Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Alang 1327 8 pikir 30 Qazan, 2024 saghat 14:14

Sóz tudyrmaytyn jansyz til qúridy!

Suret Memlekettik tildi damytu institutynan alyndy.

Balanqay – detskaya ploshadka, kópmәnsóz – omononiym, birmәnsóz – sinoniym, kermәnsóz – antoniym, ishke – na sebya, syrtqa – ot sebya. Osynday sózder sózdik qorgha (sózdik qúramgha) kýnde ene berui kerek, ene berui kerek. Jany bar, jandy tilderding bәrinde osynday jaghday.

Songhy audarmagha týsinik bere keteyin: esik ne syrtqa, ne ishke ashylady. Soghan qaray oghan «syrtqa ne ishke» degen bir-aq jazu jazyluy kerek. «Na sebya, ot sebya» degendi orys tilining shylauynan shygha almaghan audarmashylardyng kóbi: «ózinnen әri qaray, ózine qaray» dep audarghan. Búnyng «әri, beri» nemese «tart, iyter» degen qazaqsha, biraq uәji orys tilinen shyqqan núsqalary da bar. Bizdinshe, esikting ashyluyna qaray «syrtqa» ne «ishke» degen bir ghana jazu túrghany taza qazaqsha bolar edi. Ádeby tilding standartyn qalyptastyru qareketine kirisuimiz kerek. Beyberekettikke bir ghana mysal, kóshedegi kórneki aqparatta «Salon krasotydyn» birneshe núsqalary bar: «Súlulyq salony», «Ásemdik salony», «Ádemilik salony», «Symbat salony», «Sәn salony».

Kórkem әdebiyet stiylinde san-sipatty obrazdar tudyru ýshin tilding bay bolghany jaqsy. Al resmy stilde, ghylymiy-publisistikalyq salada bir sózge bir maghyna baylanuy kerek. Qoghamnyng san salasynda qoldanugha jaramdy standarttalghan әdeby til degenimiz osy.

Býgingi tirshilik tynysy – asyghys, tez, qarqyndy. Oghan ilesu ýshin qazaq lingvistikasy jasandy intellektti, sifrly tehnologiyany ýiretip, erttep minip aluy kerek. Onsyz memlekettik tilding óristeuine lingvistikadan qayyr bolmaydy. Qazirgi qogham bes-on jylda bir shyghatyn normativtik sózdikterding qaghaz núsqasynyng basylyp shyghuyn kýtip otyra almaydy. Osy uaqytqa deyin shyqqandarynyng ózi norma bolugha jaramay túr. Dәlel kerek bolsa mine:

1. B.Qaliyúly, B.Qapalbek, «Bir tildi sózdik jasaudyng ghylymiy-teoriyalyq negizderi», 2023 j. 309 bet.

2. Júbay O., Salqynbay A., Qapalbek B., «Qazaq tili jýiesining orfografiyalyq sózdikterdegi kórinisi», 2023 j. 215 bet.

Búl qalay? Nege búlay? Kim kinәli? Saual kóp. Ghylymy negizdelgen búl syny pikirlerding aitylghanyna eki jylgha juyqtasa da jauaptylardyng aqtalu uәjin estimedik, әli kýtip jýrmiz... Osynday normativ sózdikterdi dúrys  jasay almaghandyqtan qoghamda qazir «bizde lingvistter joq, nashar» degen pikir aitylyp jýr. Joq, olay emes! Qúdaygha shýkir, el bolghannan keyin jaqsy mamandar bar! Tek osy júmysty úiymdastyryp jýrgenderding әleueti tómen. Qazir barlyq isting basynda istey almaytyndar jýredi. Bayqaghanymyz, qazaq tiline bir tyiyn paydasy joq, kerisinshe ziyany kóp jaulyq әreketting barlyghyn býgin bir mamandar toby ghana istep keledi:

– Sayasy sheshimi (kóshuge qauly shyqqan) shyghyp túrghan latyndy qyryq pyshaq qylyp byt-shytyn shyghardy.

