Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Ádebiyet 2513 5 pikir 4 Qazan, 2024 saghat 12:42

«Kósemdik dert»

Suret A.Mauqaranyng jeke múraghatynan alyndy.

(pәlsapalyq-esse)

Adamdaghy senimning eng jogharghysy jalghyz Jaratushy IYege arnalghan senim yaky imany senim.

Biraq, adamzat bayaghydan beri ózderi at qoyyp alghan kóptegen qúdaylaryna әli senumen keledi. Tipti, perghauyn ózin Qúdaymyn dep jariyalady, adamdardy óltirip, tirilte alamyn  dep, eki tútqynnyng birin óltiruge búiryq berip, birin bosatyp jiberedi. Sonda, oghan kelgen Payghambar «Shyghystan shyghatyn Kýndi batystan shyghara alasyng ba?» degende, ol ýnsiz qaldy.

Dәl sonday, Jaratushy IYening haq dinin әkelgen Isany jәne onyng anasy Mariyamdy qúday dep sanaytyndargha da, balshyq pen tastan jasap alghan qúdaylaryna mal soyyp qúrban berip, olardan iygilik súraytyn Mekke túrghyndaryna da  «Osy qúday dep ataghandaryng Kókter men Jerdi jarata ala ma?» degende eshbiri jauap bere almaydy. Adamzatqa Qúran arqyly kelgen aqyrghy Haq din osynyng bәrin keremet dәleldermen qansha aitsa da, qazirgi adamdar da qanshama dinge yaky óz-ózining qúdayyna tabynatyn qyrsyqtyghyn qoyar emes.

Bayaghydan kele jatqan «Nege búlay?» degen jauapqa Qúrannyng ózi de qanshama kemel jauaptar bergen: Ózining jaqsy kórgenin qúday sanaytyn egoistik, ózimning jeke qúdayym bar deytin toptyq qúrghaq namys jәne ózining tar kózqarasynan ózgeni úqqysy kelmeytin oilamsyzdyq... Osynyng bәri Jalghyz Jaratushy IYening bar ekenin tabighy týisikpen seze túra, Ony sanaly týrde úgha almaydy, úqqysy kelmeydi.

Óitkeni, Jalghyz Jaratushy IYeni tanu degenimiz, Oghan taza kónilmen moyynsúnyp, ilim arqyly ghana jetetin jalghyz jol. Jalghyz Jaratushyny «Bar» dep, aitqandar «A» qarpin ghana biletin sauatsyz adam, al «Joq» deytinder, tipti, ózining adamdyq qabiletining qaydan kelgenin bilmeytin oilamsyz maqúlyq degen sóz. Bylaysha aitqanda adamdar Bir Qúdaydy tanymaghandyqtan, tanyghysy kelmegendikten ózining tar sanasyna jaqyn, kózine kórinetin kóp qúdayshyldyqty ústanugha úshyraydy.

Sondyqtan, sanaly adam Bir Qúdaydyng Qúran arqyly habarlanghan mynanday negizgi sipataryn ýirenui shart. Múny Alla Taghalany tanudyng әlippesi deuge bolady. Qúandaghy Alla Taghalanyng bolmys sipaty altau:

BAR, býkil barlyq sony biliredi; Bar boluynyng bastauy joq ÁUELGI; Bar boluynyng aqyry joq MÁNGI; Serik, synar, qosaghy, úrpaghy joq JALGhYZ-DARA,; pishin, beynege syimaytyn ÚQSASSYZ; Eshtenege tәuelsiz múnsyz, minsiz MÚQTAJSYZ;

Aqyl-esi tolyq, dúrys oilay alatyn kim bolsa da, búl atalghan sipattardyng eshbiri ainala dýnie men sheksiz әlemdegi ýlken-kishi jaratylghan bolmystargha say kelmeytinin týsine alady. Týsine almaytyndar bolsa, men bәrin bilem deytin, Materiyany yaky Kókter dep atalghan sheksiz gharyshty, Ay men Kýndi taghy basqanyng qúday sanaytyn ateister men soghan úqsas senimdegiler.

