, úighyr tilderindegi «Tiyanishan gazetinin» aty «Shynjang gazeti» bolyp ózgeruine baylanysty qazaq tilindegi gazetting aty da «Shynjang gazeti» bolyp ózgertiledi.

– Ol kezdegi qazaq tilindegi basylym býgingi «Shynjang gazeti» sekildi kýndelikti gazet bolghan ba?

– Joq, ol kezdegi qazaq tilindegi «Shynjang gazeti» júmasyna bir, keyin eki ret, jýre kele kýn aralap shyghyp túrghan.

Ádil Semeyqanúly «Shynjang gazetinin» qyzmetkerleri, bir bólim әriptesterimen birge.

– Úighyr, qazaq tilindegi «Shynjang gazetinin» Ýsh aimaq (Ile, Altay, Tarbaghatay) últtyq armiyasyn qoldaghanyn óziniz aityp otyrghan dәstýr sabaqtastyghynyng kórinisi me?

– Japon basqynshylaryna qarsy kýres jenisining aldy-artynda Gomindannyng Shynjanda túratyn armiyasy Ýsh aimaq últtyq armiyasynyng súrapyl shabuylyna úshyraydy. Jiyang Jiyeshi 1945 jyly qyrkýiekteәskery ister komiyteti sayasy bólimining bastyghy Jang Jyjúndy Shynjangha jiberip, Ýsh aimaq  uәkilderimen beybit kelisimge keluge mәjbúr bolady. 1946 jyly 2-qantarda eki jaq 11 tarmaqty  «Beybit kelisimge» qol qoyady. Nauryzda Jang Jyjúng Gomindang әskery ister komiytetining bastyghy, Batys soltýstik әskery әkimshilik mekemesining mengerushisi, qosymsha Shynjang ólkesining tóraghasy bolady. Shildede Ýsh aimaq basshylary qatynasqan Shynjang biriken ýkimeti qúrylyp, Shynjandy beybit jolmen birlikke keltiruding biylik baghdarlamasy men Kenes odaghymen dostasu baghyty algha qoyylady. Alayda gomindanshylar kýneste kólkektep, kómeskide óz bilgenderin isteydi. Ýzbey Kenes odaghy men Ýsh aimaq tónkerisine qarsy әrekettermen shúghyldanady. Ýsh aimaq tónkerisin qoldau men oghan qarsy túrudyng shytyrman kýresi «Shynjang gazeti» mekemesining tynysynda tabighy týrde beynelenedi. 1946 jyly jeltoqsanda Ýsh aimaq uәkilderining qatang talabymen ólkelik ókimet úighyr, qazaq tilinde «Shynjang gazetin» jeke shygharu jóninde qauly alady. Sonymen búrynghy úighyr, qazaq redaksiyasyndaghy barlyq qyzmetkerler baspa jabdyqtarymen qosa Nanliyngha (kóshe aty) kóship, óz aldyna júmys jýrgizip, «Shynjang gazetin» derbes shyghara bastaydy.

– Sol kezde atalmysh gazetting basshylyq qyzmetinde ózgerister boldy ma?

– Áriyne, boldy. Ýsh aimaq jaghynan Úighyr Sayran mekeme bastyghy, Qaly Ysqaqúly orynbasar mekeme bastyghy, Túrsyn Syrayyl (úighyr) bas redaktor, Qaly bas redaktordyng orynbasary boldy. Qazaq, úighyr tilderindegi Shynjang gazeti kýndelik gazetke ainalyp, bet sany molaytylyp, yqpaly kýsheytildi.

– Ýsh aimaq biyligi derbes shygharghan «Shynjang gazetinin» negizi maqsat-mýddesi ne bolyp edi?

