«Týrkimenbashy әdisi» hәm Zayytov pen Múqaev ne deydi?
Qazaqy qos deputattyng auzynan shyqqan: «...orys tilin qazaq mektepterinde 5-shi synyptan bastap oqytu kerek», - degen sózderinen keyin danyshpan babalarymyzdyng «Týiesin joghaltpaghannyng bәri aqyldy», - degen qanatty sózi oigha oralady.
TMD elderindegi bilim beru kenistiginde «Týrkimenbashy әdisi» degen bar. Ol Týrkimenstandaghy barsha ózbek tilinde oqytatyn mektepterdi jauyp, orys tilinde bilim beretin mekpeterge tek etnikalyq orystardy ghana qabyldau.
Al, ózge últ ókilderi tek belgili bir aqy tólep qana orys mektepterinde oqy alady. Endi nege týrkimenbashy osy qadamgha bardy degen saualgha jauap beruge kósheyik:
1989 jylghy sanaqta Týrmeniyadaghy tituldy últtyng 6 payyzy óz ana tilin bilmeytindigi belgili bolghan. Búl eldegi últtyng 70 payyzyn qúraytyn týrkimender basyndaghy tragediya ekenin týsine bildi.
Al, óz elinde últtyq azshylyqqa ainalghan qazaqtyng KSRO kezinde 50 payyzy ana tiline shorqaq bolghanyn osy uaqytqa deyin resmy biylik jariya etpey keledi. Týrkimender osynyng jolyn kesip, KSRO kezindegi orystandyru baghytyndaghy «Sovet adamy» degen úghymynyng júlynyn ýze aldy.
Bizde bilim beru salasynda deputattar qolgha almay otyrghan mәsele - qazaq elinde qos tildilik degenning joqtyghy. Yaghni, qos tilde sóileytin adam osy eki tilde óz oiyn jetkizip jaza bilui kerek. Al, qazaq eki tilde sóileydi eken dep, alash balasyn qos tildi atandyru әbestik!
Qazir elimizde oryssha jәne qazaqsha sóileytin eki ýlken etnikalyq top bar. Olar bir-birin syrtqa shygharmasa da itting etinen jek kóretin ahual qalyptasyp otyr. Osy ahualdy qalyptasyrghan qazaq mekepterinde orys tilining oqytyluy. Nemese orys mektepterindegi qazaq tilining oqytyluy. Ekeui de kýrdeli hәm sheshilui qiyn mәseleler.
Deputat myrzalar ýnemi aralas mekteppen kýresip keledi. Tek sóz jýzinde, naqty is pen nәtiyje joq.
Sonymen aralas mektep degen ne? Búl 100 payyz qazaqsha oqytatyn mektep ishindegi 50 jәne 30 payyz oryssha synyptardyng shәkirtterge bilim berui.
Biz Resey men Qytay emespiz, az últtardyng mektebin mýldem jauyp tastaytyn. KSRO kezinde Qazaqstanda qazaq qana emes, tatar jәne ukrain tilindegi mektepterding de jabylghandyghy auyzgha alynbay keledi. Sol sebepti, qazirgi aralas mektepterdi 50 jәne 30 payyz orys tilinde bilim beretin mektepterge ainaldyru jolynda kýresuimiz kerek. 100 payyz oryssha oqytu ýshin etnikalyq orys boluyn talap eteitn bolsaq kóp nәrse sheshiledi.
Mәjiliste «Oqu baghdarlamalarynyng mazmúnyn janartu» mәselesine arnalghan taqyryptyq otyrys ótken kezde Mәjilis deputattary Rinat Zayytov pen Dәulet Múqaev: «Orys tilin tek 5 synyptan oqytu kerek», - dep bastama kóterip, aidy aspangha shyghardy.
Endi qos deputat orys tiline qatysty ne dedi sony keltire keteyik.
Parlament Mәjilisi deputaty Dәulet Múqaev: «Oryssha oqityn balalargha jýrgiziletin qazaq tilining oqulyghyn qarasanyzdar, jep-jenil, bes әripti qoyyp, mynda «qay әrip jetpey túr» dep súraydy. ÚBT da sonday.
Balalarymyzdan orys tildi filolog dayyndap jatqan siyaqtymyz. «Prichastnyy oborot, deeprichastnyy oborot» degen sóilemderi bar. Odan keyin ózge de ólenderdi jattatyp, biz balalardy qinap jatyrmyz.
Men ózim ata-ana retinde Japoniyanyng prinsiypin ústanamyn. Balalargha besinshi synypqa deyin ózge tildi ýiretkim kelmeydi. Tek ana tili – qazaq tilin ýiretip kelem. Biraq olar aghylshyngha keledi de, birden alfavitti ýirenip ketedi», - dep oiyn týiindedi.
Mәjilis deputaty Rinat Zayytov: «Balalardyng orys tilinde oqy almaytyny mening de basymda bar jaghday. Besinshi synypqa deyin tek ana tilinde oqytugha rúqsat berinizder. Men balamdy kóp tilde oqytqym kelmeydi. Nәtiyjesin osy jerde otyrghan biraz adamdardan kórip otyrmyn, ne qazaqsha, ne oryssha sóiley almaydy», – dep qazirgi ómirdegi tildik ahualdy algha tartty.
Bir qyzyghy Oqu-aghartu ministrligining ókilderi deputattardyng búl bastamasyna naqty jauap bere qoyghan joq. Sebebi esh dәieksiz, әri dәlelsiz osal tústan pyshaq súghushylyq әreket boldy desek artyq aitpaymyz. Onyng ýstine aldyna ala dayyndyqsyz, tek sezim jetegindegi dýniye.
Búl mәsele Parlament qabyrghasynda emes, Tamyz kenesinde deputattardyng bastamasymen el-júrt bolyp qozghaluy kerek edi. Biylghy hәm aldaghy 5 jylghy oqytu josparlanyp qoydy. Oghan tap osy deputattar aqsha bóldi. «Endi kelip, anauyng dúrys emes, mynauyng dúrys emes» degenge jol bolsyn... Orys tilinen qútyludyng joly qazaqsha-oryssha aralas oqytatyn mektepterdi ómirge әkelu. Ol ýshin bizge últtyq týrkimenbashy kerek siyaqty. Siz búghan qalay qaraysyz, oqyrman?!
Ábil-Serik Áliakbar
Abai.kz