Qúranda habarlanghan Alla Taghalanyng qareket sipaty segiz:  JANDY biraq  jaratylghandardyng janyna úqsastyghy joq; ILIM iyesi býkil shaqty, bar tarapty qamtyghan tendessiz ilimge iye;  SÓILEUShI jaratylystaghyday sóz, dybys, qalam, tilge qytyssyz SÓZ iyesi;  KÓRUShI alys-jaqyn, ýlken-kishi, jaryq-qaranghygha tәuelsiz bәrin bir sәtte kóretin; ESTUShI, úzaq-jaqyn, aiqyn-kómes, әlsiz-quatty bәrin bir sәtte estushi; JARATUShY mýlde joqtan bar etushi; QALAYTYN-TILEYTIN әlemdi jaratudy, adamdy jaratudy basqa býkil jandy-jansyz qúbylystyng bәrin jaratudy qalaytyn tendessiz; QÚDIRET-KÝShTING IYESI sheksiz әlemdi basqaryp-baqylaushy, sәl qatelik jibermeytin mýltiksiz iygerushi, adamdardyng is-әreketin, jandy-jansyz alapat kýshterding bәrin baghyttaushy;

Mine, osy atalghan on tórt sipattyng әr biri  myna jaratylghan sheksiz dýniyedegi sansyz qúbylys retinde kóreu-kómes kórinis beredi. Ony Qúranda Allanyng «Kórkem esimderi» dep ataydy, Qúranda 99 esim atalady.  Jalpy Islamda 1001 esimdi adamzattyng  asqan danalary ghana ózining shekteuli aqylymen týsine, úgha alady, rasynda, onyng shegi joq delingen.

Adamzat osy kórinisterdi ghylym retinde qoldanyp mynau dýniyeni tanyidy. Týpsiz gharyshty teleskoppen baqylap, óte nәzik zatty elektrondyq mikroskoppen kóre alady. Osylay ainalany zertteu arqyly absolut aqiqatty ashady. Qazir adamzat pәn ghylymy arqyly ýirenip, qasiyetterin iygerip, iygilikke qoldanyp jatqan ghylymnyng bastau-kózi osy esim-kórinisteri. Múny Islamda Allatanu ilimi yaky Maghrifatullagha jetuding alghashqy qadamy dep biledi.  Búl absolut aqiqatqa jetuding bastamasy. Yaghni, qazirgi iygergen ghylymdar salasy, degen sóz.

Osy alghashqy ghylymy tanymdy, imaniy-senimge kelmegen adamdar birden-bir aqiqat dep, oilaydy. Sóitip, Allatanu ilimining kelesi satysy TYLSYM AQIQATTY bile almay túiyqqa tireledi.

Al, Allatanu ilimining TYLSYM AQIQATY degenimiz naghyz aqiqattyng ózi. Qúranda atalghan: «Uahy jәne ayan habarlar», «Perishteler dýniyesi», «Jyn qauymy», «Shaytandar әlemi», «Búrynghy qauymdardyng basynan keshken ghajap oqighalar men olardyng jer betinen joyyluy», Olardy joyghan jýrekti jaratyn ghalamat dauys, aspannan jaughan jazalau tastary»,  «Tenizding adamdargha jol ashyp jaryluy», «Tastan jaralyp jandy týiening shyghuy»,  «Ábәbil qústarynyng Qaghbany jaulaushylargha tas jaudyruy», «Aqyrghy payghambardyng kókke sapary», «Qiyamet-qayym oqighasy», «Adamzattyng týgel qayta tirilui», «Mahshar alanyna jinalyp, Jalghyz Jaratushynyng aldynda súraqqa tartyluy», eng sonynda dýnege kelgen býkil adamzattyng mәngilik dýnie «Jannat» pen «Jahannamgha» túraqtauy...

Áytse de, imaniy-senimge kelmegen, Bir Allany tanymaghan ózin-ózi asqan ghalym sanaytyndar, Absolut aqiqatty iygerip tanysa da onyng týp IYesin týsinbeydi. Sóitip, TYLSYM AQIQATY úqpaghandyqtan sheksiz әlemning qalay payda bolghanyna sanasy jetpey әli basyn qatyruda, basqa dýniyeden tirshilik izdep qanghyruda.

Onymen qoymay, sonsha kemel jaratylghan ózining ghajayyp dene-mýshesi men trillion gegabayttyq miy-kompiuterin ózinen-ózi evolusiyamen payda boldy, dep aljasuda.  Odan da soraqysy, adamzat yaky basqa kemel pishindi jandy jaratylys, bayaghy milliard jyl búryn, tenizding bir búryshynda  qaraptan-qarap qoymaljyng zattar jinalyp әlgini nayzaghay soghyp ózara әrekettesuden oqystan payda boldy, deumen keledi. Jaratushyny IYeni joqqa shygharudyng «ghylymi» týri osynday kýlkili.

