Basy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz...

Jalghasy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz

Ýshinshi bólim

«Qobyz saryny» ghylymy monografiyasy – Maghauinning ózine degen senimining kórinisi hәm sol avtorlyq senimning qúnarly jemisi de bolypty. Aldynghy tarauda shygharmashylyq óner iyelerining ózderine, óz talant kýshine degen senimderimen birge, kóripkeldik qasiyet te bolady dep aityp, Qadyr Myrza Álining «Jazmyshynan» biraz mysaldar keltirgenbiz.

Meninshe, kóripkeldik – ishki týisik. Al, osy ishki týisik kez-kelgen adamda bar qasiyet. Biraq, ol әr kimde әrqalay. Bireude az, bireude kóp. Mysaly: kóptegen adamdar ózining birdenege quanatynyn ne renjiytinin aldyn ala sezedi. Búl – ishki týisik. Osy aitylghan ishki týisikting keng túrpatty damyghan týri – kóripkeldik. Mýmkin... múny da ishki týisik dermiz. Dóp basyp aitu qiyn. Qalay desek te, jogharyda atalghan búl erekshelikter – adam boyyna Alla taghala syilap, ana sýtimen birge daryghan ýlken qasiyet ekeni – anyq.

Aytpaghymyz: Keng túrpatty ishki týisik, ne bolmasa kóripkeldik dep atap otyrghan osy qasiyetter Maghauindi de ainalyp ótpepti. Ol ózining 1996 jyly jazghan «Meninde»: «Avgust býliginen song imperiya bir jola ydyrady. Júrtta qalghan jalghyz ózin Sovetter Odaghy dep jariyalay almaghan beyshara ýkimeting aqyr týbinde tәuelsizdik turaly sheshim qabyldady. 1991 jyl, 16 jeltoqsan, keshki saghat 7 bolatyn. Memlekettik radio, teledidar kýndelikti, kәkir-shýkir kóp habardyng arasynda selqomsoq qystyra saldy. Kókshetauda astyq jinalyp bitti degen aqpar aldynda «quanyshty habar» degen anyqtama berilushi edi, tym qúrysa sonday jórgemi de joq. Búl – kompartiya asyrap jetkizgen kósemderding kózqarasy bolatyn. Olargha týbinde nege aparyp soghary belgisiz azattyq emes, qalay otyrsa da qarny toyatyn qúldyq ómir qymbat edi. Al,  halyq quandy. Aq týiening qarny jaryldy, erkindikke jettik, qúdaya tәubә desti. Sol keshte sanasy bar myndaghan qazaq shanyraghynda jaryq jandy. Sen de quandyn», – dep jazypty. (M. Maghauin «Men» 8-bet)

Dәl osyny aitu ýshin eshqanday kóripkeldikting qajeti joq. Búl – tariyh! Dәl osylay bolghany jәne aqiqat!

Kenester Odaghy qúramyndaghy on bes respublika birinen song biri óz tәuelsizdigin jariyalap jatty.Búrynghy shenber ishinde eng sonynda Resey men Qazaqstan qaldy. Sodan bir kýni Resey óz tәuelsizdigin jariyalasyn. Qazaqstan alapes shyghyp júrtta qaldyryp ketken ýidey bolyp, Kenester Odaghynyng eski júrtynda jalghyz qaldy. Sodan song baryp, marghau qimylmen, selqos týrde, 1991 jyldyng 16 jeltoqsanynda óz tәuelsizdigin jariyalady.

Jazushy M. Maghauin ózining ghúmyrbayandyq «Men» roman-essesinde, halqymyz ghasyrlap kýtken tәuelsizdikti, tәuelsizdik bolghanda da, tarihta óte siyrek, Allanyng rahman syiynday bolyp, beybit týrde kelgen tәuelsizdikti jariyalaudaghy Qazaqstan ókimetining sol tústaghy qimyl-qozghalysyn tarihy shyndyq túrpatta, realistik sipat negizinde surettegen.

