Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 2872 2 pikir 17 Qazan, 2024 saghat 12:09

Keruen saray - Qaraótkelding eng kóne qúrylysy

Suretter Jambyl Artyqbaevtyng jelidegi paraqshasynan alyndy.

Esil qazaq jerinen óz bastauyn alatyn jәne Ertis arqyly Soltýstik múzdy múhiytqa jetetin ózen. Qaraótkel atauynyng әli kýnge deyin elding auzynda boluy da Esil ózenine baylanysty.

Qazaq jerindegi toponimderding bәri de mәngilik qozghalystaghy el ýshin geografiyalyq karta men kompas qyzmetin atqarady. Qaraótkel atauy qazaqtyng jyl qúsynday ontýstik pen soltýstik arasynda әrli-berli kóshken, úly meridian saudasyn jýrgizgen zamanda qalyptasqan ýlken ótkel degendi bildiredi. Yu. Shmidt ózining «Ocherky kirgizskoy stepy k yugu ot Aralo-Irtyshskogo vodorazdela v Akmolinskoy oblasti» kitabynda Qaraótkelding eni 75 m, sudyng terendigi 70 sm, tabany tastaq Saryarqadaghy eng bir ýlken ótkel ekenin jazady (Shmidt, 1894, s.128).

Qaraótkel manyzyn týsinu ýshin ortaghasyrlyq sauda keruenderin, nemese kóshken eldi kózge elestetu kerek - kemi myndaghan jýk týiegen týieler men kýime- arbalar. Múnday jaghdayda mindetti týrde ótkelding tabany tastaq boluy kerek, әitpese ózen miy-balshyqqa ainalyp, odan ótu mýmkin bolmaydy. Qaraótkel manyndaghy saq, ghún, týrki zamandarynyng tolyp jatqan qorghan obalary men qalalyq qonystary onyng qazaq qazaq bolmay túrghan zamanynda Úly dalanyng iri sauda ortalyqtarynyng biri bolghanyn kórsetedi. Qaraótkel sol zamandarda payda bolghan atau. Qalanyng irige tasynda keruen saraylar men qolóner ortalyqtary, saudager qauymdardyng otyryqshy qonystary, meshitter men mektep oryndary bar ekeni sózsiz. Biz tym әrige barmay-aq HIH ghasyrdyng basyndaghy jazba derekterdi qarastyryp kóreyik.

Podpolkovnik Shubinning Omby oblysynyng bastyghy general-leytenant de Sent-Lorangha Aqmola syrtqy okrugin ashu turaly 1830-shy jylghy raportynan: «Mesto sie sostoit nad samoy rekoy Ishima, y ono bezopasno ot navodneniya vo vremya vesny, gde vesima mojno svobodno raspolojiti postroenie kazennyh zdaniy y podle onago prolegaet karavannaya doroga, po kotoroy iz vseh mest kak to –Buharii, Tashkenii, Kokanii, s Semy rek y prochih aziatskih vladeniy prohodyat torgovsy s karavanamy na Petropavlovsk y iz onogo v te vladeniya. Karavany siy iymeiyt stechenie vsegda pry urochiyshe Karautkuli, kotoroe otstoit ot predpologaemogo mesta toliko v 4 verstah. Ony nahodyatsya tut po odnomu mesyasu, a inogda y s polovinoi, razmenivait odin drugomu svoy tovary y naposledok tak sluchaetsya, chto nekotorye sbyv izbytok svoy ily tovar vozvrashaytsya v svoy otechestva».

Sonymen Qaraótkel qalasynda ontýstik pen soltýstik tabysady. Qazirgi Kenesary kóshesi birneshe jýzdegen, tipti myndaghan jyldar boyy saudanyng qaynaghan ortasy boldy. Qaraótkelden bastap Ashyózekke (Solyanaya balka- Grebnoy kanal- Aqbúlaq) deyin sozylghan Kenesary kóshesi ol kezde Ýlken bazar kóshesi atalady. Saudanyng naghyz qaynaghan jeri Kenesary men Beybitshilik kósheleri qiylysatyn alang ol kezde Kishi bazar kóshesi atalady. Búl Keruen saray erte zamanda salyndy deuimizge eng birinshi sebep.