Mine, jalpy osy tanym boyynsha adamzat qauymynyng SENIM dәrejesin yaky imaniy-senimin anyqtaugha bolady:

Eng jogharghy senimge ie adamdar býkil payghambarlar; ekinshi qatarda Payghambarlargha sengen, ergen olardyng adal dostary; ýshinshi qatarda Payghambarlar әkelgen din men aqyrghy Payghambar Qúran arqyly jetkizgen Haq dindi keyingilerge ýiretushi Islamnyng jankeshti ghalymdary; tórtinshi orynda osy Haq dinning býkil búiryqtaryn jan-tәnimen berile oryndaushy taqua músylmandar; besinshi orynda Haq dinning alty senimi men bes paryzyn oryndaytyn qarapayym músylmandar; altynshy orynda imany qaghidalardy shala-sharpy biletin әri jýrdim-bardym oryndaytyn әlsiz músylman qauymy; jetinshi orynda Islamnyng qaghidalarynan eshtene bilmeytin, «IYә, Qúday bar ghoy, Payghambar jaryqtyq jaqsy ghoy» degen eng tómengi týsiniktegi ózin «músylmanmyn» dep ataytyn Islamgha tike qarsy kelmeytin tobyr-kópshilik.

Endi, segizinshi orynda qanday adamdar túrady desek, Islamgha qarsy, Haq dindi qabyldamay oghan dúshpandyq jasaytyn, Payghambardy jamandaytyn toptar;  Haq dinning búzylghan tarmaqtaryn ústanatyn qauymdar; Haq dindi ózining kózqarasymen búrmalap ústanatyn kóptegen aghym-toptar; búl dýniyelik paydany maqsat etken әrtýrli sektalarda jýrgender; últshyldyq kózqarasyn dinmen baylanystyratyn toptar; aqyret dýniyesin mýlde joqqa shygharatyn, Jaratushyny IYeni tanymaytyn ateist-materialister toby;  eng sonynda ózining sholaq dýniyetanymy men tar kózqarasynan shygha almaghan sanasy tómen toptar.

Múnda atalghandardy sau aqylmen zeyin qoyyp úghatyn adam, ózining qanday senimde ekenin bile alatynday «senim-kestesi» deymiz. Búl kәdimgi himiyalyq kestege úqsaydy, eshkim búdan tys qala almaydy.

Mine, endi anau taqyrypta qoyylghan «KÓSEMDIK DERT» degen sózding mәnisin osy senim satylary arqyly naqty týsine alamyz.

«Kósemdik dert» degenimiz, «mening ashqan ghylymy janalyghym, mening dana bastauym, mening bolashaqqa degen sara jolym, bizding partiyamyzdyng dana sayasaty, meniki ghana dúrys, men aittym boldy...» deytin jeke adamdar men toptardyn  ózimshil ústanymy.

Yaghni, dýniyeni, qoghamdy, ghylymdy, ortany, újymdy, aghayyn-tuysty, otbasyn óz talghamy, ózining jaqsy kóretin jaghdayymen ghana ólsheytinder, bәrin sol boyynsha bolsyn deytin topas sananyng kórinisi. Tobyrlyq sananyng ruhany derti.

Imaniy-senimning eng biyigine jetken payghambarlar «kósemdik dertten» qorghalghan. Olar, Jalghyz Jaratushy IYenining ózine kelgen búiryghyn jetkizushi, sony mýltiksiz oryndaushy, óz pikirin sonymen baqylaushylar.

Olargha ergen adal dostary yaky sahabalar da «kósemdik dertten» sau bolady, payghambarynyng aitqanymen, jolymen ghana jýrgender.

Islamnyng jankeshti ghalymdary da «kósemdik dertten» aman bolugha tyrysatyn sanasy asa alghyr dana adamdar; taqua músylmandar «kósemdik dertten» ózin sharighat boyynsha shamasynsha qorghaydy arakidik «kósemdik dertke» sharasyz úshyraydy; qarapayym músylmandar ainala ómirding san-aluan jaghdayynan  «kósemdik dertten» aman qala almaydy; al, әlsiz músylman qauymy men dinsiz tobyr-kópshilik ýnemi búl dertting qúrsauynda jýredi.