M. Maghauin jazghanday, 1991 jyldyng 18-21 avgust aralyghynda bolghan GKChP (Tótenshe jaghdaylar jónindegi memlekettik komiytet) býliginen song Kenester Odaghy ydyraugha bet aldy. Qúramynda on bes respublika bar, alyp territoriya iyesi – Kenester Odaghy dep atalatyn búl memleket endi qalay ómir sýrmek? – degen súraq kýn tәrtibinde birinshi túrdy. Sol tústa, Kenester Odaghynda kommunistik partiya basshylyghy joyylyp, Kenes Odaghy birtútas preziydenttik memleket bolamyz degen mәsele kóterildi. Ile-shala Kenester Odaghy kommunistik partiyasynyng bas hatshysy M. S. Gorbachev 1990 jyly 15 martta Kenester Odaghynyng preziydenti bolyp saylandy. Dәl osy tústa Moskva qalasynyng meri Boris Elsin men M. S. Gorbachev arasyndaghy sayasy teketires bastaldy. Gorbachev keybir demokratiyalyq ózgerister arqyly búrynghy Kenester Odaghyn saqtap qalghysy kelse, B. Elsin sol kezdegi Ukraina basshysy Leonid Kravchuk, Belorusiya basshysy S. Shushkevich bastaghan top Kenes Odaghy qúramyndaghy respublikalardy tәuelsiz memleket dep tanyp, Kenes Odaghynyng ornyna TMD (Tәuelsiz Memleketter Dostastyghy) úiymyn qúrayyq deydi.

1990 jyldardaghy Belorusi respublikasynyng basshysy Stanislav Shushkevich 2013 jyly Ukrainanyng belgili telejurnaliysi Dmitro Gordongha bergen súhbatynda: «1991 jyly avgustte Belovejesk konferensiyasynda búrynghy Kenester Odaghynyng ornyna Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn (TMD) qúru basty mәsele boldy. Konferensiya SSSR preziydenti M. S. Gorbachevting kelisiminen tys, Belorusiyadaghy «Belovejeskoe pushe» dep atalatyn ormandaghy memlekettik sayajayda ótuge tiyis bolatyn. Gorbachevtan qúpiya týrde ótuge tiyisti búl konferensiyagha Ukrainadan – Kravchuk, Reseyden – Elsiyn, Qazaqstannan – Nazarbaev qatysugha uәde bergen-di. Kravchuk pen Elsin keldi de, Nazarbaev kelmey keshigip jatty. Men Nazarbaevqa telefon soghyp, qashan kelesin? – degenimde, ol: «Qazir samoletime jagharmay qúiyp jatyr, sodan song tike Belorusiyagha úshamyn», – dedi. Belorusiyagha úshyp kelmek bolghan Nazarbaev samoletine arnap, Belorusiya Qauipsizdik Komiyteti arnayy «әue dәlizin» jasady. Biraq, ol keshigip jatty. Nazarbaev Gorbachevqa ketpedi me eken dep oiyma kýdik kirgen men birden Gorbachevtyng kómekshisine telefon shalyp, Gorbachevti súraghanymda, ol: – Gorbachevta Nazarbaev otyr, – dep jauap berdi», – deydi. Mine solay, Nazarbaev uәde berip túryp, TMD qúru turaly birinshi Belovejsk konferensiyasyna kelmey qalghan.

Jurnalisting Nazarbaev TMD qúrugha nege qarsy boldy? degen súraghyna S. Shushkevich: – Ol Gorbachevting – Seni SSSR Jogharghy Kenesining tóraghasy etemin degen uәdesine sendi, – dep jauap beredi. Jurnalist: – SSSR Ministrler Kenesining tóraghasy bolu kerek, – degen sózine S. Shushkevich: – Joq, SSSR Jogharghy Kenesi, – dedi.

Meninshe, Shushkevichting sózine tolyq senuge bolady. Sebebi, Gorbachev SSSR preziydenti bolyp saylanatyn 1990 jyldyng 15 martynan keyin Nazarbaevty Gorbachevting qasynan jii kóruge bolatyn. Sol kezenning ózinde-aq, Nazarbaev SSSR Ministrler Kenesining tóraghasy bolady eken, –   degen sóz, halyq arasynda jeldey esip túrdy.

Nazarbaev SSSR Jogharghy Kenesining tóraghasy ne SSSR Ministrler Kenesining tóraghasy bola ma, mәsele onda emes. Mәsele: Nazarbaevting songhy minutqa deyin SSSR-dyng qayta qúrylatynyna senuinde bolyp otyr.