– Derbes shygharylghan qazaq, úighyr tilindegi «Shynjang gazeti» Gomindannyng Kenes odaghyna qarsy, Ýsh aimaq ókimetine qarsy tonmoyyn kýshtermen kýres jýrgizip qalmastan, Mәsýt, Aysa pantýrkizmshildermen de bel sheshe kýresti. Ári Shynjandy beybit birlikke keltiru men últtar dostyghyn qorghau prinsiypinen tanbady. 1947 jyly mamyrda Mәsýt Shynjang ólkesining tóralyghyna, Aysa bas hatshylyghyna taghayyndalghannan keyin gazet mekemesi tipti kýrdeli jaghdaygha dóp keledi. Qazaq, úighyr tilinde shyghatyn «Shynjang gazeti» Mәsýtqa qarsy habarlar men sholulardy ýzbey jariyalasa, al Mәsýt ólkelik ókimet atynan múnday aqparattardy basugha tiym salu búiryghyn týsiredi. Áueli mekeme bastyghy Úighyr Sayrandy qysymgha alu búiryghyn shygharyp, jansyzdaryn qaptatyp, gazet qyzmetkerlerine týrli qastandyq jasaydy. Kóp ótpey birikken ýkimet qol qoyghan «Beybit bitim» kýshin joyyp, Ýsh aimaq basshylary Qúljagha qaytarylady. Sonda da gazethananyng bir top qyzmetkerleri astyrtyn әreket jasap, Ýrimjidegi «Demokratiyalyq jastar odaghymen» birlesip, Gomindang kertartpashylaryna qarsy ýgit qaghazdary men Ýsh aimaq tónkerisine qatysty ýgit materialdaryn redaksiyalap basty. Mәsýt dereu últy úighyr Bolat Qadyrdy qazaq tilindegi «Shynjang gazeti» mekemesining bastyqtyghyna, Nazyrdy (qazaq) orynbasarlyghyna, Ótkirdi (úighyr) bas redaktorlyghyna taghayyndaydy. Sonymen gazet býkildey Mәsýtting basqaruyna ótip, gazetting qoghamdyq pikir betalysy birden kommunistik partiya men Ýsh aimaq tónkerisine qarsy baghytqa ótedi. Alayda gazet búrynghy bedelinen airylyp, kýndelik taralymy kýrt tómendep, nәbәri 300-400 danagha týsip qalady.

1949 jyly qantarda ólkelik ýkimet qayta qúrylyp, Búrhan tóraghalyqqa taghayyndalady. Úighyr, qazaq tilinde shyghatyn «Shynjang gazetinin» bastyghy mindetin Búrhannyng hatshysy Oshyr Ály uaqytsha óteydi. Ol Búrhan algha qoyghan Jang Jyjúnnyng «Kenes odaghyna dostyq peyil tanytyp, ishki jaqta beybitshilikti saqtau» sayasy quattamasyn gazetting basty baghyty etedi. Osydan song úighyr, qazaq tilindegi «Shynjang gazetinin» baghytynda týbirli ózgeris payda bolyp, tóragha Mau Zydúng «Jana demokratiya nazariyasy» siyaqty enbekteri men Shinhua agentigining materialdary el azat bolghangha deyin basylyp túrady.

«Shynjang gazeti» men «Shynjang suretti jurnalynyn» Á.Semeyqanúly, Mәdi Zeynelúly bastaghan redaktorlar men jurnalister jәne Altay aimaghynda shyghatyn «Altay gazetinin» tilshisi, audarmashy Saghymbek Rabatúlymen birge. Ýrimji qalasy. 2009 j.

– Al, Mau Zydúng biyligi ornaghannan keyin ahual qalay boldy?

– 1949 jyly qyrkýiekte Shynjang beybit jolmen azat bolghanan keyin, Shynjangha joryq jasap kirgen Qytay Halyq azattyq armiyasynyng qatarynda kelgen Shinhua agentigining tilshisi Du Pinching әskery uәkil retinde qarashanyng basynda «Shynjang gazeti» mekemesine túraqtap, Gomindang qolyndaghy hanzu tilindegi «Shynjang gazetin» ótkizip alghandyghyn habarlaydy.