Imaniy-senimning jeti tobyna qamtylghandardyng besinshi sapqa deyingileri Haq dinning tura jolymen jýretinder bolghandyqtan, qiynshylyq jolyqsa sabyr saqtap, baylyq-baqyt basyna kelse aspay-taspay ómir sýretinder. Óitkeni, olar búl dýniyegi mashaqattarmen ózining imany synalyp, mәngi aqyret dýniyesinde Jannatqa tandaluda ekenin týsingender, sodan ýmit etkender. Rasynda, búl toptaghylar Qúranda jannattyqtar dep sýiinshilenedi.

Al, altynshy, jetinshi topqa sanalghan әlsiz músylman degender, búl dýniyede adasushy toptargha qaray auytquy, solargha erip ketui óte yqtimal. Ondaylar búl dýniyedegi mashaqattardy jene almay, ruhany jetiluden kende qalatyny Qúranda qatty eskertilgen. Ári osy toptaghylar haq dinge bir kirip, bir shyghatyn, segizinshi toptaghylardyng aldau-arbauyna onay úshyrap adasushy baghytqa ketetini Qúran men hadisterde molynan bayandalghan.

Al, segizinshi top dep ataghan әrtýrli senim-sektalargha kirip alghandar men ateister «kósemdik derttin» naghyz iyeleri. Ári osy ruhany dertti pandemiya, epiydemiya dәrejesinde adamzatqa jayyp, qanshama qauymdy tura joldan adastyryp, myna dýniyening myn-san shiyrymen basyn ainaldyrghandar.  Búl toptaghylar aldaghy mәngi aqyret dýniyesinde ózin-ózi jahannamgha dayyndaushylar ekeni Qúran ayattarynda qanshama ret eskertiledi.

Biraq, Qúranda olardyng qúlaghy bitelip, kózi perdelenip, kókiregi mórlengen deydi. Sodan da, búl toptaghylardyng aqiqat ghylymdy iygergen ateist-materialist ókilderi dýnie ózinen-ózi jaraldy, jandylar da oqystan, qolayly jaghdaydan ózdiginen payda boldy, adam da solardyng satylap damuy men kýres-talas jolyndaghy evolusiyanyng millondaghan uaqyttaghy nәtiyjesi, deyin jalghan teoriyasy songhy ýsh-tórt ghasyrdan beri orta mektep oqulyqtarynan oryn alghan, qazir de eng songhy ghylymy izdenisterding baghyty bolyp óz ýstemdigin әli jýrgizude.

Al, osy jalghan teoriyadan bastau alatyn qoghamdyq ghylym dәrejesine kóterilgen ghylymy kommunizm qaghidasy adamdardyng bay-kedeyligin qarama qarsy, dúshpandyq tapqa bólip, onyng songhy nәtiyjesi tap kýresi degen qandy tónkeriske jalghasyp alapat qyrghyn-apatqa úlasqan adamzat qoghamyndaghy súmdyq tәjiriybe bolyp qaldy, onyng zardaby әli jýz jyl boyy jalghasuda.

Osynday qoghamdyq orasan býlinshilik jasau arqyly ókimet basqarugha kelgen asqan mansapqor pendeler diktatorlyq biylik deytin eshkimning baqylauyna jol bermeytin ýstemdikpen qoghamdy qaterli kataklizmge úshyratuda. Qoghamdaghy qarapayym qauymnyn, jeke adamdardyng taghdyryn oiynshyq etude. Óz mansapqorlyghyn úlghaytu ýshin elaralyq soghystar ashyp qarapayym adamdardyng úrpaghyn soghys qúrbanyna ainaldyruda.

Osynday әdiletsiz biyligin úzaq jylar saqtau ýshin taptyq Bolisheviktik, әlemdik Kommunistik, últshyl Ariylik, jeke elderde toptyq Ardyn Huvisgalt Nam (mongholiya) jәne basqa elderde osyghan úqsas Núr-Otan, sekildi partiyalyq top qúryp, mafiyalyq kýsh-quatqa ie bolady. Óz degenderin halyqpen sanaspay isteudi  nemese sanasqan sekildi aldamshy saylaular jasaudy olar naghyz «basqarushylyq» dep, oilaydy.

