Búl maqalanyng jazyluyna әleumettik jelide jariyalanghan Móldir Baqyt esimdi jurnalisting «Songhy 10 jylda ShQO-da 30 auyl joyylghan» degen jazbasy týrtki boldy.

Móldirding keltirgen deregi tek qana Shyghys Qazaqstan oblysyna ghana qatysty eken, әri, búl auyldardyng songhy on jylda joyylghanyn jazypty. Naqtysynda:

- 2014 jyly – 8 auyl: onyng ishinde, Katonqaraghay audanynda 1 auyl: Taldy; Kýrshim audanynda 2 auyl: Mayterek, Qaraghaylybúlaq; Shemonaiha audanynda 5 auyl: Moiyseevka, Trehgornoe, Zauba, Qazaqstan beketi, Festivalinaya stansiyasy.

- 2017 jyly: Kýrshim audanynda 4 auyl: Moyyldy, Matabay, Tosqayyn, Shiyrikayaq.

- 2018 jyly 4 auyl: onyng ishinde, Glubokoe audanynda 2 auyl: Qyzyl Jaryq, Volchiha; Katonqaraghay audanynda 2 auyl: Uliyanovka, Maraldy.

- 2019 jyly 10 auyl, onyng ishinde, Kýrshim audanynda 5 auyl: Altay, Dingek, Jylytau, Qarabúlaq, Tentek; Úlan audanynda 2 auyl: Aqjartas, Qyzylsu; Altay audanynda 2 auyl: Bedarevka, Kógildir Búghaz; Shemonaiha audanynda 1 auyl: Sadovoe.

- 2020 jyly Zaysan audanynda 4 auyl: Janabaz, Taldy, Sarytúmsyq, Sarshiy.

BIR JYLDA 78 AUYL TARATYLDY

Odan әri, izdestire kele taghy biraz derekti taptyq:

«2024 jylghy 1 shildedegi jaghday boyynsha, Qazaqstanda 6 208 auyl bar. Últtyq statistikalyq burosynyng habarlauynsha, búl 2023 jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 78-ge az», – dep habarlaydy BAQ.

Taratylghan 78 eldi mekenning 50-i Týrkistan jәne Qostanay oblystaryna tiyesili. Qalghan 28 auyl Almaty, Shyghys Qazaqstan,Abay jәne Qaraghandy oblystarynda taratyldy.

2024 jylghy 1 shildedegi jaghday boyynsha, Qazaqstanda 17 oblys, 192 audan, 90 qala, onyng ishinde 3 respublikalyq manyzy bar qala tirkelgen. Sonday-aq elimizde 29 auyl, 2 165 auyldyq okrug pen 6 208 auyl bar.

1 shildedegi jaghday boyynsha, halyq sany 20 159 707-gha jetti. Qalada 12 573 367 adam bolsa, auyldyq jerde 7 586 070 adam túryp jatyr.

ÓZ KÝNIN ÓZI KÓRGEN AUYL

Ádette, «Óz kýnin ózi kórip» jatqandardyng ensesin eshkim de basa almaydy... Qalay basady, ne zatym ótip ketti dep basady? Yaghni, qay jerde bolmasyn, typ‑tynysh, óz kýnin ózi kórip jatqan adam eshkimge tәuelsiz boluy da zandy emes pe?

IYә, búl sóz jýzinde solay. Alayda, is jýzinde «óz kýnin ózi kórip jatqan» auyl adamy eshqashan tәuelsiz bolghan emes. Olardyng enbegin bәri qanaugha tyrysady: ýkimetten bastap, jyltynbay deldaldargha deyin! Olardyng qanshama ter tógip ósirgen jemisin, óndirgen eti men sýtin, qúrty men mayyn óte arzangha alyp, ózderi ony qymbatqa satyp – deldaldardyng shylqy bayyp otyrghany ras.

...Al auylda júrttyng kóbin «óz kýnin ózi kórushiler», yaghni, «tәuelsiz jandar» bolghan son, olardyng qúqyn qorghaytyn, olardyng enbegin baghlatyn biylik te qauqarsyzdyq tanytuda. Degenmen, auylda da budjetten jalaqy alatyndar ómir sýredi, olar: múghalimder, әkimshilik sheneunikteri men sala mamandary. Mine, jogharyda biz atqan «tәuelsiz auyl adamdaryna» bar qysym osy jýie arqyly jýzege asady...

Mәselen, qazirgi zannamalar boyynsha, auyl әkimderin taghayyndau saylanbaly jýiege kóshkeni belgili. Auyl ýshin búl ýlken janalyq boldy, sebebi, auyldyqtar búryn sondy «Óz auyldaryn damytu baghdarlamasy» degendi týsinde de kórmegen edi. Búl joly әrbir әkimdikke ýmitker zang boyynsha osynday baghdarlamalardy jariyalaugha mәjbýr boldy. Biraq, ol baghdarlamalar oryndalyp jatyr ma? Ázirge olay deuge kelmeydi...

Saylau nәtiyjesinde kóp jerde búrynghy әkimder ózderining «taghyn» saqtap qaldy. Búl, әriyne, osyghan deyin auyldy sheksiz biylep‑tóstegen audan, odan qaldy – oblys әkimshilikterining tikeley aralasuymen, solardyng núsqauymen jýzege asty. Sóitip, saylaudyng aty bolmasa, zaty sol bayaghy «әkimshildik‑әmirshildik» jýiede qalyp qoydy. Ol jýiemen «birge bitisken sybaylasqan jemqorlyq» ta (siam egizderi siyaqty) ónin ózgertip óz ornynda qaldy.