1950 jyly 1-qantarda Gomindang basqaruyndaghy «Shynjang gazeti» mekemesinen bólinip shyghyp Ile, Altay, Tarbaghatay Ýsh aimaqtyng qayratkerlerining shygharuyna ótken úighyr, qazaq tilindegi «Shynjang gazeti» Qytay kommunistik partiyasy ortalyq komiyteti Shynjang burosynyng organy bolyp belgilendi. Al 1-tamyzda Nanliyandaghy ornynan kóshirilip, hanzu tilindegi «Shynjang gazetene» qosylady. Osydan keyin qazaq tilindegi «Shynjang gazeti» 4 bet bolyp júmasyna eki ret shygha bastady. 1951 jyly jeltoqsanda kýndelikti gazetke ainalady. 1955 jyly qazaq tilindegi «Shynjang gazeti» Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq partkomning organy «Ile gazetimen» birigedi. Osy jyldyng qarasha aiynda Ýrimjidegi «Shynjang gazeti» mekemesi qazaq tilinde aptasyna 5 kýn shyghatyn 4 bettik «Shynjang malshylary» gazetin shygharady. 1959 jyly qoghamnyng qajeti, qazaq oqyrmandarynyng ótinishi boyynsha «Shynjang malshylary» gazeti jabylyp, «Shynjang gazetinin» ólke ortalyghyndaghy qazaqsha basylymy qaytadan qalpyna keledi. Osydan 1975 jylgha deyin tóte jazumen shygharylsa, 1975 jylghy qantardan bastap 1984 jyly sәuirge deyin latyn harpi men tóte jazuda aralas shyghady. Al 1984 jyly mamyrdan qazirge deyin tóte jazumen kýndelikti shyghyp keledi.

– Basynan qily-qily taghdyr men tarihty ótkergen, biyl 60 jyldyq merey toyyn atap ótkeli otyrghan «Shynjang gazetinin» ústahanasynda shyndalyp, aty anyzgha ainalghan qalamgerler men jurnalister, qazir júmys jasap jatqan әriptesterimiz turaly aita ketseniz...

– Qytay kommunisttik partiyasynyng tarihynda 1978 jyly 11-kezekti Ortalyq komiytetining ýshinshi jalpy mәjilisi dәuir bólgish ról atqarghan-dy. On jyldyq úrdajyq solaqay sayasattyng qylmysy tektelip, jazyqsyz jandar aqtalghan, óner salasynda ashylyp sayraytyn kógildir kóktem tughan bir mezgil boldy. Búl qazaqq tilindegi «Shynjang gazeti» týleu, órken jang orayyn ala keldi. 1979 jyly «Shynjang gazeti» mekemesi redaksiya alqasyn qúryp, bas redaktor jauaptylyghyn belgileydi. Soghan oray 1962 jyldan bastap qazaq redaksiyasy kensesining orynbasar mengerushisi, «Shynjang gazeti» uaqytsha partkomynyng mýshesi Ábdildabek Tershindi gazetting bas redaktorynyng orynbasarlyghyna bekitip, qazaq redaksiyasyna jauapty etedi. 1987 jyldan bastap Aytqazy Qaliyúly, Qúsayyn Ualshaúly, Toqtarbek Taghayúly, Tegis Zaybekúly bas redaktordyng orynbasary bolyp qyzmet atqarady. Múnyng ishindegi Tegis Zaybekúly qazir de mekeme partkomynyng mýshesi, bas redaktordyng orynbasary retinde qazaq redaksiyasynyng barlyq júmystaryna jauapty.

