«Men bir kýni olardy úmytsam, Qúday, sen meni úmyt!»

Búl sózdi polyaktyng azattyq sýigish aqyny Adam Miskevich arghy ghasyrdyng basynda aitqan. Óz últyn orys otarynan bosatu jolynda janyn qighan dostary turaly aityp edi. Onyng oiynsha Otannyng azattyghy ýshin kýresip, jan qighan batyrlaryn әr polyak bilui, ony qay zaman, qanday kez bolsa da, polyaktyng әr úrpaghy este ústauy kerek eken. Mәngilik memleket qúratyn mәngilik últtyng balasy sóitetin kórinedi

Biz she?

Berik Ábdighaly esimin tizgen Alashtyng myng әskerinen siz nesheuin bilesiz?

«Ózing aitshy» desen, atamekenim Tarbaghataydan shyqqan 6-7 kisini oilanbastan ataymyn. Jәkulә Kýshikúly, Itbaev Erejep, Otynshy Áljan, Ábilmәjin Týsipúly, Ghazez Qalban, Myrzasadyq Qúrbanghajy… dep.

«Olar kim?», desen:

Jәkulә 1880-1885 jj. Omby felidcherlik tehnikumyn tausyp, әskery dәriger boldy. Prjevalisk guberniyasynyng hatshysy dengeyine jetti. 1909 jyly bәrin tastap, Tarbaghataygha oralyp, bolys bolyp, el-jerining esesin qorghady. 1913 jyly «Qazaqty jeke memleket jasaugha talpyndy» dep isti boldy. Ol - Aq otarshydan aman qalghanmen, Qyzyl otarshynyng qyryna ilindi. Shәueshekke ótip, sayasy әreketin sonda jalghastyrdy. Alash qayratkerlerin sonda shaqyrdy. 1933 j. jasyryn barghan NKVD jansyzdary Shәueshekte atyp ketti.

Itbaev Erejep 1920 jyldyng alghashqy jartysynda Qazaqtyng Reseymen shektesetin segiz myng shaqyrymdyq shekarasyn ólshep, syzyp shyqqan ýsh kisining biri. Ol ýsheu - Álimhan Ermekov, Uәlihan Tanashev, Erejep Itbaev. Olar Ahmet Baytúrsynúlynyng basshylyghynda boldy. Álihan Bókeyhanovtyng sózine qúlaq asty.

Otynshy Áljәn Alash әskerining qolbasshysy. Qasyq qany qalghansha berilmedi. Qyzyldarmen sonyna deyin soghysyp, azattyq ýshin janyn pida etti. Áziz tәni Tarbaghataydyng kýngey bókterindegi zenbirek oghynan qúlaghan tamnyng astynda qaldy.

Ábilmәjin Týsipúly kókesi Jәkulәning qamqorlyghymen Vernyida mektep oqydy. 1912-1917 jj. Varshava veterinar uniyversiytetin tauysty. Qayta oralyp, Alash qozghalysyna aralasty. Kenes Odaghy ornaghan son, qazirgi Qapylanbektegi veterinar tehnikumyn qúrdy. Ózi dosset edi. 1936 j. «Kishi Alash Ordashy» degen qylmyspen Ertay Ermekov ekeui birge atyldy. Ertay ol — Álimhan Ermekovtyng inisi edi.

Ghaziz ben Myrzasadyq — eki dostyng ekeui de Alash әskerining ofiyseri. Ony biz B.Ábdighalidyng kitәbinen kórdik. Myrzasadyqtyng qyzy Nәziypәning jighan-tergen jazbalarynan bildik. Olar Qyzyldar kelgende biri - Semeyding atqaru komiytetin, endi biri - sotyn basqarypty. 1928-30 jj. ekeui de Shәueshekke ótip, ondaghy qazaqtargha mektep ashumen myqtap ainalysypty. Sol jaqtyng jerlik biyligimen kelisip, halqyn sauattandyrugha qúlshynypty. On jylda jýzdegen mektepting ashyluyna, Alashtyng oqulyghyn, tól jazuyn ol elde ornyqtyrugha kýshin, isin beripti. Ondaghy eki million qazaqtyng kýni býginge deyin Baytúrsynúly jazuyn qoldanatyny sonan.

Biz búnyng bәrin qaydan bildik. Izdeushisi bolghannan bildik. Este saqtaushysy bolghannan, eske salushysy bolghannan bildik.

Sonday ata-baba ruhyn qúlshyna izdeushining bir – Asqar edi. Osy tolghanys ta Asqardy eske aludan tudy.

2012-13 jj. Asqar Jәkulin Tarbaghatay asyp, Aqsuatqa saparlap, atasy Jәkulәning izin shalghan. Ombygha kisi jiberip, múraghat aqtarghan. Kitaptar shygharyp, derekti filimder týsirtip, oblys auqymyndaghy alaman sharalar úiymdastyryp, Jәkulә ruhyn jaryqqa shygharghan.

Biz sol bir tarihy sharalardyng arqasynda Jәkulәni ghana emes, onyng dosy Itbaev Erejepti, Ábilmәjindi, Shalymbetovterdi bildik. Jәkulәning qyzy Ghaziza Múhammetjan Tynyshbaevqa túrmysqa shyqqanyn, olardan úrpaq qalghanyn bildik.

Asqar aramyzda joq. Ol qaytqaly da on jylgha tayady. Al osy jyldarda Jәkulәni eske alu sharasy tolastaghan joq. Onyng jary Jәinә men úrpaqtary Alashshyl atasyna arnap jyl sayyn nesheme shara ótkizedi. Sonyng biri - Bilim ministrligimen birlesip, orta mektep oqushylary arasynda Shyghys Qazaqstan oblysy boyynsha jyl sayyn ótetin himiya, biologiya olimpiyadasy. Bay-baghlan bolu bir basqa, baba múratyn ústanu - ol bir basqa eken ghoy.

Kesheli-beri ayauly baurym Asqar Jәkulin turaly oilap jýrdim. Qarashanyng 7 si onyng tughan kýni bolatyn. Ol — atasy Jәkulәni úrpaq sanasyna ornyqtyra otyryp, eng manyzdysy - úrpaq jadyna úly babalarynyng arman-múratyn da birtindep sinirip keledi eken.

Siz de qolynyzdan kelgeninshe sóitiniz. Biz Alash azamattaryn úmytqan kýni olardyng úly maqsúttaryn da úmytamyz. El bolu ýshin de erkindik ansaghan erlerimiz esimizde túrsyn.

Siz, sizdi aitam... Alash arystarynan kimdi bilesiz? Balanyz she?

Almas Ahmetbekúly

Abai.kz