Býgin Qazaqstannyng egemendigi jariyalanyp, deklarasiya qabyldanghan kýn! 1990 jyly 25 qazan Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy Jogharghy Kenesining Jarlyghymen Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng Memlekettik egemendigi turaly Deklarasiya qabyldanghan bolatyn.

Deklarasiyada Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng egemendigi jariyalanyp, Qazaqstannyng tәuelsiz memleket retindegi sayasiy-qúqyqtyq negizderi aiqyndaldy.

Alghash ret Respublika kýni memlekettik mereke bolyp 1995 jyly qazanda jariyalandy. 2009 jyldan beri Respublika kýni últtyq merekeler tiziminen syzylyp qaldy.

Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev 2022 jyldyng 16 shildesinde Últtyq qúryltayda Respublika kýnine últtyq mereke mәrtebesin qaytarudy úsynyp, Qazaqstan Respublikasyndaghy merekeler turaly zangha týzetuler engizildi.

Qújatqa sәikes, Respublika kýni – últtyq merekege, al Tәuelsizdik kýni (16 jeltoqsan) – memlekettik merekege ainaldy.

Osyghan baylanysty biz el azamattarynan pikir súradyq.

Búl kýndi «Tәuelsizdik kýni» nemese «Jeltoqsan kýni» retinde qarastyru qajet!

Suret qazaqtimes.com saytynan alyndy.

Dos Kóshim, sayasatker:

– Kezinde Respublika kýni 25 qazan bolyp bekitilgen edi, keyinnen 16 jeltoqsangha aparyp tiredi. Búl da sol biylikting jasaghan qiytúrqy sayasaty dep bilemin. Qazir qaytadan bekitti, biraq jeke ózimning kónilim tolmaytyn tústar bar...

Birinshiden, «Respublika kýni» degen ataudyng ózi dúrys pa, búrys pa, taghy bir oilanayyq?! Sebebi, Kenestik kezenning ózinde 1920 jyly avtonomiyalyq respublika boldyq,1936 jyly odaqtas respublikalar qúramyna kirdi, yaghny osy kezde-aq bizde respublika degen ataq boldy.

Respublika - memleket degen sóz emes, basqaru týri ekenin naqtylayyq. Monarhiya nemese respublika. Biz respublikany tandadyq. Sondyqtan búl kýnning atauyn «Tәuelsizdik kýni» degen dúrys bolady. Biraq, «Tәuelsizdigimiz qayta kelgen kýn» nemese «Tәuelsizdikti qayta jenip alghan kýn», dep naqtylau qajet.

Sonda ghana atauy mereke mazmúnyna da, úghymyna da say keledi.

Ekinshiden, 1990 jyly 25 qazanda Qazaq KSR Jogharghy Kenesining qaulysy boyynsha qabyldanghan tarihy qújat –Memlekettik egemendik turaly deklarasiyada biz qazaq halqy tóbemizdi kókke kóterip, mәz bolatynday auqymdy eshtene aitylmaghan. Basqa respublikalar tәuelsizdik deklarasiyasyn jariyalaghannan keyin, basshylyqtyng basqa respublikalardan qalyspau maqsatynda jariyalaghan deklarasiyasy. Sol uaqytta kommunistik partiya basshylary bizding qazaq elining tәuelsizdigin jariyalaytynday jaghdayda boldy degenge senesizder me? Búl -absurd, maghynasyz, mazmúnsyz, aqylgha syimaytyn, logikagha negizdelmegen tújyrym. Dәl sol uaqyttarda barlyq basshylar totalitarlyq rejimge qyzmet qyldy, Kenes ýkimetin saqtap qalugha tyrysty, bizding elding tәuelsizdigi turaly oy da bolmady.

Dәlel retinde N.Á.Nazarbaevtyng songhy kitabyn úsyna alamyn. Kitap jelisinde jana formattaghy Kenes odaghyn saqtap qalu ýshin sayasattyng qalay jýrgizilgendigine deyin barlyghy ashyq jazylghan. Yaghniy,deklarasiya maqsaty – jeke el bolyp shyghamyz degen negizde bolghan joq. Sóz jýzinde birneshe mәsele kóterildi, is jýzinde oryndalmady. Sonymen qatar eng negizgi basty mәsele kóterilmedi. Jeke memleket bolyp bólinip shyghatynymyz, jeke óz әskerimizding bolatyndyghy naqty aiqyndalmady. Mәselen, Amerika tәuelsizdik deklarasiyasynda búl mәselelerge naqty toqtalyp, jan-jaqty ashyp kórsetken bolatyn.