Kenester Odaghy – Euraziya qúrlyghyn tútas alyp jatqan territoriya jóninen әlemdegi eng alyp memleket bolatyn. Sol memleketting Ministrler Kenesining tóraghasy – óte ýlken lauazym. Mine, osy lauazymgha qandas bauyrymyz Nazarbaev layyq bolyp shyghypty. Mәskeude ýlken qyzmetke ilingen Rysqúlovtan keyingi ekinshi qazaq – bizding Nazarbaev, – dep talay adam sol uaqytta lepirip, maqtanyp ta jýrdi.

Tarihtyng sol kezenindegi Gorbachev pen Nazarbaevting «jyly qarym-qatynasy» men Belorusi basshysy S. Shushkevichting Ukraina telejurnaliysi D. Gordongha bergen súhbatyndaghy Nazarbaev turaly aitqandaryn eske ala otyryp; SSSR-dyng qayta qúrylatynyna sengen Nazarbaev pen onyng ainalasy, Kenester Odaghynyng eski júrtynda jalghyz Qazaqstan ghana qalghan son, amaldyng joqtyghynan el tәuelsizdigin jariyalaugha mәjbýr boldy dep oilaugha tolyq negiz bar.

Qalay desek te, 1991 jyldyng 16 jeltoqsanynda jariyalanghan Qazaqstan tәuelsizdigi – talay adamgha amaldyng joqtyghynan jariyalanghan tәuelsizdik sekildi bolyp kóringeni – anyq.      Búl – tariyh, bolghan jaghday!

Sonymen tәuelsizdik jariyalandy. Sodan song «Mende» Maghauin jazghanday «... júrt irgesin bekitu, elding ensesin kóteru, memlekettik sypatymyzdy aiqyndau... taghy qanshama kezegimen sheshiletin, orayymen jasalatyn iygilikti júmystar túrghan...» («Men» 8-bet)

Aldymyz núrly bolashaq, baraqat zaman dep týsindik. Alystaghy sol núrly bolashaqqa ýlken ýmitpen qaradyq. Úzaq qaradyq... Shiyrek ghasyr...  Mýmkin odan da kóp...

Dәl osy kezeng turaly M. Maghauin ózining ghúmyrbayandyq esse-romany «Mende»: «Ekinshi jyly sezdik, ýshinshi jyly bildik, tórtinshi jyly týnildik, besinshi jyly... ólu ghana qalypty...», – dep bir-aq týiipti. (8 bet, «Men»).

Mine, búl naghyz kóripkeldik bolatyn!

Jazushynyng úly Edige Mghauinning kuәlik etui boyynsha, Múhtar Maghauinning «Meni» Batys Europa, Cheh respublikasy, Praga qalasynda 1996 jyly jazylghan. (M. Maghauiyn, «Men». 605-bet, Almaty, «Qaghanat» 2002)

Yaghni, tәuelsizdik alghan song bes jyldan keyin jazylghan kitabynda: «Bayaghyda biz quanghan kýni qara jamylyp edi, kerisinshe bolugha tiyis eken. Joq, biz quana bereyik. Biraq, aldaghy uaqytta jalmaugha, tonaugha, shashugha, satugha... bir sózben aitqanda, mening ata-babamnyng ghasyrlar boyy jasaghan, saqtaghan bar baylyghyn jeke mýddesine paydalanyp, býkil qazaq halqyn qayyrshy kebinge týsiruge, aqyl-esten aiyryp, bir jola tozdyryp jiberuge erkindik alghan balshabekter әuleti úlan-asyr toy jasaugha tiyis eken. Ras, dәl sol kýni toylay almady, biraq, odan beri әr kýni toy bolyp keledi», – dep jazyp, («Men», 9-bet) tәuelsizdik alghannan keyingi Qazaqstannyng aldaghy otyz ýsh jylyn, bәlkim, odan da kóp, alda әli qansha jylgha sozylary belgisiz býgingi Qazaqstannyng jay-kýiin qalay dәl boljaghan?! Osyny qalay kóripkeldik demessiz?...

