Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Kýbirtke 6894 13 pikir 21 Qazan, 2024 saghat 13:15

Tal besikten... Talghargha deyin

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy.

Múhtar Áuezov «Qarash Qarash oqighasynda» jerin satqan, elin satqan arsyzdardyng beynesin osydan 100 jyl búryn kórkem shygharma tilinde jazyp kórsetse de, әli kýnge eshtene ózgermegen siyaqty.

Talghardaghy tragediyanyng rezonansy AES-ten kem bolmay túr. Sebebi: bozbala qatygez qanysherlerding qolynan qaza tapty. On ekide bir gýli ashylmaghan jas jer jastandy. Armanda ketti. Leonardo da Vinchiyding «Taynaya vecherya» degen tuyndysy bar. Osydan 5 ghasyr búryn salghan shedevr. Hristosty satqan Iuda jayly. Onda da on ýsh adam dastarqan basynda. Álgi on ýshting bireui Hristosty satsa, bizde 13 súmyray jabylyp bir balany óltirdi. Jauyzdyqtyng evolusiyasy.

Erte zamanda bizding on ýsh sarbazymyz qalyng dúshpannyng qolyna qarsy túrsa, býgingining ezderi bir balagha әlimjettik jasaghan ker zaman tuypty. Balany óltirgen song jauyzdar әuletting ýreyin úshyryp, qorqyta týsu ýshin qorghansyz jandardyng ýiin órtegen.

Ekinshi dýniyejýzilik soghysta fashister tura solay istegen eken. Mihail Rommnyng «Obyknovennyy fashizm» degen kinosy bar. Kórsenizder Talghardan sol fashizmning jalghasyn kórgendey bolasyz. Al, osy zandylyqqa jauap beretin Ishki ister ministri, prokuror, sot, polisiya taghy basqalar jabuly qazan jabuly qalsa dep kýshengenimen, tyrysqanymen, qasarysqanymen Preziydent olardyng oiyn tas-talqan etti. Yaghni, shendilerding anttary jalghan bop shyqty. Búl endi ózgelerge de qatang sabaq bolady dep ýmittenemiz. Átteng Preziydent jalghyz. Bolmasa, Qasym-Jomart Kemelúly aralasatyn sala barlyq jerde jetilip artylady. Eski arbanyng kiqy-jiqy jolynda osynday ozbyrlyqtar az bolmay túr.

Bir bala Sherzattyng ólimi qanshama shendilerding tamaghyna qylqan siyaqty qadaldy. Ádildik ýshin, aqtyq ýshin óz ómirin qúrban qyldy ol. Osyghan kuә bolghan qogham qatty shamyrqandy. Sanamyzda «apyray, sonda irigen, shirigen qoghamdy tazalau ýshin bir-bir jastan qúrbandyqqa shala bersek, onda biz qalay el bolamyz? Qaytip halyq bolamyz? Qalay demokratiyasy damyghan, órkeniyeti ósken, tәrtibi kýshti memleket qúramyz?» degen oy kez kelgen qazaq azamatyn tolghandyrdy. Bir de bir prokurory joq, polisiyasy bolmaghan, týrmeni bilmegen ata-babamyz qalaysha el bolghan dep tandanbasqa, tamsanbasqa shara joq endi... Meninshe, múnyng kilti últtyq tәrbie men «úyat» degen ýlken sózden be deymin. Qazaqta «úyat bolady», «obal bolady», «jaman bolady» degen adamgershilikti bәrinen biyik qoyghan ýshtaghan úghym bolghan. Ýlken de, kishi de osy qaghidamen ómir sýrgen. «Malym – janymnyng sadaghasy, janym – arymnyng sadaghasy» degen úly sóz sodan qalyptasqan. «Tabaldyryqtan biyik tau joq, úyattan ýlken úlylyq joq».