Osy – negizi saylanbaly ong úmtylysqa qaramastan ‑ auyldaghy halyqtyng kóbining «óz kýnin kórmek» týgili, óz qoly auzyna jetpey jatyr: ýlkenderi - nemerelerin baghyp otyrsa, balalarynyng deni syrtta - shabashkada. Tabystary túraqsyz – bide bar, birde joq... Sondyqtan olargha «qay әkim», yaghni, «saylanbaly» ne «taghayyndalghan» bolghany manyzdy emes – olar tek «tynyshtyq bolsyn» deydi...

Biraq, qazir auyl adamdary da oyana bastady: olar óz әkimderine talap qoydy jәne әkimderimen birlese júmys jasaudy ýirenude. Sebebi, audandyq dengeyde «auyl mәselesi» emes, «qyzmet mәselesi» (qyzmet-biznes) aldynghy qatargha shyghatynyn, audan auyldyng mәselesin sheshpeytinin, tipten, key jaghdayda auylgha kedergi bolyp otyrghanyn auyldyqtar da týsine bastaghan synayly... Mysaly, audanda «jer komiyteti» degen bar. Sonyng týkke qajeti joq siyaqty. Olardyng barlyq funksiyasyn Oblystyq ortalyqtandyrylghan jalghyz mekeme tabysty atqara alar edi. Ol jergilikti audan әkimderding jerdi saudalauyna, ony kólenkeli tabys kózine ainaldyruyna tosqauyl bolar edi.

Sondyqtan «qyzyl sóz» auyldan emes, audannan bastalyp jatyr. Korrupsiyanyng «týrtkiler» de sol dengeyden bastau aluda! Ári qaray - aitpasa da týsinikti... Al audan әkimderi jergilikti jeke kәsipkerlerding ashqan óndirisin jalaulatyp, jogharygha esep berip jýrgennen asa almauda. Sol sebepti, auyl halqy әli de júmyssyz – jan jaqta qanghyp «shabashkalatyp» jýr. Endeshe, shyn mәnisinde, audandyq basqaru jýiesi (әkimshilik) býginde auyldyng damuyna tormoz bolugha ainaldy dese bolady...

Al, kәsipkerlik pen halyqtyng iskerligine úitqy bolyp jýrgen әkimder - ilude bireu ghana! Olar nege az? Búl, endi, basqa mәsele!... Búl mening auylmen aralasa bastaghaly bergi baqylaghanym. Ótirik bolsa, aitynyzdar, aiyby joq ‑ 7,5 million halyqtyng taghdyry túr múnda!

AUYLDA BOLAShAQ BAR MA?

Sóz sonynda, osy maqalanyng taqyrybyna qatysty әngimeley ketudi jón kórip otyrmyn. Áueli «Auyldyng bolashaghy bar ma?» degen ritorikalyq súraqty taqyryp etsem dep oiladym. Ol únamady. Sebebi, auylsyz memleketti kózge elestetu qiyn. Sóitip, «auylda bolashaq bar, әri, boluy tiyis» dep ‑ ol taqyryptan bas tarttym...

Osylay anau‑mynaudy termelep otyrghanda Abai.kz redaktory Núrgeldi Ábdighaniyúly «Óship jatyr auyldar, kóship jatyr auyldar...» degen, filosofiyalyq hәm lirikalyq pafostaghy taqyrypty jiberipti. Endi, oilanayyn... Auyldar óship jatyr... Ol qanshama adamnyng taghdyryn tas‑talqan etude, ýmitterin ýzude – múnda qanday lirika, qanday filosofiya boluy mýmkin? Biraq, sonynan, baysaldy oigha kele – «búl, mýmkin, ómirding úly zany bolar» degen týiinge keldim. Tariyhqa ýnilsek, qanshama qalalardyng ózi joq bolyp, tarih qoynauynda ýiindileri qalghanyn kóremiz... Olardyng biri – soghystyng zúlmaty, biri – patshalar men handardyng essizdiginen, biri – tabighy kataklizmderding (apattyn) qúrbany...

Endi bir qyrynan oilasanyz ‑ olardyng bәri óz erkimen «joq bolayyq» demegen bolar dese bolady... Endeshe, qanshama jyl tyrbandap‑tirnektep qúrghan óz auylyn býginde – «aspan ashyq, ay jaryqta» ‑ «óz erkimen joq etuge» onyng túrghyndarynyng dәti bardy dep kim aita alady? Olay aitqan adamdy sol auylda ziraty qalghan ata‑baba aruaghy keshire me? Olay bolsa, onyng bar zaualy – «osy auyldardy ústap týra almaghan, ony damyta almaghan, oghan jaghday jasay almaghan», biraq, «auyldyng taghdyryn sheshemiz» degen ózimizding basshy‑qosshyda ma degen oigha qalady ekensin...

IYә, sonymen Núrgeldi úsynghan taqyryp ótti. Nege deseniz, qazaqta «ýmitsiz – shaytan» degen sóz bar. Sol aitpaqshy, el de ensesin týzer. Týzegen son, olar endi, búrynghydan da kórkem, myzghymyityn, jana óz auyldaryn qúrar... Endeshe, taqyryptyng «auyl kóship jatyr» degen ekinshi bóligi – osy bir optimistik tragediyany kórsetip túr‑au, shamasy...» dep, oidy da, sózdi de, oqyrmandy da sabyrgha shaqyrdyq... 

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz