Sizder ýshin de kózkórgen kórshi qytay, Ile qazaq obylysynyng әr ónirinen ótken aptada on eki ónerpaz qazaq balalary aspan asty myndaghan jyldardyng  últtyq órkeniyetin qalyptastyrghan ejelgi Mysyr shaharday Alatauly Almaty qalasyna qysqa merzimdi bes kýndik mәdeny jәne turisttik saparmen qonaqqa keldi. Kýtip aldyq.

30 qyrkýiek órkeniyet pen ónerding ordasy Almatynyng tabaldyryghyn attaghan tastýlekter, ertesi erekshe bilim ordasy - Jýsipbek Elebek atyndaghy respublikalyq estrada jәne sirk kolledjinde boldy. Jasy dýp altydaghy Sanjar jәne onyng ónerdegi saptastaryn atalghan Kolledjding  diyrektory QR enbek sinirgen qayratkeri, belgili әnshi, kompozitor Jenis Seydullaúly altyn basyn kishireytip aldarynan balasha qúraqúshyp qarsy alyp, әri, qatardaghy qarapayym janday tarihy terende jatqan kolledjding keshegisi men jarqyn býginin bilgir gid baladay ózi tanystyrdy. Týsten keyingi kezdesu konsertinde ataly sóz sóilep, merekening shymyldyghyn ashyp berdi. «Balqiyany» oryndaghan Aybar Satayúly sahananyng da, saptastarynyng da abroyyn tik kóterdi. Zalda iyne shanshyr oryn joq, dýrkin-dýrkin soghylghan shabyt silar qol shapalaq, әsem әn, fortepianodan órilgen jan tebirenter muzyka, kýmbir kýiden tys, Núrdәuletúly Úlyq esimdi bir óren dostyq turaly tógiltip óleng oqydy. Qiqulaghan qoshemet, әriyne estimegen elde kóp demekshi kolledj oqushylarynyng ýstem ónerine alystan kelgen balalar da, bastap kelgen bapkerler de dәn riza.

Ekinshi kýn tauday talaby bar әnshi-biyshi ónerli balalar Almatyny armansyz erkin aralady. Qyzyghy men qyzyghary kóp oiynmen oy qughan esti balalar Yqylys atyndaghy halyq muzykalyq aspaptar múrajayyn, QR ortalyq memlekettik múrajayyn, Qasteev atyndaghy memlekettik óner múrajayyn aralap kórdi. Shabyt alyp, shattanyp qansha jýrip sharshaghandaryn da sezbey qaldy. Arbatqa kelgende qyzyq qughan bal dәuren balalyq shaq bәrin de birden úmyttyryp jiberdi. Jan-jaqtaryna kezek-kezek kóz salady. Ózderindey balalarmen de, basqalarmen de tanysyp jatty, birge jýrdi, selfy jasady. Jetkinshekter tym jaydarly, әn aityp, kýy shertisti. Ádette bayqamaysyn, kóregen kóz bolsa kóretin dýnie bizde de kóp eken. Býldirshinder qalany da, dalany da, qyzyl-jasyl kóp dýniyeni qarady, kórdi, bildi. Japyraq jýrek jas qayyng qyrshyndar әr nәrsege qanshalyq mәn berdi  bilmeymin, biraq mәz-mәiram.

Ýshinshi kýn,  kýn shayday ashyq. Kýnbaghystay kýn núrynan nәr alyp ósip kele jatqan balghyn jastar kókten - Kóktóbeden altyn kýnning astynda altyn kýz – aru Almatygha kóz saldy, bәrining kózaldy shynymende ghajap kórinister kóshkini. Shymbúlaqtyng shyndarynda jas shynarlar 2000m. biyik - oqjetpesten oidaghy  Qazaqstan qonaqýiin izdeydi. Áne, mine degenshe bireui tapty, maqtandy, marqaydy. Shirkin, balalyq shaq desenshi. 16:00-de bar bilim men ónerding úiytqysy, otauy Oqushylar sarayynyng újymy  olardy asa qúrmetti bir qonaqtarynday aldarynan jýgire shyghyp aula ortasynda kýtip aldy. Balalardy tang qaldyrghan ekskursiyadan song taghy bir rettik kezdesu konserttimiz bastalyp ta ketti.

Jalpy eki mәrte jinalghan konsertte qonaqtar qazaqstandyq balalardan shabyt alyp, shyndalghany shyndyq. Attanarda jetekshileri Dәulet pen Jayna rizashylyqtaryn bildirip, Oqushylar sarayyn qonaqqa shaqyryp jatty. Álbette búl is-shara men sapardyng da  týpki maqsaty da osy edi - ózara ýirenu, barys-kelis jasasu, әsirese eki el mәdeny baylanystaryn balalar arasynda ózara damytugha jol ashu.

Osy orayda bizde Mәdeniyet qoghamdyq birlestikting atynan Respublikalyq estrada jәne sirk kolledjining basshysy Seydollaúly Jenis myrzagha, Almaty qalasy Bilim basqaramasyna, Basqarmanyng Oqushylar sarayynyng diyrektory Aygýl Bolatbekqyzyna aitar alghysymyz sheksiz!

Tórtinshi kýnning tirligi bir-birimizge tilek aitudan, qoshtasudan bastaldy. Qalany únatyp, bizge bauyr basyp qalghan balalar kýn arqan boyy kóterilgende әndetip attanyp kete bardy.

IYә, bәri de jaqsy ótti, ketti. Desede bala bolsa da jas jýrekke ne úyalaghany bizdi qyzyqtyrghan bir júmbaq bolyp qala berdi.

Kezdeskenshe!...

Duman Amanúly

Abai.kz