Býginde arsyzdar kóbeygen zaman boldy. Úyat sózi ar-ojdannyng altyn kópiri emes, mazaqqa ainalghan úghym siyaqty. Qogham pofigisterding ordasy bolyp ketti. Bizding jastar asyra dinshil hәm telefongha telmirgen robotqa ainalyp bara ma dep qorqam...  Áytpese naghyz qamqor, janashyr halyq qazaq emes pe edi?.. Astyndaghy atyn qonaghyna soyyp bergen ata-babamyzdy biz qalay úmyttyq? Óz balamyzdy ghana emes, ózgening balasyn baghyp, qanshama últ pen úlysqa pana bolghanymyz qayda? Múnyng ar jaghynda meyirim, janashyrlyq, qayyrymdylyq, qamqorlyq jatqan darhan qazaq eli qayda!

Eski kóshting kerueninde ketip bara jatyp, «aldymen ekonomika, sodan keyin iydeologiya» dep sandyraqtaghandardyng degeni boldy. Mәdeniyetten, bilimnen, ghylymnan, ónerden, kisilikten, kishilikten júrday úrpaq osylay payda boldy. Adamdy sýy, syilau, qúrmetteu, qasterleu bizge jat minezge ainaldy. Onyng ornyn qalayda bay, úrlau, reket, tartyp alu, kýsh kórsetu, jeu, aldau-arbau filosofiyasy basty. Osy filosofiya qazirgi qoghamnyng mazmúny boldy. Talghar tragediyasy - sonyng «jemisi». Ne isteu kerek? «El bolamyn desen, besigindi týze» dep Múhtar Áuezov neni menzegen? Kimge arnalghan sóz edi ol? Talghar tragediyasy  tәrbie tal besikten bastalghanda, bolmas edi.

Biraq búghan әli nýkte qoi erte. Biz býgin osy mәselening tek saldaryna ýnilip otyrmyz. Al, onyng sebebimen kim ainalysu kerek? Mine, gәp qayda? Meninshe, ziyaly qauym: ghalymdar, tarihshylar, aqyn-jazushylar, jurnalister, qogham belsendileri az ghana ayaldap oilanatyn, tolghanatyn kez tudy. «Kelisip pishken ton kelte bolmaydy» degendey, qoghamgha, ruhaniyatqa qatysy bar adamdardyng ýlken bir jiyn ótkizetin shaghy boldy. Preziydent qatysatyn әdil de shynayy shara kerek. Búl tek memlekettik sheneunikter ghana emes, qoghamnyng da esep beretin kezi.

Shúghyl týrde biz jastarymyz neni kórip, neni ýlgi tútatynyn, qanday muzyka tyndap, nendey filimderge qyzyghatynyn saralauymyz qajet. Kýltóbening basynda kýnde jiyn jasap, kenes qúrghyn dana babalarymyz siyaqty bizge búl kýnde kýnde jiyn kerek bop túr. Ókinishtisi -  «bizge búl zamanda «Slovo pasana» emes, «Slova Abaya» - «Abaydyng nazidaniyasy» qajet» deytin túlghalardyng tabylmay túrghany jýrekti qynjyltady.

IYdeologiya qajet. Basqa jol joq. «Bir jol bar alys - alys ta bolsa jaqyn. Bir jol jaqyn -  jaqyn da bolsa alys» bop túr. Qysqasy, últtyq dәstýr men úyatty, obal men adamdy syilaudan basqa eshqanday órkeniyet bizge ónege bolmaydy. Búl – mening oiym.

Kezinde «Oktyabri revolusiyasy» degen úghym bolghan. Onyng ne ekenin eshkim týsinbese de, toylay beretin. Al endi Sherzat әr adamgha, әr úyagha, әr shanyraq, әr sanagha ot tastady. Oktyabri oty emes, jýregin jalyn qylyp jol kórsetken M.Gorikiyding Dankosy siyaqty izgilik jolyn núsqady. Bizding maqsat – sol әdildik pen aqtyq otyn sóndirip almasaq boldy. Songhy ýmit te, songhy paryz da osy.

Talghat Temenov,

QR Halyq artiysi, rejisser

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1507
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3279
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5782