Gazet ghúmyr keshken 60 jylda qazaq redaksiyasynan kóptegen jazushy-jurnalister ósip shyqty. Qabdesh Júmadilovtan bastap, Ghany Sarjanúly, Qayrolla Bayanbayúly, Búlantay Dosjanúly, Mәdy Ábdirahmanov, Orazhan Mynjasarúly, Sabyr Omarúly, Ojan Qyzyrqanúly, Jýnisbek Nýsipúly siyaqty agha buyn aqyn-jazushylyr, Qúsayyn Ualshaúly, Maghaz Sýleymenúly, Túrsyn Jolynbetqyzy, Manap Álibekúly, Saghdolla Qaliollaúly sekildi qalamy ótkir jurnalister, Múqash Jәkeúly, Hakim Ákimjanúly, Qalihan Qaliakparúly, Ramazan Asylúly siyaqty hanzu tilining mamandary – osy bizding gazetten týlep úshqan azamattar edi. HH ghasyrdyng 90-jyldarynan beri qaray «Shynjang gazetinin» sapasynda taghy bir tyng tolqyn aralasty. Tóken Rahatúly, Múqit Qabdolúly, Esimbek Panarúly, Japarbek Ábilajyúly, Jayyrbek Múhamedqanúly, Serik Núrdybayúly, Bolat Qasymúly, Qaliakpar Ýsemqanúly, Múrat Ybyrayúly, Núrserik Qúrmetqyzy siyaqty orta jas, jas jurnalist, audarmashylardyng enbegin erekshe ataugha bolady. Osy bir buynnyng qúlshynysynyng arqasynda 2003 jyldan bastap «Shynjang gazeti» júmasyna bir kýn «Apta arqauy» degen 8 bet qosymsha shygharyp, qalghan kýnderi 4 bet boyynsha «Manyzdy janalyqtar», «Tiyanishan tynysy», «Dabyl», «Kókeytesti», «Shalqar», «Ádebiyet arnasy», «Satira sandyghy», «Jas qanat», «Densaulyq», «Tarazy», «Aq qaynar», «Tas jarghan», «Adam jәne tabighat», «Jana auyl», «Sport kluby», «Sharayna», «Mәdeniyet», «IYgilik», «Qolamta», «Ghylym-tehnika», «Zan-ereje», «Kempir qosaq», «Dýnie didary», «Orta Aziya janalyqtary» sekildi aidarlarmen әr tang sayyn oqyrmangha tyng dýniyeler úsynyp keledi.

– «Shynjang gazetenin» 60 jyldyq merey toyyna oray qanday sharalar ótkiziledi?

– Biyl el azat bolyp, jana Qytay qúrylghanyna 60 jyl. Qytay kommunistik partiyasynyng úlystar men últtar jónindegi dúrys sayasatynyng arqasynda elimizdegi tili men jazuy bar últtar óz tilderinde gazet-jurnaldar shygharugha qúqyly. Basqasyn qoya túryp óz qazaghymyzdyng baspasózin aitar bolsaq 30-dan astam gazet-jurnal shyghady. Qytay baspasózining qara shanyraghy esepteletin «Shynjang gazeti» el azattyghynan beri partiya men ýkimetimizdin, halqymyzdyng ýni retinde janalyqqa jarshy bolyp, san sanaly isterde qol jetken nәtiyjelerdi ýzbey nasihattaumen oqyrman jýregine jol tauyp keledi. Aldymyzdaghy jeltoqsannyng basynda 60 jyldyq torqaly toy ótpekshi. Qazir hanzu, úighyr, qazaq, monghol tilderindegi basylymdar boyynsha jappay dayyndyqtar jýrip jatyr.

Keyipkerim, «Shynjang gazetinin» jurnalistә, redaktory Ádil Semeyqanúlymen birge. Ýrimji, 2009 jyly.

– Basylymnyng ishki qúrylymy men taralym qyzmeti jóninde bilsek oryndy bolar edi...

– Qazaq tilindegi «Shynjang gazeti» qazaqtar qonystanghan shyghys jәne soltýstik Shynjangha 15 myng danamen taraydy. Qazaq redaksiyasy eki ýlken bólimnen túrady. Onyng biri – audarma bólimi, ekinshisi – tilshi-redaktorlar bólimi. Audarma bólimi audarmashylar toby, gazet shygharu toby, paydalanu habarlar toby, korrektorlyq tekseru toby siyaqty 4 toptan qúralady. Búl bólim hanzu tilindegi ishki-syrtqy manyzdy janalyqtardy tәrjimeleudi maqsat etedi. Bólim bastyghy Japarbek Ábilajyúly, orynbasarlary Erlan Núqaúly, Bolat Qasymúly. Endi «Paydalanu habarlar» tobbyna toqtala keter bolsaq, búl «Shynjang gazetinin» qarmaghyndaghy ini gazet. Ini gazet dep otyrghan sebebim – «Paydalanu habarlary» 1975 jyly 1-tamyzdan bastap shyqqan bolatyn. Sodan 2007 jylgha deyin aghymdaghy janalyqtardy tәrjimelep shygharu negiz etilip kelse, 2007 jyldan bastap partkomnyng ini gazetterding rólin kýsheytu, naryqqa beyimdeu talabyna say qazaq audarmashylar bólimi «Paydalanu habarlary» gazetining mazmúnyna rúl gazetting oqyrmany kóbeyip, taralymy 3000 danagha jetti. Qazir búl gazet Jәiirbek Múhamedqanúly deytin azamattyng basqaruymen shyghyp jatyr.

Redaktor, tilshiler bólimi – mәdeni-aghartu toby, ekonomika toby, arnauly habarlar toby, eriti tilshilermen baylanys jasau toby, tilshiler toby syndy 5 topqa bólinedi. Mengerushisi – Esimbek Panarúly, orynbasary sizge súhbat berip otyrghan qalamdasynyz. Búl bólim «Shynjang gazetinin» kýndelikti ishki eki beti men júmasyna bir ret shyghatyn qosymshasy «Apta arqauynyn» 4 betine jauapty. Gazetimiz menshikti tilshiler men jergilikti avtorlardyng tuyndylaryn, hanzu, shetel aqyn-jazushylarynyng óte-móte Qazaqstan óner qayratkerlerining shygharmalaryn jariyalaugha mýddeli.

– Endi sizderding «Shynjang gazetinin» aldaghy jospary, tynys-tirshiligi turaly habardar bolsaq?

– Gazetti shygharu onay da, ony oqyrman kónilinen shygharu qiyn. Oqyrmanynan airylyghan gazet – túl. Oqyrmannyng ruhany súranysy bәrinen manyzdy. Últ mәdeniyetin damytu, últ ruhyn kóteru, jas úrpaqty Otanyn, tughan halqyn sýigishtikke tәrbiyeleu, halyqtyng әleumettik, ekonomikalyq әl-auqatyn jaqsartu – әriyne, aqsaqal gazetke ainalyp otyrghan bizding basty boryshymyz. Osy túrghydan alghanda, gazetti jyl sayyn halyq ómirine jaqyndata týspey bolmaydy. Aldaghy jyldarda osyghan oray gazet betin taghy da molaytyp, júmasyna eki ret 8 betten shygharamyz dep josparlap otyrmyz. Odan keyin tilshiler qosynymyzdy kemeldendirip, gazetting últtyq boyauyn qonglatpaqshymyz. Jaghday jar berse, eki el ýkimetterining kelisimin alyp, Qazaqstannyng qabyrghaly basylymdarymen de barys-kelis jasasaq degen oidamyz. Qytay men Qazaqstan qarym-qatnasy dәl býgingedey tatu-tәtti bolyp túrsa, búl da kóp úzamay jýzege asady dep senemiz.

– Merey toylarynyz qútty bolsyn! Ángimenizge rahmet aita otyryp, baq pen tabys tileymiz.

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Almaty – Ýrimji – Almaty

Abai.kz