Eng qyzyghy – Kenes ýkimetining basqa respublikalarynyng deklarasiyasynda jeke armiya ústaugha bolady degen bólim bolsa, bizding Qazaqstan deklarasiyasynda búl bólimning qarastyrylmauy... Tek ishki әskerdi ústaugha bolatyny jazylghan, armiya – Kenes ýkimetining armiyasy. Búl qanday tәuelsizdik deklarasiyasy?! Deklarasiya qabyldanghannan keyin, eki aidan song alghashqy jasaghan qadamymyz – Qazaq Respublikasy degen ataudy, Qazaqstan Respublikasy dep ózgertuimiz, biz Qazaq Respublikasy dep jariyalaudan da qoryqtyq...

Qazaq últy óz aldyna jeke memleket boldy dep aitudan qoryqqandyghymyzdyng saldarynan «Qazaqstan» degen jasandy sózdi kirgizdik.

Áriyne, qazirgi uaqytta Respublika kýnin arnayy mereke retinde qarastyru kerek bolghannan keyin bekitildi. Biraq, mening oiymsha búl kýndi «Tәuelsizdik kýni» nemese «Jeltoqsan kýni» retinde qarastyru qajet siyaqty! Endi búl súraqtyng jauabyn keleshek úrpaq biledi dep senemiz.

Deklarasiyada Últtyq memleket qúru maqsaty anyq aitylghan edi!

Suret Abai.kz múraghatynan alyndy.

Beybit Qoyshybaev, tarihshy:

– «Qazaq KSR-ning memlekettik egemendigi turaly» deklarasiya qabyldanghan 1990 jylghy 25 qazan bes jyldan keyin Respublika kýni dep jariyalandy. Bolashaq tәuelsiz qazaq elining irgetasyn osy Deklarasiya qalady, Respublika kýnining tarihy manyzdylyghy sonda. Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy osy Deklarasiyamen memlekettik egemendigin, memleketting әleumettik negizine taptyq túrghydan qaraudan bas tartatynyn jariya etti, keleshekte tútas últtyq memleket qúrylatynyn mәlimdep, qúrylmaq sayasiyqúqyqtyq tәuelsizdikting baghdarlamasyn taratyp aitty.

Deklarasiyada belgilengen qúzyrettilikting bәrin tolyghymen jýzege asyrugha Deklarasiyany damytu retimen qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» 1991 jylghy 16 jeltoqsandaghy Konstitusiyalyq Zang mýmkindik berdi. Respublika kýni qazaq memlekettiligining damuyndaghy tarihy mәni zor oqighany eske alyp túru ýshin últtyq meyram retinde belgilengen edi, alayda 2001 jyly onyng últtyq mereke mәrtebesi ózgertilip, memlekettik meyramdar qataryna jatqyzylghan-tyn, al 2009 jyly tiyisti zany ózgerister jasalyp, ony atap túru dogharylghan-dy.

Sodan tek 2022 jyly ghana Respublika kýnining Últtyq mereke mәrtebesi qaytaryldy.

Dúrys jasaldy. Óitkeni 19- shy ghasyrda Resey imperiyasynyng qúlaqkesti otaryna ainalghan, derbes memlekettigin joghaltqannan keyin qily arpalysty bastan keship, 20-shy jýzjyldyqta әuelde últtyq tútastyghyn saqtay otyryp, sosyn, oghan mýmkindik berilmegen son, taptyq túrpatta bolsa da eldigin janghyrtugha tyrysqan, sol jolynda qily arpalysty bastan keshken halqymyz ýshin búl asa eleuli jәit-tin.

Asa eleuli jәit deytinimiz – Respublika kýni atauyna bastau bolghan 1990 jylghy Deklarasiya memlekettigimizding naqty maqsatyn, tәuelsiz el retinde damu baghytyn núsqaghan óte manyzdy qújat bolatyn. Osynau mәni tereng qújatqa jәne oghan deyingi qily oqighalargha jastardyng 1986 jylghy jeltoqsan aiynda totalitarlyq memleketti – Sovet Odaghyn, tipti kýlli әlemdi dýr silkindirgen sayasy kóterilisi serpin bergen-tin. Arada ýsh-tórt jyl ótkende totalitarizmning temir qúrsauy tas-talqan bolyp, sovettik imperiya aumaghynda «suvereniytetter parady» óristedi, yaghny syrtqy sayasy oqighalardyng damuy da Deklarasiyada maqsat etilgen tәuelsiz el boludyng manyzyn arttyra týsti.

Qazirgi tanda tәuelsizdigimizdi nyghayta týsu ýshin últtyq birlik iydeyasyn tereng týsinip, kýsheyte týsu jolynda sharshamay enbek ete beruge mindettimiz. Búl ýshin azamattardy tarihpen tәrbiyeleudi, elimizdin, qazaqtyng qasiretti de qasterli tarihy arqyly tәrbiyeley berudi biliktilikpen jýzege asyrugha tiyispiz. Osy orayda Qazaq elinde túratyn barsha últ shashyrandylary qazaq últynyng tóniregine úiysyp, ortaq maqsat ýshin bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharugha úmtylatynday jaghdaygha qol jetkizu jón ekenin este ústayyq. Deklarasiyada aitylghan últtyq memleket qúru maqsatyna әli kýngi tolyq mәninde qol jetkize almay otyrghanymyzdy esh úmytugha bolmaydy.