– Qyruar resurs júmsalsa da, shala sózdikter shygharyp, qoghamda «qazaq tili standarttalmaghan, әdeby tili qalyptaspaghan» degen pikir tughyzdy.

– Ýkimetting tikeley qaramaghyndaghy tilge jauap beretin bas mekeme bola túra, eng bolmaghanda orta mekteptegi qazaq tili pәnining baghdarlamasyn dúrystay almady.

Tilge osynshama jaulyq istep otyrghandary nesi? Osylar bir jaqtan kelgen agentter emes pe eken degen oy tuady. Tilge jauapty mekemelerge til sayasatyn jýrgizuge, tildi nasihattaugha, ghylymy zertteuler jýrgizuge, tildi oqytugha memleket tarapynan mol qarjy bólinip otyr. Biraq qazaq tilining jaghdayy әli mýshkil. Ghylym jasap otyrmyz deydi... Ghylym degen ómirdi jenildetu ýshin jýrgizilmeushi me edi? Qazaq tilin qoldanu jenildedi me? Onaylady ma? Joq. Osydan bir jarym ghasyr búryn «Óner-bilim bar júrttar. Tastan saray salghyzdy» degen ghoy Y.Altynsariyn. Qazaq tili tastan salghyzghan sarayda emes, әli lashyqta otyr. Ádeby tilding sózdigi anau boldy, mekteptegi grammatika men latyn jayyn qúday atty. Jyl sayyn Til sayasatyn jýrgizuge, qazaq tilin oqytugha, lingvistika ghylymyn damytugha bólinip jatqan qarjyny jogharydaghy atqaryluy tiyis júmystarmen ólshesek, nәtiyje nólge ten. Qanshama resurs tiyimsiz dalagha ketip jatyr.

Osy uaqytqa deyin qazaq tilin ýiretetin jóndi mobilidik qosymsha әzirlengen joq. Qazaq tilining ózge tilden elektrondy audarmasy jetilmegen. Mәtin týrinde orfografiyalyq qateni kórsetip otyratyn avtomattandyrylghan redaktor jasalmaghan. Termin bekitu isi jedeldetilmegen, avtomattandyrylmaghan. Jylyna tórt-aq otyrys. Kirme sózderdi qazaq tilining tabighy dybys tirkesimine negizdep qabyldaudyng modeli joq. Lingvistika salasynda euroózekten arylyp, A.Baytúrsynúly salghan últtyq arnagha týsiruding konsepsiyasy bekitilmegen. Til sayasatyn jýrgizuding ghylymiy-әdistemelik negizi jasalmaghan. Otarsyzdanu, lingvistikalyq tәuelsizdik aludyng әreketi qolgha alynbaghan. Qazaqstan aumaghynda monotildi (qazaq tildi) adamgha jayly orta qalyptastyrudyng alghysharttary sheshilmegen. Jasandy intellektti ýiretip, iske jaratatyn dúrys audio, viydeo, mәtin, kontent jinalmaghan. Kóshedegi kórneki aqparattyng memlekettik tilde dúrystyghyn qadaghalaytyn mehanizm júmys istemeydi. On jyl sayyn shyghugha tiyisti akademiyalyq grammatikanyng jaryq kórmegenine jiyrma jyldan asty...

Mәsele mynada: búlar osynshama qatelikti bilmeytinin bilmey istep otyrsa bir sәri-au!? Múnyng bәri «tek biz bilemiz, basqa mamandardyng pikiri bes tiyn» degennen tuyndap otyrghan joq pa?! Bizding týsinbeytinimiz, búlargha jasau, qatelesu, qayta jasau, qayta qatelesu (metod prob y oshibok) әreketine nege mýmkindik berilip keledi? Búlargha mýmkindikti olardyng bilmeytinin bilmeytinder berip otyrghan siyaqty. Álde solardyng ózderi agent. Ekining biri. Tildi múnshama qorlaugha bola ma?