Jalghany joq, dәl býgingi kýndegi Qazaqstandy osydan otyz ýsh jyl, dәlirek aitsaq jiyrma segiz jyl búryn Maghauin aitqanday – Tonap jatyr... jep jatyr...toyatyn emes! Bir ghana mysal keltireyik:

2024 jyldyng 15 mamyrynda «Azattyq radiosy» men «Abai.kz» portaly halyqaralyq zertteu-saraptau ortalyghy «Osiy-Si-Arpi» saytynyng aqparatyna sýiengen halyqaralyq «Vlasti» jurnalynyn: «Qazaqstan biylik ókilderi Dubaydaghy jyljymaytyn mýlikterin әiel, bala-shaghasynyng atyna rәsimdegen», – atty qújat arqyly dәleldengen resmy aqparatyn jariyalady. Búl aqparattyq tizimde jariyalanghan kisi esimderine qarap otyryp, ә, degende, Qazaqstan ýkimeti otbasylarymen birge Dubaygha kóship kelgen be? – dep oilap qalghandaysyn. Sebebi, tizimde jariyalanghan jyljymaytyn mýlik iyelerining barlyghy da halyqqa óte tanys, esim-soyy resmy aqparat qúraldary arqyly kýnde aitylyp jýrgen ýkimet mýsheleri nemese olardyng әielderi ne balalary. Birneshe jýz million dollar túratyn Dubaydaghy jyljymaytyn mýlik iyelerining tizimin bastap túrghan búrynghy Elbasy Núrsúltan Nazarbaevting jas toqaly – Ásel Qúrmanbaeva. Odan keyingi orynda Qazaqstan Respublikasy Parlament Mәjilisining eks-tóraghasy Núrlan Nyghmatullinning әieli Venera Baymyrzaeva, memleket mýlkin talan-tarajgha salghan jemqorlyghy ýshin týrmege otyryp shyqqan Qazaqstannyng eks-premier ministri Serik Ahmetovting úly Danial Ahmetov. Jogharghy sot tóraghasy bolghan Qayrat Mәmiyding úly Asqar Júmaghaliyding sheshesi de Dubaydan qúny birneshe million dollar túratyn ýy satyp alghan.

Búl tizimde kimder joq deysin?...

Eks-premier ministr Danial Ahmetovting úly Talghat Ahmetov, Qostanay, Týrkistan oblystarynyng әkimi bolghan Ómirzaq Shókeevting aghasy Serik Estay, eks-preziydent Nazarbaevtyng qúdasy Qúlybaevtar, Almaty qalasynyng qazirgi әkimi Erbolat Dosay, Nazarbaevting nemere inisi Qayrat Satybaldy, Almaty oblysynyng eks-әkimi Batalovtyng әieli Baghda Batalova, Ishki Ister Ministri bolghan Erlan Túrghynbaevting úly Marlen Túrghynbaev... Mine, osylay kete beredi...

Búl tek ber jaghy ghana. Búrynghy Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev pen onyng otbasyna tiyesili últ nesibesinen úrlanghan milliardtaghan dollar túratyn baylyghyn biz búl jerde sóz etip otyrghanymyz joq.

«Osiy-Si-Arpi» saytynyng aqparatyna sýienge halyqaralyq «Vlasti» jurnalynda jariyalanghan Dubayda jyljymaytyn mýlki bar Qazaqstan biylik ókilderining tiziminde  halyq senim bildirip saylaghan búrynghy Elbasy-preziydentting keyingi jas toqalynan bastap, eks-memlekettik sheneunikter men onyng otbasylary. Olar memlekettik qyzmetti – úrlaugha, tonaugha berilgen sheksiz kepildik hәm mýmkindik dep týsingen sekildi.

Últ aldyndaghy mindet, qaryz ben paryzdy bylay qoyghanda búdan ótken qanday kýnә men qylmys boluy mýmkin?... Múndaydy qazaq: «Sengen qoyym sen bolsan, kýisegenindi úrayyn», – dep bir-aq qayyrghan. Bir anyq: Kýlli halyqqa ortaq últtyq baylyqty tonap, úrlap, az jylda milliardtaghan dollar túratyn baylyqqa ie bolyp jatqan jeke túlghalar men otbasylar – keshegi balshabekter mekeni Kenester Odaghy shekpeninen shyqqan memleketter men әlemdegi avtoritarly-diktaturalyq jýiedegi memleketterde ghana bar.