Osy qoghamdyq kórinister men qúbylystar Qúranda Musa payghambargha qarsy shyqqan Perghauyn ýstemdigi, Ibrahimdi otqa laqtyrghan Namrud, Qaghbany qúlatudy maqsat etken Ábiraha jәne Ghad, Samud, Hijr sekildi taghy qanshama qauymdardyng biyleushileri boyynsha kóptegen mysaldarmen tamasha dәleldengen.

Qúran shenberinde anyqtalghan osy, segiz topqa bólingen senim-nanym yaky imaniy-senimnen eshkim tys qala almaydy. Aqyl-esi tolyq, birshama dúrys oilay alatyn kim bolsa da, ózining qay topta ekenin ózi de anyqtay alady.

Sonda, búrynghy bolghan, qazirgi bolyp jatqan jәne keleshekte boljanghan adamzattyng basynan ótip jatqan qayshylyqtar men qoghamdyq, ekologiyalyq apattardyng bәri de osy «kósemdik dertten» tuyndaytynyn kóre alady.

Olay desek, bizding kóp aityp armandyp, shama sharqymyzsha kýresip, bolsa eken dep jýrgen «demokratiyamyzdyn» negizin salghandar Payghambarlar ekenin úgha alamyz.

Qazirgi, ózin demokratiyaly elimiz dep sanaytyn elderdegi ashyq saylau, әdil sot, adal enbek, әleumettik kómekti óristetu,  adamdy naqaq óltirmeu, alayaqtyqty jәne qoghamdyq úrlyq pen paraqorlyqty tyn... bәri de Islamnyng әkelgen qúndylyqtary.

Áytsede, osy elderde Islamnyng qoghamdyq tynyshtyq pen izgilikti saqtaugha arnalghan óte manyzdy ústanymdary payyzdy paydalanbau, parany auyzdyqtau, zinany boldyrmau, sauda-sattyqtaghy tazalyq, ata-anany ayalau, jetim-jesirlikke kómek mәseleleri az eskerilude.

Sóz sonynda, Jalghyz Jaratushy IYeden payghambarlar arqyly kelgen osynday Islam pәrmenderi nege oryndalmaydy, endeshe!? degen súraq boluy sózsiz.

IYә, Qúranda oghan da tolyqqandy jauap berildi, әrbir adamdy sananyng biyigine jetkizu, kemel qasiyetke ie boldyru ýshin Alla Taghala adamgha ózindik tandau erkin berdi, osy tandau qúqyn paydalanu arqyly adam ne jetiledi, ne tómendeydi. Mine, búl sondyqtan synaq dýniyesi dep atalady әri myna bolyp jatqan san-sapalaq kórinister men qúbylystar da sonyng aighaghy.

Óitkeni, jer betinde ómir sýrip kele jatqan býkil adamzat, syrty adam qalpynda bolghanmen sana dengeyi әrtýrli. Óte qysqasha atasaq: sәbiylik sana, tobyrlyq-kópshilik sana, kәsiptik sana, ghylymy yaky logikalyq sana, imany sana, әuliyelik sana jәne payghambarlyq sana degen jeti dengeyge bólinedi.

Qúranda búl sana dengeyleri de tolyq saralanghan yaghny Alla Taghala adamdy әr týrli dәrejede jarattym, deydi. Búl qogham bolyp túrudyng sharty, biri basshy biri júmysshy, biri ghalym, biri nadan, degendey. (Jәndikter men januarlar dýniyesinde de sonday, aralar men qúmyrysqalar qoghamdasady, aighyr ýiirlesedi...)

Adamnyng qanday dәrejeli bop tuuy Qúdaydan búiyrghan taghdyry. Al,  Qúdaydyng búiryghyn adamnyng qalay oryndauy onyng búl dýniyelik әri aqyrettik taghdyry bolady. Ony adamnyng óz qolyna bergen.

Sondyqtan da, Aqyret dýniyesinde adamdar súraqqa tartylyp, ózining býkil is-әreketin teksertip, әdildikti kóretini sodan.

Búl dýniyenin, Jer degen ghajayyp mekenning jaraluy tek osy maqsatta ekeni Qúranda anyq ta týsinikti etip aitylghan.

Abay Mauqaraúly,

jurnalist-jazushy, dintanushy, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi

Abai.kz   

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006