Sonymen birge sauda keruenderimen birge elshilikter jýretinin de aitu kerek. Elshilikterdi әdetti óte lauazymdy, patsha saraylarynda qyzmet jasaytyn adamdar basqaratyny belgili. Mysaly, Qazaq handary shet elderge attandyrghan elshilikterdi atalyqtar әuletining ókilderi bastaytyn. Elshilikterding qúramynda key jaghdayda basshysy bar, qosshysy bar jýzdegen adamdar bolady. Keruen saray qalay payda boldy ? Áriyne, elshilik ókilderine de, iri saudagerlerge de kýtim kerek, osylaysha keruen joldarynyng boyynda Keruen saraylar salyna bastady. Ontýstiktegi Jibek jolynda da, Arqadaghy Úly meridian jolynda da әr 25- 50 shaqyrym sayyn beket oryndary men keruen saraylardyng qirandylaryn kóresiz.

Qaraótkel turaly HIH-HH ghasyrdyng basyndaghy orys әdebiyeti tamasha derekter beredi. Býkil resmy qújattarda biz Aqmola atyn kezdestiremiz, bekinis te Aqmola, okrug te Aqmola degen siyaqty. Búdan shyghatyn qorytyndy okrug ortalyghy 1833 jyly Taytóbeden Qaraótkelge kóship kelgende ózimen birge Aqmola atyn da ala kelgen. Resey zandaryna baghynatyn qúyzmetkerler men orys túrghyndary Qaraótkel atalatyn qazaqtyng qonysyn Aqmola atap ketti de, qazaq bolsa ózining bayyrghy atauyn saqtap qaldy.

Qazaqtyng jazbasha, auyzsha әdebiyetinde Qaraótkel aty jii kezdesedi. Á.Bókeyhanov G.N.Potanin merey toyyna arnalghan jazbasynda ghalym turaly jaza kelip: «Qazaqty avtonomiya qylsaq, Qaraótkel Alashtyng ortasy, sonda uniyversiytet salyp, qazaqtyng úlyn, qyzyn oqytsaq, «Qozy Kórpesh – Bayandy» shygharghan, Shoqan, Abay, Ahmet, Mirjaqypty tapqan qazaqtyng kim ekenin Evropa sonda biler edi-au» deytin Grigory Nikolaevich» dep әuliyege naghyz azamattyq baghasyn beredi.

Qaraótkel qalasy da alghashqyda Keruen saraydan bastalghanyna jogharydaghy dәlelderimiz jetkilikti degen pikirdemiz. Keruen saray aldymen qonaq ýi, odan keyin tauarlardy saqtaytyn qoyma, odan keyin sauda oryny. Jergilikti ólketanushylardyng erterekte Qaraótkelde kezdeysoq qazba júmystarynyng kezinde qúbyr fragmentteri tabylghanyn bayandauy tegin emes. Qúbyr jýiesi Qaraótkelde tek qana Keruen saray ghana emes, sonymen birge qalalyq qonystyng payda bolghanyn bildiredi.

Osylaysha Qaraótkelding eng kóne eskertkishi qazirgi Siyne-Tempore, búrynghy Keruen saray. Resey osy jerge kelip bekinis qorghanyn salghan song Keruen saraydy «Gostinyy dvor» dep atap jiberdi. Eger siz HH ghasyr basyndaghy Qaraótkel suretterining ishinen bir qabatty ýlken ýidi jәne ol ýiding mandayshasyndaghy «Qosshyghúlov jәne K» degen arab әrpimen jazylghan jarnamany kórseniz ol ejelgi Keruen saray., otarshyldyq kezendegi Gostinyy dvor. Keruen saraydaghy negizgi dýkender I gilidiya kópesi Baykóp Qosshyghúlovtyng qaramaghynda boldy. Odan 1917 jyly tónkeris bastaldy, birte-birte Sovet ýkimeti ornady, ashtyq pen repressiyadan óttik, soghystan keyin Keruen saraydy «SUM», yaghny Ortalyq әmbebap dýken dep ózgertti. 1991 jyly óldik-taldyq degende Tәuelsizdik keldi, endi Siyne-Tempore atanyp jýrmiz. Eger osy maghynasyz, bireuding biznesimen kelgen, bizge syrttan júqqan Siyne-Tempore Keruen saray bolyp ózgerse, onda Astanany tolyq mәninde qazaqtyng astanasy deuge keledi.

Qaraótkelding ortalyq bóliginde salmaqty zertteu júmystary jýrgizilse Keruen saraydan basqa da eginshi, qolónershi, saudager qauymdardyng otyryqshy qonystary tabylatyny sózsiz. Búl zertteudi biz Siyne-Tempore qabyrghasyna «búl jerde ejelgi zamandardan beri Keruen saray boldy» degen eskertkish taqtadan bastauymyz kerek!

Jambyl Artyqbaev,

Tarih ghylymdarynyng doktory, professory

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1442
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3203
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5194