Elding bolashaghy jastargha tiyesili ekeni týsinikti, tek sony býgingi jas úrpaq aiqyn úghynyp, Tәuelsizdik deklarasiyasynda kózdelgen maqsattardyng oryndaluyna atsalysu ýshin ózderin ózderi otanshyl azamat etip tәrbiyeleuge Respublika kýninde airyqsha mәn bere, oilana qarasa qúba-qúp. Búl rette, әriyne, elimizdegi barsha әleumettik-ekonomikalyq sharalardy jýrgizushiler, kýlli mәdeni-aghartu, nasihat, tәrbie jýiesi óz mindetterin syny kózben saralap, tipti qayta qúrsa da artyq bolmas edi. Mәselen, jastargha qazaq jer-suynyng shyn mәnindegi qojayyny bolugha nege úmtylmasqa? Jerden tiyesili ýlesterin iyemdenip, seriktestikter qúrsa, ýkimetten qajetti materialdyq qoldau bólgizip, jýrgizbek sharuashylyqtarynyng týrine qaray tehnika alyp, birneshe seriktestikti qamtamasyz etuge layyqtalghan jel, kýn quatyn paydalanatyn elektr stansalaryn salsa, seriktestikter men iri ortalyqtar arasyn jalghaytyn zamanauy jol qúrylysyn qolgha alsa qaytedi?

Elimizdi osynday janasha týrlendiru sharasy qolgha alynsa – júmyssyzdyqty joyyp, jalpaq dalagha kim iyelik etetinin anyq kórsetpeymiz be? Otanshyldyqtyng osynday jolyn nege oilastyryp kórmeske?

Respublika kýnin joghary dengeyde atap ótuge, әriyne, erekshe mәn beru kerek. Degenmen qúr meyramdau emes, últtyq merekening shyn mәnindegi últ mýddesine qyzmet etuin de tereng úghugha aparatyn osy taqylettes jana týisiksezim tәrbiyeleu maqsat etilse oryndy bolar edi.

Deni respubliky doljen stati simvolom smelogo shaga strany k gosudarstvennostiy!

Suret mysl.kazgazeta.kz saytynan alyndy.

Kerimsal Jubatkanov, kandidat istoricheskih nauk:

– Avgustovskiy putch GKChP 1991 goda priyvel k raspadu SSSR. K konsu oktyabrya mnogie respubliky SSSR obiyavily svoy nezavisimosti - Litva, Latviya, Estoniya, Gruziya - y obiyavily o vyhode iz sostava SSSR. Avtoriytet Soiyznogo sentra vo glave s Gorbachevym deni oto dnya oslabeval, a politicheskaya napryajennosti na vsey byvshey territoriy SSSR usilivalasi.

V pervoy poloviyne dekabrya 1991 goda liydery treh respublik – Rossii, Ukrainy y Belorusy - provely peregovory v Belovejskom lesu, pod Minskom, kotorye byly napravleny na likvidasii Dogovora SSSR ot 1922 goda y sozdanie slavyanskogo obediyneniya iz treh byvshih sovetskih respublik SSSR – RSFSR, USSR y BSSR. Dokumenty po etim voprosam byly podpisany. Pervyy Preziydent Kazahstana Nazarbaev y drugie liydery Sentralinoy Aziy ne byly priglasheny na etu vstrechu. Takim obrazom, SSSR ischez po inisiatiyve Elisina, Kravchuka y Shushkevicha.

25 oktyabrya 1990 goda byla prinyata Deklarasiya o gosudarstvennom suvereniytete Kazahstana. Eto byl pervyy shag nashey strany na puty k nezavisimosti. Deklarasiya o gosudarstvennom suvereniytete.

Deklarasiya o gosudarstvennom suvereniytete byla prinyata 25 oktyabrya 1990 goda postanovleniyem Verhovnogo soveta. Ona provozglashala suvereniytet Kazahskoy SSR y deklarirovala politiko-pravovye osnovy Kazahstana kak nezavisimogo gosudarstva.

V ney vpervye byly zakrepleny takie prinsipy kazahstanskoy gosudarstvennosty kak selostnosti, nedelimosti y neprikosnovennosti territoriy, razvitie kulitury narodov Kazahstana y ih yazykov, ukreplenie nasionalinoy samobytnostiy.