Aytpaghymyz: Osydan jiyrma segiz jyl búryn jazushynyng «Meninde» aitylghan: «Aldaghy uaqytta jalmaugha, tonaugha, shashugha, satugha... bir sózben aitqanda, mening ata-babamnyng ghasyrlar boyy jasaghan, saqtaghan bar baylyghyn jeke mýddesine paydalanghandardyn... Ár kýni toy bolyp keledi», – degen Maghauin sózi, kóripkel-әuliyening sózi bolyp shyghypty. Múny qalay joqqa shyghararsyn.

Jazushy ózining ghúmyrbayandyq memuarynda tәuelsizdikten keyingi sayasiy-әleumettik jaghdaydy da birer sózben tamasha tújyrymdap ótken. Ol bylay deydi: «Ty chto, protiv sovetskoy vlasti? – Sen nemene, sovet ókimetine qarsymysyn?» Qanday auyzdy bolmasyn jabatyn, qanday keudeni bolmasyn basatyn osynday sóz bar edi. «Sen nemene, tәuelsizdikke qarsymysyn?» Múnday donaybat saual joq. Bayyrghy balshabekter kommunizm úranyn jamylatyn edi. Býgingi balshabekter eshqanday jamylghysyz-aq oiyna kelgenin istey beredi. Biraq janaghy, bolmaghan saualdyng әrbir kónilde túrghan dayyn jauaby bar. Men tәuelsizdikke qarsy emespin deydi. Men jaqtaymyn deydi. Sondyqtan ýkimetimning sayasatyna kýmәn bildirsem... onda... elimning tәuelsizdigine kólenke týsirgen bolam. Jasap jatyr, jóndep ýlgermey jatyr, jóndep jatyr, ondap ýlgermey jatyr... Onsyz da tónireging tolghan jau, etekten alghanday bolmayyq deydi. Búl – eng tәuir degen ziyalynyzdyng pikiri. Al kópshilik qauym ýkimet pen partiyanyng aitqanyna kónip ýirengen. Al ýkimeting men partiyang qazaq bolyp tughan jannyng bәrin doraq dep esepteydi» («Men», 9-bet)

Avtor óte dúrys kórsetken: «Býgingi balshabekter eshqanday jamylghysyz-aq oiyna kelgenin istey beredi». Búghan eng birinshi kezekte ózimiz, býgingi memleket qúrushy qazaq halqy – ózderining tarihy mindetin tereng týsine almay kinәli bop otyrghan jaghdayy bar. Búl – bir. Ekinshiden, qazaqta «arzannyng jiligi tatymas», - degen sóz bar. Týsine bilgen adamgha maghynasy asa tereng sóz. Allanyng rahman syiynday bop, ata-babamyz ghasyrlar boyy ansaghan tәuelsizdik – aspannan týskendey, shúghyl týrde, beybit jolmen tez keldi. Sondyqtan da tәuelsizdik kóbimizge «arzannyng jiligi» bolyp kórinetin sekildi. Anau Ukraina sekildi óz tәuelsizdigimiz ýshin keudemizdi oqqa tósep, qan jútqanda, bәlkim, tәuelsizdigimizdi basqasha baghalaghan bolar ma edik, әlde, qayter edik?...

Yadrolyq qaru iyesi, әlemdegi eng myqty eki memleketting biri bolyp esepteletin Kenester Odaghy ayaq astynan, kartonnan jasalghan ýishiktey bolyp, bólinip-bólinip qúlap týsti de, KSSRO qúramyndaghy on bes respublika – on bes tәuelsiz memleket bolyp shygha keldi. Búlay bolady eken dep eshkim de kýtken joq. Aqiqatyn aitar bolsaq: Sol tústaghy qazaq qoghamy da, ýkimet te, tәuelsiz memleket qúryp, al memleket qúrushy qazaq halqy bolsa, boyyna demokratiyalyq qúndylyqtar jinaqtaghan tәuelsiz últ retinde erkin ómir sýruge dayyn emes edi. Ýshinshiden, memleketimizde hannyng ózi jeke biylik jýrgizip, bir taypa eldi jalghyz aqsaqal basqaryp, onyng aq degenin – alghys, qara degenin – qarghys dep qabyldaytyn qazaq qoghamy, jalghyz adam biylik jýrgizip, jogharydaghylar ne aitsa sony mýltiksiz oryndaytyn avtoritarly jýiege beyim qogham bolatyn. Osynday avtoritarly jýiege beyim qazaq qoghamyn jetpis jyl boyy «kommunistik diktatura» basqarghandyqtan, jogharydan kelgen әldeqanday pәrmen men búiryqtar saraptau, talqylaudan tys – mýltiksiz oryndalyp jatatyn.

Dәl osynday qoghamdyq ahual men әleumettik-psihologiyalyq ishki qatynastardy jete týsingen biylik basyndaghy býgingi balshabekter, ózderi qoldan jasaghan parlament arqyly, Ata Zanymyz – Memlekettik Konstitusiyamyzdy qalauynsha ózgertip, ózderine ynghayly zang shyghara otyryp, kýlli últqa ortaq baylyghymyzdy óz jeke mýddelerine paydalanyp, oiyna kelgenin istep baqty.

Avtordyn: «Kópshilik qauym ýkimet pen partiyanyng aitqanyna kónip ýirengen. Al, ýkimet pen partiyang qazaq bolyp tughan jannyng bәrin «doraq» dep esepteydi», - degendegi «ýkimet pen partiya» búrynghy kommunistik jýie ghana emes, ol – býgingi biylik! Ádiletsiz ótken saylau nәtiyjesinde, ózderine ynghayly etip jasaqtap alghan parlament arqyly, Ata Zanymyzdy qalauynsha ózgerte beretin býgingi biylikting halyqty «doraq» dep esepteytini eshkimge de jasyryn syr emes.

Al endi, elding erteni men últtyng bolashaghyn oilaydy deytin ziyaly qauym – tabighatynan qorqaq hәm ekijýzdi. Men búl jerde jalpy ziyaly qauymgha tәn tabighy erekshelikterge toqtalyp otyrmyn. Bolmasa, olardyng ishinde ara-kidik bolsa da últtyng sózin sóileytin qayratkerler qay zamanda da molynan úshyrasyp otyrghan. Aqyldy әri kóp oqyghan ziyalylar ózderining qorqaqtyghyn jasyru ýshin: «...jasap jatyr, jóndep jatyr... ondap ýlgermey jatyr... Onsyz da tónirek tolghan jau, etekten alghanday bolmayyq», - dep kólgirsiydi. Jazushy óz qorqaqtyghyn súlu sózben býrkemelegen ziyalylardyng psihologiyalyq jay-kýiin suretteude, aitary joq – dәl ondyqqa tiygizgen. Al, býgingi tandaghy «últ ziyalysy» dәrejesindegi keybir aghalarymyzdyng ekijýzdiligin dәleldep, sóz shyghasy etu – basy artyq júmys. Keybir «ziyalylarymyzdyn» Nazarbaev biylik basynda túrghan kezinde Nazarbaev turasynda aitqan sózderimen, Nazarbaev biylikten ketkennen keyingi sózderin dәl qazir salystyryp jatudyng ózi – men ýshin óte jiyirkenishti.

M.Maghauin ózining ghúmyrbayandyq esse-romany «Mende» býgingi tandaghy qazaq ziyalylary men qazaq qoghamynyng jay-kýiin publisistikalyq stilide, az sózge kóp maghyna ýstey otyryp, eki-aq abzasqa syighyzypty. Biz múny jazushy talantynyng jana qyryn aighaqtaytyn taghy bir erekshelik dep baghaladyq. «Ziyalylar» degennen eske týsip otyr, keshe Janaózen «qandyózenge» ainalyp, kýlli qazaq ziyalylary auzyna «qúm toltyryp otyrghanda» jalghyz Maghauin «Oq atyldy» dep, Janaózen oqighasynyng bar shyndyghyn kýlli әlemge pash etti. Búl – Maghauindi maqtau emes,bәlkim... Maghauinmen maqtanu...