Jogharghy kelensizdikterdi jondyng bir joly – azamattyq qoghamnyng yqpalyn kýsheytu. Memlekettik uәkiletti oryndardyng múny týzeytin týri joq. Onda budjet esebinen jasalghan júmystyng (ónimnin) iske jaramdylyghyn teksere alatyn jýie jasalmaghan. Ókinishke qaray, memlekettik satyp aludyng barlyghy qaghazdaghy formaldy kórsetkishterdi týgendeumen jabylyp, oryndaldy dep qabyldanyp jatyr.

Jasalghan ónimdi synap kórip, saralap kórip, qoghamgha paydasyn, funksionaldyq qajettiligin, jalpy qoldanysqa jaramdylyghyn tekseretin talap mýlde júmys istemeydi deuge bolady. Ghylymy júmystyng nәtiyjesi sheteldegi jurnaldargha tórt-bes adamnan mingesip, jariyalaghan maqalamen ólshenedi. Jiyrma baspa tabaqtan (320 bet) túratyn monografiyalar ministrlikting tizimine kirgen otandyq jurnaldargha jariyalanghan bir maqalagha (10 bet) ghana teng sanalady. Oilanyzshy, múnday ghylym nәtiyje bere me?

Tilge qatysty kelensizdikterdi qadaghalaytyn azamattyq úiym «Halyqaralyq qazaq tili» qoghamy edi. Ýkimet Astanagha kóshirip alyp ketkeli onyng da ýni shyqpaydy. Qazaq tili ýsh jýz jyl Reseyding otarynda boldy, otyz jyl óz ýkimetimizding aldauynda túr. Tilge otyz jylda shyn mәninde bir naqty serpin bolmady. Onyng әli tútas bir memleketting memlekettik tili retindegi layyqty orny joq. Tilin halyqtyng ózi óz kýshimen ghana saqtap keledi. Al jauaptylar, tilge qatysty resmy oryndar osy uaqytqa deyin mardymdy eshtene jasay almady. Til – halyqtiki, ol joghalsa halyqtyng ózi de joghalady. Oghan til janashyrlary ózderi júmylyp, kirispese bolmay túr. Eng birinshi kezekte isteytinimiz:

– Áleumettik jelini balalargha arnalghan týrli viydeo kontentke toltyrudyng jolyn tabu;

– Qazaq tilin memlekettik til dengeyinde oqytudyng jýiesin әzirleu;

– Sóz tudyru, sóz qabyldau kezinde qazaq tiline tәn tabighy normalardyng saqtaluyna kýsh biriktiru.

«Su tonsa múz bolady, hlor men natriy qosylsa túz bolady. Búl tabighattyng zany, onday zang tilde de bar» deydi A.Baytúrsynúly. Sony saqtay biletin, tany biletin mamandardy «Halyqaralyq qazaq tili» akademiyasynyng janyndaghy ghylymiy-әdistemelik kenes júmysyna at salysugha shaqyramyz. Búl til bilimi boyynsha eng jogharghy qoghamdyq úiym bolady. Onyng (Qoghamdyq kenestin) mindeti – qazaq tilin oqytugha, qoldanugha jәne zertteuge qatysty mәseleler boyynsha ghylymy negizdelgen tújyrymdar әzirlep, qoghamdy aqparattandyryp, jariyalap otyru. Ghylymiy-әdistemelik kenesting janynda qazaq tilin oqytugha, qoldanugha jәne zertteuge qatysty ýsh júmys toby júmys isteytin bolady. Júmys toptary júmystaryn qazirden bastaydy, tújyrym-úsynystaryn 2025 jyldyng basynan bastap kópshilikke jariyalay bastaydy.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1668
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2048