V dokumente takje byl provozglashyon prinsip samostoyatelinogo resheniya politicheskiyh, ekonomicheskih y sosialinyh problem. Kazahskaya SSR poluchala pravo na sozdanie sobstvennyh vnutrennih voysk, organov gosudarstvennoy bezopasnosty y vnutrennih del. A preziydent priznavalsya rukovodiytelem strany, glavoy administrativno-ispolniytelinoy vysshey vlastiy.

Blagodarya etoy deklarasiy Kazahstan smog priostanoviti deystvie sovetskih zakonov y nachati sozdavati svoy sobstvennye. Poetomu na osnove etih prinsipov pozje – 16 dekabrya 1991 goda – byl prinyat Konstitusionnyy zakon «O gosudarstvennoy nezavisimosty Respubliky Kazahstan».

V sove vremya mnogie eksperty polagali, chto v deklarasiy byl provozglashyon suvereniytet Kazahskoy SSR, a ne Kazahstana. Tam podchyorkivalosi, chto ludy mogut sohraniti grajdanstvo SSSR. Ona takje ne garantirovala samostoyatelinosti Kazahstanu v mejdunarodnyh otnosheniyah. Strana nahodilasi v sostave SSSR, hotya y iymela pravo vyity iz nego.

Toliko posle prinyatiya Zakona «O gosudarstvennoy nezavisimosti» Kazahstan obryol yuridichesky oformlennyy status nezavisimogo gosudarstva, priznannogo mirovym soobshestvom.

12 dekabrya 1991 goda liydery Kazahstana, Kyrgyzstana, Uzbekistana, Tadjikistana y Turkmenistana vstretilisi v Ashhabade. Na vstreche ony prishly k edinomu mnenii, chto raspad SSSR y obediynenie po liniy slavyanskogo etnosa chrevat v budushem etnicheskimy konfliktami, poetomu liydery sentralino-aziatskih respublik voshly v SNG y prisoedinilisi k reshenii o raspade SSSR, kotoroe bylo prinyato v Belovejie Rossiey, Ukrainoy y Belorusiu.

Liydery Kazahstana, Kyrgyzstana, Uzbekistana, Tadjikistana y Turkmenistana vystupily s inisiativoy podpisati novoe soglashenie o soiznichestve mejdu byvshimy soyznymy respublikamy byvshego SSSR.

Nachalosi osvobojdenie ot sovetskoy sistemy, respubliky nachaly otkazyvatisya ot svoih «sovetskiyh» y «sosialisticheskiyh» nazvaniy. 10 dekabrya 1991 goda na sessiy Verhovnogo Soveta Respubliky nazvanie «Kazahskaya SSR» bylo pereiymenovano v «Respublika Kazahstan». 16 dekabrya 1991 goda v Verhovnom Sovete respubliky prinimaetsya konstitusionnyy zakon «O gosudarstvennoy nezavisimosty Respubliky Kazahstan».

V iile 2022 goda na zasedaniy Nasionalinogo kurultaya preziydent zayaviyl, chto nastalo vremya vnesty ryad izmeneniy v perecheni nasionalinyh prazdnikov y yubiyleev. «Predlagaiy vernuti Dnu respubliky status nasionalinogo prazdnika.

Neobhodimo zametiti, chto prinyatie Deklarasiy o gosudarstvennom suvereniytete Kazahstana 25 oktyabrya 1990 goda — eto pervyy shag nashey strany na puty k svoey nezavisimosti. «Ocheni vajnui roli v prinyatiy etogo dokumenta sygral Pervyy Preziydent Nursultan Nazarbaev», — skazal Kasym-Jomart Tokaev.

Po mnenii Preziydenta, Deni respubliky doljen stati simvolom smelogo shaga strany k gosudarstvennosti. «Razumeetsya, pervonachalinoe znachenie Dnya nezavisimosty budet sohraneno. Etot deni ostaetsya glavnym nasionalinym prazdnikom. Odnako ego sleduet otmechati kak deni pamyaty nashih nasionalinyh geroev, vnesshih znachiytelinyy vklad v obretenie nezavisimostiy», — poyasnil K-J.Tokaev.

Deni Respubliky stal nasionalinym prazdnikom Respubliky Kazahstan, a ne gosudarstvennym. Vo vremya nasionalinyh prazdnikov obyazatelino provodyat ofisialinye meropriyatiya v gosorganah, tak kak ony simvoliziruit sobytiya, kotorye iymely osoboe istoricheskoe znachenie y okazaly sushestvennoe vliyanie na razvitie nashey gosudarstvennostiy.

Deni nezavisimosty iymeet status gosudarstvennogo prazdnika Respubliky Kazahstan. Eto daty, kotorye posvyasheny sobytiyam, iymeiyshim obshestvenno-politicheskoe znachenie dlya strany y vsego naroda Kazahstana. Ih prazdnovanie soprovojdaetsya ofisialinymy meropriyatiyamiy.

Materialdy әzirlegen Arujan Bayjan

Abai.kz