M.Maghauinning «Meni» kórkem shygharma emes. Múnda jazushy oiynan jinaqtalyp jasalynghan kórkem obrazdar men oqighalar jýiesi joq. Jazushy óz dәuirinde kórip-bilgenin, ómirden sezip týigeni men óz basynan ótkizgen oqighalardy – ózindik kózqaras arqyly surettey otyryp, «esse stiylinde» oqyrman nazaryna úsynypty. Ara-kidik aty atalyp qalatyn keyipkerler týgelimen ómirde bolghan «tarihy túlghalar». Sol «tarihy túlghalar» jazushy shygharmasynda óz esimderimen atalypty. Sondyqtan da, M.Maghauinning «Meni» janrlyq ereksheligi jóninen «esse stiylindegi» ghúmyrbayandyq roman deymiz. Avtor bolghan oqigha men oilaghan oiyn ózining qalyptasqan jeke kózqarasy arqyly suretteydi. Biz múny «esse stiylindegi» ghúmyrbayandyq romanynyng ózindik ereksheligi dep baghaladyq.

Bayqaghanymyz: jazushy Kenes ókimetin jek kóredi. Jay ghana jek kórmeydi, óte jek kóredi.

1998 jyldyng 8 qantar kýni, Almaty qalasyndaghy Memlekettik Qyzmet akademiyasyndaghy kezdesude: «Bizde әskery polisiyalyq memleket boldy. Dýmshe memleket boldy. Adamzat tarihyndaghy eng qúday atqan memleket Sovet Odaghy boldy», - depti. (M.Maghauiyn. Shygharmalar jinaghy. 13 – tom. 366-bet. Almaty, «Qaghanat» - 2002)

Jazushy tilimen aitqanda, adamzat tarihyndaghy eng qúday atqan memleket Sovet Odaghy turaly M.Maghauin ózining «Menindegi» monologynda: «Sening eng songhy serpining – Sovettik imperiyanyng týbine jetken Avgust býliginen ýsh kýn búryn jaryqqa shyqqan «Sary qazaq» bolypty. Keyipkerding zamangha aitqan kerez sózimen bitetin edi ghoy: «Qarghys! Qarys atsyn! Kórinde ókir! Qan jaldap tudyn, qangha túnshyghyp ól! Adamzat tarihyndaghy eng qaraly, eng qapas, zúlamat zaman, halyqtardyng qarghysy atsyn seni». Sodan son: «Búl sózder HH ghasyrda barynan týgel airylghan eng baqytsyz qauym – alash júrtynyng auzynda tabighy әri zildi estiledi eken», - dep týiindepsin. (M.Maghauiyn. «Men» 7-bet)

Monologtyng jogharghy túsyn keyipker sózi desek te, songhy týiin sóz – jazushy oiy. Avtordyng Kenes Odaghy turaly aitqan Memlekettik Qyzmet akademiyasyndaghy sózin de, «Mende» aitylatyn jazushy monologyndaghy avtorlyq oidy da joqqa shygharmaymyz. Dey túrghanmen, jazushy monologynda aitylghanday, qazaq halqy HH ghasyrda barynan týgel airylghan eng baqytsyz halyq pa?

IYә, bizde әskeriy-polisiyalyq memleket boldy. Basqasha oilaytyndardyng bәri memlekettik kýshtik qúrylymdarynyng kórinbeytin baqylauynda edi. Senzura. Oy erkindigi, sóz, baspasóz bostandyghy mýldem bolghan joq. Shygharmashylyq hәm qoghamdyq ghylymdar boyynsha jazylghan zertteu enbekter týgelimen memlekettik senzuranyng qatang baqylauynda boldy. Bir sózben aitqanda ruhany ezgi.

Oy erkindigi – tek kommunistik iydeologiya baghytynda ghana boldy. Sóz bostandyghy retindegi osy kishkene ghana erkindikti  paydalanghysy kelgen adamdar, «kommunistiyik ózara syn» degen jeleumen birin-biri ayamay synap jatty. «Kommunistik túrghydaghy» synda adamnyng jeke namysy men qúqyghynyng taptaluy – qalypty jaghday bolatyn. Múnyng sony jogharygha jazylghan aryzgha úlasatyn. Keyde oilaymyn, Kenestik iydeologiyanyng «kommunistik syny» últymyzdy aryz jazghysh, aryzqoy bolugha ýiretip ketti me? – dep.

Ýshinshi bólimning sony

Jalghasy bar

Núrghaly Mahan

Abai.kz